{"id":8230,"date":"2016-07-05T08:15:00","date_gmt":"2016-07-05T05:15:00","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230"},"modified":"2016-07-05T08:15:00","modified_gmt":"2016-07-05T05:15:00","slug":"soome-ugri-mimees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230","title":{"rendered":"Soome-ugri mimees"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Art Leete, Tartu \u00dclikooli etnoloogia professor<\/em><\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on v\u00e4ike, ent m\u00f5nus osa p\u00fchendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see m\u00f5ttelugu n\u00e4itab, on v\u00e4hemalt alates 19.\u00a0sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on \u00fchte n\u00e4gu, lisaks ka s\u00f5nadelt ja tegudelt samasugused. Seda p\u00f5hjusm\u00f5tet polnud vaja eraldi seletadagi. Tuli lihtsalt n\u00e4idata \u00fcha uusi ja uusi kokkupuutepunkte v\u00f5i \u00fcksteise kultuurilist j\u00e4ljendamist soomeugrilaste v\u00e4limuses ja tunnetes, toimingutes ja hoiakutes.<\/p>\n

Soome-ugri mimeesi m\u00e4rkasid esimestena ungari ja soome teadlased, 19.\u00a0sajandil \u00fchinesid selle m\u00f5ttevooga ka baltisaksa uurijad. N\u00e4iteks pani Tartu \u00fclikooli eradotsent Alexander von Schrenk 1837. aastal Pet\u0161ora j\u00f5e \u00e4\u00e4res r\u00e4nnates imestades t\u00e4hele, et komide ja eestlaste laulud k\u00f5lavad sarnaselt. 20.\u00a0sajandi alguses haaras m\u00f5te soomeugrilaste algup\u00e4rasest \u00fchtsusest ka maarahva kirjamehed oma lummusesse. Esimese eestikeelse algup\u00e4rase v\u00f5rdleva \u00fclevaate sugulasrahvastest avaldas Matthias Johann Eisen 1911. aastal raamatus \u201eEestlaste sugu\u201c. Eisen ennustas soomeugrilastele k\u00fcll peatset kadu, kurtes, et meie sugu \u201esammub k\u00fcll edasi, aga surm istub kukil, kui ka mitte k\u00f5igil sugurahvastel, siis suuremal osal. [—] Surm \u00e4hvardab ses m\u00f5ttes suuremat jagu meie sugulasi, et nad nagu kesta peavad ajama. [—] Sedaviisi kestab olemise moondumine edasi, kuni viimne Soome aine \u00e4ra sulanud. Soomest ja Ungarist on need laened v\u00f5imsalt tagasi p\u00f5rganud. Seal elab Soome-Ugri vaim veel edasi.\u201c<\/p>\n

Varsti said soome-ugri m\u00f5tted eesti intellektuaalide seas tavaliseks ja sarnasusi otsiti ja kirjeldati igal v\u00f5imalusel. Eiseni s\u00fcnged ennustused soomeugrilaste tumeda tuleviku osas j\u00e4\u00e4vad peatselt varju, ent \u201elaenete p\u00f5rkamise\u201c m\u00f5te p\u00fcsib ka edaspidi. Eduard Vilde avaldas n\u00e4iteks 1928. aastal ajakirjas Eesti H\u00f5im oma Ungari reisimuljed, arutledes muuseas ka selle \u00fcle, et eestlased ja ungarlased on \u00fcksteise koopiad:<\/p>\n

\u201eOtsides sugulusm\u00e4rke ungarlase ihulisest v\u00e4limusest, ta n\u00e4ost ja teost, seisad varsti huvitava n\u00e4hu ees, et sarnasus sinuga v\u00f5ib t\u00e4ielikult puududa, v\u00f5i et teda on olemas \u00fcllatavalt suurel m\u00e4\u00e4ral. Leidub indiviide m\u00f5lemast liigist ja nende vaheastmelisi teisendeid samal maa-alal, samas linnas ja samas k\u00fclas. [—] Juba Budapesti vaksalis v\u00f5isin konstateerida, et t\u00f5mmunahalised madjarid on helkjate, enam meiesarnaste kohta tunduvas v\u00e4hemikus. Ja kui saabusin H\u00e9vizi, see on, maale, Zala maakonda \u2013 juhus tahtis, et see s\u00fcndis p\u00fchap\u00e4eval, kus kuurordi kaunis pargis liikus hulgakaupa talurahvast \u2013 siis seisin \u00e4kki teise etnograafilise \u00e4\u00e4rmusega vastamisi: need siin olid puhastverd p\u00f5hjamaised soome-ugrilased, neid poleks eesti supelkoha pargis eesti publiku hulgas keegi v\u00f5\u00f5rastena \u00e4ra tunnud. Mitte \u00fcksnes kehaehituses ja n\u00e4ojoontes, vaid isegi r\u00f5ivastuses \u2013 eriti, mis puutub naistesse \u2013 sarnanesid nad \u00fcllatavalt m e i e maainimestega.\u201c<\/p>\n

\"SUK_36_400\"<\/a>S\u00f6lkupi mehed ja poisid. Naunaki k\u00fcla Vasjugani j\u00f5el. Foto Uuno Taavi Sirelius 1898. Soome Muuseumiamet, SUK 36:400.<\/em><\/p>\n

\"SUK_36_401\"<\/a>S\u00f6lkupi mehed ja poisid k\u00fclgvaates. Naunaki k\u00fcla Vasjugani j\u00f5el. Foto Uuno Taavi Sirelius 1898. Soome Muuseumiamet, SUK 36:401.<\/em><\/p>\n

Tollal tundsid paljud soome-ugri huvilised, nende seas ka teadlased, soomeugrilaste kultuuri \u00fcksteiselt vastukajamist loomulikuna. Kultuur kui k\u00f5ikeh\u00f5lmav stiihia oli nagu looduse element, olles seega kehastatud ka inimeste v\u00e4ljan\u00e4gemisse. Samuti p\u00f5hines selline m\u00f5istmine eeldusel, et need rahvaste loomulikud omadused on ilma suurema vaevata, justkui m\u00f6\u00f6daminnes s\u00f5nastatavad. Hiljem pole selline lihtsa, iseenesestm\u00f5istetava selguse printsiip m\u00f5tlejaid enam rahuldanud.<\/p>\n

Uku Masing p\u00f5rgib asjahuvilistega, kes soovivad, \u201eet nendele \u00f6eldaks otsekohe, mis on teatava rahva iseloom v\u00f5i selle rahva ps\u00fc\u00fchika; nad tahavad koguni, et see oleks \u00fche lausega v\u00f5i terminiga \u00f6eldud\u201c. Masing t\u00f5deb, et kuigi soomeugrilased hindavad isiksuse erip\u00e4ra ja kogukondade mitmekesisust, on selle taustaks olev sarnasuse ja koosk\u00f5la tunne soomeugrilaste meelest siiski k\u00f5ikehaarav, \u201esest mingil kombel peavad k\u00f5ik n\u00e4hted olema vastavad \u00fcksteisele\u201c. Taolise \u00fchteseotuse efekti p\u00f5hjuseks on soomeugrilaste arust k\u00f5ige tagap\u00f5hjal h\u00e4maralt eksisteeriv sarnasust loov alge, mida pole aga lihtne s\u00f5nastada. Selline \u00fchtesiduv protot\u00fc\u00fcpne m\u00f5istmine pole eriti t\u00f5sikindel, ent soomeugrilastel on Masingu meelest siiski kalduvus sellisel viisil k\u00f5ige omavahelist \u00fcks\u00fchest vastavust oletada.<\/p>\n

Hasso Krull seostab soome-ugri l\u00f5putu korduse ja tagasituleku teema meie muistsete laulude ja mustrite algkujudega. Krulli k\u00e4sitluses on meie ornamendid \u201ekosmiliste s\u00fcmbolite kiri\u201c, mille tunnuseks on \u201el\u00f5putu, ringikujuline kordumine\u201c, mida iseloomustab kosmilise tagasituleku tunne. Krull leiab, et selline kiri on olemuslikult sarnane vanade lauludega, mis toetuvad korduvatele poeetilistele v\u00f5tetele, algriimile ja r\u00f6\u00f6pv\u00e4rssidele. Kosmilise s\u00f5numi edastamisel on seega \u201ek\u00f5ik laulud \u00fcks ja seesama laul\u201c. Krulli tabab samuti m\u00f5te, et kogu meie kultuuri algne tasand on l\u00e4bi imbunud l\u00f5putust kordumisest:<\/p>\n

\u201eK\u00f5ik laulud kokku aga moodustavad \u00fche piiramatu loomislaulu, mis k\u00e4tkeb k\u00f5iki v\u00f5imalikke \u201eloomise kirju\u201d, s.t. olemasoleva maailma k\u00f5iki v\u00f5imalikke aspekte.\u201c<\/p>\n

Soomeugrilaste kalduvust k\u00f5ike aina korrata ja j\u00e4ljendada v\u00f5ib n\u00e4ha ka kolmandal viisil. Jaan Kaplinski kirjutab soomeugrilaste pruugist s\u00f5napaaride kaudu \u00fcldm\u00f5isteid moodustada. Taolised \u00fcldm\u00f5isted tulenevad mitte abstraktsest definitsioonist, vaid sarnasusest konkreetsete algkujudega. Selliste s\u00f5napaare esitab Kaplinski pika rea, piirdun siinkohal vaid m\u00f5nede muljet loovate n\u00e4idete edastamisega. Ersa-mok\u0161a keeltes t\u00e4histab s\u00f5napaar seidet\u2019-maksot<\/em> (\u2018s\u00fcdamed-maksad\u2019) siseelundeid, mird\u2019-polat<\/em> (\u2018mehed-abikaasad\u2019) abielupaari, kasoms-keletems<\/em> (\u2018kasvama-t\u00f5usma\u2019) suureks kasvamist. Komi keeles on vetl\u00f5s\u2019-mun\u00f5s\u2019<\/em> (\u2018k\u00e4ija-mineja\u2019) reisija, ungari keeles szedett-vedett<\/em> \u2018kila-kola\u2019, hepe-hupa<\/em> \u2018teekonarused, konarlik tee\u2019, csiszeg-czozog<\/em> \u2018tatsab\u2019, sete-suta<\/em> \u2018neljak\u00e4pukil\u2019.<\/p>\n

Samuti osutab Kaplinski soome-ugri keeltes esinevale kalduvusele imiteerida erinevaid h\u00e4\u00e4li ning seekaudu t\u00e4histada n\u00e4htusi, millega need helid seostuvad:<\/p>\n

\u201eHelide kujutamine keele vahenditega, s\u00f5nadega, morfeemidega, fraasidega ongi onomatopoeetika kitsamas m\u00f5ttes ja siin on eesti keel, nagu n\u00e4htavasti k\u00f5ik soome-ugri keeled, v\u00e4ga rikas. V\u00f5tame n\u00e4iteks onomatopoeetilised s\u00f5nad, mis algavad s-iga ja l\u00f5pevad n-iga: \u201esabin\u201d, \u201esobin\u201d, \u201esidin\u201d, \u201es\u00e4din\u201d, \u201esahin\u201d, \u201esihin\u201d, \u201esohin\u201d, \u201esuhin\u201d, \u201esolin\u201d, \u201esulin\u201d, \u201esirin\u201d, \u201esorin\u201d, \u201esurin\u201d, \u201es\u00e4rin\u201d, \u201esorin\u201d…\u201c<\/p>\n

Helisid imiteerivad s\u00f5nad (Masing k\u00fcll arvab, et \u201epaljud taolised s\u00f5nad ei taotle \u00fcldse j\u00e4ljendada helisid\u201c, vaid teenivad eesk\u00e4tt klassifitseerivat eesm\u00e4rki, Kaplinski n\u00e4ites on siis loogiliselt esindatud 15 erinevat sorti veevulinat) ja \u201ekajas\u00f5nalised\u201c s\u00f5napaarid osutavad sellele, et soome-ugri mimees on k\u00f5ikehaarav. Soomeugrilased pole ainult \u00fcksteisega sarnased, vaid sulanduvad keele kaudu maailma olekutesse ja h\u00e4\u00e4ltesse, k\u00f5lavad ja kajavad k\u00f5igega kokku.<\/p>\n

\"eenetsi<\/a>Eenetsi mustrid.<\/em><\/p>\n

Varem \u00f6eldi kirjeldustes konkreetselt, mida arvatakse soomeugrilaste \u00fchesugusest olemisest ja kuidas me k\u00f5ik sarnased oleme. Hiljem on hakatud otsima soomeugrilaseks olemise vahetu kogemuse protot\u00fc\u00fcpe. Selle l\u00e4bivaatuse k\u00e4igus on s\u00f5elale j\u00e4\u00e4nud m\u00f5tted teatud soome-ugri algn\u00e4hte kordumisest ja taastulekust, j\u00e4ljendamisest ja kajast. Soome-ugri algkujuliste tunnete, m\u00f5tete ja esemete mimeetilises aegruumis vastab k\u00f5ik \u00fcksteisele. Soomeugrilased tulevad tagasi, \u00fchekorraga uute ja nendesamadena, iseenda algse oleku j\u00e4ljenduste m\u00e4ngus, sulinal ja vulinal. Mitte et me tahaks v\u00f5i suudaks p\u00e4riselt muutuda suhisevaks veeks v\u00f5i h\u00e4gusaks kajaks, aga hetketi ehk siiski, et end soome-ugri voolamise ja k\u00f5la kaduva ja taasilmuva algkujuna tajuda.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Art Leete, Tartu \u00dclikooli etnoloogia professor Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on v\u00e4ike, ent m\u00f5nus osa p\u00fchendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see m\u00f5ttelugu n\u00e4itab, on v\u00e4hemalt alates 19.\u00a0sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on \u00fchte n\u00e4gu, lisaks ka s\u00f5nadelt ja tegudelt samasugused. Seda p\u00f5hjusm\u00f5tet polnud vaja eraldi seletadagi.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8233,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-8230","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\nSoome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Soome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Art Leete, Tartu \u00dclikooli etnoloogia professor Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on v\u00e4ike, ent m\u00f5nus osa p\u00fchendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see m\u00f5ttelugu n\u00e4itab, on v\u00e4hemalt alates 19.\u00a0sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on \u00fchte n\u00e4gu, lisaks ka s\u00f5nadelt ja tegudelt samasugused. Seda p\u00f5hjusm\u00f5tet polnud vaja eraldi seletadagi.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-07-05T05:15:00+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"856\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Soome-ugri mimees\",\"datePublished\":\"2016-07-05T05:15:00+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230\"},\"wordCount\":1156,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/SUK_36_401.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230\",\"name\":\"Soome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/SUK_36_401.jpg\",\"datePublished\":\"2016-07-05T05:15:00+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/SUK_36_401.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/07\\\/SUK_36_401.jpg\",\"width\":1200,\"height\":856},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8230#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Soome-ugri mimees\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Soome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Soome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Art Leete, Tartu \u00dclikooli etnoloogia professor Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri p\u00fcsin\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on v\u00e4ike, ent m\u00f5nus osa p\u00fchendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see m\u00f5ttelugu n\u00e4itab, on v\u00e4hemalt alates 19.\u00a0sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on \u00fchte n\u00e4gu, lisaks ka s\u00f5nadelt ja tegudelt samasugused. Seda p\u00f5hjusm\u00f5tet polnud vaja eraldi seletadagi.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-07-05T05:15:00+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":856,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Soome-ugri mimees","datePublished":"2016-07-05T05:15:00+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230"},"wordCount":1156,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","articleSection":["Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230","name":"Soome-ugri mimees - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","datePublished":"2016-07-05T05:15:00+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","width":1200,"height":856},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8230#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Soome-ugri mimees"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-28K","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/SUK_36_401.jpg","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8230"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8230\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8237,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8230\/revisions\/8237"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8230"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8230"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}