{"id":7231,"date":"2015-11-26T08:00:35","date_gmt":"2015-11-26T06:00:35","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231"},"modified":"2018-01-16T10:01:42","modified_gmt":"2018-01-16T08:01:42","slug":"artefaktide-desinfitseerimine-ermi-naitel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231","title":{"rendered":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

 <\/p>\n

Tekst: Janika Turu, konservaator<\/em><\/p>\n

Fotod: Anu Ansu, Nele Tammeaid <\/em><\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud suvel vaatasime l\u00e4bi k\u00f5ik uuel p\u00fcsin\u00e4itusel eksponeeritavad vaibad. Selgus, et \u00fcks oli v\u00e4ga t\u00e4baras seisukorras ja vajas p\u00f5hjalikku l\u00e4henemist. Tugevate mehaaniliste kahjustuste k\u00f5rval esineb tekil ka t\u00f5siseid keemilisi kahjustusi, millele viitab l\u00f5ngade v\u00e4rvimuutus ja tekist eralduv spetsiifiline l\u00f5hn. Edasiste otsuste tegemiseks oli vaja teada saada kahjustuste p\u00f5hjused. Millised ained tekitavad selliseid kahjustusi? Ja mis kemikaale meil muuseumis on kasutatud?<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto 1 Hobusetekk. ERM 15928<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Foto 2 Koepinnal on m\u00e4rgatav tekstiiliv\u00e4rvide muutus ja n\u00e4ib, et erinevad toonid on \u00fcksteise sisse valgunud v\u00f5i sulandunud<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Foto 3 Stereomikroskoobiga tehtud fotol on n\u00e4ha, et punakas toon on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt heledamaks pleekinud. Foto: Riina Rammo<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Seadsin sammud muuseumi arhiivi, lootuses leida vihjeid meil kasutatud kemikaalide kohta ja minu \u00fcllatuseks hakkaski lahti rulluma v\u00e4ga p\u00f5nev desinfitseerimise ajalugu. Uurimus h\u00f5lmab perioodi 1913\u201340 ja k\u00e4sitleb desinfitseerimist koit\u00f5rje kontekstis. 1940. aasta seisuga oli ERMis hoiul 55 500 kultuuriloolist ning etnograafilist eset.<\/p>\n

Muuseumi praktilise konserveerimis- ja s\u00e4ilitustegevuse alguseks v\u00f5ib pidada 1913. aastat, kui ERMi juhatuse koosolekul v\u00f5eti vastu otsus esemeid desinfitseerida ja puhastada. Ning selles k\u00fcsimuses otsustati konsulteerida apteekriga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto 4 ERM A f 1, n 1, s 8, lk 78<\/p><\/div>\n

Sama aasta kulude nimekirjadest tuli v\u00e4lja, et juulist alates hakati ostma ainet nimega Tineolin. Tegemist on koirohuga, mille nimi on ilmselt tuletatud hariliku riidekoi ladinakeelsest nimetusest Tineola bisselliella<\/em>. Nimetatud koirohtu kasutati kaks aastat ja \u00fches sellega soetati ka pulverisaator, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et seda kasutati esemete t\u00f6\u00f6tlemiseks vedelikuga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto 5 ERM A f 1, n 1, s 384<\/p><\/div>\n

J\u00e4rgmine ehk 1914. aasta oli desinfitseerimise koha pealt eriti aktiivne. Jaanuarist septembrini osteti 66 naela petrooleumi ehk 10 kuuga kulus putukate t\u00f5rjeks umbes 27 kg ainet. Petrooleum e petrool on aromaatsetest s\u00fcsivesinikest koosnev naftasaadus, millest aeglasel destilleerimisel saadakse l\u00e4bipaistev mineraalne \u00f5li. Petrooleumi kasutamise kohta on eraldi v\u00e4lja toodud ka selgitus, et seda kasutati valgustuses ja kogude desinfitseerimiseks ning esemete peale m\u00e4\u00e4rimiseks.<\/p>\n\n\n\n
\n

\n

\"Foto7<\/a>

Foto 7 Foto: https:\/\/www.etsy.com\/listing\/120447191\/embossed-petroleum-antique-french<\/p><\/div><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Lisaks kulus samal aastal 42 naela (umbes 17 kg) naftaleeni. Naftaleen on keemiline \u00fchend C10H8, mida kasutati gaasilises olekus. Kasutatuna k\u00f5rges kontsentratsioonis, pakkus see \u00fcsna efektiivset pikaajalist kaitset koide vastu, kuid naftaleeni rekristalliseerumise protsessis (gaasilisest tahkesse) tekkiv sadestus on ka \u00fcks tekstiiliv\u00e4rvide muutuse p\u00f5hjustaja.<\/p>\n

\"Foto8<\/a>

Foto 8 Naftaleen on kergesti sublimeeruv kristalne v\u00e4rvuseta aine. Seda kasutatakse riidekoi t\u00f5rjevahendina ning v\u00e4rvainete jt keemiasaaduste tootmisel. Foto: http:\/\/www.home-air-purifier-expert.com\/attic.html<\/p><\/div>\n

1915. aasta m\u00f6\u00f6dus konserveerimise ja s\u00e4ilitamise seisukohalt j\u00e4rjekindlalt ja tegusalt. Mitmesuguste kulude nimekirjas on p\u00f5hiv\u00e4ljaminekud tehtud petrooleumi, naftaleeni, t\u00e4rpentini ja pintslite ostmiseks. Muuhulgas osteti palju pakkepaberit, seepi, soodat, niiti ja kangast. Eraldi on makstud pesunaistele siidiasjade ja pesu pesemise eest. Samade nimekirjade p\u00f5hjal otsustades oli aktiivseim periood mai ja juuni, mil osteti sageli seepi, soodat naftaleeni ja petrooleumi. Oktoobrist hakati taas ostma l\u00f5nga, niiti, riiet numbrite jaoks, 3 karpi Tineolini koirohtu. Siit saab teha j\u00e4reldusi, kuidas t\u00f6\u00f6 aasta l\u00f5ikes korraldatud oli.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto 9 T\u00e4rpentin ehk puhastatud t\u00e4rpentini\u00f5li on okaspuude vaigust valmistatav vedelik, mida kasutatakse lahusti ja vedeldajana v\u00e4rvit\u00f6\u00f6stuses. Foto: http:\/\/i.imgur.com\/xYEmT34.jpg<\/p><\/div>\n

J\u00e4rgmine aastak\u00fcmme, millele eelnes 1918\u20131920 toimunud Vabaduss\u00f5da, mil kogu t\u00f6\u00f6 oli raskendatud, algas konserveerimise seisukohalt siiski positiivselt, kuna muuseum sai uue juhataja ja ka ruumid Raadi lossi. Kolimisega Raadile 1922. aastal alustati kohe konserveerimise ja desinfitseerimise tubade sisseseadmist. Uus gaasikamber asus koos pesutoa ja hoidlaruumidega keldris, t\u00f6\u00f6toad olid teisel korrusel ning n\u00e4itusesaalid esimesel. Algas ka uue p\u00fcsin\u00e4ituse koostamine ja \u00fclespanek, millega kaasnes palju puhastus- ja konserveerimistegevust. On teada, et toonane muuseumi juhataja Ilmari Manninen ei pooldanud ajaloolist mustust.<\/p>\n

\"Foto10<\/a>

Foto 10 ERM Fk 810:20. ERMi gaasitamise kamber Raadil<\/p><\/div>\n

Eelarvete j\u00e4rgi ilmnes, et keskmiselt korraldati desinfitseerimise toa gaasitamist 5 korda aastas, samuti toimus kogude j\u00e4rjepidev puhastamine ja pesemine. <\/em>Pesemine toimus kas lihtsalt seebi ja soodaga v\u00f5i siis keemiliselt. Praegu j\u00e4\u00e4b lahtiseks, mida t\u00e4pselt keemilise pesemise all m\u00f5isteti, kuidas ja milliste ainetega see menetlust toimus.<\/p>\n

\"Foto11<\/a>

Foto 11 ERM Fk 810: 30. ERMi gaasitamise kamber Raadil. Enne esemete l\u00f5plikku magasini paigutamist pesti muist asju, kas lihtsalt v\u00f5i keemiliselt, \u00fclej\u00e4\u00e4nud desinfitseeriti gaasiga<\/p><\/div>\n

1920. aastatel esemete desinfitseerimiseks petrooleumi enam ei kasutatud, kuid endiselt oli kasutusel naftaleen, millele lisandus kamper. Kamper C10H16O on looduslik orgaaniline \u00fchend, mida saadakse kampripuu puidust. See on tugeva l\u00f5hnaga, vahajas, kergesti s\u00fcttiv, valge v\u00f5i l\u00e4bipaistev tahke aine ja sellel arvati olevat koisid peletav toime. Ilmselt kasutati kamprit tahkete tablettidena esemete juurde paigutatuna.<\/p>\n

\"Foto12<\/a>

Foto 12 Kamprit saadakse kampripuu puidust. Seda kasutati koit\u00f5rjevahendina, kuid aine oli efektiivne ainult v\u00e4ga k\u00f5rges kontsentratsioonis. Foto: http:\/\/www.alibaba.com\/product-detail\/Camphor-Bulk_105180782\/showimage.html<\/p><\/div>\n

Lisaks v\u00f5eti 20. aastate l\u00f5pul kasutusele veel arseen ja Eulan. \u00dchest 1928. aasta t\u00f6\u00f6aruandest v\u00f5ibki lugeda, kuidas h\u00f5imurahvaste osakonna lahtised v\u00e4ljapanekud tehti koikindlaks Eulaniga ja karusnahad arseeniga. Levinuim arseeni\u00fchend, mida kasutati, oli arseentrioksiid \u2013 As2O3, mis on vees lahustuv valge kristalliline pulber. P\u00e4rast eseme t\u00f6\u00f6tlemist lahusega muutub ese v\u00e4ga m\u00fcrgiseks nii putukatele kui inimestele.<\/p>\n

\"Foto13<\/a>

Foto 13 1928. aastaks kogunenud karusnahksed h\u00f5imurahvaste esemed t\u00f6\u00f6deldi koikindlaks arseeniga. Karvakingad ERM B 13:15<\/p><\/div>\n

\"Foto14<\/a>

Foto 14 Levinum arseeni\u00fchend As2O3, mida nimetati rahvakeeli arseenikuks. Foto: http:\/\/www.dailymail.co.uk\/sciencetech\/article-2979234\/The-people-eat-ARSENIC-Remote-village-Andes-developed-tolerance-toxic-chemical.html<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Teine uus pestitsiid, mida eelnevalt nimetasin, oli Eulan. Seda telliti Saksamaalt villaste esemete desinfitseerimiseks. Muuseumi direktori Ilmari Mannineni s\u00f5nul olevat see ainuke kindel abin\u00f5u koide vastu ning pea k\u00f5igis suuremais muuseumides tarvitusel. 20 kg Eulaniga loodeti k\u00f5ik muuseumi kogud p\u00fcsivalt eulaniseerida<\/em>. Eulan on orgaaniline \u00fchend (klorofen\u00fc\u00fcleeter + klorometaan sulfonamiid). Seda kasutati \u00fcle maailma nii Ameerikas (Edolan) kui Euroopas (Eulan U33) karusnahkade ja topiste putukat\u00f5rjevahendina. \u00dchendit kasutati isopropanooli- v\u00f5i vesilahuses. Selles v\u00f5idi esemeid leotada, aga seda v\u00f5idi kasutada ka esemetele pihustamiseks.<\/p>\n

\"Foto15<\/a>

Foto 15 H\u00f5imurahvaste osakonna lahtised v\u00e4ljapanekud tehti koikindlaks Eulaniga. M\u00fcts ERM B26:2<\/p><\/div>\n

M\u00f5ned muuseumi esemed, mis saadeti 1929. aastal Br\u00fcsseli rahvakunstin\u00e4itusele, on eksponeerimise jooksul korduvalt Flitiga \u00fcle pritsitud. Flit oli m\u00f5eldud k\u00e4rbse- ja s\u00e4\u00e4set\u00f5rjevahendiks. See on valmistatud mineraal\u00f5lide baasil, millele on lisatud 5% tuntud insektitsiidi DDT.<\/p>\n

\"Foto16<\/a>

Foto 16 Fliti pulverisaator. Foto: https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Flit#\/media\/File:FLIT_Spray_Can_1.jpg<\/p><\/div>\n

\"Foto17<\/a>

Foto 17 Fliti reklaam \u201eTapad k\u00e4rbseid \u2013 s\u00e4\u00e4stad elusid\u201c. Foto: http:\/\/qepicuwat.exblog.jp\/page\/3\/<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastatel toimus endiselt j\u00e4rjepidev esemete gaasitamine ning immutamine Eulaniga. Algasid katsed puitesemete immutamiseks bensiinis lahustatud naftaleeniga. Katsetused kestsid 3 aastat.<\/p>\n

\"[#Beginning<\/a>

Foto 18 Tooli A 426:203 on valmistanud u 1890. aastatel puusepp Mart Kreebs Kihelkonna khk<\/p><\/div>\n

Sel k\u00fcmnendil konsulteeriti j\u00e4rjepidevalt T\u00dc entomoloogia katsejaama juhataja Karl Leiusega (varem Zolk), kes korraldas mitme aasta v\u00e4ltel muuseumi kogude desinfitseerimist gaasis. Temalt on ilmunud ka uurimist\u00f6\u00f6 \u201eToonesepad m\u00f6\u00f6blis ja nende t\u00f5rje\u201c, kus ta annab juhiseid puidu gaasitamiseks sinihappega, kasutades Zyklonit. Sinihape e vesinikts\u00fcaniidhape on v\u00e4rvitu lenduv vedelik, mis m\u00f5jub loomsetele organismidele v\u00e4ga tugeva m\u00fcrgina. Leius soovitas sinihapet kasutada vaakummenetluses: kuid selle puudumisel v\u00f5ib gaasitamist toimetada ka lihtsas gaasitamisruumis, milliseid leidub m\u00f5ne \u00fcksiku muuseumi juures n\u00e4it. Eesti Rahva Muuseumis. Kui aga desinfitseerimise ruum puudub v\u00f5ib kasutada ka Cupramoni v\u00f5i Xylamoni \u00f5lipreparaate.<\/em> (Taluperenaine nr 1)<\/p>\n

\"Foto19<\/a>

Foto 19 Sinihape CHN on ekstreemselt m\u00fcrgine orgaaniline vedelik. K. Leius (Zolk), \u201eToonesepad m\u00f6\u00f6blis ja nende t\u00f5rje\u201c, Taluperenaine nr. 1, 1935<\/p><\/div>\n

Leiuse n\u00f5uannete kohaselt alustati muuseumis katseid puitesemete immutamiseks Xylamoni \u00f5liga. Xylamon sisaldab aktiivse ainena lindaani, mis on 100 korda toksilisem kui DDT. \u00d5li telliti Soomest ja katseid tehti 2 aasta v\u00e4ltel. Samal ajal k\u00e4is jooksva t\u00f6\u00f6na villaste esemete t\u00f6\u00f6tlemine Eulaniga, metallesemed aga konserveeriti T\u00dc Arheoloogia Kabinetis.<\/p>\n

\"Foto20<\/a>

Foto 20 Xylamon \u2013 sisaldab organokloriin lindaani (HCH), valge kristalne aine, lahustub orgaanilistes lahustites. M\u00fcrgine pestitsiid. Foto: http:\/\/www.holzfragen.de\/seiten\/pop_biozide.html<\/p><\/div>\n

Selle aja t\u00f6\u00f6keskkonnale ja kasutatud t\u00f6\u00f6vahenditele heidab valgust 1939. aastal toimunud inventuur, kui koostati k\u00f5lbmatu inventari mahakandmise nimekiri. Sealhulgas on n\u00e4iteks j\u00e4rgmised esemed: petrooleumivaat, pulverisaator, metallharjad asjade puhastamiseks, proviisorilt saadud ja turult ostetud suured klaaspudelid, arhiivkarbid, t\u00f6\u00f6kuued, termomeetrid (1925), piimakann (gaasitamise juurde), lehter, m\u00f5\u00f5duklaas, tsingitud panged, mitmesuguseid k\u00e4sit\u00f6\u00f6riistu (kruvikeerajad, puurid, peitlid, haamrid, tangid, kruvit\u00f5mbaja, traaditangid, naelatangid, viil, pintslid).<\/p>\n

\"Foto21<\/a>

Foto 21 1939. aastal maha kantud t\u00f6\u00f6vahendite nimekiri. ERM A f 1, n 1, s 13<\/p><\/div>\n

Nagu ikka, toimus muuseumis j\u00e4rjepidev kogude seisundi kontrollimine ja j\u00e4relevalve. Selle tulemusena avastatigi 1940. aastal puumagasinides r\u00f6\u00f6vik \u201eh\u00f5bekalake\u201c e majasoomukas, mille t\u00f5rjeks tolmutati hoidlates k\u00f5ik puitesemed p\u00fcrotool-tolmuga ja m\u00f5ned immutati endiselt Xylamoniga. P\u00fcrotool oli 1920.\u201340. aastatel p\u00f5llumajanduses laialt kasutatud pestitsiid. Seda kasutati erinevate taimekahjurite t\u00f5rjeks.<\/p>\n

\"Foto22<\/a>

Foto 22 \u201eH\u00f5bekalake\u201c e majasoomukas (Lepisma saccharina)<\/p><\/div>\n

Teise maailmas\u00f5ja ajal tegeleti hoopis t\u00f5sisemate kogude s\u00e4ilitamise probleemidega. Kogud oli vaja s\u00f5ja eest evakueerida. P\u00f5hiliselt j\u00f5uti esemeid ainult tuulutada ja hoolitseda selle eest, et nad oleksid enamv\u00e4hem kuivades tingimustes.<\/p>\n

\"Foto23<\/a>

Foto 23 Vaipade tuulutamine Karksis. ERM Fk 1081:53<\/p><\/div>\n

Arhiiviallikate p\u00f5hjal on uuritava 27 aasta jooksul muuseumis kasutatud 12 erinevat desinfitseerimisainet. Minuni on j\u00f5udnud veel huvitavaid fakte, kuidas kuuek\u00fcmnendatel \u00fcritati koisid isegi kiiritada ja koobaltkahuriga t\u00f5rjuda. Aga sellest k\u00f5igest j\u00e4rgmisel korral.<\/p>\n

 <\/p>\n

Allikad ja kirjandus:<\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi ametiarhiiv ja fotokogu.<\/p>\n

\u201eEesti Rahva Muuseumi Aastaraamat I\u201c. Tartu, 1925<\/p>\n

\u201eEesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XI\u201c. Tartu, 1935<\/p>\n

\u201eEesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XIII\u2013XIV\u201c. Tartu, 1938<\/p>\n

\u201eEesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV \u201c. Tartu, 1947<\/p>\n

\u00d5unapuu, Piret. \u201eEesti Rahva Muuseumi loomine ja v\u00e4ljakujunemine\u201c. Tartu, 2011<\/p>\n

Siimets ,\u00dclo; Madisson, Sirje, Liiv, Jane (koostajad). \u201eRaadi raamat : pildid s\u00fcndinud asjadest\u201c. Tartu, 2010<\/p>\n

\u00d5unapuu, Piret (koostaja). \u201e100 aastat Eesti Rahva Muuseumi\u201c . Tartu, 2009<\/p>\n

http:\/\/www.angelfire.com\/mn\/FiberHome\/WoolBugs.html<\/a><\/p>\n

http:\/\/cool.conservation-us.org\/byform\/mailing-lists\/cdl\/2005\/0018.html<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Tekst: Janika Turu, konservaator Fotod: Anu Ansu, Nele Tammeaid M\u00f6\u00f6dunud suvel vaatasime l\u00e4bi k\u00f5ik uuel p\u00fcsin\u00e4itusel eksponeeritavad vaibad. Selgus, et \u00fcks oli v\u00e4ga t\u00e4baras seisukorras ja vajas p\u00f5hjalikku l\u00e4henemist. Tugevate mehaaniliste kahjustuste k\u00f5rval esineb tekil ka t\u00f5siseid keemilisi kahjustusi, millele viitab l\u00f5ngade v\u00e4rvimuutus ja tekist eralduv spetsiifiline l\u00f5hn. Edasiste otsuste tegemiseks oli vaja teada…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7253,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-7231","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\nArtefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"  Tekst: Janika Turu, konservaator Fotod: Anu Ansu, Nele Tammeaid M\u00f6\u00f6dunud suvel vaatasime l\u00e4bi k\u00f5ik uuel p\u00fcsin\u00e4itusel eksponeeritavad vaibad. Selgus, et \u00fcks oli v\u00e4ga t\u00e4baras seisukorras ja vajas p\u00f5hjalikku l\u00e4henemist. Tugevate mehaaniliste kahjustuste k\u00f5rval esineb tekil ka t\u00f5siseid keemilisi kahjustusi, millele viitab l\u00f5ngade v\u00e4rvimuutus ja tekist eralduv spetsiifiline l\u00f5hn. Edasiste otsuste tegemiseks oli vaja teada…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2015-11-26T06:00:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2018-01-16T08:01:42+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"873\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"673\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel\",\"datePublished\":\"2015-11-26T06:00:35+00:00\",\"dateModified\":\"2018-01-16T08:01:42+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231\"},\"wordCount\":1786,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/Foto5-Tineolin.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231\",\"name\":\"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/Foto5-Tineolin.jpg\",\"datePublished\":\"2015-11-26T06:00:35+00:00\",\"dateModified\":\"2018-01-16T08:01:42+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/Foto5-Tineolin.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/Foto5-Tineolin.jpg\",\"width\":873,\"height\":673},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7231#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"  Tekst: Janika Turu, konservaator Fotod: Anu Ansu, Nele Tammeaid M\u00f6\u00f6dunud suvel vaatasime l\u00e4bi k\u00f5ik uuel p\u00fcsin\u00e4itusel eksponeeritavad vaibad. Selgus, et \u00fcks oli v\u00e4ga t\u00e4baras seisukorras ja vajas p\u00f5hjalikku l\u00e4henemist. Tugevate mehaaniliste kahjustuste k\u00f5rval esineb tekil ka t\u00f5siseid keemilisi kahjustusi, millele viitab l\u00f5ngade v\u00e4rvimuutus ja tekist eralduv spetsiifiline l\u00f5hn. Edasiste otsuste tegemiseks oli vaja teada…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2015-11-26T06:00:35+00:00","article_modified_time":"2018-01-16T08:01:42+00:00","og_image":[{"width":873,"height":673,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel","datePublished":"2015-11-26T06:00:35+00:00","dateModified":"2018-01-16T08:01:42+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231"},"wordCount":1786,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","articleSection":["Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231","name":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","datePublished":"2015-11-26T06:00:35+00:00","dateModified":"2018-01-16T08:01:42+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","width":873,"height":673},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7231#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Artefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/Foto5-Tineolin.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1SD","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7231"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7231\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10900,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7231\/revisions\/10900"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}