{"id":8628,"date":"2016-10-11T08:10:28","date_gmt":"2016-10-11T05:10:28","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628"},"modified":"2016-10-11T10:36:29","modified_gmt":"2016-10-11T07:36:29","slug":"vepslaste-maa-muutumine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628","title":{"rendered":"Vepslaste maa muutumine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur<\/em><\/p>\n

Meile v\u00e4ga l\u00e4hedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez<\/em>, ader adr<\/em> ja leib leib<\/em>, \u00e4hvardab h\u00e4\u00e4bumine. K\u00f5ik vepsa s\u00f5nad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba \u00fcle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte palju, kuid m\u00f5nda siiski. Me saame nende vastu huvi tunda, nendega suhelda, neist r\u00e4\u00e4kida. Saame olla neile moraalseks toeks. Ehk on abi sellestki.<\/p>\n

Ajaloo peateel<\/strong><\/p>\n

Muinasaja l\u00f5pul oli vepslaste positsioon Kirde-Euroopa rahvaste seas k\u00fcllaltki tugev. Nende asuala ulatus Laadoga l\u00f5unarannalt Valgj\u00e4rveni ja kaugemalegi ning t\u00f5en\u00e4oliselt kontrollisid nad enne viikingite saabumist v\u00e4ga olulist l\u00f5iku Ida-Euroopat l\u00e4bivate siseveeteedes\u00fcsteemis. Tollastes \u00fcrikutes vessidena tuntud rahva maale j\u00e4i kaks olulist keskust: Vana-Laadoga (Staraja Ladoga, Aldeigjuborg) ja Valgj\u00e4rv (Beloozero). Esimene neist asus Volhovi alamjooksul, kust p\u00e4\u00e4ses otse l\u00f5unasse, Dneprile ja Mustale merele. Teise kaudu sai L\u00e4\u00e4nemere vesikonnast Valgele merele ja Volga basseini. Legendis Kiievi-Vene riigi s\u00fcnnist mainitakse vesse rahvaste seas, kes kutsusid kolm varjaagi venda end valitsema. Neist olulisim, Rjurik, olevat asunud esmalt Vana-Laadogasse ja kolis alles m\u00f5ni aasta hiljem uude linna \u2013 Novgorodi. Teine vend, Sineus, seadis end p\u00e4rimuse j\u00e4rgi sisse Valgj\u00e4rvel. Legendi ei saa k\u00fcll puhta kullana v\u00f5tta, aga ilmselt peegeldab see siiski nende paikade omaaegset poliitilist ja majanduslikku t\u00e4htsust.<\/p>\n

\"img_0144\"<\/a>Volhovi j\u00f5gi \u2013 t\u00fckike teest varjaagide juurest kreeklasteni. Vaade Vana-Laadoga linnusevallilt. Foto: Indrek J\u00e4\u00e4ts, 2010<\/em><\/p>\n

9. sajandi rahvusvahelises elus aktiivselt kaasa l\u00f6\u00f6nud vepsa \u00fclemkiht v\u00f5ttis j\u00e4rgnevatel sajanditel vastu \u00f5igeusu ning venestus. Vessid kadusid ajaloo n\u00e4itelavalt.<\/p>\n

Taasavastamine<\/strong><\/p>\n

Vepsakeelne rahvastik s\u00e4ilis ajaloo peateedest eemal, k\u00f5rvalistel k\u00f5rvemaadel, kuhu v\u00f5\u00f5raid sattus harva. Naabruses elavad venelased, kes t\u00e4histasid vepslasi m\u00f5neti halvustavate nimetustega, nagu t\u0161uudid<\/em>, t\u0161uharid<\/em> v\u00f5i kaivanid<\/em>, muidugi teadsid nende olemasolust, ent haritud \u00fcldsuse tarvis taasavastas vepslased 1824. aastal Soome \u00f5petlane Andreas Johan Sj\u00f6gren, \u00fcks fennougristika rajajaist. Ta taipas \u00fcsna kiiresti, et Olonetsi ja Novgorodi kubermangu \u00e4\u00e4realadelt leitud t\u0161uudid<\/em> on muistsete vesside j\u00e4reltulijad.<\/p>\n

Esimese \u00fclevenemaalise rahvaloenduse (1897) andmeil oli vepslasi \u00fcle 25 000 ning see arv kasvas \u00fcha. Samas oli nende asuala v\u00f5rreldes varasemate samast sajandist p\u00e4rit andmetega servadest juba m\u00f5nev\u00f5rra kahanenud, p\u00f5hjuseks \u00fcmberrahvustumine ehk venestumine. 19. sajandi l\u00f5pu vepslased olid talupojarahvas nii seisuslikult kui ka elatusalade poolest. Lugeda m\u00f5istis neist veidi \u00fcle k\u00fcmnendiku ning oma haritlaskonda ja kirjakeelt neil polnud.<\/p>\n

P\u00f5lismaistamise mesin\u00e4dalad ja nende j\u00e4rsk l\u00f5pp<\/strong><\/p>\n

1920. aastail hakati tollasest n\u00f5ukogude rahvuspoliitikast korenizatsija<\/em>\u00b4st ehk p\u00f5lismaistamisest l\u00e4htudes looma vepsa rahvusk\u00fclan\u00f5ukogusid, millest osa liideti rahvusrajoonideks. Need oli plaanis koondada l\u00f5puks rahvusringkonnaks, ent k\u00f5igele sellele tegi l\u00f5pu rahvuspoliitika j\u00e4rsk muutumine 1930. aastate l\u00f5pus. Likvideeriti seninegi autonoomia ning l\u00f5petati ka vepsa kirjakeele arendamine. Koolides m\u00f5ne aasta kestnud vepsakeelne \u00f5pe katkes, \u00f5pikud enamasti h\u00e4vitati. See t\u00e4hendas justkui vepslaste riikliku tunnustamise l\u00f5ppu, andis tugeva hoobi nende niigi haprale etnilisele enesekindlusele ning soodustas assimileerumist. 1920.\u20131930. aastail saavutas vepslaste arvukus oma ajaloolise lae \u2013 tollal loendati neid 32\u00a0000 ringis \u2013 ning hakkas seej\u00e4rel kiiresti langema.<\/p>\n

Administratiivne killustatus<\/strong><\/p>\n

Nagu \u00f6eldud, j\u00e4id vepslased p\u00fcsima keskustest kaugel, h\u00f5redalt asustatud k\u00f5rvalistel ja majanduslikult v\u00e4heolulistel aladel, mitmete administratiiv\u00fcksuste \u00e4\u00e4remaadel. See, mis varasematel sajanditel nende s\u00e4ilimisele kaasa aitas, muutus 20. sajandi teisel poolel vepslaste olemasolu ohustavaks probleemiks. Territoriaalautonoomia, olgu v\u00f5i rahvusringkond, oleks aidanud olukorda lahendada, kuid seda vepslastele ei antud, v\u00f5ib-olla nende v\u00e4ikese arvu ja poliitilise t\u00e4htsusetuse t\u00f5ttu. Administratiivne killustatus j\u00e4i p\u00fcsima. T\u00e4nini elavad p\u00f5hja- ehk \u00e4\u00e4nisvepslased Karjala kagunurgas, keskvepslaste ala jaotub Leningradi ja Vologda oblasti rajoonide vahel ning l\u00f5unavepslased paiknevad samuti Leningradi oblastis, kuid suguvendadest lahus.<\/p>\n

\"35_47\"<\/a>Vepslased m\u00e4lestavad surnuid. Suvistep\u00fcha P\u00f6lo (Pelu\u0161i) kalmistul. Boksitogorski rajoon, Leningradi oblast. Foto: Ants Viires, 1965<\/em><\/p>\n

Muutuv teedev\u00f5rk<\/strong><\/p>\n

Veel 20. sajandi esimesel poolel oli l\u00e4bik\u00e4imine vepslaste r\u00fchmade vahel \u00fcsna elav. K\u00fclade k\u00e4sit\u00f6\u00f6alane spetsialiseerumine soodustas kaubavahetust, kokku saadi laatadel ja kirikup\u00fchadel. Liiguti reeglina hobustega v\u00f5i jalgsi ning selleks piisas vanadest kitsastest pinnaseteedest. Autode ja busside ajastul polnud vanadest k\u00fcladevahelistest teedest enam abi ning need kasvasid tasapisi metsa. Uusi kruusa- ja asfaltteid ehitati rajoonide \u00e4\u00e4remaadele v\u00e4he ning needki viisid reeglina keskustesse, teispool oblasti- ja rajoonipiire asuvaist vepsa naaberk\u00fcladest eemale.<\/p>\n

Perspektiivitud k\u00fclad<\/strong><\/p>\n

N\u00f5ukogude riigil ei j\u00e4tkunud vahendeid, et arendada modernset taristut h\u00f5redalt asustatud p\u00f5hjapoolsete alade v\u00e4ikek\u00fclades. Odavam ja lihtsam oli rahvas suurematesse keskustesse koondada. Nii kuulutatigi paljud keskasulaist kaugemale j\u00e4\u00e4vad k\u00fclad Hru\u0161t\u0161ovi ja Bre\u017enevi p\u00e4evil n-\u00f6 perspektiivituks ning loobuti sealse infrastruktuuri \u00fclevalhoidmisest. Postkontor suleti, poodi ei toodud enam kaupa, elektrivarustus katkestati, kui seda \u00fcldse oli. Inimestel ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui keskasulatesse v\u00f5i linnadesse \u00fcmber asuda, sest tsaariaegsel kombel enam elada ei tahetud ega saadudki. K\u00f5ige r\u00e4ngemalt puudutas see poliitika vepslaste maa idaserva. Vologda oblastis j\u00e4eti seet\u00f5ttu 1950. aastate l\u00f5pul maha terved k\u00fclastud ja kolhoosid. Maaelu j\u00e4i kehvaks ja vaeseks ka allesj\u00e4\u00e4nud vepsa kolhoosides-sovhoosides ning inimesed liikusid sealt \u00e4ra linnadesse. Kui 1970. aastate keskel hakati l\u00f5puks ka kolhoosnikele passe andma, kiirenes lahkumine oluliselt.<\/p>\n

\"erm_fk_1474_35\"<\/a>Kui ERM Vepsamaal k\u00e4ima hakkas, oli k\u00fclades veel k\u00fcllalt lapsi. Po\u017eari\u0161 (Po\u017eari\u0161t\u0161e), Boksitogorski rajoon, Leningradi oblast. Foto: Toivo Pedak, 1966. ERM Fk 1474:35<\/em><\/p>\n

Kiire assimileerumine <\/strong><\/p>\n

Kogu see maaelu muutumine puudutas muidugi ka venelasi, ent vepslaste puhul omandas see lisaks veel rahvusliku m\u00f5\u00f5tme. Asi oli selles, et suurtesse keskasulatesse ja linnadesse kolinud vepslased venestusid \u00fcmbritseva keskkonna survel reeglina kiiresti ning omakeelset linnakultuuri neil ei tekkinud. \u00dchelt poolt oli selle p\u00f5hjuseks kahtlemata vepslaste v\u00e4hene arvukus, mis tingis selle, et \u00fcheski piirkonna rajoonikeskuses nad elanike enamust ei moodustanud. Teisalt aitas venestumisele kaasa aga ka N\u00f5ukogude Liidus eksisteerinud rahvaste hierarhia, mille k\u00f5rgeimal astmel troonisid venelased ning madalaimal k\u00f6ssitasid igasuguse autonoomiata v\u00e4ikerahvad, sh vepslased. Venestumine oli edasip\u00fc\u00fcdlike vepsa noorte jaoks niisiis v\u00e4ga atraktiivne, sest see t\u00e4hendas suurimat v\u00f5imalikku t\u00f5usu sellel redelil. K\u00f5ige selle t\u00f5ttu on assimileerumine olnud kiire. Kui 1959. aastal oli alles veel umbes 16\u00a0000 vepslast, siis 1989. aastaks oli see arv kahanenud 12\u00a0000-le ning praegu, nagu \u00f6eldud, on j\u00e4rel vaid 6000.<\/p>\n

Vepsa k\u00fclad on \u00fcsna t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud, kuid samas elab naabruses paiknevates rajoonikeskustes, n\u00e4iteks Tihvinis, Babajevos, Podporo\u017ejes ja teistes, tuhandeid inimesi, kellel on vepsa juured ning kes teatud tingimustel v\u00f5ivad hakata oma esivanemate kultuuri ja keele vastu huvi tundma ning end taas vepslastena identifitseerima. Need tingimused pole praegu t\u00e4idetud, ent kes teab, mis tulevik toob.<\/p>\n

\"img_0489\"<\/a>Lagunevad majad. M\u00e4g\u00e4rv (Minitskaja), Podporo\u017eje rajoon, Leningradi oblast. Foto: Indrek J\u00e4\u00e4ts, 2010<\/em><\/p>\n

\"_mg_5510\"<\/a>Saun-solaarium Babajevos. Selles Vologda oblasti rajoonikeskuses elab palju vepsa p\u00e4ritolu inimesi. Foto: Indrek J\u00e4\u00e4ts, 2014<\/em><\/p>\n

ERM Vepsamaal<\/strong><\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumil on p\u00e4ris pikad vepslaste v\u00e4isamise traditsioonid. Aino Voolmaa k\u00e4is seal koost\u00f6\u00f6s TR\u00dc-ga juba aastail 1962\u20131963. 1965. aasta suvel j\u00f5udis esimest korda Vepsamaale Aleksei Peterson. L\u00f5unavepsa k\u00fcladest leitud arhailine elu meenutas talle m\u00f5neti lapsep\u00f5lve L\u00f5una-Eestit ning j\u00e4ttis nii s\u00fcgava mulje, et ta korraldas j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnenditel Vepsamaale terve uurimisreiside seeria. Tema ja ta kolleegide p\u00e4evikud, fotod ja filmirullid annavad v\u00f5imaluse j\u00e4lgida vepslaste maal aset leidnud muutusi ning inspireerisid meid sealseid teid taas jalge alla v\u00f5tma. 2015. aasta kevadsuvel toimunud reisist valmis dokfilm, mis peegeldab vepslaste praegust olukorda ning uurib, kuidas selleni on j\u00f5utud.<\/p>\n

\"vepsafilm_kutse_1\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Meile v\u00e4ga l\u00e4hedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, \u00e4hvardab h\u00e4\u00e4bumine. K\u00f5ik vepsa s\u00f5nad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba \u00fcle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8634,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":true,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[28,10],"tags":[],"class_list":["post-8628","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri","category-teadus"],"yoast_head":"\nVepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Meile v\u00e4ga l\u00e4hedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, \u00e4hvardab h\u00e4\u00e4bumine. K\u00f5ik vepsa s\u00f5nad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba \u00fcle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-10-11T05:10:28+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2016-10-11T07:36:29+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"771\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Vepslaste maa muutumine\",\"datePublished\":\"2016-10-11T05:10:28+00:00\",\"dateModified\":\"2016-10-11T07:36:29+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628\"},\"wordCount\":1256,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/10\\\/35_47.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628\",\"name\":\"Vepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/10\\\/35_47.jpg\",\"datePublished\":\"2016-10-11T05:10:28+00:00\",\"dateModified\":\"2016-10-11T07:36:29+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/10\\\/35_47.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/10\\\/35_47.jpg\",\"width\":1200,\"height\":771},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8628#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vepslaste maa muutumine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Meile v\u00e4ga l\u00e4hedast rahvast, kelle keeles kirves on kirvez, ader adr ja leib leib, \u00e4hvardab h\u00e4\u00e4bumine. K\u00f5ik vepsa s\u00f5nad muidugi meie omadega nii sarnased ei ole, aga eks ole ka juba \u00fcle 1000 aasta lahus elatud. Viimase rahvaloenduse andmeil oli vepslasi alles vaid 6000. Kas meie saame nende heaks midagi teha? Mitte…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-10-11T05:10:28+00:00","article_modified_time":"2016-10-11T07:36:29+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":771,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Vepslaste maa muutumine","datePublished":"2016-10-11T05:10:28+00:00","dateModified":"2016-10-11T07:36:29+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628"},"wordCount":1256,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","articleSection":["Soome-ugri","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628","name":"Vepslaste maa muutumine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","datePublished":"2016-10-11T05:10:28+00:00","dateModified":"2016-10-11T07:36:29+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","width":1200,"height":771},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8628#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vepslaste maa muutumine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/10\/35_47.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2fa","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8628","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8628"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8628\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8644,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8628\/revisions\/8644"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8634"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8628"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8628"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8628"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}