{"id":7538,"date":"2016-01-19T08:00:29","date_gmt":"2016-01-19T06:00:29","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538"},"modified":"2016-01-19T08:00:29","modified_gmt":"2016-01-19T06:00:29","slug":"betooni-valatud-aastaraamat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538","title":{"rendered":"Betooni valatud aastaraamat"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Lauri Laanisto, \u00f6koloog<\/em><\/p>\n

Juba m\u00f5nda aega on mind v\u00e4ga leebel viisil vaevanud k\u00fcsimus, millega \u00f5igupoolest ERMi teadlased tegelevad. K\u00f5ik teaduslikumad elemendid on justkui aja jooksul ju muuseumi k\u00fcljest lahti haagitud ning v\u00e4lja veetud. Kuigi tegelemispotentsiaal on t\u00e4nu rahva- ja rahvusteaduste paduinter- ja transdistsiplinaarsele olemusele laiematest laiem, pole ERMi teadustegevusest justkui eriti kuulda olnud (pean ikka eestikeelsetel teadusuudistel p\u00e4evast p\u00e4eva silma ja k\u00f5rva peal). Maa seest v\u00e4lja kaevatava p\u00f5hjal ajaloo rekonstrueerimisega j\u00e4ndavad ju arheoloogid; v\u00e4ljasurevate keelte s\u00f5naraamatuid koostavad rohkem keeleteadlased; sotsiaalteadlased uurivad k\u00f5ike, mida Valgas elavad vene t\u00e4did telefoni teel suudavad juhuslikelt inimestelt v\u00e4lja pigistada; antropoloogia kipub meil ka pigem kehalise kui vaimlise fookusega olema. Jne.<\/p>\n

Kas ERMile ongi siis j\u00e4\u00e4nud \u00fcksnes tolmunud \u00f5llekappade pildistamine ja kindamustrite haldusjaotus? Ja v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, kus lastakse v\u00f5\u00f5ra linnainimese n\u00e4gemisest \u00fcle erutunud mutikestel maad ja ilmad kokku r\u00e4\u00e4kida? Diktofonilint ju enam ei piira materjali hulka… Ning need, kes eelistavad siseruumides t\u00f6\u00f6tada, ootavad, kuniks keegi vedru v\u00e4lja viskab (v\u00f5i tunneb, et minek on l\u00e4hedal) ja oma kraami ERMile p\u00e4randab, et siis seda sorteerida ja \u00fcles m\u00e4rkida. Kas need allesj\u00e4\u00e4nud tegevused aga ikkagi on teadureid n\u00f5udvad protsessid? Ja kuigi ERMi kodulehel on see k\u00f5ik v\u00e4ga elegantselt kokku v\u00f5etud, et \u201eMuuseumi teadustegevuse eesm\u00e4rk on suuresti olnud muuseumis s\u00e4ilitatava ainese m\u00f5testamine ja t\u00f5lgendamine\u2026\u201c, on sedasorti k\u00fcsimused, eriti krokodillideks treenitud ametnikega mehitatud ministeeriumites kiired esile kerkima. Ja k\u00fcllap ka neil, kelle igap\u00e4evaelu s\u00f5ltub nendesamade krokodillide m\u00f5tlemismallidest.<\/p>\n

\u00d5igupoolest on see utreeritult pessimistlik k\u00f5rvaltvaade muuseumi tegevusele peaaegu et p\u00f5hjendamatult mitmekesine, sest ERM pole \u00fcldsuse silmis enam ammu midagi enamat kui taristu(projekt). N\u00e4ib, et juba aastaid pole keegi nokkinud ta kallal nii, nagu seda tehti n\u00e4iteks veel k\u00fcmme aastat tagasi: et majat\u00e4ied maani seelikutega m\u00e4rsilohistajaid tolmunud \u00f5llekappade kallal nokitsemas, ise puha t\u00e4iskarsklased ja muul viisil rikkumata.<\/p>\n

\"betoon<\/a>Betoon Tartus<\/em><\/p>\n

ERMist on n\u00fc\u00fcdseks saanud betoon. T\u00f5si, m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00e4ga paljulubav betoon. Aastaraamatu eess\u00f5nagi algab t\u00f5demusega, et \u201e2014. aasta m\u00f6\u00f6dus Eesti Rahva Muuseumis uue hoone valmimise t\u00e4he all.\u201c (lk 9). Pole siis k\u00fcllap ka juhuslik, et aastaraamatu l\u00e4bivaks kujunduselemendiks on betoonist kohvrid. \u00d5igupoolest tundub see suisa ainuv\u00f5imaliku kaanekujundusena.<\/p>\n

Kuigi, kui see maja viimaks valmis saab, siis see, mis seal toimuma hakkab, avalikkust v\u00e4ga ei koti. V\u00e4hemalt sisulise poole pealt. Kotivad k\u00fcttearved, \u201ekasuliku pinna\u201c osakaal (seda k\u00fcll kusagil ajaleheartiklis ei t\u00e4psustata, kas \u00fclej\u00e4\u00e4nud pind on kahjulik v\u00f5i \u00fcksnes mittekasulik), logistika ja muu s\u00e4\u00e4rane. Kuid see paljulubavus on paljuski nimelt betoonis eneses \u2013 kui maja saab piisavalt suur, k\u00fcll siis turistid tulevad ja toovad piletiraha. N\u00e4idatagu seal siis mida iganes. Kasv\u00f5i neidsamu \u00f5llekappu. Kui turistid tulevad, siis lisaks muuseumik\u00fclastamisele s\u00f5idavad nad meie lennukite ja bussidega, magavad meie hotellides (v\u00f5ib-olla meie inimestegagi!) ja s\u00f6\u00f6vad meie tehtud s\u00f6\u00f6ke. N\u00f5ndaviisi \u2013 vastuoksselt k\u00f5igile tuttavale muinasjutule \u2013 kujunevatki meite \u00f5nn\u2026<\/p>\n

Iseenesest on ERM v\u00e4ga kujukas n\u00e4ide sellest, kuidas Eesti teadus ei leia k\u00f5ikides nendes viimaste aastak\u00fcmnete muutuste tuultes sageli tuge mujalt kui k\u00e4egakatsutavast infrastruktuurist. Panustamine uuele majale v\u00f5i muudele taristulistele vahenditele n\u00e4ib olevat pea ainus v\u00f5imalus veenda riiki pikemaajalise sihttoetuse andmiseks. Mis aga omakorda tekitab olukorra, kus betoon (v\u00f5i seal vahel paiknev aparatuur) ise ongi sageli see, mis uurimist\u00f6\u00f6d suunab v\u00f5i v\u00e4hemalt kallutab. ERMi puhul see lihtsalt ilmneb selgesti ja sirgjooneliselt, kuna muuseumi \u00fcheks oluliseks tegevuseks on ka eksponeerimine, aga kui l\u00e4hemalt vaadata, kipuvad analoogsed tendentsid avalduma ka teistes teadusasutustes. K\u00f5ik otsivad, ja viimastel aastatel juba k\u00fcllaltki meeleheitlikult, tugipunkti, millest l\u00e4htuvalt tulevikku astuda.
\nNojah, igatahes, j\u00e4lgimata ETISest ERMiga seotud grante ja teaduspublikatsioone ning tundmata muuseumis t\u00f6\u00f6tavaid teadlasi ja nende tegevust, v\u00f5tsingi muuseumi v\u00e4rske aastaraamatu l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist otsekui ekspeditsiooni (teadus)maailma, mille kohta viimased teated p\u00e4rinevad \u00fcsna ammusest ajast. Kas see (teadus)maailm veel p\u00fcsib? Ja kui, siis millisena: mida uuritakse ja kuidas? Milliste distsipliinidega l\u00f5imutakse, kuhupoole kalduvad publikatsioonid ja kes \u00fcldse neid kirjutavad?<\/p>\n

\"betoon<\/a>Betoon Kansases<\/em><\/p>\n

Paratamatult on taoliste k\u00fcsimuste p\u00fcstitamise eelduseks see, et ERMi aastaraamat esindab muuseumi teaduslikku tegevust v\u00f5i siis v\u00e4hemalt teeb sellest \u00fclevaate. Tundub, et m\u00f5lemad tingimused on v\u00e4hemalt mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00e4idetud, kuna p\u00f5hiosa raamatust, 120 lehek\u00fclge kokku 186st moodustavad nimelt teadusartiklid, lisaks sellele leiab raamatu l\u00f5pust kokkuv\u00f5tte muuseumi 2014. aasta teadustegevusest. Samas \u2013 vaevalt, et need viis raamatusse j\u00f5udnud artiklit on ERMi teadusloome koorekiht. K\u00fcllap rihivad ERMi teadlasedki ikka siisikesi, isegi kui vastutahtsi. T\u00f5en\u00e4oliselt tuli toimetajatel pigem k\u00f5vasti pealek\u00e4imist\u00f6\u00f6d teha, et needki tekstid k\u00e4tte saaks. Olgugi et eess\u00f5nas kirjeldatakse neid siiski kui \u201evalikut uuematest teadusartiklitest ja uurimustest\u201c (lk 10). Ning kuigi aasta teadust\u00f6\u00f6 kokkuv\u00f5ttes (lk 139) on \u00f6eldud, et \u201eERMi teaduritelt ilmus 2014. aastal 21 teadusartiklit\u201c, siis nimekirja neist artiklitest ma raamatust paraku leida ei suutnud. Ka ERMi kodulehel pole teadurite publikatsioonide loendit viimase viie aasta jooksul uuendatud (ja ETIS2 ei v\u00f5imalda kahjuks v\u00e4hemalt esialgu ka sedasorti otsinguid teha). Taolise \u00fclevaate puudumine adekvaatsel kujul on vast ka k\u00f5nealuse aastaraamatu suurim miinus.<\/p>\n

Niisiis tuli loota, et saan mingigi \u00fclevaate ERMi teadustegevusest neist viiest aastaraamatus avaldatud artiklist. Olid need ju k\u00fcllaltki p\u00f5hjalikud tekstid \u2013 keskeltl\u00e4bi veerandsada lehek\u00fclge artikli kohta, kusjuures tekst oli k\u00fcljendatud k\u00fcllaltki tihedaks ning pildid ja joonised neid ei domineerinud. Pealtn\u00e4ha kandsid artiklid k\u00f5iki ootusp\u00e4raseid traditsioonilise (v\u00f5i konservatiivse) humanitaarse teadustegevuse m\u00e4rke \u2013 autoreid \u00fcks v\u00f5i kaks, ei mingeid kobarpublikatsioone; ja k\u00f5igis artiklites on tsiteeritud kogutud p\u00e4rimust.
\nSeega, v\u00e4hemalt metoodilises m\u00f5ttes uurivad ERMlased asju ikka nii, nagu tavaks on. T\u00f5si, ega v\u00e4ga palju neid ERMlasi autorite seas polegi. Viiel artiklil on kokku seitse autorit, kellest vaid kaks on ERMis teadlased \u2013 Pille Runnel ja Terje Anepaio \u2013, \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemalt formaalselt muuseumiga seotud pole. Kui veel formaalsetest proportsioonidest r\u00e4\u00e4kida, siis uurimisobjektide ja uurijate soolised suhted on pea laitmatult p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdelised \u2013 \u00fche erandiga on k\u00f5ikide artiklite autoriks naised, ent enamikus uuritakse mehi ja nende tegemisi (\u00fches artiklis on mehed ja naised l\u00e4bisegi ning \u00fches keskendutakse soost numbrit tegemata lastele).<\/p>\n

\"betoon<\/a>Betoon New Jerseys<\/em><\/p>\n

Raamatu sissejuhatavas eess\u00f5nas konstrueeritakse \u2013 kusjuures taas kord tegelikult betoonist l\u00e4htudes (\u201eMuuseumi visuaalse identiteedi uuendamine v\u00f5eti ette ERMi uude hoonesse asumise ettevalmistust\u00f6\u00f6 osana\u201c, lk 9) \u2013 t\u00e4hendus ERMi uuele logole ja seel\u00e4bi tervele ERMile enesele: \u201eEesti Rahva Muuseumi uus n\u00e4gu on inimese n\u00e4gu\u201c (lk 9). Siin n\u00e4ikse tekkivat pisuke nihestus muuseumi teadustegevuse fookusega, mis sedastab, kui n\u00fc\u00fcd uuesti eespool tsiteeritud korrata: \u201eMuuseumi teadustegevuse eesm\u00e4rk on suuresti olnud muuseumis s\u00e4ilitatava ainese m\u00f5testamine ja t\u00f5lgendamine.\u201c Aastaraamatus sisalduvad teadusartiklid kalduvad pigem inimese kui mateeria poole, kattes v\u00e4ga erinevaid ja v\u00e4ga erinevais paigus toimlevaid \u00fchiskondlikke gruppe alates Siberi jahimeestest kuni Austraalias seiklevate noorteni. Kordagi polnud \u00f5llekappadest juttu!<\/p>\n

Kuna ma ise ei uuri igap\u00e4evaselt inimest, vaid loodust, ja enamasti isegi mitte inimese vahetus \u00fcmbruskonnas, vaid veidi eemal, kus meie liigi m\u00f5ju veel m\u00e4\u00e4ravalt ei avaldu, siis on selge, et k\u00f5ige enam pakkus mulle huvi esimene artikkel, mille autoriteks Vladimir Lipin (ainus v\u00e4lismaalasest autor) ja Art Leete ning mis anal\u00fc\u00fcsis komi k\u00fcttide jutte. See oli v\u00e4ga huvitav, l\u00e4bim\u00f5eldult struktureeritud ja h\u00e4sti kirjutatud lugemine. Lisaks kirjeldavale aspektile oli artiklis ka tugev teoreetiline pool. Minusuguse loodusteadlase jaoks \u00e4\u00e4rmiselt meelep\u00e4raselt testiti v\u00e4ga konkreetses raamistikus \u00fcht konkreetset ideed \u2013 kahtluse esteetika kontseptsiooni (lk 19). R\u00e4\u00e4kimata siis sellest, et artiklis k\u00e4sitletud teemad kaldusid enamasti looduse valdkonda, ja inimesed, kes neis Komimaa p\u00f5lismetsades ringi liikusid, j\u00e4id nii oma t\u00e4henduse kui t\u00e4htsuse poolest pigem anon\u00fc\u00fcmsena selle terviku varju.<\/p>\n

T\u00e4iesti vastassuunaline Lipini ja Leete artiklile oli K\u00f5resaare ja Anepaio k\u00e4sitlus \u00fcksikindiviidide olulisusest repressioonide s\u00fcsteemsel m\u00e4letamisel. Fookus \u00fchel konkreetsel inimesel ja tema konkreetsetel tegemistel ning sellel, kuidas ta ise neid tegemisi m\u00e4letab. Ja kuigi artikli kese tundus olevat kenasti paigas, siis valgus selle sisu veidi liialt laiali \u2013 k\u00fcll oli meediauuring, ajalooline \u00fclevaade, intervjuud, riiklikud ja vabakondlikud arengud.
\nRepressioonide m\u00e4letamist piieldi iga v\u00f5imaliku k\u00fclje pealt, kuid terviku tunnet ei kippunud tekkima. Ma ise pole k\u00fcll repressioonide temaatikaga v\u00e4ga s\u00fcsteemselt kursis, ent kuna olen viimase kolme aasta jooksul pea iga n\u00e4dal \u00fche Eesti nimekaima poliitvangiga (kelle personaalk\u00fcsimuse p\u00e4rast on USA president NSVLi peasekret\u00e4rile kirju saatnud ja kes on ka ise Reaganiga t\u00e4nu oma staatusele kohtunud) koos raamatuid toimetanud, siis olen aja jooksul paratamatult \u201ekogunud p\u00e4rimust\u201c endiste poliitvangide ja muude repressiooniohvrite praeguse tegevuse kohta. V\u00e4ga l\u00fchidalt \u00f6eldes on K\u00f5resaare ja Anepaio artikli ja minu enda kuuldu vahel kardinaalsed erinevused. N\u00fc\u00fcdseks valdavalt pensioneerunud ohvrite kogukond n\u00e4ib olevat jagunenud t\u00fclidest ja vastuoludest fragmenteerunud kildkondadeks, kel omavahelised suhted kas puuduvad sootuks v\u00f5i k\u00e4ivad lahmivate vihak\u00f5nede tasandil. Vahest seet\u00f5ttu ei tekkinudki selle artikli lugemisel terviku tunnet. Ent v\u00e4hemalt oli seal \u00fchtteist huvitavat, lausa kurioossetki m\u00e4llu noppimiseks \u2013 kasv\u00f5i need asjaolud, kuidas kujunesid v\u00e4lja asjasse puutuvad m\u00e4lestusm\u00e4rgid. K\u00fcll leiti neid organisatsiooni juhi lapsep\u00f5lvem\u00e4lestustest, k\u00fcll Paide raudteejaama tagant n\u00f5geste seest (lk 69 jm).<\/p>\n

\"betoon<\/a>Betoon Teravm\u00e4gedel<\/em><\/p>\n

Kaks artiklit, Koppeli ja Telve omad, p\u00f5hinevad nende vast kaitstud magistrit\u00f6\u00f6del ja on erinevalt eespool mainitutest \u00fcsna \u201erohelised\u201c tekstid. M\u00f5lema puhul on uuritud v\u00e4lismaal elavaid ja t\u00f6\u00f6tavaid pigem noori eestlasi. Sestap on kogutud p\u00e4rimus k\u00fcllalt triviaalse loomuga, \u00e0 la: \u201eSee backpacker\u00b4i maailm ka alguses mulle v\u00e4ga meeldis. Sai inimestega tutvuda ja k\u00f5igil on ikkagi oma lugu r\u00e4\u00e4kida, kuidas nad sinna on saanud ja\u2026\u201c (lk 45). V\u00f5i: \u201eEks ongi lihtsalt selline hea tunne, et ma ei pea nii palju muretsema. Saan rahulikumalt v\u00f5tta, sest ei ole nii, et pean kogu aeg raha lugema ja eks saab v\u00e4ljas k\u00e4ia ja mingitel \u00fcritustel k\u00e4ia\u201c (lk 96). Neid artikleid lugedes ei saanud ma mingit uut informatsiooni \u2013 autorid kirjeldasid seljakoti- ja pendelr\u00e4ndamisega seotud reaalsust pea t\u00e4pselt nii, nagu see mu teadmistes ja ettekujutuses oli. Kuid see ei t\u00e4henda sugugi, et neil t\u00f6\u00f6del v\u00e4\u00e4rtust poleks. Erinevalt ehk Lipini ja Leete artiklist, mis kannab \u00fcsna ajatut v\u00e4\u00e4rtust, panustades eelk\u00f5ige teaduse igipidevasse arengusse, ent olles samaaegselt ka v\u00e4hemalt mingil moel ajastuomane m\u00e4ludokument, kalduvad Koppeli ja Telve t\u00f6\u00f6d kahtlemata eelk\u00f5ige just viimasesse kategooriasse. Arvestades, kui erinevate eeskujude, trendide, unistuste ja perspektiivide maailmas ma ise \u00fcles kasvasin (s 1978) v\u00f5rreldes n\u00e4iteks minust k\u00fcmme aastat nooremate inimestega, siis on sellekohane reaalsuse objektiivne kirjeldamine kindlasti tegemist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n

Viimase artiklina on aastaraamatus Pille Runneli \u00fclevaade \u00fche ERMi n\u00e4ituse tegemisest. Kuna v\u00e4hemalt minu hinnangul ei ole tegemist teadusartikliga \u2013 seda ilmestab kujukalt artikli kokkuv\u00f5ttes \u00fcle korratud uurimisk\u00fcsimus: \u201eKas laste ja noorte kaasamine n\u00e4ituse produktsioonietapis \u00f5nnestus v\u00f5i v\u00f5ib seda pigem pidada \u00fchekordseks produktsioonieksperimendiks?\u201c \u2013, siis ei oska ma v\u00e4hemalt k\u00e4esolevast arvustusraamistikust l\u00e4htuvalt midagi ka selle kohta kosta.<\/p>\n

Igatahes n\u00e4ib, et see teadusmaailm veel p\u00fcsib ja k\u00fcllalt sellisena, nagu ma ette kujutasin. Kuigi uurimise all on praegu \u00fchiskonnas v\u00e4ga laia kandepinda omavad, ent l\u00e4hiajaloo kontekstis k\u00fcllaltki v\u00e4rsked teemad, nagu massiline v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine v\u00f5i vabakondlikud liikumised, l\u00e4henetakse meile j\u00e4tkuvalt traditsioonilisi meetodeid kasutades. Eriti n\u00fc\u00fcdsel digiajastul akumuleerub iga kogutav p\u00e4rimus infopilveks, millest on spetsiifilisi p\u00e4ringuid j\u00e4rjest lihtsam teha, ja nii saab ka edasistes uuringutes algmaterjali \u00fcha laiemalt haarata, selle abil ajastu- v\u00f5i kohakeskset konteksti k\u00f5rvutuseks luua jms. Sestap on kindlasti hea see, et tehakse ka uurimust\u00f6id, mis tegemise hetkel ei tundu ehk teab mis teadusv\u00e4\u00e4rtust kandvat \u2013 see k\u00f5ik v\u00f5ib ilmneda kunagi hiljem, v\u00f5ib-olla v\u00e4ga ootamatus kontekstis.
\nJa veelgi toredam on, et tehakse siiski ka teadust, mis k\u00f5netab kohe ja m\u00f5jusalt ning j\u00e4\u00e4b k\u00fcllap kauaks sellisena p\u00fcsima. Omaenda isiklikust perspektiivist loodaksin, et kuigi ERMi uus n\u00e4gu on v\u00e4ga inimese keskne, siis uuritaks siiski inimese \u00fcha muutuvaid v\u00f5i juba p\u00f6\u00f6rdeliselt muutunud suhteid ka muu loodusega, nii elutu kui ka elusaga, mitte \u00fcksnes inimeste omavahelisi interaktsioone.<\/p>\n

http:\/\/www.erm.ee\/et\/pood\/valjaanded\/ermi-aastaraamat\/eesti-rahva-muuseumi-aastaraamat-58<\/a><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lauri Laanisto, \u00f6koloog Juba m\u00f5nda aega on mind v\u00e4ga leebel viisil vaevanud k\u00fcsimus, millega \u00f5igupoolest ERMi teadlased tegelevad. K\u00f5ik teaduslikumad elemendid on justkui aja jooksul ju muuseumi k\u00fcljest lahti haagitud ning v\u00e4lja veetud. Kuigi tegelemispotentsiaal on t\u00e4nu rahva- ja rahvusteaduste paduinter- ja transdistsiplinaarsele olemusele laiematest laiem, pole ERMi teadustegevusest justkui eriti kuulda olnud (pean ikka…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7568,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-7538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nBetooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Betooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Lauri Laanisto, \u00f6koloog Juba m\u00f5nda aega on mind v\u00e4ga leebel viisil vaevanud k\u00fcsimus, millega \u00f5igupoolest ERMi teadlased tegelevad. K\u00f5ik teaduslikumad elemendid on justkui aja jooksul ju muuseumi k\u00fcljest lahti haagitud ning v\u00e4lja veetud. Kuigi tegelemispotentsiaal on t\u00e4nu rahva- ja rahvusteaduste paduinter- ja transdistsiplinaarsele olemusele laiematest laiem, pole ERMi teadustegevusest justkui eriti kuulda olnud (pean ikka…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-01-19T06:00:29+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"811\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Betooni valatud aastaraamat\",\"datePublished\":\"2016-01-19T06:00:29+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538\"},\"wordCount\":2075,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/betoon-Tartus.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538\",\"name\":\"Betooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/betoon-Tartus.jpg\",\"datePublished\":\"2016-01-19T06:00:29+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/betoon-Tartus.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/betoon-Tartus.jpg\",\"width\":1200,\"height\":811},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7538#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Betooni valatud aastaraamat\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Betooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Betooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Lauri Laanisto, \u00f6koloog Juba m\u00f5nda aega on mind v\u00e4ga leebel viisil vaevanud k\u00fcsimus, millega \u00f5igupoolest ERMi teadlased tegelevad. K\u00f5ik teaduslikumad elemendid on justkui aja jooksul ju muuseumi k\u00fcljest lahti haagitud ning v\u00e4lja veetud. Kuigi tegelemispotentsiaal on t\u00e4nu rahva- ja rahvusteaduste paduinter- ja transdistsiplinaarsele olemusele laiematest laiem, pole ERMi teadustegevusest justkui eriti kuulda olnud (pean ikka…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-01-19T06:00:29+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":811,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Betooni valatud aastaraamat","datePublished":"2016-01-19T06:00:29+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538"},"wordCount":2075,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538","name":"Betooni valatud aastaraamat - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","datePublished":"2016-01-19T06:00:29+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","width":1200,"height":811},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7538#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Betooni valatud aastaraamat"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/betoon-Tartus.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1XA","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7538"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7538\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7576,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7538\/revisions\/7576"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7568"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}