{"id":8100,"date":"2016-05-05T08:04:22","date_gmt":"2016-05-05T05:04:22","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100"},"modified":"2016-05-05T08:04:22","modified_gmt":"2016-05-05T05:04:22","slug":"osavad-nagu-kiviaja-inimesed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100","title":{"rendered":"Osavad nagu kiviaja inimesed"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kristiina Johanson, arheoloog<\/em><\/p>\n

Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et meil praegu kasutada olevad v\u00f5imalused teevad meist osavamad inimesed \u2013 tehnika areneb ning me suudame ja oskame \u00fcha enam ja j\u00e4rjest l\u00fchema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on v\u00f5imalik midagi saavutada. Seet\u00f5ttu on aeg-ajalt v\u00e4rskendav oma kogu-aeg-on-kiire maailmast v\u00e4lja astuda ja teha midagi arhailisel ja aeglasel kombel. Kiviaja tehnikate t\u00f6\u00f6tuba pakkus selleks v\u00f5imaluse.<\/p>\n

16. aprillil ERMi j\u00e4\u00e4keldris toimunud t\u00f6\u00f6tuba juhendas Saksa eksperimentaalarheoloog Wulf Hein, kes on aastaid tegelenud erinevatest materjalidest kiviaegsete esemete koopiate valmistamisega. Eriti armsad on talle j\u00e4\u00e4aegsed kunsti- ja tarbeesemed. Viimasel j\u00e4\u00e4ajal oli P\u00f5hja-Euroopa, sealhulgas ka Eesti ala, paksu j\u00e4\u00e4kilbi all ning inimesi siin ei elanud. J\u00e4\u00e4st vaba Saksamaa l\u00f5unaosas asuvatest koobastest on leitud aga palju j\u00e4lgi paleoliitilisest asustusest. Just siit leitud esemeid \u00fcritasimegi j\u00e4\u00e4aja t\u00f6\u00f6toas kopeerida.<\/p>\n

\"3\"<\/a>Tulekivi t\u00f6\u00f6tlemine. \u00dcleval vasakul: kasutusvalmis nukleus \u2013 tulekivikamakas, mille k\u00fcljest l\u00fc\u00fcakse kilde ja laaste, neid saab hiljem t\u00f6\u00f6riistadena kasutada, \u00fcleval paremal: Wulf l\u00f6\u00f6b nukleuse k\u00fcljest laaste; keskel paremal: valmis laastud, keskel vasakul: retu\u0161\u0161imine \u2013 laastu k\u00fcljest peene otsaga survitsaga pisikeste killukeste lahti surumine, et saada kaunis ja t\u00f6\u00f6kindel tera; all paremal: k\u00f5\u00f5vitsa teritamine, all vasakul: kasutamist ootav k\u00f5\u00f5vits. Fotod: Jaana Ratas<\/em><\/p>\n

\"5\"<\/a>Tulekiviga luu saagimine v\u00f5ttis v\u00f5hmale nii suured kui v\u00e4ikesed. Foto: Wulf Hein<\/em><\/p>\n

Koolitusele oli Wulf kaasa v\u00f5tnud hulgaliselt toormaterjali: p\u00f5hjap\u00f5draluid fl\u00f6\u00f6di ja n\u00f5ela tegemiseks, p\u00e4ris mammutiv\u00f5hka v\u00e4ikeste helmeste ja ripatsite tegemiseks ja tulekivi luut\u00f6\u00f6tlemiseks vajalike t\u00f6\u00f6riistade valmistamiseks. \u201eKiviaegsete\u201c t\u00f6\u00f6riistadega t\u00f6\u00f6tamine aitas kaasa m\u00f5istmisele, kuidas mingeid esemeid v\u00f5idi aastatuhandeid tagasi teha, kui kaua see aega v\u00f5ttis ja kuidas neid kasutada.<\/p>\n

Luust fl\u00f6\u00f6di tegemine<\/strong><\/p>\n

Muusika on v\u00e4ga vana, aga kui vana, ei tea keegi t\u00e4pselt. Hetkel on vanimad kindlad fl\u00f6\u00f6did p\u00e4rit L\u00f5una-Saksamaa paleoliitilistest koobastest ning need on vanemad kui 36\u00a0000 aastat. Inimesed kasutasid nende tegemiseks enamasti p\u00f5hjap\u00f5dra- v\u00f5i linnuluid, harvem mammutiv\u00f5hka. Eriti uhked on n\u00e4iteks Hohle Felsi koopast leitud kaeluskotka tiivaluust viie s\u00f5rmeauguga muusikariist v\u00f5i Gei\u00dfenkl\u00f6sterleni koopast Ulmi l\u00e4hedalt leitud t\u00fckkideks purunenud mammutiv\u00f5hast fl\u00f6\u00f6t.<\/p>\n

\"2\"<\/a>Luust fl\u00f6\u00f6di tegemine. \u00dcleval vasakul: l\u00e4bisaetud luuots koos tulekivist saega, \u00fcleval paremal: tulekivist puurid valmis kasutamiseks; keskel: s\u00f5rmeavade puurimine; all vasakul: fl\u00f6\u00f6t ootab puhumist, all paremal: Wulf v\u00f5lub \u201etorust\u201c helisid. Fotod: Jaana Ratas, Kristiina Johanson<\/em><\/p>\n

Meie meisterdasime fl\u00f6\u00f6di p\u00f5hjap\u00f5dra s\u00e4\u00e4reluust. T\u00f6\u00f6tlemiseks kasutasime ainult tulekivist t\u00f6\u00f6riistu, mida Wulf j\u00e4rjest \u00fchest suurest tulekivinukleusest lahti l\u00f6\u00f6dud laastudest valmis nikerdas. Fl\u00f6\u00f6di tegemiseks pidin s\u00e4\u00e4reluu \u00fchest otsast jupikese \u00e4ra saagima, et saada v\u00f5imalikult sirge \u201etoru\u201c. Saagimine tulekivist noakesega oli \u00fcpris aegan\u00f5udev. Mitu korda tuli tahtmine rauasaag v\u00e4lja otsida ja sama t\u00f6\u00f6 oleks saanud tehtud kordades kiiremini. M\u00f5ned tunnid hiljem, kui sirge luutoru valmis, tuli puurida s\u00f5rmeaugud. Selleks tegi Wulf tulekivist terava otsaga puurid, millega puurisin kolm v\u00f5rdse l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga auku \u00fcksteisest v\u00f5rdsele kaugusele. Viimaks tuli voolida huulikuosa \u2013 luutoru \u00fche otsa \u00fcmara k\u00fclje voolisin noaga \u00f5hukeseks ning l\u00f5puks viimistlesin liivakivist lihvimiskivil. 5\u20136 tundi t\u00f5sist n\u00fchkimist ja lihtne fl\u00f6\u00f6t oli valmis. M\u00e4ngimine oli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes omaette ooper. Selleks, et fl\u00f6\u00f6dist h\u00e4\u00e4lt k\u00e4tte saada, oli oma nipp \u2013 alumine lahtine ots tuli peopesaga sulgeda ning puhuda \u00f5rnalt fl\u00f6\u00f6di teisele otsale v\u00f5i pigem sellest \u00fcle \u2013 nagu pudelisse puhudes. Kui heli k\u00e4es, sai s\u00f5rmeavasid sulgedes ja avades hakata p\u00e4riselt m\u00e4ngima. Nagu t\u00e4nap\u00e4evaste fl\u00f6\u00f6tidegi puhul, tekitas erinevate avade sulgemine ja avamine vastavalt madalamaid ja k\u00f5rgemaid toone. Nagu selgus, ei olnud \u201epudelisse puhumine\u201c sugugi nii lihtne, kui alguses tundus \u2013 vaid \u00fcksikutel \u00f5nnestus heli k\u00e4tte saada. Et aga pillid k\u00f5ik m\u00e4nguk\u00f5lblikud olid, selle t\u00f5estas \u00e4ra Wulf, kes igal valminud fl\u00f6\u00f6dil l\u00fchikese pala ette m\u00e4ngis. Ilmselt olid ka j\u00e4\u00e4ajal omad meistrid, kes pille tegid ning neid m\u00e4ngida oskasid. V\u00e4idetavalt on sellel samal kolme s\u00f5rmeavaga p\u00f5hjap\u00f5draluust torul v\u00f5imalik m\u00e4ngida k\u00f5iki suuri klassikameistreid.<\/p>\n

Luust n\u00f5ela tegemine<\/strong><\/p>\n

Teine pikemat nikerdamist n\u00f5udev projekt oli luust n\u00f5ela valmistamine. Teadaolevalt on varaseimad luust n\u00f5elad Euroopas valmistatud 18\u00a0000 aastat tagasi. J\u00e4\u00e4kilbi all \u00e4gavast P\u00f5hja-Euroopast l\u00f5una pool, Kesk- ja L\u00f5una-Euroopas laius stepp, kus hulkusid ringi p\u00f5hjap\u00f5trade karjad \u2013 vaese taimestikuga alal oli see inimeste peamine toidus. Karmi kliima t\u00f5ttu pidid kehakatted olema soojapidavad, jahipidamisel tuli olla liikuv ja kiire. Seega, unustame pildi kiviaja k\u00fcttidest kui rohmakaid ja jalgu j\u00e4\u00e4vaid palakaid kandvatest metslastest ja kujutame ette k\u00fctte p\u00f5hjap\u00f5dranahkadest kehasse \u00f5mmeldud elegantsetes mammutiv\u00f5hast helmestega kaunistatud r\u00f5ivastes, mis hoidsid keha sooja ja andsid k\u00fctile liikumisvabaduse. R\u00f5ivaste kokku\u00f5mblemisel kasutati niidiks k\u00f5\u00f5luseid v\u00f5i naharibasid, mis pisteti tihkesse nahka uuristatud aukudest l\u00e4bi ning p\u00f5imiti. Aga juba paleoliitilistest asulatest on leitud nii v\u00e4ikesi silmaga saledaid n\u00f5elu, mis lubab oletada v\u00e4ga peene niidi, n\u00e4iteks metshobuste j\u00f5hvi, kasutamist. Need filigraansed esemed on v\u00f5rreldavad t\u00e4nap\u00e4evaste metalln\u00f5eltega. Valdavalt on kiviajal niidiks kasutatud taimseid kiude \u2013 puude niint (eriti p\u00e4rna), aga ka rohttaimi (kiviaja l\u00f5pust juba lina, kanepit, n\u00f5gest). Eestist ei ole kiviaegseid luun\u00f5elu seni leitud, mis aga ei t\u00e4henda, et r\u00f5ivad \u00f5mblemata j\u00e4id. Kasutada v\u00f5idi ka n\u00e4iteks puust n\u00f5elu, mis aga arheoloogilises materjalis reeglina ei s\u00e4ili, v\u00f5i \u00f5mmeldi riided kokku luunaaskli v\u00f5i tulekivist uuritsaga tehtud aukudest l\u00e4bipistetud niidiga. Eesti varaseimad luust \u00f5mblusn\u00f5elad on leitud alles pronksiajast. Lisaks r\u00f5ivaste kokku\u00f5mblemisele on j\u00e4medate luun\u00f5eltega harrastatud omap\u00e4rast n\u00f5eltehnikat, arhailist kudumis- ja heegeldamiseelset k\u00e4sit\u00f6\u00f6viisi, millest k\u00f5ige varasemad m\u00e4rgid on Eesti naaberaladel s\u00e4ilinud juba kiviaja l\u00f5pust. T\u00e4nap\u00e4eval \u201en\u00f5eluvad\u201c vanade k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5tete huvilised n\u00f5eltehnikas pisemaid esemeid, nagu m\u00fctse, sokke ja kindaid.<\/p>\n

\"1\"<\/a>Luust n\u00f5ela tegemine. \u00dcleval: luu soonimine uuritsaga ja l\u00e4bisoonitud luu; keskel paremal: otstest l\u00e4bi saetud luutikuke, keskel vasakul: luutikukese kraapimine \u00f5hemaks ja \u00fcmaraks n\u00f5elaks; all vasakul: kasutusvalmis luun\u00f5el, all paremal: n\u00f5el omas elemendis \u2013 juba on valminud proovilapp. Fotod: Jaana Ratas, Mari-Liis Posti, Wulf Hein<\/em><\/p>\n

Luust n\u00f5ela tegemiseks sobib h\u00e4sti suurema s\u00f5ralise pindluu. T\u00f6\u00f6toas olid meil n\u00f5elte tegemiseks kasutada p\u00f5hjap\u00f5dra pindluud. Wulfi \u00f5petuss\u00f5nade saatel hakkasin k\u00f5igepealt luud looduslikku \u00f5narust j\u00e4rgides uuritsaga kraapima, aeg-ajalt luud niisutades, et see pehmem oleks. Kui l\u00f5he sisse soonitud, p\u00f6\u00f6rasin ette luu teisel k\u00fcljel oleva loodusliku \u00f5naruse ning kraapisin ka sealt, kuni peenike luutikuke oli pindluu k\u00fcljes kinni vaid kahest otsast. Need saagisin tulekivist noaga otstest l\u00e4bi. N\u00fc\u00fcd tuli pikast peenest luutikust vormida n\u00f5el \u2013 uuristada silm, lihvida \u00fcmaraks k\u00fcljed ning teravaks n\u00f5ela ots. Silma uuristasin kahelt poolt tulekivist t\u00f6\u00f6riistadega kraapides ja puurides. L\u00f5plikult siledaks poleeritakse silmaauk n\u00f5ela kasutades. Viimaks lihvisin n\u00f5ela k\u00e4ep\u00e4rastel liivakivit\u00fckkidel \u00fcmaraks ja siledaks. Umbes 4 tundi p\u00e4rast seda, kui pindluud n\u00f5utult s\u00f5rmede vahel keerutasin, olin saanud luust n\u00f5ela omanikuks.<\/p>\n

\"6\"<\/a>Sellest pindluust saab p\u00e4eva l\u00f5puks n\u00f5el. Foto: Wulf Hein<\/em><\/p>\n

L\u00f5petuseks<\/strong><\/p>\n

\u00dcsna tihti kujutatakse mituk\u00fcmmend aastat tagasi elanud mammuti- ja p\u00f5hjap\u00f5drak\u00fctte kui vaevatud metslasi, kes m\u00f5tlesid vaid toidust ja peavarjust ning kelle elus polnud kohta kaunitele kunstidele. Aga tasub vaid meenutada n\u00e4iteks nn veenuse kujukesi v\u00f5i koopakunsti, et saada aru, kui ekslik see arvamus on. Me teame, et nad kandsid kehasse \u00f5mmeldud helmestega kaunistatud r\u00f5ivaid. Nad oskasid voolida muusikariistu ja neist imetabaseid helisid v\u00f5luda. Nende t\u00f6\u00f6riistad ja jahiks vajalikud otsikud olid oskuslikult tehtud. Kiviaja tehnikate t\u00f6\u00f6tuba andis v\u00f5imaluse (korraks ja v\u00e4ga kaugelt) kiigata nende osavate inimeste ellu. Minu jaoks oli see silmiavav kogemus.<\/p>\n

\"4\"<\/a>4 Valmivad fl\u00f6\u00f6did ja n\u00f5elad. Veetass pidi k\u00e4eulatuses olema, sest luu pidev niisutamine muudab selle pehmemaks ja paremini t\u00f6\u00f6deldavaks. Foto: Jaana Ratas<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et meil praegu kasutada olevad v\u00f5imalused teevad meist osavamad inimesed \u2013 tehnika areneb ning me suudame ja oskame \u00fcha enam ja j\u00e4rjest l\u00fchema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on v\u00f5imalik midagi saavutada. Seet\u00f5ttu on aeg-ajalt v\u00e4rskendav oma kogu-aeg-on-kiire…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8106,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[19,10],"tags":[],"class_list":["post-8100","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nOsavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Osavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et meil praegu kasutada olevad v\u00f5imalused teevad meist osavamad inimesed \u2013 tehnika areneb ning me suudame ja oskame \u00fcha enam ja j\u00e4rjest l\u00fchema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on v\u00f5imalik midagi saavutada. Seet\u00f5ttu on aeg-ajalt v\u00e4rskendav oma kogu-aeg-on-kiire…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-05-05T05:04:22+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1061\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Osavad nagu kiviaja inimesed\",\"datePublished\":\"2016-05-05T05:04:22+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100\"},\"wordCount\":1370,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/1-1.jpg\",\"articleSection\":[\"S\u00fcndmus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100\",\"name\":\"Osavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/1-1.jpg\",\"datePublished\":\"2016-05-05T05:04:22+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/1-1.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/05\\\/1-1.jpg\",\"width\":1061,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=8100#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Osavad nagu kiviaja inimesed\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Osavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Osavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Kristiina Johanson, arheoloog Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et meil praegu kasutada olevad v\u00f5imalused teevad meist osavamad inimesed \u2013 tehnika areneb ning me suudame ja oskame \u00fcha enam ja j\u00e4rjest l\u00fchema ajaga. Meil on kogu aeg kiire ja me usume, et ainult pidevalt end tagant kihutades on v\u00f5imalik midagi saavutada. Seet\u00f5ttu on aeg-ajalt v\u00e4rskendav oma kogu-aeg-on-kiire…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-05-05T05:04:22+00:00","og_image":[{"width":1061,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Osavad nagu kiviaja inimesed","datePublished":"2016-05-05T05:04:22+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100"},"wordCount":1370,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","articleSection":["S\u00fcndmus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100","name":"Osavad nagu kiviaja inimesed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","datePublished":"2016-05-05T05:04:22+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","width":1061,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=8100#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Osavad nagu kiviaja inimesed"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/05\/1-1.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-26E","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8100"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8112,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8100\/revisions\/8112"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8106"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8100"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}