{"id":7529,"date":"2016-01-12T11:33:24","date_gmt":"2016-01-12T09:33:24","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529"},"modified":"2016-01-12T11:33:24","modified_gmt":"2016-01-12T09:33:24","slug":"male-tagasitulek-avalikku-ruumi-ja-miks-see-ermi-asi-on","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529","title":{"rendered":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Kaarel Tarand, avalike ja v\u00e4lissuhete juht<\/em><\/p>\n

Fotod: Sirje Madisson<\/em><\/p>\n

Paul Kerese 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva laialdane, lausa globaalne t\u00e4histamine on v\u00e4hemasti aasta alguses olnud \u00fcsna spordikeskne. Malest r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcle aegade taas just spordisaadetes ja vastavad on ka r\u00f5huasetused. Jah, muidugi ilmus Paavo Kivise raamat Keresest ja nii m\u00f5negi n-\u00f6 spordiv\u00e4lise lause on s\u00f5na saamise korral saanud raadios v\u00f5i teles \u00e4ra \u00f6elda Iivo Nei v\u00f5i Merike R\u00f5tova. Laiemas pildis ollakse esialgu alles v\u00e4ga poolel teel, sest ehkki on ka Kerese aasta, on kultuuriministeeriumi jaoks tegu siiski eesk\u00e4tt merekultuuri aastaga ja kui kuskil, siis lainetaval merel on malet keeruline m\u00e4ngida.
\nAga malem\u00e4ng, see on ennek\u00f5ike kultuur. Eluslooduses teatud eluhetkedel k\u00fcll nii m\u00f5nedki liigid m\u00e4ngivad, kuid siiski on v\u00f5istlus levinud palju rohkemate seas. V\u00f5istlevad ka taimed ja alamad organismid. Mida keerukam eluvorm, seda enam m\u00e4ngu. Seega peaks ka inimliigi hulgas m\u00e4ng domineerima v\u00f5istlemises ees. V\u00f5istlus on parimalgi juhul m\u00e4ngu erivorm.<\/p>\n

\"_DSC2140\"<\/a>
\nMale Eestis ei alanud Kerese v\u00f5itudest, tema oli p\u00fcramiidi tipp, mis sai tekkida pikaajalise ehitust\u00f6\u00f6 tulemusena, v\u00f5istleja sai s\u00fcndida paljude m\u00e4ngijate sekka. Ehitatud oli Kerese ajaks juba kaks inimp\u00f5lve. Kujutlegem end peaaegu et oma haritlaskonnata Tartusse aastal 1883, kus n\u00e4dalalehe Olevik toimetaja Ado Grenzsteinile \u00fcht\u00e4kki kargab p\u00e4he, et eestlane, eesk\u00e4tt siis tulevane koolitatud eestlane peaks teiste kultuurrahvastega sarnaselt vaba aega intelligentsete m\u00e4ngudega sisustama. Ta \u00f5pib ise, loob eestikeelse maleterminoloogia (sh m\u00e4ngu nime), kirjutab \u201eMale \u00f5petuse\u201c, mida ajalehes j\u00e4rjejutuna avaldab, levitab male\u00fclesandeid. Mis motiividel, ei oska t\u00e4nap\u00e4eval keegi l\u00f5pliku t\u00e4psusega \u00fctelda, rahvuslik liikumine toetus esimeses etapis valdavalt ju talupoegadele ja maarahvaks pidi enamjagu eestlasi patriootide arvates edaspidigi j\u00e4\u00e4ma. Kuid vaevalt k\u00fcll male Grenzsteini vahendusel talutaredesse j\u00f5udis. Kui j\u00f5udiski, siis maaelu kujutanud kirjanikud pole sellele osutanud. Male polnud teemaks ei Tammsaare Vargam\u00e4el, Traadi Palanum\u00e4el ega Vilde M\u00e4ek\u00fclas. Arvatavasti juurdus male pigem linnat\u00f6\u00f6liste ja \u2013kodanluse ringides. Ja aastak\u00fcmneid ei muutunud m\u00e4ng v\u00f5istluseks suurte panuste peale, saati siis elukutseks.<\/p>\n

\"_DSC2204\"<\/a>
\nMa ei tea, kus minu 1904. aastal s\u00fcndinud vanaisa malek\u00e4igud selgeks sai. Merike R\u00f5tova \u00fctles teles, et \u201emaleperekondades k\u00e4ike ei \u00f5petata\u201c, sest lapsed saavad need ise oma vanemate m\u00e4ngutegevust vaadates selgeks. Nagu r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5i lugemise. Aga kuskil ja kunagi pidi igal maleperekonnal olema see \u00fcrgjuur, esimene maletaja, kes ei saanud eestlaste sekka tekkida enne Grenzsteini male\u00f5pikut. P\u00e4rast seda aga pidi neid s\u00fcndima kui seeni. Igal juhul, kui mu vanaisa teismelisena, p\u00e4rast vedurijuhist isa t\u00f6\u00f6 ning s\u00f5jaaja t\u00f5ttu k\u00fcll Riias, k\u00fcll Vitebskis koolis k\u00e4imist Treffneri g\u00fcmnaasiumi j\u00f5udis, k\u00e4is seal juba vilgas malem\u00e4ng, millest temagi osa v\u00f5tma hakkas ja see tegevus ei j\u00e4tnud teda surmani maha.
\nTudengite ja vanema akadeemilise rahva keskseks avalikuks maletamiskohaks Tartus oli muidugi Werneri kohvik, mis p\u00fcsis sellisena kuni kohviku ajutise, kuid pikaks veninud sulgemiseni umbes 1987. Werneri kaudu on male j\u00e4\u00e4dvustatud ka juba kunstjuttudes, eriti aga s\u00f5dade vahelise Eesti loovharitlaste m\u00e4lestustes. V\u00e4hemasti osaliselt seesama rahvas viis male kui haritlaste vaba aja kultuuri lahutamatu osa ka Tallinna kohvikutesse \u2013 ja miks ka mitte seltskonna suvituspaika Narva-J\u00f5esuus.
\nP\u00f5hjusel v\u00f5i teisel ei katkenud malekultuur okupatsiooni saabumisel hoolimata sellest, et mehi j\u00e4i ju nii linna kui ka maale j\u00e4rele v\u00e4ga v\u00e4he. Ma ei tea, kuidas oma vangilaagrisse viidud isata kasvama pidanud minu isa malek\u00e4igud selgeks sai. Aga selged need olid ja ta on meenutanud, kuidas maalt Tallinna reaalkooli k\u00e4ies ja p\u00e4rastl\u00f5unati rongiaega oodates ta alatihti maleklubis kiibitsemas k\u00e4is, kui meistrid seal m\u00e4ngisid. Ja m\u00f5nikord hea \u00f5nne korral ka nende oma seisudele pilgu peale viskasid, sh Keres.<\/p>\n

\"_DSC2554\"<\/a>
\nKui mina 1973. aastal esimesse klassi l\u00e4ksin, oli seal malem\u00e4ng sedav\u00f5rd levinud harrastus, et 1. ja 2. klassis saime l\u00e4bi viia enam kui k\u00fcmne osav\u00f5tjaga maleturniiri. P\u00f5hiliselt osalesid k\u00fcll poisid, kas m\u00f5ni t\u00fcdruk ka, ei julge enam kindlalt \u00f6elda, aga kindlasti oli m\u00e4nguv\u00f5imelised umbes 2\/3 poistest. Kellelgi polnud raskusi kodust malendite ja malekellade kaasatoomisega turniiri tarvis.
\nEhkki avalikust kohvikukultuurist malem\u00e4ng vaikselt taandus, p\u00fcsisid m\u00f5nedki rahvalikud malekantsid otsaga alanud sajandissegi. N\u00e4iteks Sirbi ja kirjanike liidu traditsioonilisest malev\u00f5istlusest l\u00e4ks hing v\u00e4lja umbes samal ajal, kui sellesse lehetoimetusse t\u00f6\u00f6le sattusin \u2013 ja mitte minu s\u00fc\u00fcl. Rubriigist \u201elapsena televisioonis\u201c m\u00e4letan, et vana telemaja suurte stuudiote ees fuajees oli uhkete puust malenditega laud, mille taga v\u00f5is alati istumas n\u00e4ha v\u00e4hemasti Hardi Tiidust ja m\u00e4ngijate \u00fcmber oli alati veel ka seltskond pealtvaatajaid-kommenteerijaid. See oli telemajas mu mulje j\u00e4rgi pea sama keskne koht kui teiste meeste jaoks puhvetilett. Seni, kuni.
\nEsimesest \u00f5pikust arvestades on Eesti v\u00e4hemalt viiendat, aga pigem isegi juba kuuendat p\u00f5lve malem\u00e4ngumaa. Ma ei kahtle \u00fcldse, et ka t\u00e4nap\u00e4eval on olemas hulgaliselt maleperekondi, kus k\u00e4igud saadakse selgeks k\u00f5rvuti lugemisoskusega. Kasvavaid maletajaid aitab toetada globaalne infov\u00f5rk, kus on v\u00f5imalik m\u00e4ngida nii inimestega reaalajas \u00fcle ilma kui ka masinatega igal raskusastmel.<\/p>\n

\"_DSC2559\"<\/a>
\nSiiski on male avalikust inforuumist peaaegu kadunud. Harvad spordiuudised, seda k\u00fcll, kuid veel 30 aastat tagasi v\u00f5is male\u00fclesandeid leida pea k\u00f5igist ajalehtedest Spordilehest Sirbi ja Vasarani. Viimases kirjutasid maleainelist esseistikat Valter Heuer ja Paavo Kivine. Televisioonis jooksis Iivo Nei malekool. \u201eKuid n\u00fc\u00fcd, kuid n\u00fc\u00fcd\u2026!\u201c h\u00fc\u00fcaks siinkohal kurvalt luuletaja. Malem\u00e4ng justkui ei kuulukski enam \u00fchegi avaliku tegelase kuvandisse kui tarkuse ja strateegilise m\u00f5tlemise s\u00fcmbol. T\u00f5si maleliidu juhi isik on olnud silmapaistev t\u00e4nase p\u00e4evani, kuid see \u00fcksik erand pole siiski avalikule maletunnetusele palju abi toonud. V\u00f5ib-olla pole suurt malenarratiivi vajagi, aga praeguses Eestis on see varjusurmas. Malega pole end sidunud \u00fckski president, peaminister ega riigikogu juht, avalikke maletajaid silmame v\u00e4he ettev\u00f5tjate, muusikute v\u00f5i ka kirjanike hulgas. Ja pole siis ime, et koos malenurkadega on meediast kadunud ka maletavad toimetajad.<\/p>\n

\"IMG_2333\"<\/a>
\nK\u00f5ik kaotatu on taastatav ja millal seda siis veel teha kui mitte me k\u00f5igi aegade malemehe Paul Kerese \u00fcmmargusel s\u00fcnniaastap\u00e4eval. Kui miski on eesti rahvakultuuri v\u00f5i argikultuuri olemuslik osa, on ka Eesti Rahva Muuseumi asi sellega tegeleda, seda koguda ja sellele valgust heita. Sestap ei k\u00f5helnudki muuseum kaua, kui maleaktivist Heino Laiapea k\u00e4is v\u00e4lja idee hakata koguma maleteemalisi fotosid. Meie teema, leidsime, sest pole ju l\u00f5puks p\u00e4ris juhuslik, et m\u00f5ne aasta eest ERMi s\u00f5prade seltsi eestvedamisel Raadi m\u00f5isaparki rajatud rotund on \u00fchtlasi ka suur vaba\u00f5hu malelaud. Seega, koguge pilte ja m\u00e4ngige malet, siis ei katke eesti haritlaskultuuri \u00fcks \u00fcle aegade kestnud tunnusjoon!<\/p>\n

http:\/\/pildiait.erm.ee\/<\/a><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tekst: Kaarel Tarand, avalike ja v\u00e4lissuhete juht Fotod: Sirje Madisson Paul Kerese 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva laialdane, lausa globaalne t\u00e4histamine on v\u00e4hemasti aasta alguses olnud \u00fcsna spordikeskne. Malest r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcle aegade taas just spordisaadetes ja vastavad on ka r\u00f5huasetused. Jah, muidugi ilmus Paavo Kivise raamat Keresest ja nii m\u00f5negi n-\u00f6 spordiv\u00e4lise lause on s\u00f5na saamise korral saanud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7534,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[20,30],"tags":[],"class_list":["post-7529","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted","category-osalus"],"yoast_head":"\nMale tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Kaarel Tarand, avalike ja v\u00e4lissuhete juht Fotod: Sirje Madisson Paul Kerese 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva laialdane, lausa globaalne t\u00e4histamine on v\u00e4hemasti aasta alguses olnud \u00fcsna spordikeskne. Malest r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcle aegade taas just spordisaadetes ja vastavad on ka r\u00f5huasetused. Jah, muidugi ilmus Paavo Kivise raamat Keresest ja nii m\u00f5negi n-\u00f6 spordiv\u00e4lise lause on s\u00f5na saamise korral saanud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2016-01-12T09:33:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"798\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on\",\"datePublished\":\"2016-01-12T09:33:24+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529\"},\"wordCount\":1140,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/DSC2554.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\",\"Osalus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529\",\"name\":\"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/DSC2554.jpg\",\"datePublished\":\"2016-01-12T09:33:24+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/DSC2554.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2016\\\/01\\\/DSC2554.jpg\",\"width\":798,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7529#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Kaarel Tarand, avalike ja v\u00e4lissuhete juht Fotod: Sirje Madisson Paul Kerese 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva laialdane, lausa globaalne t\u00e4histamine on v\u00e4hemasti aasta alguses olnud \u00fcsna spordikeskne. Malest r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcle aegade taas just spordisaadetes ja vastavad on ka r\u00f5huasetused. Jah, muidugi ilmus Paavo Kivise raamat Keresest ja nii m\u00f5negi n-\u00f6 spordiv\u00e4lise lause on s\u00f5na saamise korral saanud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2016-01-12T09:33:24+00:00","og_image":[{"width":798,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on","datePublished":"2016-01-12T09:33:24+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529"},"wordCount":1140,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted","Osalus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529","name":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","datePublished":"2016-01-12T09:33:24+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","width":798,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7529#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Male tagasitulek avalikku ruumi \u2026 ja miks see ERMi asi on"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/01\/DSC2554.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1Xr","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7529","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7529"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7529\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7537,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7529\/revisions\/7537"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7529"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7529"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7529"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}