{"id":7693,"date":"2016-02-18T08:00:03","date_gmt":"2016-02-18T06:00:03","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=7693"},"modified":"2019-05-09T10:19:35","modified_gmt":"2019-05-09T07:19:35","slug":"bisfenool-a-ja-ftalaadid-igapaevaelus-varitsevad-potentsiaalsed-kurjategijad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7693","title":{"rendered":"Bisfenool A ja ftalaadid \u2013 igap\u00e4evaelus varitsevad potentsiaalsed kurjategijad"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Karoliine Korol, konservaator<\/em><\/p>\n

\"22514886\"<\/a>

Foto 1. PPVC-st valmistatud m\u00e4nguasjad<\/p><\/div>\n

Usun, et nii m\u00f5nigi v\u00f5ib k\u00fcsida, miks selline teema ERMi blogi konserveerimisrubriigis on avaldatud. Asi on v\u00e4ga lihtne: artikkel keskendub sellele, kuidas hoida enda ja oma laste tervist. Muidugi on see v\u00e4ga tihedalt seotud minu lemmikteemaga, plastmasside keemilise koostise ja selle lagunemisega. Seega, kui lugejal on v\u00e4hegi uudishimu ja jaksu, siis kutsun ta endaga kaasa jalutusk\u00e4igule sadade artiklite vahele keset laia internetiavarust, et leida vastust k\u00fcsimusele, kas bisfenool A ja ftalaadid on kaunilt k\u00f5lavad ohutud kemikaalid v\u00f5i on tegemist tervise kahjustajatega.<\/p>\n

Inimesed, kes tunnevad muret plastiku kui tervisele ohtliku materjali p\u00e4rast, on kindlasti sattunud m\u00f5nele artiklile, mis tutvustab mitmeid terviserikkeid, mida kemikaalid bisfenool A ja ftalaadid endaga kaasa toovad. Kui need nimetused Google\u2019i otsingusse toksida, h\u00fcppavad ekraanile k\u00fcmned eestikeelsed v\u00f5i sajad ingliskeelsed postitused, \u00fcks t\u00f5sisem kui teine. Tundsin selle loo kirjutamiseks materjali kogudes, justkui oleksin kummitoas, kus mind pidevalt \u00fchest k\u00fcljest teise l\u00fckatakse. K\u00f5igepealt sattusin tohutule hulgale t\u00f5estustele, kuiv\u00f5rd m\u00fcrgised ja ohtlikud need kemikaalid on ja kuidas keemiat\u00f6\u00f6stused selle maha vaikivad. Siis j\u00f5udsin ametlikele lehtedele, n\u00e4iteks www.fda.gov (U.S. Food and Drug Administration, Ameerika \u00dchendriikide Toidu ja Ravimi Administratsioon) ja www.efsa.europa.eu (European Food Safety Authority, Euroopa Toiduohutusamet), mis selgitasid, et katsed, mis \u201et\u00f5estavad\u201c bisfenool A ja ftalaatide ohtlikkust, on ebakorrektsed ja ebap\u00e4devad, mist\u00f5ttu neid ei saa t\u00f5siselt v\u00f5tta. \u00dchtlasi olevat tervisekaitseaktivistid toiduga saadavaid kemikaalikoguseid \u00fcle hinnanud. Otsustasin teemat s\u00fcgavamalt uurida, et selgusele j\u00f5uda, keda ja mida tuleks uskuda ning kas tuleks oma elustiilis kiiremas korras muudatusi teha.<\/p>\n

Bisfenool A<\/strong><\/span><\/p>\n

Mis see on?<\/strong><\/p>\n

Bisfenool A (ingl bisphenol A, BPA)<\/em> on kemikaal (C15<\/sub>H16<\/sub>O2<\/sub>), mida on aastak\u00fcmneid kasutatud plastmasside, eelk\u00f5ige pol\u00fckarbonaadi ja epoksiidvaikude valmistamiseks.<\/p>\n

\"Phosgene_poster_ww2\"<\/a>

Foto 2. II maailmas\u00f5jaaegne fosgeeni identifitseerimist \u00f5petav plakat.<\/p><\/div>\n

BPA-d s\u00fcnteesitakse fenoolist ja atsetoonist (seep\u00e4rast ongi nimetuses A). Kuigi seda s\u00fcnteesiti esmakordselt juba 1891. aastal, leidis kemikaal kaubanduslikku rakendust alles 1950. aastate teisel poolel, mil sellest sai uue plastmassi, pol\u00fckarbonaadi aluskomponent. T\u00e4psemalt valmistatakse pol\u00fckarbonaati bisfenool A ja fosgeeni (COCl2<\/sub>) reageerimisel. Kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rele m\u00f5elda, siis on pol\u00fckarbonaat valmistatud kahest m\u00fcrgist:<\/p>\n

1) fenool on kergesti aurustuv kristalne aine, mis halvab inimese keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ning p\u00f5hjustab teadvusekaotust. Teise maailmas\u00f5ja ajal kasutasid natsid seda individuaalseks hukkamiseks s\u00fcstimise teel;<\/p>\n

2) fosgeen ehk s\u00fcsinikoksiidkloriid on v\u00e4rvitu gaas, mis moodustab organismis lagunedes soolhappe ja p\u00f5hjustab l\u00e4mbumissurma. Seda m\u00fcrkainet kasutati Esimeses ja Teises maailmas\u00f5jas gaasir\u00fcnnakutes.<\/p>\n

Bisfenool A ja fosgeen annavad aga v\u00e4ga k\u00f5va, l\u00e4bipaistva ja kauni pol\u00fckarbonaadi, millest toodetakse hulganisti tarbeesemeid.<\/p>\n

Epoksiidvaikude valmistamiseks pannakse omavahel reageerima epikloroh\u00fcdriin ja bisfenool A. Tegelikult kasutatakse BPA-d veel ka pol\u00fcvin\u00fc\u00fclkloriidi tootmisel, t\u00e4psemalt pehmendatud pol\u00fcvin\u00fc\u00fclkloriidi antioks\u00fcdandina.<\/p>\n

Kuidas me sellega kokku puutume?<\/strong><\/p>\n

BPA satub inimese organismi peamiselt s\u00f6\u00f6gi ja joogiga, aga ka naha ja hingamisteede kaudu. Pol\u00fckarbonaadist toodetakse lisaks teistele suurt l\u00f6\u00f6gitaluvust n\u00f5udvatele toodetele tugevaid ja k\u00f5vasid mitmekordseks kasutuseks m\u00f5eldud plastn\u00f5usid (topsid, taldrikud, kausid, joogipudelid, lutipudelid, mikrolaineahjus kasutatavad n\u00f5ud). Ka Saku L\u00e4tte veekanistrid, milles seisev vesi kustutab tuhandete kontorit\u00f6\u00f6tajate janu, on valmistatud pol\u00fckarbonaadist. Teine v\u00f5imalus, kuidas meie toit BPA-ga kokku puutub, on metallist konservanumate vahendusel. Nimelt kaetakse plekk-konservide ja -purkide sisemus epoksiidvaiguga, et takistada metalli korrosiooni happeliste toitude v\u00f5i jookide tulemusel, aga ka metalliosakeste migratsiooni konserveeritud toitu v\u00f5i jooki.<\/p>\n

Naha kaudu leiab BPA tee meie organismi igap\u00e4evaelus kasutusel olevate pol\u00fckarbonaadist tarbeesemete, n\u00e4iteks m\u00e4nguasjade, prillide, CD-plaatide vahendusel. Poem\u00fc\u00fcjate ohuks on aga kassat\u0161ekid, mis on toodetud termopaberist \u2013 spetsiaalsest \u00f5hukesest paberist, mis kaetakse kuuma k\u00e4es v\u00e4rvi muutva BPA-d sisaldava kemikaaliga.<\/p>\n

\"1\"<\/a>

Foto 3: M\u00f5ned pol\u00fckarbonaadist toodetud tarbeesemed.<\/p><\/div>\n

\"2\"<\/a>

Foto 4. Konservide ja plekkpurkide sisek\u00fcljed kaetakse epoksiidvaiguga.<\/p><\/div>\n

Lenduvate osakeste ja tolmu teel j\u00f5uab BPA meie organismi epoksiidvaigu baasil v\u00e4rvide, pinna- ja p\u00f5randakatete ning\u00a0\u00a0 materjalidesse lisatud leegitakistite seest.<\/p>\n

\u00a0Miks BPA-d ohtlikuks peetakse?<\/strong><\/p>\n

BPA on juba aastaid olnud paljude uurimislaborite huviorbiidil (t\u00f5sisemalt alates 1990. aastate keskpaigast). On tehtud hulk loom-, aga ka inimkatseid, mille p\u00f5hjal arvatakse, et BPA soodustab mitmeid t\u00f5siseid tervisekahjustusi. Ohustatud on nii s\u00fcdamet\u00f6\u00f6, seede- ja hingamiss\u00fcsteemid, mitmete organite normaalne toimimine kui ka hormoonitase.<\/p>\n

Hormonaal- ja arenguh\u00e4ired<\/em><\/p>\n

K\u00f5ige enam uuritud tervisekahjustus, millega BPA-d seostatakse, on endokriins\u00fcsteemi (hormonaals\u00fcsteemi) h\u00e4irimine. BPA p\u00f5hjustab h\u00e4ireid sellega, et imiteerib \u00f6strogeeni. Tegelikult katsetatigi 1930. aastatel BPA kasutamist kunstliku \u00f6strogeenina, aga kuna selle efektiivsus oli 37 000 korda n\u00f5rgem kui \u00f6stradioolil, heideti BPA hormoonravimina k\u00f5rvale. H\u00e4iritud hormoontase v\u00f5ib p\u00e4rssida lapse arengut ning viljakust.<\/p>\n

Euroopa Toiduohutusamet kinnitas 2015. aasta jaanuaris, et arengu ja viljakush\u00e4irete koha pealt ei ole selle ohtlikkuse kinnituseks veel piisavalt t\u00f5estusmaterjale. Nimelt puudub p\u00e4dev andmetehulk, mis p\u00e4rineks inimuuringutest raseduse ja imetamise ajal. Samas kinnitas amet, et suures koguses v\u00f5ib BPA t\u00f5epoolest viljakust kahjustada.<\/p>\n

Neuroloogilised kahjustused<\/em><\/p>\n

Emasloomad annavad vere kaudu oma organismi sattunud BPA loodetele edasi. On t\u00f5estatud, et teatud m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib see loote alles v\u00e4ljakujunevat ja seet\u00f5ttu v\u00e4ga haavatavat n\u00e4rvis\u00fcsteemi ning ajutegevust m\u00f5jutada. Tulemuseks on \u00e4revus-, \u00f5pi- ja m\u00e4luh\u00e4ired. Igaks juhuks mainin, et mitmest artiklist jookseb l\u00e4bi m\u00e4rkus, et k\u00f5rge BPA hulk m\u00f5jutab pigem t\u00fcdrukute ps\u00fc\u00fchikat.<\/p>\n

Euroopa Toiduohutusameti kohaselt ei saa aga \u00fchendavat tugevat joont neuroloogiliste kahjustuste ja BPA vahele t\u00f5mmata, kuna uuringute tulemused ei \u00fchti ning \u00fchtlasi olevat neis rohkelt metoodilisi probleeme, n\u00e4iteks liialt v\u00e4hene hulk katsealuseid ja varieeruv BPA annustamine.<\/p>\n

Immuunsuss\u00fcsteemi kahjustused ja allergiad<\/em><\/p>\n

Loote ja v\u00e4ikelapse kokkupuudet suurema koguse BPA-ga seostatakse immuunsuss\u00fcsteemi puudulikkusega. Katsed on ka t\u00f5estanud, et kemikaal soodustab allergiliste reaktsioonide esinemist, mis puudutavad eelk\u00f5ige hingamiselundkonda (astma). J\u00e4llegi ei peetud Euroopa Toiduohutusametis katsete l\u00e4biviimist piisavalt p\u00e4devaks, et tulemusi 100% t\u00f5siselt v\u00f5tta. Ometi kinnitati, et BPA v\u00f5ib t\u00f5epoolest t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjustada allergilist kopsup\u00f5letikku.<\/p>\n

Metaboolsed h\u00e4ired<\/em><\/p>\n

Hulk n\u00e4riliste peal tehtud katseid viitab, et BPA m\u00f5jutab gl\u00fckoosi ja insuliini reguleerimist kehas ning p\u00f5hjustab rasvumist. Nimelt aktiveerib kemikaal \u00f6strogeeni imiteerides rasva retseptoreid ja stimuleerib rasvarakke. 2013. aasta suvel avalikutati ka inimuuringute tulemused, mis saadi 1326-lt\u00a0\u00a0 9\u201312-aastaselt lapselt v\u00f5etud uriiniproovist. Katsealusteks valiti just lapsed, kuna t\u00e4iskasvanute maks suudab BPA-d k\u00fcllalt edukalt kehast eemaldada, lastel aga detoksifikatsioon nii edukalt veel ei toimi. Tulemused hoidsid \u00fchtset joont ja pidasid paika j\u00e4llegi pigem t\u00fcdrukute puhul. Nimelt pea k\u00f5ikide \u00fclekaaluliste t\u00fcdrukute uriinis sisaldus k\u00f5vasti \u00fcle normtaseme BPA-d.<\/p>\n

Samas v\u00f5ib \u00fclekaaluliste laste kehas leiduda enam BPA-d seet\u00f5ttu, et nad s\u00f6\u00f6vad tihtilugu rohkem pakendatud ja t\u00f6\u00f6deldud toite, milles on lisaks suuremale kogusele rasvadele ja s\u00fcsivesikutele ka enam BPA-d. Teine selgitus katse tulemustele on see, et \u00fclekaalulistel lastel on enam rasvkudet, kuhu keha BPA-d ladestab.<\/p>\n

Kantserogeensus<\/em><\/p>\n

Mitmed uuringud on t\u00f5estanud, et BPA soodustab v\u00e4hirakkude vohamist, eelk\u00f5ige rinnan\u00e4\u00e4rmetes, munandites ja maksas. Katseid on tehtud nii n\u00e4riliste kui primaatide peal. V\u00e4hki soodustavad omadused on aspekt, mida Euroopa Toiduohutusamet v\u00f5tab BPA ohtlikkuse osas v\u00e4ga t\u00f5siselt ja peab seda riskiks.<\/p>\n

Kas asi on t\u00f5esti nii hull?<\/strong><\/p>\n

\"scared-woman\"<\/a>

Foto 5. Kas paanikaks on p\u00f5hjust?<\/p><\/div>\n

Bisfenool A m\u00fcrgisus seisneb eelk\u00f5ige selle tarbimiskoguses. BPA-le p\u00fchendatud veebilehelt www.bisphenol-a.org v\u00f5ib lugeda, et k\u00e4ivitati ametlik uuring, saamaks teada, kas plekkanumate sisek\u00fclgedelt migreerub toidu sisse kahjulik kogus BPA-d. Sellega t\u00f5estati, et purkidest toiduainetesse v\u00f5i jookidesse migreerunud BPA moodustab 450 x v\u00e4iksema koguse kui see, mida on loetud inimesele m\u00fcrgiseks annuseks. Piltlikult \u00f6elduna peaks inimene p\u00e4evas \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma 230 kg konserve terve eluea jooksul, et tema organismi koguneks m\u00fcrgine annus BPA-d. Mainimata j\u00e4i muidugi, et seda veebilehte s<\/em>pondeerivad pol\u00fckarbonaadi tootjad…<\/p>\n

Samas on \u00fcha enam avalikkuse ette tulnud uuringute tulemusi, mis kinnitavad, et tegelikult puutuvad inimesed tunduvalt suurema koguse BPA-ga igap\u00e4evaselt kokku. Arvestada tuleb nii suu kui ka naha ja sissehingamise kaudu organismi sattuva kemikaaliga. N\u00e4ites 2009. aastal ScienceDailys avaldatud artiklist ilmneb, et isegi siis, kui katsealustele ahvidele manustati suu kaudu inimese organismis normide piiri j\u00e4\u00e4vast BPA kogusest 400 x suurem hulk kemikaali, oli ahvide veres sisaldava BPA hulk j\u00e4rgneva 24 tunni j\u00e4rel siiski v\u00e4iksem kui keskmiselt v\u00f5etuna USA ja teiste arenenud riikide elanikel. Sellele vastasid ametnikud l\u00fchidalt, et ahvide ja inimeste metabolism ei ole samasugune.<\/p>\n

Arvan, et n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige hetk kopeerida siia l\u00f5ik 22. jaanuaril 2015 Euroopa Toiduohutusameti veebilehel avalikustatud teadaandest:<\/p>\n

\u201eEFSA hindas uuesti kokkupuudet bisfenool A-ga (BPA) ja BPA toksilisust ning j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et praeguse kokkupuutetaseme puhul ei kujuta BPA tarbijate tervisele ohtu \u00fcheski vanuser\u00fchmas, sealhulgas looted, imikud ja noorukid. Kokkupuude toidust v\u00f5i korraga mitmest allikast (toit, tolm, kosmeetika ja termopaber) saadava BPAga on tunduvalt v\u00e4iksem kui lubatud p\u00e4evadoos.\u201c<\/em><\/p>\n

Aga keda siis uskuda? Vahest aitab otsuse langetamisele kaasa see, et vaatamata keemiat\u00f6\u00f6stuste suurele vastuv\u00e4itele, et see kogus bisfenool A-d, mis inimese organismi normaalse elutegevuse tulemusel satub, ei kujuta tervisele mingisugust ohtu, nimetas Kanada 2010. aastal BPA potensiaalselt m\u00fcrgiseks kemikaaliks. Esimese asjana keelustati BPA kasutamine lutipudelite ja beebin\u00f5ude valmistamisel. Alates 2011. aasta kevadest keelustati Euroopa Liidus BPA-d sisaldavate lutipudelite import ja tootmine, 2012. aastast USA-s. Miks see \u201eohutu\u201c aine siis \u00e4ra keelati?<\/p>\n

Keelu j\u00e4rel ilmusid kaubalettidele pol\u00fckarbonaadist pudelid, millelt leiab kirja \u201eBPA-free\u201c<\/em> ehk BPA-vaba. See t\u00e4hendab seda, et plastmassi valmistamiseks ei ole kasutatud bisfenool A-d. Kui tuletada meelde, et pol\u00fckarbonaat koosneb kahest komponendist, bisfenool A-st ja fosgeenist, tuli esimene neist seega millegi samalaadsega asendada. Selleks valiti lihtsalt teine bisfenool \u2013 bisfenool S. Tegemist on \u00fcldjoones sama kemikaaliga, kuid see ei peaks plastmassist nii lihtsasti eralduma. Ometi teeb ka see kemikaal seda ning \u00fcha enam s\u00fcveneb kahtlus, et see on m\u00fcrgine.<\/p>\n

Mida teha?<\/strong><\/p>\n

\"wpid-wp-1452847314000\"<\/a>

Foto 6. Pol\u00fckarbonaadist esemeid ostes veendu, et need ei sisaldaks BPA-d.<\/p><\/div>\n

Tunnistan, et ma ei ole keemik, toidutehnoloog, materjaliteadlane ega \u00fcldse mingi teadlane. Olen lihtsalt \u00fcks uudishimulik tarbija. V\u00e4ntsutatuna BPA vastaste arvamustest, uuringutest ja artiklitest ning seej\u00e4rel l\u00e4biklopituna agentuuride, assotsatsioonide ja t\u00f6\u00f6stuste vastuargumentidega olen j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et parem karta kui kahetseda! Parem oleks igaks juhuks BPA-st hoiduda. Ei tasu muidugi hulluks minna ja kartulisalati jaoks kuivatatud herneid \u00f6ise leotamisega ellu turgutada selle asemel, et poest konserv osta. K\u00fcll aga v\u00f5ib m\u00f5nda asja igap\u00e4evatoimetustes teisiti teha:<\/p>\n