{"id":873,"date":"2012-11-15T08:17:02","date_gmt":"2012-11-15T06:17:02","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=873"},"modified":"2013-10-22T10:14:08","modified_gmt":"2013-10-22T08:14:08","slug":"eesti-rahva-muuseumi-aastaraamat-55-xxi-sajandi-kultuuriteaduslike-artiklite-tupoloogia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873","title":{"rendered":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Johanna Ross, mitte-etnoloog<\/p>\n

2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille p\u00f5hiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadup\u00e4rast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimist\u00f6\u00f6st enesest pealisehitus \u2013 kuidas saaks siis veel paremini t\u00e4histada niisuguse kogumiku s\u00fcndi, kui mitte v\u00e4ikese s\u00f5braliku artiklite t\u00fcpoloogiaga!<\/p>\n

\"\"<\/a>Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga)<\/strong><\/p>\n

Artikkel eeterkehadest tunneb uhkust selle \u00fcle, et on v\u00e4lja murdnud vanamoodsast, kopitanud paradigmast ja uurib asju, mida tegelikult olemas ei olegi. Positivism on nii<\/em> XIX sajand! N\u00e4iteks paar n\u00e4dalat tagasi pidas Marek Tamm Karl Ristikivi 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva konverentsil ettekande \u201eKarl Ristikivi kirjutamata teosed\u201c. Leebemal juhul on k\u00e4sitlusalused asjad kusagil olemas, aga autor ei ole nendega kunagi isiklikult kokku puutunud \u2013 vt ka \u201eKuidas r\u00e4\u00e4kida raamatutest, mida me pole lugenud\u201c (Pierre Bayard, e.k Loomingu Raamatukogu 18\u201320\/2008). Eetriuurimine v\u00f5tab tuure \u00fcha \u00fcles.<\/p>\n

T\u00f5si, Piret \u00d5unapuu artikkel \u201eEesti Rahva Muuseumi noorep\u00f5lve teostamata unistused\u201c teeb seda \u00f5ige kaines laadis. Peamine l\u00f5iv moele ongi pealkiri, muus osas tundub tegu olevat t\u00e4iesti taheda ajaloolise \u00fclevaatega. S\u00fcgavat muljet avaldas mulle n\u00e4iteks see, et kui Villem Ernits pidas 1913. aastal vision\u00e4\u00e4rliku ettekande \u201eVaba\u00f5hu muuseum\u201c, leiti see olevat niiv\u00f5rd m\u00f5istlik jutt, et tekst otsustati bro\u0161\u00fc\u00fcri kujul 1500 eksemplaris v\u00e4lja anda. Oi aegu, oi tiraa\u017ee, oi missioonitunnet! Ja muidugi v\u00f5iksid uues ERMis olemas olla s\u00f5jaosakond ja kodut\u00f6\u00f6stuse osakond, nagu omal ajal plaanitud. Soovitavalt k\u00f5rvuti, esimene kujundatud sinistes, teine roosades toonides.<\/p>\n

Metaartikkel (mitte segamini ajada artikliga eeterkehadest)<\/strong><\/p>\n

Ka refleksioon uurimist\u00f6\u00f6 asemel on muutumas \u00fcha populaarsemaks ja sellega metaartikkel tegelebki. See \u00fcritab m\u00f5testada oma valdkonna minevikku, olevikku ja tulevikku, kaardistada erinevaid arenguliine, visioneerida j\u00e4rgmisi etappe ja n\u00e4itlikustada seda k\u00f5ike jooniste ja tabelitega. Huvi tunnevad selle vastu peamiselt inimesed, kes on ise mujal esinenud alternatiivsete jooniste ja tabelitega \u2013 n\u00e4iteks osutavad seal nooled teises suunas v\u00f5i mullikeste asemel on kastikesed (mullikesed on muidugi innovatiivsemad).<\/p>\n

Pille Runneli ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti\u00a0 \u201eKui muuseumist saab s\u00f5num osalevatele auditooriumidele\u201c on muuseumi aastaraamatus avaldatud muuseumiteemaline artikkel, mis r\u00e4\u00e4gib muuseumist kui sellisest … museoloogiliselt. Sisaldab Venni diagramme n\u00e4iteks selle kohta, kuidas on omavahel seotud muuseumi kultuuriline, majanduslik ja avalik funktsioon. (Need on seotud nimelt niimoodi, nagu asjad selles k\u00f5ige levinumas Venni diagrammis ikka seotud on.) L\u00f5pps\u00f5nas r\u00f5hutatakse erinevate l\u00e4henemisviiside prisma olulisust ja seda, et postmodernne \u00fchiskond vajab refleksiivseid kodanikke. \u00d5nneks \u00fctleb viimane lause inimkeeli, et muuseumi k\u00fclastajaid tuleb k\u00e4sitleda kui s\u00f5pru. Sellele v\u00f5ib k\u00fcll kahe k\u00e4ega alla kirjutada.<\/p>\n

Etalonartikkel<\/strong><\/p>\n

Artikkel, mis on selgesti v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks olla tubli ja korralik teadustekst. See t\u00e4hendab, et enne, kui asja juurde j\u00f5utakse, tuleb l\u00e4bi n\u00e4rida tohutust hulgast diskursust legitimeerivast mannavahust. Etalonartikkel sisaldab ilmtingimata \u00fcle igasuguse m\u00f5\u00f5du termini ambitsioonidega s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid. N\u00e4iteks \u201em\u00e4lut\u00f6\u00f6\u201c, \u201em\u00e4lupraktika\u201c, \u201em\u00e4lutegevus\u201c, \u201em\u00e4lupoliitika\u201c, \u201em\u00e4lukoht\u201c ja minu lemmik, \u201em\u00e4lu m\u00e4lu\u201c. (\u201eM\u00e4lukat\u201c ei leidnud.) See on p\u00f5him\u00f5tteliselt nagu mingi liits\u00f5nade tegemise m\u00e4ng. Mulle tuleb ikka meelde, kuidas p\u00f5hikoolis k\u00e4skis emakeele\u00f5petaja pahaaimamatul klassivennal moodustada t\u00e4iesti juhuslik liits\u00f5na, \u00fcksk\u00f5ik milline, ja huuletubaka lutsutamisega h\u00f5ivatud noormehe esimene valik kogu meie rikka emakeele hulgast oli \u201elinnut\u00f6\u00f6\u201c. Nojah, ja l\u00f5puks tuleb v\u00e4lja, et see, millest r\u00e4\u00e4kida tahetakse, ei ole sugugi nii \u00fcle m\u00f5istuse keeruline, nagu karta v\u00f5inuks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/h6>\n

Vabariigi Presidendi Kantselei. <\/em><\/p>\n

Foto: Toomas Volmer, 2010. Vabariigi Presidendi Kantselei<\/a><\/em><\/p>\n

Sellistest \u017eanritunnustest hoolimata toob Kirsti J\u00f5esalu artikkel \u201eEesti n\u00f5ukogudej\u00e4rgne m\u00e4lut\u00f6\u00f6: n\u00f5ukogude minevik presidentide k\u00f5nedes\u201c k\u00f5igi nende \u201em\u00e4luga\u201c algavate s\u00f5nade r\u00e4gastikus esile t\u00e4iesti m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rt suundumusi, mida ka r\u00f5\u00f5sap\u00f5sisel inimesel t\u00e4navalt v\u00f5iks olla p\u00f5nev teada. Veider k\u00fcll, aga nii on, lugesin huviga. Muide, meie praegusest presidendist j\u00e4\u00e4b kuidagi ebameeldiv mulje.<\/p>\n

V\u00e4itekirja p\u00f5hjal kirjutatud artikkel<\/strong><\/p>\n

Etalonartikli v\u00e4ike vend, kes tahab suureks saades samuti hakata etalonartikliks. Ta kannatab aga veel kergete kasvuraskuste all: lihtsaid asju \u00f6eldakse kohe eriti keeruliselt, \u00fcldistavates osades (alguses ja l\u00f5pus) leidub teinekord v\u00f5luvaid kombinatsioone iseenesestm\u00f5istetavusest ja absurdist; ajuti tungib l\u00e4bi artikli liha teravalt esile v\u00e4itekirja skelett, kusjuures tihti on v\u00f5etud \u0161nitti reaalteaduste mudelist. Kahju on loobuda m\u00f5nest \u00fcsna ebaolulisest viitest, mille leidmisega l\u00e4ks omal ajal oh-kui-kaua aega. Samas on v\u00e4itekirja p\u00f5hjal kirjutatud artikli taga enamasti t\u00f5hus t\u00f6\u00f6, mitte ei korda autor seda, mida ta juba seitsmeteistk\u00fcmnes kohas varemgi kirjutanud on, ning teemasse suhtub ta v\u00e4hemalt v\u00e4ikese kirega. Selle eest v\u00f5ib niisugusele artiklile m\u00f5ndagi andestada. Et ta ainult ikka \u00f5iges suunas kasvaks, suureks saades harjavart alla ei neelaks!<\/p>\n

Lahti\u00fctlus: olen selle t\u00fc\u00fcbi suhtes eriti leplik, kuna minugi kontole kuulub just nimelt niisugune teadusartikkel.<\/p>\n

\"\"<\/a>Foto: Taras Logvin<\/em><\/p>\n

Terje Toomistu k\u00e4sitlus \u201eN\u00f5ukogude s\u00fcmboolika t\u00e4hendustest siirdep\u00f5lvkonna hulgas Eestis ja Venemaal\u201c p\u00f5hineb intervjuudel eesti, vene ja eestivene informantidega, j\u00e4reldused kinnitavad (v\u00e4hemasti minu) eelarvamusi antud teemal. Lisaks saab teada, et ka roosas s\u00e4rgis tibi v\u00f5ib osutuda teadlikuks kommunistiks ning et elu Venemaal enne ja n\u00fc\u00fcd on \u201enagu juua sama mahla teisest klaasist\u201c. Vaat see metafoor tuleks k\u00fcll \u00fcldkeelde juurutada.<\/p>\n

Artikkel meie elust<\/strong><\/p>\n

Artikkel meie elust ehk \u00d5nne-13-artikkel on kultuurilise p\u00f6\u00f6rde s\u00fcnnitis, mis v\u00f5tab luubi alla m\u00f5ne argielulise n\u00e4htuse (objekti, tegevuse) ja \u00fcritab seda vaadelda ammendavalt ja igak\u00fclgselt. Argieluline n\u00e4htus iseenesest on lugejale t\u00f5en\u00e4oliselt tuttav ja see t\u00f5mbabki publikut teksti juurde, teiselt poolt peab autor enam vaeva n\u00e4gema, et kirjutatut ikkagi teadusena kehtestada. Sestap kohtab \u00d5nne-13-artiklis tihti l\u00f5busaid v\u00e4iteid, nagu \u201etoitumise saab jagada s\u00f6\u00f6miseks ja joomiseks\u201c ning \u201etoit on kood, millega v\u00f5ib edastada v\u00e4ga erinevaid s\u00f5numeid\u201c. Oleneb autorist, kui palju ta niisugustele \u00fcldistustele panustab. Parimal juhul v\u00f5ib \u00d5nne-13-artikkel olla k\u00f5igiti hariv ja huvitav pala.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/em><\/h6>\n

Kohvik “Tuljak” Tallinnas, 1966<\/em><\/p>\n

Foto: Viktror Salmre: ERM FK 2644_4927<\/a><\/em><\/p>\n


\n<\/em><\/h6>\n

Tuija Saarise \u201eTuline nagu p\u00f5rgu, must nagu \u00f6\u00f6<\/em>. Eestlane ja kohv\u201c annabki kaunis p\u00f5neva \u00fclevaate kohvijoomise ajaloost Eestis; kasuks tuleb v\u00f5rdlev perspektiiv Soomega. (On nad seal ikka v\u00e4ikekodanlased k\u00fcll, ei mingit j\u00f5ulist viikingimentaliteeti!) Eesti kohta saab muuhulgas teada, et k\u00fclmetust on siinmail kombeks ravida denaturka<\/em> ja sigurikohvi seguga ning piima asemel v\u00f5ib kohvis tarvitada ka munakollast. Lausa v\u00e4\u00e4rika tviteratuurse kirjandusteosena toimib lause: \u201e\u00dcks mees r\u00e4\u00e4kis, kuidas ta sai paki lahustuvat kohvi, talle meeldis selle maitse ja ta j\u00f5i seda nii palju, et pulss muutus kummaliselt kiireks\u201c (kuus t\u00e4hem\u00e4rki l\u00e4heb kahjuks \u00fcle).<\/p>\n

Artikli k\u00f5rvale soovitan kindlasti lugeda eesti juhtiva kohviuurija Martin Luiga k\u00e4sitlust \u201eSaatanapiim\u201c, mis minu meelest asetseb eesti kohvidiskursuse tulipunktis (kuiv\u00f5rd see on publitseeritud alles k\u00e4esoleva aastanumbri sees, ei saa Saarisele muidugi pahaks panna, et ta sellele ei viita): http:\/\/www.zaum.ee\/2012\/02\/saatanapiim.html<\/a>.<\/p>\n

Artikkel teiste elust<\/strong><\/p>\n

Niisuguse artikli suur pluss on see, et erinevalt \u00d5nne-13-artiklist v\u00f5ib autor rahulikult eeldada: publik ei tea sellest, millest kirjutatakse, mitte halligi. Seet\u00f5ttu saab seda kirjeldada rahulikult, selgelt, punnitamata ja inimkeelsetes lausetes. Sekka v\u00f5ib visata ka m\u00f5ne tabeli v\u00f5i joonise, aga \u00fcldiselt tasub panna lihtsalt pilte, mis \u00fctlevad v\u00f5\u00f5ra tegelikkuse kohta rohkem kui tuhat s\u00f5na. Selline artikkel on natuke nagu reisikiri Gulliveri juhtumustest ja loomulikult tulevad illustratsioonid ainult kasuks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/h6>\n

Foto: Andres Kuperjanov, 2010<\/em><\/p>\n

Mare K\u00f5iva ja Andres Kuperjanovi artikli pealkiri on \u201eSurvakarid<\/em>, kukerid<\/em> ja teised\u201c \u2013 eks k\u00f5la see ju natuke nagu \u201eJutte tulih\u00e4nnast, puugist ja vedajast\u201c v\u00f5i \u201eN\u00e4kid, kratid, luupainajad\u201c? Sisu klapib sellega h\u00e4sti, juttu tuleb loomamaskidest, puust ja punaseks (!) v\u00e4rvitud loomanahka m\u00e4hitud fallosest ning kroonilisest kanade defitsiidist Bulgaarias Perniku piirkonnas. L\u00f5butsetakse, m\u00f6llatakse, k\u00f5lab bahtinlik karnevalinaer. Mulle isiklikult meeldib v\u00e4ga foto, mis kujutab kaht intiimsesse vestlusse h\u00f5lmatud noort inimest ja kannab allkirja \u201eEsinejate ja publiku piirid \u00e4hmastuvad\u201c.<\/p>\n

Vana kooli artikkel<\/strong><\/p>\n

Vana kooli artikkel r\u00e4\u00e4gib asjast. Sissejuhatus on napp ja kiire, autor ei suuda kauem kannatada ja tormab ummisjalu huvitavate arhiivileidude juurde. \u00a0Ta on neid paberilehti oma silmaga n\u00e4inud, oma k\u00e4ega katsunud! The world must know!<\/em> Ja kui n\u00fc\u00fcd uue aja inimene p\u00f5lastavalt m\u00fchades arvab, et see on mingi kuiv ja igav v\u00e4rk, siis arvaku uuesti. Mis oleks p\u00f5nevam kui n\u00e4iteks teiste inimeste erakirjades sorimine, nende kohtuhagide ja testamentide lugemine? \u2013 Ent mitte niisama, mitte labasest uudishimust; vaid \u00f5ilsast teadmisjanust, varustatuna selge pilgu ja kaine m\u00f5istusega, mille on meile andnud vahepeal m\u00f6\u00f6dunud aastak\u00fcmned v\u00f5i koguni aastasajad. Vana kooli artikkel ei vaja enese t\u00f5estamiseks h\u00fcpoteese, metoodikat ega j\u00e4reldusi. Vana kooli artikkel ei ole vahetult kasulik ei Eesti ega Euroopa Liidu infrastruktuurile. Selle tulemusi (mis tulemusi?!) ei anna rakendada \u00e4risektoris.\u00a0 See on midagi v\u00f5imast ja ilusat. See on puhas teadus.<\/p>\n

Piret J\u00f5gisuu artikkel \u201eKirjad Viljandimaa kiriku\u00f5petajatele 1880\u20131915\u201c piirdub soojenduseks kahe lausega teemal \u201ekirjad inimese elus\u201c ja k\u00fcnnab siis kohe otse edasi arhiivimaterjali, mis peaks k\u00fcll k\u00f5netama meid k\u00f5iki. Vahest juhtub sinulgi, hea lugeja, m\u00f5nikord niisamuti nagu Jaanil K\u00f5pu kihelkonnast: teinekord on s\u00fcda m\u00f5ne naise v\u00f5i lapse v\u00f5i looma peale nii kuri, et k\u00f5ik ususeadus j\u00e4\u00e4b puha tegemata? Muresid on teisigi: k\u00fcll on kiriku kantsel r\u00e4pane, siperinid<\/em> elavad literiga<\/em> elu v\u00f5i on kirjasaatja tulevane minia lasknud ennast linnas kalaks muuta ja endal teise rinna \u00e4ra l\u00f5igata. Ei olnud inimestel ka saja aasta eest kerge, on k\u00f5ige selle moraal. Ja v\u00e4ga hea moraal.<\/p>\n

Sest mis kasu on teadustekstist, mis ei paku midagi hingele?<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johanna Ross, mitte-etnoloog 2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille p\u00f5hiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadup\u00e4rast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimist\u00f6\u00f6st enesest pealisehitus \u2013 kuidas saaks siis veel paremini t\u00e4histada niisuguse kogumiku s\u00fcndi, kui mitte v\u00e4ikese s\u00f5braliku artiklite t\u00fcpoloogiaga! Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga) Artikkel eeterkehadest tunneb…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":881,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20,10],"tags":[],"class_list":["post-873","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted","category-teadus"],"yoast_head":"\nEesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Johanna Ross, mitte-etnoloog 2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille p\u00f5hiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadup\u00e4rast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimist\u00f6\u00f6st enesest pealisehitus \u2013 kuidas saaks siis veel paremini t\u00e4histada niisuguse kogumiku s\u00fcndi, kui mitte v\u00e4ikese s\u00f5braliku artiklite t\u00fcpoloogiaga! Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga) Artikkel eeterkehadest tunneb…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2012-11-15T06:17:02+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2013-10-22T08:14:08+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1024\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"658\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia\",\"datePublished\":\"2012-11-15T06:17:02+00:00\",\"dateModified\":\"2013-10-22T08:14:08+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873\"},\"wordCount\":1617,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/11\\\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/11\\\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg\",\"datePublished\":\"2012-11-15T06:17:02+00:00\",\"dateModified\":\"2013-10-22T08:14:08+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/11\\\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/11\\\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg\",\"width\":1024,\"height\":658},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=873#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Johanna Ross, mitte-etnoloog 2012. aasta hilissuvel ilmus ERMi aastaraamat 55, mille p\u00f5hiosa moodustavad seitse kultuuriteaduslikku artiklit. Me elame teadup\u00e4rast ajal, mil teaduse klassifitseerimisest on saanud baas ja uurimist\u00f6\u00f6st enesest pealisehitus \u2013 kuidas saaks siis veel paremini t\u00e4histada niisuguse kogumiku s\u00fcndi, kui mitte v\u00e4ikese s\u00f5braliku artiklite t\u00fcpoloogiaga! Artikkel eeterkehadest (mitte segamini ajada metaartikliga) Artikkel eeterkehadest tunneb…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2012-11-15T06:17:02+00:00","article_modified_time":"2013-10-22T08:14:08+00:00","og_image":[{"width":1024,"height":658,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia","datePublished":"2012-11-15T06:17:02+00:00","dateModified":"2013-10-22T08:14:08+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873"},"wordCount":1617,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873","name":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","datePublished":"2012-11-15T06:17:02+00:00","dateModified":"2013-10-22T08:14:08+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","width":1024,"height":658},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=873#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 55: XXI sajandi (kultuuriteaduslike) artiklite t\u00fcpoloogia"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/ERM_aastaraamat_55_kaas.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-e5","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=873"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/873\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3165,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/873\/revisions\/3165"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}