{"id":8239,"date":"2016-07-12T06:16:25","date_gmt":"2016-07-12T03:16:25","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239"},"modified":"2016-07-11T19:24:07","modified_gmt":"2016-07-11T16:24:07","slug":"autorlus-ja-originaalsus-digifotograafias-teose-vaartise-moiste-ferrotuubi-naitel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239","title":{"rendered":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Berta Vosman, fotograaf<\/em><\/p>\n

Minu huvi fotograafia vastu t\u00e4rkas juba lapsena. K\u00e4isin 1990. aastate l\u00f5pus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi k\u00e4e all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seet\u00f5ttu, et kogu pildi ilu s\u00f5ltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk \u00fchest fotograafi nupuvajutusest. \u00dclej\u00e4\u00e4nu oli vaid pingutus, et seda kvaliteeti paberile saada. Kuid kogu see protsess oli v\u00f5luv just seet\u00f5ttu, et oli kordumatu. Iga foto oli kunstiteos. Iga foto oli v\u00e4\u00e4rtustatud autori \u2013 teose looja kaudu. N\u00fc\u00fcd aastaid hiljem tehnoloogilise arengu tulemusena on fotograafia minu jaoks kaotanud oma v\u00f5lu ja ainukordsuse ehk kunstilise v\u00e4\u00e4rtuse. Digitaaltehnoloogia ja pilves s\u00e4ilitamise v\u00f5imalus on loonud olukorra, kus j\u00e4\u00e4dvustatakse p\u00e4evas ettekujuteldamatu hulk infot, mis omakorda on kahandanud fotograafia kui kujutava kunsti v\u00e4\u00e4rtust. Kahandanud just seet\u00f5ttu, et hetke j\u00e4\u00e4dvustamine, s\u00e4ilitamine ja kopeerimine on iga\u00fche loomulik tegevus. See omakorda t\u00f5statas minu jaoks k\u00fcsimuse, milles seisneb foto v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n

Eelmisel aastal, kui mul tuli otsustada Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli l\u00f5put\u00f6\u00f6 teema, polnud keeruline valida. Tahtsin fotograafina teha midagi sellist, mida iga\u00fcks ei tee, mis oleks eriline ja kordumatu. Kastkaamera ehitamine ja ferrot\u00fc\u00fcbi tegemine tundus ahvatlevana. \u00dchtlasi uurisin autorluse m\u00f5istet ja selle muutumist fotograafias digitaalajastul ning sellega kaasnevaid probleeme.<\/p>\n

\"valmis_kaamera_07\"<\/a><\/p>\n

Autorluse m\u00f5iste fotograafias<\/h2>\n

Keda v\u00f5i mida peetakse silmas autorina? Me ei m\u00f5tle enamasti s\u00f5na \u201eautor\u201c t\u00e4hendusele. Tundub enesestm\u00f5istetav, et tegu on kellegagi, kes on midagi loonud. Juriidilises t\u00e4henduses autori\u00f5iguse seaduse j\u00e4rgi on autor f\u00fc\u00fcsiline isik v\u00f5i isikud, kes on loonud teose. Kuid mida k\u00e4sitletakse teosena seaduse m\u00f5istes? Autori\u00f5iguse seaduses on \u00f6eldud, et teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti v\u00f5i teaduse valdkonnas, mis on v\u00e4ljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult v\u00f5i mingi tehnilise vahendi abil.<\/p>\n

Veebiavarused on t\u00e4is k\u00f5ikv\u00f5imalikke fotosid, mille on teinud v\u00e4ga erinevad inimesed v\u00e4ga erinevate vahenditega ning eesm\u00e4rkidel. Kas siis k\u00f5ik nende fotode tegijad on autorid? Professor Heiki Pisuke \u00fctleb: \u201eK\u00f5ik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda.\u201c[1]<\/a> Kuid mis on sellisel juhul fotograafias teos? Iga p\u00e4ev tehakse hulgaliselt fotosid, mille eesm\u00e4rk polegi edasi enda m\u00f5nd ideed, millega ei soovita midagi \u00f6elda, vaid lihtsalt fikseerida objekti v\u00f5i s\u00fcndmust. Kas ka sellisel juhul on tegemist teosega?<\/p>\n

Triin Reinmaa kirjutab oma l\u00f5put\u00f6\u00f6s, et fotot pole alati peetud teoseks. Kuni 19.\u00a0sajandi l\u00f5puni peeti fotograafiat dokumenteerimiseks, kuna fotod kajastasid liiga t\u00f5etruult tegelikkust. Alles 19.\u00a0sajandi l\u00f5pus muutus arusaam fotograafiast ning seda hakati k\u00e4sitlema kui kunstiliiki.<\/p>\n

Kuid t\u00e4nap\u00e4eval on foto teos ning seaduse m\u00f5istes otseselt seotud autori m\u00f5istega. Teos on iga foto s\u00f5ltumata sellest, kas selle on teinud professionaalne fotograaf v\u00f5i asjaarmastaja. Triin Reinmaa kirjeldab fototeose tekkimise p\u00f5him\u00f5tet, toetudes m\u00f5istele \u201efotograafia\u201c kui valgusega kirjutamine. Sellest tulenevalt defineerib ta ka fototeost. Fotograafia on optilise kujutise p\u00fcsiv j\u00e4\u00e4dvustamine valguse v\u00f5i muu elektromagnetilise kiirguse abil kas keemiliselt valgustundlikule materjalile v\u00f5i elektrooniliselt sensorile. Seega pole oluline, kas foto tegemiseks kasutati valguskiirgust, r\u00f6ntgenkiirgust, infrapunatehnikat, kompuutertomograafiat v\u00f5i kas foto on salvestatud negatiivile v\u00f5i m\u00e4lukaardile. Fotograafiateos on fotograafiale iseloomuliku protsessi tulemus.[2]<\/a> Sellest tulenevalt on autor iga isik, kes on teinud \u00fcksk\u00f5ik millise foto.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel<\/h2>\n

K\u00f5igepealt tuleks lahti m\u00f5testada, mida t\u00e4hendab \u201ev\u00e4\u00e4rtus\u201c. Margit Sutrop selgitab, et s\u00f5na \u201ev\u00e4\u00e4rtus\u201c kasutus on lai, ent k\u00f5ige levinuma m\u00e4\u00e4ratluse kohaselt on v\u00e4\u00e4rtused soovide objektid, mis juhivad meie toimimist. \u00d6elda, et mingi asi on v\u00e4\u00e4rtuslik, t\u00e4hendab, et seda tahetakse omada, saada v\u00f5i teha. Kuid fotograafias k\u00e4sitletakse v\u00e4\u00e4rtust kui filosoofilist ja eetilist m\u00f5istet, mis iseloomustaks objekti ehk teost ehk t\u00e4psemalt m\u00f5iste \u201ev\u00e4\u00e4rtus\u201c seost originaalsuse, autorluse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsusega. Teisis\u00f5nu, foto kui teose v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub autorist \u2013 kuidas ta v\u00e4\u00e4rtustab oma t\u00f6\u00f6d, millega loob usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ning kuidas tajuvad teda selle kaudu teised. Ilmselt seet\u00f5ttu ongi digiajastul tunduvalt raskem r\u00e4\u00e4kida foto v\u00e4\u00e4rtusest kui filosoofilisest-esteetilisest v\u00e4\u00e4rtusest, sest fotode valmistamine ei ole kuigi vaevan\u00f5udev protsess ning nende tootmine on pea iga inimese igap\u00e4evane tegevus. Arenenud tehnoloogia on kahandanud fotode dokumentaalset usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja kunstilist originaalsuse taotlust. Peeter Linnap on v\u00e4lja toonud, et fotod on oma paljususe, dubleeritavuse ja originaali puudumise t\u00f5ttu v\u00e4\u00e4rtuste s\u00fcsteemis odavad pildid. Kuid peamine on, et neis puudub ainueksemplaarsuse ja raskesti saavutatavuse potentsiaalselt k\u00f5rge hind.[3]<\/a><\/p>\n

P\u00fc\u00fcan illustreerida v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5istet ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel ja selgitan, mis on ferrot\u00fc\u00fcp. Ferrot\u00fc\u00fcp on fototeos, mille puhul kasutatakse kujutise saamiseks metallp\u00f5himikul valgustundliku kihi sideainena kolloodiumi, st kasutatakse m\u00e4rgkolloodiummenetlust. Ajalooliselt on ferrot\u00fc\u00fcpia \u00fcks vanemaid fotomenetluse viise. M\u00e4rgkolloodiummenetluse patenteeris 1851. aastal Frederick Scott Archer (1813\u20131857). Kuigi kolloodiumiga tehti eksperimente juba varem ja Gustave Le Gray (1820\u20131884) teatas 1850. aastal ideest kasutada valgustundliku kihi sideainena klaasplaadil albumiini asemel kolloodiumi, patenteeris Archer selle meetodi t\u00e4iustatud variandi \u2013 m\u00e4rgkolloodiummenetluse aasta hiljem 1851. aastal.[4]<\/a> Ferrot\u00fc\u00fcbi erip\u00e4ra on, et sel puudub teistele oma ajastul kasutusel olnud fotode p\u00f5himikele ning hilisemale filmiajastule omane negatiivi ja positiivi eristus. Ehk puudub n-\u00f6 esmane originaal \u2013 negatiiv, millest on v\u00f5imalik teha palju positiive. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua ambrot\u00fc\u00fcbi, mille puhul kasutatakse ka m\u00e4rgkolloodiummenetlust, kuid mida annab vaadelda ka negatiivina. Ferrot\u00fc\u00fcbi puhul joonistatakse kujutis valgusega metallplaadile, mis on eelnevalt kaetud musta v\u00e4rvi v\u00f5i tumeda lakiga ning t\u00f6\u00f6deldud valgustundliku kihiga. Tume p\u00f5himik on oluline, sest ferrot\u00fc\u00fcbi puhul saadakse n\u00f5rgalt alas\u00e4ritatud negatiivkujutis, mis tumedal taustal m\u00f5jub positiivina.<\/p>\n

Paul Sergeant kirjutab, et ferrot\u00fc\u00fcp sai populaarseks 19. sajandil, kuna oli esimene versioon silmapilkselt valmivast fotost.[5]<\/a> Kuid eelkirjutatust n\u00e4eme, et ferrot\u00fc\u00fcp, kuigi omal ajal populaarsust leidnud kiire menetluse t\u00f5ttu, on ainulaadne, originaalne. Seda v\u00f5ib k\u00fcll \u00fcmber pildistada v\u00f5i digiteerida, kuid ei saa reprodutseerida ja pole v\u00f5imalik luua koopiat, mida ei saa originaalist eristada. Ka Paul Sergeant r\u00f5hutab, et ferrot\u00fc\u00fcbil on omased tunnused, mis teevad selle unikaalseks ja ihaldatud meediumiks. Ferrot\u00fc\u00fcbist ei saa negatiivi, mille abil luua l\u00f5putuid reproduktsioone originaalist. Igast plaadist saab \u00fcheainsa pildi, mis loob teosele juurde v\u00e4\u00e4rtuse, olenemata pildistatud objekti teemast.<\/p>\n

Kui digitaalajastu on loonud v\u00f5imaluse t\u00e4ielikult manipuleerida fotograafilist meediumi, siis ferrot\u00fc\u00fcp lubab pildistataval laskuda f\u00fc\u00fcsiliselt protsessi ja tunda, kuidas oli olla pildistatav 19. sajandil.[6]<\/a><\/p>\n

Unikaalsemaks kui teised fotograafilised meediumid teeb Sergeanti meelest ferrot\u00fc\u00fcbi ka asjaolu, et protsessi k\u00e4igus on otsene kontakt pildistatava ja fotograafi vahel. See on \u00fcks v\u00e4hestest fotograafilistest protsessidest, kus l\u00f5pp-produkt valmib samas ruumis pildistatavaga.[7]<\/a><\/p>\n

Paul Sergeant leiab, et viimastel aastatel, kui fotograafia tehnoloogia areneb edasi kohakuti digitaalfotograafia ajastuga, on ferrot\u00fc\u00fcp ja teised 19. sajandi protsessid taaselustunud. Ta kirjeldab, et ajast, mil ta alustas oma ferrot\u00fc\u00fcbi stuudioga, on ta hakanud aru saama, et ferrot\u00fc\u00fcbi protsess on praegu aktuaalsem kui kunagi varem ja mitte ainult portreemeediumina, vaid ka kunstilise meediumina. [8]<\/a><\/p>\n

Enne digitaalfotograafia aega olid fotod objektid, ihaldatud kunstiteosed, perepildid, politsei asit\u00f5endid. Fotograaf tegi enne pildistamist palju valikuid, ei olnud palju kordusv\u00f5tteid, nagu on omane digifotograafiale. Fotod tulid f\u00fc\u00fcsilise kahem\u00f5\u00f5tmelise vormina. Mitte k\u00f5igil ei olnud kaameraid, fotograafia oli v\u00e4ga tehniline protsess \u2013 pidi teadma, kuidas kaamerat kasutada, filmi ilmutada ja fotosid paberile panna. K\u00f5ike seda saab t\u00e4nap\u00e4eval teha aga app<\/em>\u2019ide abil.[9]<\/a> See toobki meid tagasi v\u00e4\u00e4rtuse juurde \u2013 ferrot\u00fc\u00fcbi v\u00e4\u00e4rtus seisneb selle originaalsuses, unikaalsuses, autorluses ning raskesti saavutatavuses.<\/p>\n

Ferrot\u00fc\u00fcbi valmistamise t\u00f6\u00f6protsess<\/h2>\n

L\u00f5put\u00f6\u00f6 praktiline osa algas juba 2015. aasta detsembris, kui alustasin Eesti Rahva Muuseumi kogudes vanade kastkaamerate uurimist ja m\u00f5\u00f5distamist. Eesm\u00e4rk oli ehitada vana kaamera j\u00e4rgi uus kastkaamera, millega on v\u00f5imalik luua ferrot\u00fc\u00fcp kui ainulaadne fototeos.<\/p>\n

P\u00e4rast kaamerate uurimist ja internetist info juurde otsimist oli selge, milline kaamera peab tulema. Kaamerale objektiivi leidmisel tulid kasuks tutvused vanemate fotograafide seas ja varsti oli ka see olemas. Eesti Eesti Rahva Muuseumis olevate kaamerate uurimisel j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et minu kaamera peab hakkama tegema 13 \u00d7 18 cm (5 \u00d7 7\u2019\u2019) suurusega pilte, mis oli \u00fcks levinuimaid formaate.<\/p>\n

\"PILT_1\"<\/a><\/p>\n

Kaamera ehitamist alustasin jooniste tegemisest. Et plaanis oli teha kaamera, mis oleks ehituselt v\u00e4ga lihtne ja k\u00f5igile j\u00f5ukohane valmistada, otsustasin l\u00f5\u00f5tsa ehitusest loobuda. L\u00e4ksin seet\u00f5ttu fotograafia ajaloos veelgi kaugemale ning v\u00f5tsin n\u00f5uks teha kastkaamera \u2013 kaamera, mille puhul pildi teravustamiseks liiguvad kaks kasti \u00fcksteise sees (ingl sliding box camera<\/em>). Sellise kaamera patenteeris esimesena Louis Jacques Mand\u00e9 Daguerre, kes kujundas kaamera oma dagerrot\u00fc\u00fcpia protsessi jaoks.[10]<\/a><\/p>\n

\"PILT_2\"<\/a><\/p>\n

Kaamera ehitamise juures oli mulle abiks Eesti Rahva Muuseumi puidurestauraator Arvi Tragel. Minu tehtud jooniste ja Arvi puidut\u00f6\u00f6oskuste abil saime kaamera osad v\u00e4lja l\u00f5igatud ja kaamera kokku pandud. Selle juurde k\u00e4ivad detailid kujunesid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ja s\u00f5ltuvalt olemasolevatest materjalidest.<\/p>\n

\"PILT_4\"<\/a><\/p>\n

K\u00e4ty Tarkpea juhendamisel tegin kaamerale mattklaasi, mis pidi algselt vahendite puudumise t\u00f5ttu k\u00e4ima sama kassetti sisse kuhu ka valgustundlik plaat, kuid sai hiljem endale p\u00e4ris raami. Kassett oli m\u00f5eldud klaasnegatiividele, kuid raha kokkuhoiu m\u00f5ttes sai see \u00fcmber ehitatud m\u00e4rgkolloodiumtehnika jaoks.<\/p>\n

\"PILT_3\"<\/a><\/p>\n

Et pleksiklaasist plaate tundlikustada, ehitasin piltide j\u00e4rgi h\u00f5benitraadi lahuse vertikaalvanni ja sellele vineerist valguskindla \u00fcmbrise. Kuna Eestis vajalikku keemiat ei m\u00fc\u00fcda, tuli see tellida v\u00e4lismaalt.<\/p>\n

Enne oma l\u00f5put\u00f6\u00f6 alustamist teadsin vaid, et see on teema ja tehnika, millega tahan tegeleda, kuid m\u00e4rgkolloodiumi protsessist olin vaid p\u00f5gusalt kuulnud. M\u00e4rgkolloodiumi tehnikas tehakse pilte nii klaasile kui ka mustaks v\u00e4rvitud alumiiniumplaadile. Esimene neist on ambrot\u00fc\u00fcp, mis on kopeeritav, teine ferrot\u00fc\u00fcp, millest tuleb positiiv ja on kopeerimatu ainueksemplar. Materjale l\u00e4bi lugedes ja juhendaja \u00f5petuste abil sai k\u00f5ik teoreetiliselt selgeks. Laboris see nii lihtsaks ei osutunud. Kui omal ajal oli m\u00e4rgkolloodium kiire ja odav tehnika, siis t\u00e4nap\u00e4eval on see pigem aegan\u00f5udev ja kulukas hobi. Materjalid ei ole odavad ja minu arvates on see pigem kunst ning sel on v\u00e4he \u00fchist kiirfotoga, mis ta kunagi oli. Ferrot\u00fc\u00fcpe tehes ei saa mitte kunagi kahte \u00fchesugust fotot. Tulemus s\u00f5ltub ka sellest, kuidas kolloodiumit plaadile valada, kas h\u00f5benitraadi lahus on v\u00e4sinud v\u00f5i must ja kuidas ilmutit plaadile kallata. Iga pilt n\u00e4eb v\u00e4lja kui teos, kaasa arvatud need, mis tehnilises m\u00f5ttes peaksid olema praagid.<\/p>\n

L\u00f5put\u00f6\u00f6na valmisid kastkaamera ja unikaalne fototeos \u2013 ferrot\u00fc\u00fcp, millel on kujutatud teose autor.<\/p>\n

\"PILT_5\"<\/a> \"PILT_6\"<\/a><\/p>\n

Huvilistel on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d vaadata 16.\u00a0juulini 2016 Nooruse galeriis.<\/p>\n

[1]<\/a> Pisuke, Heiki. Autor.ee.<\/p>\n

[2]<\/a> Reinmaa, Triin 2015. Fotod autori\u00f5iguses. <\/em>Tallinn, lk 8.<\/p>\n

[3]<\/a> Linnap, Peeter 2008. Fotoloogia<\/em>. Tallinn, lk 90.<\/p>\n

[4]<\/a> Kadi Sikka, Merilis Roosalu 2014. Teavik. M\u00e4rgkolloodiummenetlus.<\/em> Tallinn.<\/p>\n

[5]<\/a> Sergeant, Paul 2012. The Tintype Today. \u2013 photo technique. March-April.<\/em><\/p>\n

[6]<\/a> Ibid<\/em>.<\/p>\n

[7]<\/a> Ibid.<\/em><\/p>\n

[8]<\/a> Ibid<\/em>.<\/p>\n

[9]<\/a> Ibid<\/em>.<\/p>\n

[10]<\/a> Camerapedia. Camerapedia.wikia.com.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu t\u00e4rkas juba lapsena. K\u00e4isin 1990. aastate l\u00f5pus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi k\u00e4e all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seet\u00f5ttu, et kogu pildi ilu s\u00f5ltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk \u00fchest fotograafi nupuvajutusest. \u00dclej\u00e4\u00e4nu…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8246,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-8239","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto"],"yoast_head":"\nAutorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu t\u00e4rkas juba lapsena. K\u00e4isin 1990. aastate l\u00f5pus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi k\u00e4e all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seet\u00f5ttu, et kogu pildi ilu s\u00f5ltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk \u00fchest fotograafi nupuvajutusest. \u00dclej\u00e4\u00e4nu…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-07-12T03:16:25+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel\",\"datePublished\":\"2016-07-12T03:16:25+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239\"},\"wordCount\":1822,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/valmis_kaamera_07.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239\",\"name\":\"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/valmis_kaamera_07.jpg\",\"datePublished\":\"2016-07-12T03:16:25+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/valmis_kaamera_07.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/valmis_kaamera_07.jpg\",\"width\":1200,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8239#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu t\u00e4rkas juba lapsena. K\u00e4isin 1990. aastate l\u00f5pus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi k\u00e4e all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seet\u00f5ttu, et kogu pildi ilu s\u00f5ltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk \u00fchest fotograafi nupuvajutusest. \u00dclej\u00e4\u00e4nu…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-07-12T03:16:25+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel","datePublished":"2016-07-12T03:16:25+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239"},"wordCount":1822,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","articleSection":["Foto"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239","name":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","datePublished":"2016-07-12T03:16:25+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","width":1200,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8239#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Autorlus ja originaalsus digifotograafias \u2013 teose v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5iste ferrot\u00fc\u00fcbi n\u00e4itel"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/valmis_kaamera_07.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-28T","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8239","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8239"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8239\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8248,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8239\/revisions\/8248"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8239"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8239"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8239"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}