{"id":8169,"date":"2016-05-26T09:51:28","date_gmt":"2016-05-26T06:51:28","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169"},"modified":"2016-05-27T10:45:52","modified_gmt":"2016-05-27T07:45:52","slug":"taimetoit-aastal-1911","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169","title":{"rendered":"Taimetoit aastal 1911"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst:<\/em> Sigrid Solnik, T\u00dc etnoloogiamagister
\n<\/em><\/p>\n

Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga \u201eEesti talurahva vanem toit\u201cminusse s\u00fcgava j\u00e4lje j\u00e4tnud. Esiteks sellep\u00e4rast, et ta on toidu-uurijana Eestis teedn\u00e4itav. Teiseks sellep\u00e4rast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti k\u00f6\u00f6k on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel ajal lastele ka kruus piima. Muidugi s\u00f5id linnainimesed veidi erinevat toitu ja ka m\u00f5isarahvas ei pidanud oma p\u00e4evi kurva odrajahuleeme saatel \u00f5htusse veeretama. Ent kui r\u00e4\u00e4kida tavalisest t\u00f6\u00f6inimesest enne 20. sajandit, siis nii oli. Seega olin v\u00e4gagi p\u00f5nevil, kui mulle sattus ette Marie Sapase kirjutatud ja 1911. aastal v\u00e4lja antud \u201eTaimetoidud ja nende valmistamine\u201c \u2013 millise tahu eestlaste toidukultuurist see avab?<\/p>\n

\"full\"<\/a>

Marie Sapase kokaraamat “Taimetoidud ja nende valmistamine” sattus blogitoimkonna k\u00e4tte ERMi raamatukogu fondide kolimisel. Teksti illustreerib aga Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eksemplar. Foto: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:102067<\/p><\/div>\n

Proua Sapas v\u00f5ttis ette raske tee, kus p\u00e4rast teda sammusid mitmed kodumajanduskoolide \u00f5petajad ning n\u00e4iteks ka Salme Masso klassikaline teos \u201eRahvaste toite\u201c \u2013 nimelt tahtis ta Eestimaa inimeste seas levitada teistsuguseid, tervislikke toitumisharjumusi. Argumendid, millega raamatu eess\u00f5nas taimetoitu kiidetakse on j\u00e4rgnevad:<\/p>\n

    \n
  1. taimetoitlus on inimestesoo esialgne toitumisviis;<\/li>\n
  2. taimetoidu olulisuse k\u00fcsimus on t\u00f5statanud ning poolehoidjaid leidnud k\u00f5ikides kultuursetes riikides ehk kulturamaades;<\/li>\n
  3. taimetoidul on hea m\u00f5ju tervisele;<\/li>\n
  4. erinevad teadlased ja professorid on kallutamas usku, et raske t\u00f6\u00f6 tegijad ilmtingimata liha peavad s\u00f6\u00f6ma. Pigem vastupidi, liha just v\u00e4sitab lihaseid ja muudab roidunuks;<\/li>\n
  5. lihas on valed soolad;<\/li>\n
  6. majandusargumendid:<\/li>\n
  7. taimeriigist saadavad valgud on hinna m\u00f5ttes odavamad kui lihast saadavad valgud;<\/li>\n
  8. \u00f5lu ja viin, lihas\u00f6\u00f6jate alalised kiusajad ja janukustutajad, kaotavad oma t\u00e4htsuse.<\/li>\n<\/ol>\n

    Suures plaanis on need argumendid ju samad, millega erinevaid vegan-, paleo-, detox-, gluteenivabasid jms toitumisviise kiidetakse. T\u00e4nap\u00e4eval on lihtsalt kellasid ja vilesid ning heas vormis n\u00e4itsikute pilte jutu \u00fcmber oluliselt rohkem, ent kui sisu t\u00fckkideks v\u00f5tta, siis v\u00e4ga uuenduslikke argumente sealt ei leia. No ja olgem ausad, argumendid on Marie Sapasel tugevad. Siinkohal on aga ka oluline mainida seda, et autor ei kutsu inimesi \u00fcles \u00e4\u00e4rmuslusele: Kas oleks v\u00f5imalik meie oludes liha koguni k\u00f5rvale heita? Meile p\u00f5hjamaalastele n\u00e4itab see samm vast ehk liig j\u00e4rsk olevat ja suurem hulk meist tahaks oma toidu k\u00fcll kliima, aastaaja ja t\u00f6\u00f6 j\u00e4rele valida, siiski valigem teda nii, et taimed ja puuvili meie \u00fclemaks toiduaineks saavad, liha ainult toidu lisanduseks, kui meie tema puudust mitte v\u00f5i, piima ja munadega katta ei suuda. Paljud taimetoitlased, kes iga toiduainet, mis elajalt tuleb, k\u00f5rvale heidavad, j\u00e4\u00e4vad meie oludes vist k\u00fcll \u00fcksikuteks n\u00e4htusteks<\/em>. Strateegiliselt \u00f5igesti valitud plaan rahvatervise parandamiseks \u2013 samm sammu haaval, kardinaalseid muutusi v\u00f5i t\u00e4iesti teistsugust s\u00f6\u00f6gikaarti ei pakuta.<\/p>\n

    Raamatu peamiseks sihtgrupiks tundub olevat tavaline inimene, keerulisi toiduvalmistamisv\u00f5tteid sealt ei leia, juurviljade k\u00f5rval on k\u00f5ige enam kasutatavateks toiduaineteks jahu, muna ja sibul.\u00a0 Retseptid on kirja pandud l\u00fchidalt ja konkreetselt, iga toidu valmistamis\u00f5petus on keskmiselt 5\u20136 rida pikk. Toonastele kokaraamatutele omaselt ei juhendata uudishimulikku lugejat ja agarat katsejatat k\u00fcpsetamisaegade osas. M\u00f5nel puhul j\u00e4\u00e4b lausa lugeja enda otsustada, kas roog tuleb veel ahju ka panna v\u00f5i mitte. N\u00e4iteks lk 16 leiduv \u201eWormiroog kartulitest juustuga\u201c \u2013 keedetud t\u00fckeldatud kartulid tuleb juustuga vaheldumisi vormi panna, soovi korral siia-sinna ka v\u00f5it\u00fckikesi ning viimane lause \u00f5petab: Muna ja piim klopitakse v\u00e4hese soolaga l\u00e4bi ja kallatakse p\u00e4\u00e4le<\/em>. Punkt. Lk 40 on vormiroog l\u00e4\u00e4tsedest, mille puhul lugejatele halastatakse, juhend \u00f5petab, et K\u00fcpsetatakse ahjus helepruuniks<\/em>. Kui kaua v\u00f5i millise kuumuse juures v\u00f5i milline on t\u00e4psemalt helepruun? V\u00f5ib-olla on see kogenud perenaistele t\u00e4iesti arusaadav ja loomulik, ent minusugune, kes suudab pannil leibu r\u00f6stides need s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbmatuks k\u00e4rsatada \u2013 mina ei saaks nende vanade kokaraamatute maailmas hakkama. N\u00e4en siin ka teatavat muutust traditsioonides ja m\u00f5tlemises. K\u00fcllap 20. sajandi algul ei kirjutatud kokaraamatuid algajatele kokkadele \u2013 t\u00fcdrukud pigem oskasid maast-madalast s\u00fc\u00fca teha ja nii banaalset asja nagu l\u00e4\u00e4tsevormi k\u00fcpsetamise aeg ei olnud vaja kellelegi \u00f5petada. Ma ei ole k\u00fcll suur ahjuekspert, ent k\u00fcllap ei olnud sel ajal ka standardiseeritud\u00a0 temperatuuridega ahjusid, mille puhul etteantud kuumused jms m\u00f5istlik tunduks. V\u00f5i siis toona oli rohi rohelisem ja inimestel oluliselt rohkem seda va talupojam\u00f5istust ja kellelegi ei olnud \u00fcldse mingeid juhendeid mitte millekski vaja. Kusjuures, ka maitsestamise osas ei jaga raamat just palju n\u00e4pun\u00e4iteid. Muna-piima segu tuleb alati soolaga maitsestada ning paaris \u00fcksikus kohas jookseb l\u00e4bi muskaatp\u00e4hkel, ent see on ka k\u00f5ik. J\u00e4llegi \u2013 kas k\u00f5ik juba teadsid, kuidas maitsestada v\u00f5i on kuulujutud eestlaste armastusest maitsetu toidu vastu tegelikult t\u00f5esed?<\/p>\n

    Kokaraamat on jaotatud kuueks erinevaks peat\u00fckiks (juurvili, lehtvili, kaunvili, sega-toidud ja magusad s\u00f6\u00f6gid). Iga peat\u00fckk on siis omakorda jaotatud konkreetsete peamiste toorainete p\u00f5hjal alapeat\u00fckkideks. N\u00e4iteks alapeat\u00fckk Porgand, kust leiab \u00f5petuse j\u00e4rgmiste roogade jaoks: porgandisupp, taignas porgandid, vormiroog porgandist, porgandi riivleivad praetud, porgandi-pannkook. V\u00f5i alapeat\u00fckk Spargel: spargeli-supp, munakook spargelit\u00e4idisega,\u00a0 spargeli-puding, keedetud spargel kastega. Retsepte leiab muuhulgas k\u00f5ikide nende toorainete jaoks: kartul, naeris, nuikapsas, mustjuur, peet (vt ka peedipraad), pastinaak, seller (nt seller makaroniga), sibul, peakapsas, lillkapsas, lehtkapsas, br\u00fcsseli kapsas, k\u00f5rvits, spinat (spinat seentega), tomat (nt praetud tomati retsept), k\u00f5rvits, hernes jne. Peat\u00fckk Sega-toidud koondab veidi keerulisemaid retsepte. Sealt leiab Lindstr\u00f6mi pihvid, j\u00e4reletehtud kalas\u00f6\u00f6gi, p\u00e4hklipihvid, segi-keeduvilja, n\u00f5gesesupi ja Iirimaa muhediku, lisaks veel nii m\u00f5ndagi p\u00f5nevat. Oma osa on p\u00fchendatud magustoitudele ja oi, need on kuninglikud! Rabarberipuder, \u00f5unalumi, ploomikreem, kompott segiviljast, mustikakook ja tikerberisupp, kui nimetada vaid m\u00f5ned. K\u00f5ige l\u00f5pus r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4isteraleiva kasulikkusest: Teravili sisaldab puuaineid (nisu %, kaer 20%, riis 14% nt), mis ise seedimatu on, ent teiste toiduainete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamist kehas kergendab<\/em>. Graham-leiva nime all \u00f5petatakse ka selle k\u00fcpsetamist.<\/p>\n

    Raamatut sirvides tekkis aga painav k\u00fcsimus \u2013 mis on see m\u00f5istatuslik \u201emunavalge\u201c, mis on k\u00f5ikjal k\u00f6\u00f6giviljade koostises v\u00e4lja toodud? N\u00e4iteks saame teada, et peakapsas sisaldab 1,9% munavalge, 4,8% s\u00f6eh\u00fcdradid, 0,2% rasw, 1,2% mineraliained, 90% vesi. V\u00f5i siis \u201eErnes (munavalge 23%, s\u00f6eh\u00fcdraadid 52%, rasv 2%, mineraalained 2,5%, vesi 15%)\u201c. Kes arvab \u00e4ra? \u00d5ige vastus on selle postituse l\u00f5pus.<\/p>\n

    Ja mis oleks \u00fcks korralik kokaraamatu-teemaline blogipostitus ilma retseptideta. Jagan siin kolme \u2013 julge hundi rind on rasvane ja miks mitte minna kohe kolmek\u00e4igulise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi peale v\u00e4lja!<\/p>\n

    Sibulasupp:<\/strong> \u00bd naela Madeira sibulaid kooritakse, l\u00f5igatakse kildudeks, praetakse v\u00f5iga pruuniks ja keedekase siis kahe toobi veega umbes \u00be tundi. 2 munakollast klopitakse sinna juurde, kui supp tulelt \u00e4ra v\u00f5etakse. S\u00f6\u00f6dakse pruunistatud saiakuubikutega.<\/p>\n

    J\u00e4reletehtud kalas\u00f6\u00f6k:<\/strong> 4 loodi v\u00f5id, 4 lusikat\u00e4it jahu ja \u00bd toopi piima keedetake niikaua kui taigen kastruli k\u00fcljest lahti l\u00f6\u00f6b, lastakse jahtuda ja segatakse sinna juurde 2 tervet muna, 2 munakollast, soola, natuke suhkrut, muskaati ja 2 vahule klopitud munavalget. Keedetakse veeaurus umbes \u00bd tundi. S\u00fcnnib ka k\u00fclmalt s\u00fc\u00fca.<\/p>\n

    Tirri:<\/strong> 1 toop pohlamarju, 1 toop k\u00fclma vett, 2 klaasi peenikest suhkrut, nisu- ja rukkijahu \u00fchepalju: m\u00f5lemaid segatakse marjadega, nii et j\u00e4\u00e4b p\u00fcdel pudru ja pannakse kivin\u00f5u sees ahju k\u00fcpsema. Umbes 2 tunni p\u00e4rast segatakse vett ehk jahu, kui tarvis on, veel juurde, klopitakse h\u00e4sti l\u00e4bi ja k\u00fcpsetatakse v\u00e4hemalt 3 tundi. S\u00fc\u00fcakse piimaga k\u00fclmalt v\u00f5i kuumalt.<\/p>\n

    \u00d5ige vastus: valgud<\/p>\n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tekst: Sigrid Solnik, T\u00dc etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga \u201eEesti talurahva vanem toit\u201cminusse s\u00fcgava j\u00e4lje j\u00e4tnud. Esiteks sellep\u00e4rast, et ta on toidu-uurijana Eestis teedn\u00e4itav. Teiseks sellep\u00e4rast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti k\u00f6\u00f6k on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8170,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-8169","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nTaimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Taimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Sigrid Solnik, T\u00dc etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga \u201eEesti talurahva vanem toit\u201cminusse s\u00fcgava j\u00e4lje j\u00e4tnud. Esiteks sellep\u00e4rast, et ta on toidu-uurijana Eestis teedn\u00e4itav. Teiseks sellep\u00e4rast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti k\u00f6\u00f6k on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-05-26T06:51:28+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2016-05-27T07:45:52+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"314\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"464\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Taimetoit aastal 1911\",\"datePublished\":\"2016-05-26T06:51:28+00:00\",\"dateModified\":\"2016-05-27T07:45:52+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169\"},\"wordCount\":1237,\"commentCount\":3,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/full.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169\",\"name\":\"Taimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/full.jpg\",\"datePublished\":\"2016-05-26T06:51:28+00:00\",\"dateModified\":\"2016-05-27T07:45:52+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/full.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/full.jpg\",\"width\":314,\"height\":464},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8169#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Taimetoit aastal 1911\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Taimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Taimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Sigrid Solnik, T\u00dc etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga \u201eEesti talurahva vanem toit\u201cminusse s\u00fcgava j\u00e4lje j\u00e4tnud. Esiteks sellep\u00e4rast, et ta on toidu-uurijana Eestis teedn\u00e4itav. Teiseks sellep\u00e4rast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti k\u00f6\u00f6k on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-05-26T06:51:28+00:00","article_modified_time":"2016-05-27T07:45:52+00:00","og_image":[{"width":314,"height":464,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Taimetoit aastal 1911","datePublished":"2016-05-26T06:51:28+00:00","dateModified":"2016-05-27T07:45:52+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169"},"wordCount":1237,"commentCount":3,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169","name":"Taimetoit aastal 1911 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","datePublished":"2016-05-26T06:51:28+00:00","dateModified":"2016-05-27T07:45:52+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","width":314,"height":464},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8169#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Taimetoit aastal 1911"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/full.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-27L","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8169"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8169\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8187,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8169\/revisions\/8187"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}