{"id":7137,"date":"2015-11-10T08:00:16","date_gmt":"2015-11-10T06:00:16","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137"},"modified":"2019-05-09T10:30:00","modified_gmt":"2019-05-09T07:30:00","slug":"lubage-tutvustada-poluuretaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137","title":{"rendered":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan!"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Karoliine Korol, konservaator<\/em><\/p>\n

Pisut ajaloost<\/strong><\/p>\n

\"otto\"<\/a>

Foto 1. Dr Otto Bayer demonstreerib pol\u00fcuretaani vahustamist.<\/p><\/div>\n

1930. aastad. Saksamaa l\u00e4\u00e4neosas Reini-\u00e4\u00e4rses Leverkuseni linnas asuvas keemiat\u00f6\u00f6stuse laboratooriumis (I. G. Farben Laboratories) p\u00fc\u00fcti natsistliku riigivalitsuse toetusel lisaks kemikaalidele (siit sai alguse kurikuulus Zyklon B) usinasti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi s\u00fcnteetilisi materjale. 1934. aastal patenteeritud s\u00fcnteetilise kummi (nitriilkummi) tootmismeetodi j\u00e4rel (Erich Konrad, Eduard Tschunkur) toimus j\u00e4rgmine oluline l\u00e4bimurre 1937. aastal. Nimelt \u00f5nnestus dr Otto Bayeril (1902\u20131982) v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada diisots\u00fcanaadi pol\u00fcliitumise protsess. T\u00e4nu tema avastusele sai hakata valmistama uut s\u00fcnteetilist pol\u00fcmeeri \u2013 pol\u00fcuretaani.<\/p>\n

Pol\u00fcuretaani (polyurethane \u2013 PU v\u00f5i PUR<\/em>) k\u00fcllalt lihtne valmistamismeetod ja saaduste mitmek\u00fclgsus andsid sellele kiiresti hulganisti rakendusi. Ilmas\u00f5ja ajal suunati kogu t\u00e4helepanu muidugi s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusesse. Kuna tegemist oli kemikaalidele, ilmastikutingimustele ning mehaanilisele kulumisele h\u00e4sti vastupidava pol\u00fcmeeriga, kasutati seda esmalt lakina nii metalli, puidu kui ka m\u00fc\u00fcritiste kaitsmiseks. Lisaks immutati pol\u00fcuretaaniga n\u00e4iteks kangaid, et muuta need vastupidavaks ipriidile (sinepigaasile, mis oli keemiarelvana kasutatud m\u00fcrkgaas).<\/p>\n

Kaubandusse ilmus pol\u00fcuretaan esmakordselt 1948. aastal USAs. Tegemist oli isolatsioonmaterjaliks m\u00f5eldud j\u00e4iga vahtmaterjaliga. Aasta hiljem tutvustati tarbijale nii Ameerika \u00dchendriikides kui ka juba Saksamaal s\u00fcnteetilisi pol\u00fcuretaankummisid. 1950. aastate keskpaigast algas aga nn poroloonpolstrite v\u00f5iduk\u00e4ik.<\/p>\n

Mis see pol\u00fcuretaan t\u00e4psemalt on?<\/strong><\/p>\n

Pol\u00fcuretaaniks nimetatakse lineaarsete ahelatega pol\u00fcmeeri, mis saadakse diisots\u00fcanaadi reageerimisel makrogl\u00fckooliga. Diisots\u00fcanaadid on aktiivselt reageerivad \u00fchendid, mida iseloomustavad kaks NCO-r\u00fchma. Pehme pol\u00fcuretaanvahu valmistamiseks kasutatakse peamiselt tolueendiisots\u00fcanaati (TDI). Peale TDI v\u00f5ib kasutada ka teisi isots\u00fcanaate, n\u00e4iteks pol\u00fcmeerset pol\u00fcisots\u00fcanaati (PMDI). Makrogl\u00fckoolid (pol\u00fcoolid) on madalamolekulaarsed alkoholid. Esmalt kasutati pol\u00fcoolidena pol\u00fcestreid, hiljem ilmusid nende k\u00f5rvale pol\u00fceetrid. See, kumba nimetatud pol\u00fcoolidest kasutatakse, dikteerib saadava pol\u00fcuretaani keemilised ja f\u00fc\u00fcsikalised omadused. Pol\u00fceetrid on vastupidavad ilmastikutingimustele, samas kui pol\u00fcestrid on paremate mehaaniliste omadustega ning taluvad enam \u00f5lisid ja lahusteid.<\/p>\n

Kuna pol\u00fcuretaani valmistamiseks v\u00f5ib kasutada paljusid diisots\u00fcanaate ning pol\u00fcoole, on saadused mitmesugused. \u00dchtlasi saab t\u00e4ite- ja lisaainetega muuta materjali omadusi. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib pol\u00fcuretaanist valmistada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid pol\u00fcmeere, mille hulka kuuluvad elastomeerid, aga ka j\u00e4igad materjalid, lakid, liimid ning suletud v\u00f5i avatud pooridega vahud.<\/p>\n

Vahtplastide saamiseks tuleb vedel pol\u00fcmeerisegu vahustada. Seda on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia mitmel meetodil. Pol\u00fcuretaani vahustatakse k\u00f5ige sagedamini CO2<\/sub> toimel, mis tekib, kui pol\u00fcmeeri koostisesse kuuluv isots\u00fcanaatr\u00fchm reageerib veega. Toimub sisemine keemiline vahustumine. Teine v\u00f5imalus on v\u00e4line keemiline vahustamine, mille k\u00e4igus lisatakse pol\u00fcmeerisegule aineid, mis termilisel lagunemisel annavad N2<\/sub> v\u00f5i CO2<\/sub>. Pol\u00fcmeere saab vahustada ka f\u00fc\u00fcsiliselt, kloppides need justkui munavalge vahtu v\u00f5i paisutades pol\u00fcmeerile lisatud gaase r\u00f5hu v\u00e4hendamise teel. Hea visuaalse \u00fclevaate pol\u00fcuretaanvahu valmistamisest annab j\u00e4rgnev videoklipp:<\/p>\n

<\/object><\/p>\n

http:\/\/captiongenerator.com\/63442\/Pehme-poluretaanvaht-kuidas-seda-tehakse<\/a><\/p>\n

Milleks seda kasutatakse?<\/strong><\/p>\n

Pol\u00fcuretaani hakati k\u00f5igepealt kasutama laki ja adhesiivina. T\u00e4nu suurep\u00e4rasele vastupidavusele lahustitele ja \u00f5lidele, ilmastikutingimustele ning mehaanilisele kulumisele on see n\u00f5nda kasutusel t\u00e4naseni. Termoplastseid elastomeere saab h\u00f5lpsasti vormida, et valmistada n\u00e4iteks autoosasid, suusasaapaid, rulluisurattaid v\u00f5i juhtmeisolatsiooni. Samas v\u00f5ib neist t\u00f5mmata elastseid kiudusid. Sellist venivat pol\u00fcuretaankiudu nimetatakse spandeksiks (ka lycra<\/em> v\u00f5i elastaan). Pol\u00fcuretaanist saab toota kunstnahka, mis imiteerib v\u00e4ga h\u00e4sti ehtsat nahka. K\u00f5ige laialdasemat kasutust on aga leidnud pol\u00fcuretaanvahud, mis v\u00f5ivad olla j\u00e4igad, poolj\u00e4igad v\u00f5i pehmed (nn poroloon). J\u00e4ikasid vahtusid kasutatakse n\u00e4iteks hoonete soojustamiseks, poolj\u00e4ikasid autointerj\u00f6\u00f6ride valmistamiseks, pehmeid m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n

\"2\"<\/a>

Fotod 2\u20135. Pol\u00fcuretaan sobib nii parketi-, m\u00f6\u00f6bli- kui ka lennukilakiks. Adhesiivina kasutatakse seda mitmete materjalide \u00fchendamiseks.<\/p><\/div>\n

\"asjad1\"<\/a>

Foto 6. Kuna pol\u00fcuretaan talub h\u00e4sti mehaanilist koormust, sobib see k\u00f5ikv\u00f5imalike kandvate, aga ka p\u00f5rutust taluma pidavate osade valmistamiseks. Alates 1980. aastatest kasutatakse seda laialdaselt autot\u00f6\u00f6stuses nii armatuuri valmistamiseks kui v\u00e4liste osiste tarbeks.<\/p><\/div>\n

\"3\"<\/a>

Fotod 7\u20139. Alates 1953. aastast toodetakse pol\u00fcuretaanist jalatsitaldasid ja kunstnahka. Spordijalatsite juures kasutatakse p\u00f5rutuse v\u00e4hendamiseks pehmet vahtpol\u00fcuretaanist vahetalda.<\/p><\/div>\n

\"4\"<\/a>

Fotod 10\u201312. Kunstnahaga v\u00f5ib katta m\u00f6\u00f6blit ja autoistmeid, kuid sellest saab valmistada ka r\u00f5ivaid, jalan\u00f5usid ja kotte. Tekstuuri- ja v\u00e4rvivalik on p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00f5putu.<\/p><\/div>\n

\"6\"<\/a>

Fotod 13\u201315. Pol\u00fcuretaankiududest on alates 1958. aastast valmistatud ujumis-, spordi- ja vabaajar\u00f5ivaid.<\/p><\/div>\n

\"1\"<\/a>

Fotod 16, 17. J\u00e4ika pol\u00fcuretaanvahtu kasutatakse majade soojustamiseks. Paljud ehitusmehed teavad kindlasti, mis on Makroflex.<\/p><\/div>\n

\"7\"<\/a>

Fotod 18\u201323. Pol\u00fcuretaanvaht on materjal, millega puutuvad kokku paljud inimesed oma igap\u00e4evaelus. Madratsid, diivanipolsterdus, autoistmed, rattasadulad, \u00f5rnade esemete pakendid \u2013 need on vaid v\u00e4ike osa pol\u00fcuretaanvahttoodete nimekirjast.<\/p><\/div>\n

Kuidas pol\u00fcuretaan vananeb?<\/strong><\/p>\n

\"pU\"<\/a>

Foto 24. Vananenud vahtpol\u00fcuretaan<\/p><\/div>\n

Pol\u00fcmeeridele omaselt koosneb pol\u00fcuretaan pikkadest korduvatest molekulahelatest, mille keemiline koostis ning kuju muutuvad v\u00e4liste m\u00f5jutuste toimel. Need v\u00f5ivad molekule liita v\u00f5i siis kaotada; v\u00f5ib toimuda ahelate liitumine v\u00f5i hoopist\u00fckis katkemine. Kahjustavaid tegureid on palju, aga k\u00f5ige olulisemad on k\u00f5rge temperatuur, valgus (eelk\u00f5ige UV-kiirgus), niiskus ja hapnik. Esimest kolme on k\u00fcllalt lihtne kontrollida \u2013 pol\u00fcuretaanist ese tuleb lihtsalt asetada jahedamasse ruumi, kuhu ei paista p\u00e4ikesevalgust ning mille suhteline \u00f5huniiskus on kontrolli all (kuni 60%). Hapnikuga on lood pisut teised, kuna see moodustab Maa atmosf\u00e4\u00e4rist ligi 21%. Kui ese ei ole just pakitud vaakumpakendisse, ei saa me selle vananemist hapniku toimel takistada. Mida enam vananemist soodustavad tegurid materjalile ligi p\u00e4\u00e4sevad, seda ulatuslikumalt plastiku degradatsioon toimub. Seet\u00f5ttu vananevad vahud j\u00e4ikadest plastikutest tunduvalt kiiremini. J\u00e4rgmisena tulebki juttu just eelk\u00f5ige vahtpol\u00fcuretaanide vananemisest..<\/em><\/p>\n

Valgus ja hapnik<\/em><\/p>\n

Valguse eest kaitsmata muutuvad pol\u00fcuretaanvahud k\u00fcllalt kiiresti toonilt kollakaks, ka k\u00f5ige kvaliteetsemad. Kuigi tegemist on vananemism\u00e4rgiga, ei muutu materjali mehaanilised omadused toonimuutusega samas r\u00fctmis. Kergelt kollakaks t\u00f5mbunud materjal on \u00fcldiselt sama vastupidav kui tehasest saabunud v\u00e4rske kreemjas vaht.<\/p>\n

\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
Kollakaks muudavad vahtmaterjali valgus ja hapnik. Ideaalis peegeldavad plastikud suurema osa neile langevast UV-kiirgusest tagasi. Kui aga pol\u00fcmeerisegusse on j\u00e4\u00e4nud tootmisprotsessidel kasutatud lisaainete j\u00e4\u00e4kprodukte, hakkavad need ohtlikku kiirgust neelama. UV-kiirguse tekitatud kahjustused avalduvad fotooks\u00fcdatsioonina, mille tulemuseks on plastiku keemilise struktuuri lagunemine. Tihtilugu on pol\u00fcmeeriahelate k\u00fclge pol\u00fcmerisatsioonireaktsiooni ajal moodustunud kromofoorsed grupid, mis neelavad UV-kiirgust. <\/span><\/span><\/div>\n
Kui need kromofoorsed grupid saavad p\u00e4ikesevalgusest piisavalt energiat, moodustuvad neist vabad radikaalid. Need on keemiliselt aktiivsed aatomid, millel on paaritu arv elektrone. Seega vabad radikaalid on moekulahela n\u00f6 lahtised otsad, mis tahavad hirmsasti millestki kinni krahmata. Eriti meeldib neile hapnik, millega reageerides moodutub samuti v\u00e4gagi aktiivne peroks\u00fcradikaal. Peroks\u00fcradikaal reageerib omakorda l\u00e4hedusesoleva pol\u00fcmeeriahela k\u00fclge kinnituva vesinikumolekuliga. Tulemuseks on h\u00fcdroperoksiid, mis eraldub j\u00e4llegi valgusest saadava energiaga pol\u00fcmeeriahelast ja j\u00e4tab endast maha uue aktiivse vaba radikaali, mis otsib samuti hapniku molekuli, et kogu protsess saaks uuesti toimuda. Seep\u00e4rast on oks\u00fcdatsioon kumulatiivne vananemisprotsess. <\/span><\/span>Mida enam plastik UV-kiirgust neelab, seda enam tekib hapniku ja vabade radikaalide \u00fchendeid. N\u00f5nda muutub materjal \u00fcha hapramaks.<\/span><\/span><\/div>\n
<\/div>\n

\n

Niiskus<\/em><\/p>\n

Kui vahtpol\u00fcuretaani pol\u00fcoolina on kasutatud pol\u00fcestrit, on see tundlik niiskusele. Happelise v\u00f5i aluselise s\u00e4ilituskeskkonna v\u00f5i ka esemega kokkupuutel v\u00f5ib toimuda h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs. H\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus leiab aset pol\u00fcmeerahelate katkemine. Vahtmaterjal kukub omaenda raskuse all kokku, kaotades elastsuse. Katsudes on h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi tulemusel vananenud pol\u00fcuretaan-ester niiske ja kleepuv. Usun, et nii m\u00f5nigi hakkaja inimene, kes on n\u00f5ukaaegsel tugitoolil katteriiet vahetanud, on leidnud kanga alt oran\u017ei kleepuva kihi, mis kunagi oli poroloon.<\/p>\n

\n

Temperatuur<\/em><\/p>\n

Mida k\u00f5rgem on temperatuur, seda kiiremini toimuvad oks\u00fcdatsioon ja h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs. Kuumus annab molekulidele energiat, mis paneb need liikuma, kusjuures mida k\u00f5rgem on temperatuur, seda kiiremini hakkavad molekulid vibreerima. \u00dchel hetkel v\u00f5ib molekulide vibreerimine kasvada nii suureks, et molekulahelad ei suuda sellele vastu panna ning katkevad. Katkeda v\u00f5ivad molekulahelatevahelised sidemed v\u00f5i toimub lausa mingisuguse molekuli eraldumine pol\u00fcmeerahelast. Kui tegemist on gaasilise aine molekuliga, lendub see materjalist eemale. Pol\u00fcuretaani termilise degradatsiooni k\u00e4igus v\u00f5ivad eralduda n\u00e4iteks s\u00fcsinikdioksiid, s\u00fcsinikmonoksiid, l\u00e4mmastikoksiid ja s\u00fcsivesinikud. K\u00f5rgele temperatuurile on palju tundlikumad pol\u00fcuretaan-estrid.<\/p>\n

Kas pol\u00fcuretaan on kuidagi ohtlik?<\/strong><\/p>\n

\"cesar\"<\/a>

Foto 25. 1968. a. viis itaalia kunstnik C\u00e9sar Moodsa Kunsti Rahvuslikus Galeriis l\u00e4bi happening\u2019i, mille k\u00e4igus ta valas kokku vahtpol\u00fcuretaani saamiseks vajalikud komponendid, kasutades vahustava lisaainena ferooni. Hiljem kunstniku kingitud vahtpol\u00fcuretaanit\u00fckikest koju viies ei aimanud keegi, et sellise protsessi vaatamine kahjustas tegelikult tervist. Oh neid kuuek\u00fcmnendaid!<\/p><\/div>\n

Pol\u00fcuretaani valmistamisel diisots\u00fcanaadi ja pol\u00fcooli kokkusegamisel toimub t\u00e4ielik reaktsioon, st igasugused keemilised \u00fchendid, mis selle k\u00e4igus moodustuvad, reageerivad \u00e4ra. Nii v\u00f5ivad siis ohu all olla keemiatehase t\u00f6\u00f6tajad, olenevalt kehtestatud ohutusn\u00f5uete t\u00e4itmisest ja kasutatavate baas\u00fchendite valikust. Arvamus, et pol\u00fcuretaanvaht eritab toatemperatuuril ohtlikke \u00fchendeid, on ilmselt tingitud sellest, et kuni 1990. aastateni kasutati vahustava lisaainena ferooni. N\u00fc\u00fcd on see asendatud veega. Alati on muidugi v\u00f5imalus, et m\u00f5ni inimene on teatud isots\u00fcanaadile \u00fclitundlik. Sel juhul v\u00f5ib ka v\u00e4ga v\u00e4ike kogus, mis vahtpol\u00fcuretaani vananemise k\u00e4igus aja jooksul gaasiliste \u00fchendite n\u00e4ol eraldub, p\u00f5hjustada astmalaadseid s\u00fcmptomeid. Samas soovitatakse poroloonmadratseid just allergikutele, kuna tolmulestad eelistavad tegutseda looduslikes materjalides. \u00dcks asi on kindel \u2013 madratsit ostes tasub valida kvaliteetne poroloon, mis on t\u00e4histatud m\u00e4rkega \u201eCertiPUR\u201c v\u00f5i mille on heaks kiitnud Eesti Allergialiit.<\/p>\n

Pol\u00fcuretaani ohtlikkus on peamiselt seotud selle termilise degradatsiooniga, mis t\u00e4hendab, et plastik on kokku puutunud liiga k\u00f5rge temperatuuriga, mille tulemusel laguneb pol\u00fcmeeri molekulaarstruktuur lenduvateks osakesteks. Eelk\u00f5ige toimub see tootmisprotsessi (nii materjali valmistamise kui ka esemete tootmise) ajal. M\u00f5nede pol\u00fcuretaanmaterjalide termiline degradatsioon v\u00f5ib alata juba 150 \u00b0C juures. Termodegradatsiooni p\u00f5hjustavad keevitamine, k\u00f5rvetamine, kuumutamine, jootmine, kuumapuhuriga t\u00f6\u00f6tlus, kuumaniidiga l\u00f5ikamine, kuumade k\u00e4\u00e4ridega l\u00f5ikamine, lihvimine ja saagimine. \u00dchtlasi leiab see aset siis, kui materjal l\u00e4idetakse p\u00f5lema.<\/p>\n

K\u00f5ik materjalid, nii looduslikud kui ka s\u00fcnteetilised, eritavad p\u00f5ledes ohtlikke keemilisi \u00fchendeid. Oluline on aga see, kui lihtsasti s\u00fcttiva materjaliga tegemist on. Vahtpol\u00fcuretaan on loomult kergesti s\u00fcttiv, kusjuures madratsite ja m\u00f6\u00f6blipolsterduse jaoks kasutatav pol\u00fcuretaan-eeter s\u00fcttib kiiremini kui pol\u00fcuretaan-ester. P\u00f5lemise ajal v\u00f5ivad eralduda j\u00e4rgnevad keemilised \u00fchendid: s\u00fcsinikdioksiid, s\u00fcsinikmonoksiid, l\u00e4mmmastikoksiid, vesinikts\u00fcaniid, isots\u00fcanaat, amiinid, s\u00fcsivesinikud. Selliste gaasidega kokkupuutumine v\u00f5ib p\u00f5hjustada silmade, nina ja kopsude \u00e4rritust, peap\u00f6\u00f6ritust ja -valu ning \u00fcldist kehva enesetunnet. Selle v\u00e4ltimiseks lisatakse pol\u00fcmeerisegule leegitakisteid.
\nKui kiiresti vahtpol\u00fcuretaan s\u00fcttib, saab n\u00e4ha j\u00e4rgnevast \u00f5petlikust videost:<\/p>\n

http:\/\/captiongenerator.com\/64032\/NELI-JA-POOL-MINUTIT<\/a><\/p>\n

\"OLYMPUS<\/a>

Foto 26. Memory foam\u2019ist padi.<\/p><\/div>\n

Vananenud pol\u00fcuretaan-estrit v\u00f5ib pidada \u201eohtlikuks\u201c veel ka selle kleepuvuse t\u00f5ttu, sest see m\u00e4\u00e4rib materjale, millega see kokku puutub, ning kleepub nende k\u00fclge. N\u00f5nda v\u00f5ivad keemilised \u00fchendid j\u00e4\u00e4da ka inimese k\u00e4e k\u00fclge ja sattuda naha v\u00f5i suu kaudu meie organismi. Ma ei tea t\u00e4pselt, missuguseid tervisekahjustusi see endaga kaasa toob, kuid ega pol\u00fcuretaanvahu s\u00f6\u00f6mine vast hea ei ole. Veel \u00fcheks ohuks loetakse memory foam<\/em>\u2019i (m\u00e4luvaht) t\u00fc\u00fcpi madratsite kasutamist imikute jaoks. Memory foam<\/em>\u2019iks nimetatakse vahtpol\u00fcuretaani, millele on lisatud viskoossust ja tihedust t\u00f5stvaid kemikaale. Sellele viidatakse tihtipeale ka kui viskoelastsele pol\u00fcuretaanvahule.<\/p>\n

K\u00f5rgema tihendusega memory foam<\/em> pehmeneb kehasoojuse m\u00f5jul, vormides end sel viisil paari minutiga kehakuju j\u00e4rgi. Madratsit\u00f6\u00f6stuses hakati memory foam<\/em>IIi kasutama alates 1991. aastast. Memory foam<\/em>\u2019i madratsite oht seisneb selles, et v\u00e4iksed lapsed v\u00f5ivad nende peal \u00e4ra l\u00e4mbuda, kuna ei suuda ennast vahul, mis on nende keha kuju v\u00f5tnud, \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Kuidas kaitsta ennast ja ka vahtu?<\/strong><\/p>\n

Pol\u00fcuretaani valmistamise ajal astuvad tootjad esimesed sammud valmiva plastiku vastupidavuse t\u00f5stmiseks, lisades pol\u00fcmeerisegule valgusstabilisaatoreid, antioks\u00fcdante ja leegitakisteid. Olenevalt toodangu kvaliteedist peaks tehasest v\u00e4ljunud vahtpol\u00fcuretaani keemilised ja f\u00fc\u00fcsikalised omadused kasutamiseks sobivana s\u00e4ilima kuni 10 aastat, seda muidugi ideaalsetes tingimustes. Tegelikult vananeb vahtpol\u00fcuretaan intensiivsel kasutamisel tunduvalt kiiremini. N\u00e4iteks poroloonmadrats, millel iga \u00f6\u00f6 magab 90 kg kaaluv inimene, v\u00f5ib tema lemmikkohas juba paari aastaga \u00e4ra vajuda. Mida me saame ise teha, et vahtpol\u00fcuretaan paremini s\u00e4iliks ja meie tervisele kahjulik ei oleks? V\u00f5tame n\u00e4iteks poroloonmadratsi.<\/p>\n

    \n
  • Kes soovib t\u00e4nap\u00e4evases keemiamaailmas orgaanilisemalt l\u00e4bi l\u00fc\u00fca, v\u00f5ib valida toorbensiini asemel taime\u00f5li baasil vahtpol\u00fcuretaani. T\u00f5en\u00e4oliselt eritavad need aja jooksul v\u00e4hem lenduvaid orgaanilisi \u00fchendeid (volatile organic compounds \u2013 VOC<\/em>).<\/li>\n
  • Soovitatav on valida vaht, mille diisots\u00fcanaadiks on kasutatud pol\u00fcmeerset pol\u00fcisots\u00fcanaati ehk PMDI-d, mitte tolueendiisots\u00fcanaati (TDI).<\/li>\n
  • Kvaliteetset materjali aitavad \u00e4ra tunda kvaliteedisertifikaadid CertiPUR ja Oeko-tex.<\/li>\n
  • Euroopa Liidus toodetud madrats vastab t\u00f5en\u00e4oliselt standarditele, Aasiast tulnud materjalid ei pruugi aga vastata.<\/li>\n
  • Hea oleks valida k\u00f5rgema tihedusega madrats. Mida tihedam on vaht, seda enam sisaldab see reaalset tahket toestavat materjali (tavaliselt moodustab vahtpol\u00fcuretaanist tahke materjaliosa vaid 3%, \u00fclej\u00e4\u00e4nu on k\u00e4rjestruktuuri vahele j\u00e4\u00e4v \u00f5hk). Samas on tegemist infoga, mida tootja ei pea avalikustama. V\u00e4ljatoodud materjali tihedus n\u00e4itab seda, et tegemist on usaldusv\u00e4\u00e4rse tootjaga.<\/li>\n
  • Madratsit tuleb ettevaatlikult kasutada, et sellele ei satuks vedelikke ja ei langeks otsest p\u00e4ikesevalgust (lina, tekk ja p\u00e4evatekk aitavadki selle vastu h\u00e4sti). Madratsist tuleks eemal hoida kuumakehad (radiaatorid, puhurid, f\u00f6\u00f6nitamine) \u2013 p\u00e4ris kindlasti ei tohi selle l\u00e4heduses kasutada lahtist tuld (k\u00fc\u00fcnlad, kamin, ahjusuu).<\/li>\n
  • Tuleohutuse tagamiseks on kaks v\u00f5imalust: kas valida vahtpol\u00fcuretaan, millele on lisatud leegitakisteid, v\u00f5i mittes\u00fcttiva kattekangaga \u00fcmbritsetud leegitakistiteta vaht. Madratsite puhul kasutatakse selleks mittes\u00fcttivaid kangaid (boorhappega t\u00f6\u00f6deldud puuvill, modakr\u00fc\u00fclkangas, Kevlar, r\u00e4niga t\u00f6\u00f6deldud raion). Pehmem\u00f6\u00f6bli katteks tuleks valida villane riie.<\/li>\n
  • Madratsi \u00e4ravajumist aitab edasi l\u00fckata selle ringikeeramine, mis v\u00e4listab \u00fche konkreetse piirkonna intensiivse kasutamise.<\/li>\n
  • P\u00e4rast \u00e4rkamist on soovitatav enne voodi \u00fclestegemist lasta madratsil pisut hingata, et \u00f6\u00f6 jooksul kogunenud niiskus saaks sellest v\u00e4lja aurustuda.<\/li>\n<\/ul>\n

    Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n

    Pol\u00fcuretaanist valmistatud tooted on leidnud endale koha v\u00e4ga paljudes valdkondades. Seda vajatakse ehituses, auto-, m\u00f6\u00f6bli-, paadi-, r\u00f5iva- ja kangat\u00f6\u00f6stuses, meditsiinis, k\u00fclmutusseadmete valmistamisel ja isegi kosmoses. Eelmisel aastal oli \u00fclemaailmne pol\u00fcuretaani n\u00f5udlus 20,3 miljonit tonni, kusjuures vahtmaterjalide osakaal sellest oli ligikaudu 60%. Ja tegemist on hoogsasti kasvava n\u00f5udlusega! Sellisel suurel vajadusel on muidugi lihtne selgitus \u2013 pol\u00fcuretaan on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne pol\u00fcmeer, mida on suhteliselt lihtne valmistada ning millest saab toota keemilistele, f\u00fc\u00fcsikalistele ja ka mehaanilistele kahjustustele h\u00e4sti vastupidavaid materjale.<\/p>\n

    Modernne maailm on plastikute v\u00f5iduk\u00e4igule eelnenud ajaga v\u00f5rreldes m\u00e4rgatavalt muutunud. Oluline on tundma \u00f5ppida materjale, millega me igap\u00e4evaselt kokku puutume. N\u00f5nda saame teadvustada v\u00f5imalikke ohtusid, aga ka maha rahustada asjatu paanika, mida teadmatus v\u00f5ib s\u00fcvendada. K\u00fcllalt on arvamusi, et plastikud on m\u00fcrgised ja nende kasutamist tuleks piirata. Kindlasti on sellistel ideedel t\u00f5si taga. Teades aga, mismoodi ja mil m\u00e4\u00e4ral teatud plastikud v\u00f5ivad meie tervisele kahjulikud olla, saame seda v\u00e4ltida ning rahuliku s\u00fcdamega nautida h\u00fcvesid, mida teadlaste ja materjalitehnoloogide raske t\u00f6\u00f6 tulemusel valminud uued materjalid v\u00f5imaldavad.<\/p>\n

    Allikad<\/strong><\/p>\n

    Raamatud<\/em><\/p>\n

    Christjanson, Peep. Pol\u00fcmeermaterjalid II. Saamine, omadused ja kasutamine<\/em>. Tallinn: TT\u00dc kirjastus, 2007.
    \nHeuman, Jackie. From Marble to Chocolate. The Conservation of Modern Sculpture<\/em>. London: Archetype Publications, 1995
    \nQuye, A., Williamson, C., Plastics. Collecting and Conserving<\/em>. Edinburgh: NMS Publishing Limited, 1999
    \nRosen, L., Stephen. Fundamental Principles Of Polymeric Materials. Second Edition<\/em>. New York: A Wiley-Interscience Publication. 1993
    \nShashoua, Yvonne. Conservation Of Plastics<\/em>. Oxford: Elsevier, 2008
    \nvan Oosten, Thea. PUR facts. Conservation of Polyurethane Foam in Art and Design<\/em>. Holland: Amsterdam University Press, 2009<\/p>\n

    Veebilehek\u00fcljed, artiklid<\/em><\/p>\n

    Are memory foam mattresses safe? www.sleepjunkie.org\/are-memory-foam-mattresses-safe
    \nCenter for the Polyurethanes Industry \u2013 Polyurethanes and Thermal Degradatsion Guidance \u2013 www.polyurethane.americanchemistry.com\/Resources-and-Document-Library\/6936.pdf
    \nDomus \u2013 C\u00e9sar and the Poetry of Industrial Chemistry \u2013 www.domusweb.it\/en\/from-the-archive\/2011\/05\/05\/cesar-and-the-poetry-of-industrial-chemistry.html
    \nEdwards, Benj. \u201eWhy Super Nintendos Lose Their Color: Plastic Discoloration in Classic Machines\u201c. \u2013www.vintagecomputing.com\/index.php\/archives\/189
    \nGlobal and China Polyurethane Industry Chain Report, 2014-2017 \u2013 www.prnewswire.com\/news-releases\/global-and-china-polyurethane-industry-chain-report-2014-2017-300018088.html
    \nHistory of Polyurethane \u2013 www.itech.dickinson.edu\/chemistry\/?p=920
    \nHow polyurethane is made \u2013 www.madehow.com\/Volume-6\/Polyurethane.html
    \nMemory foam \u2013 www.en.wikipedia.org\/wiki\/Memory_foam
    \nPolyurethane \u2013 www.madehow.com\/Volume-6\/Polyurethane.html#ixzz3oi08UkoV
    \nPolyurethane: An Introuction \u2013 .www.cdn.intechopen.com\/pdfs-wm\/38589.pdf
    \nWhat are diisocyanates \u2013 www.dii.americanchemistry.com\/Diisocyanates-Explained\/What-Are-Diisocyanates
    \nWhite paper: Polyurethane \u2013 www.rwmcasters.com\/literature\/Polyurethane_Material.pdf
    \nWilliams, Scott. \u201eCare of Plastics: Malignant Plastics\u201c. \u2013 WAAC Newsletter, New York: Western Association for Art Conservation, Vol 24 Nr 1, January 2002. www.cool.conservation-us.org\/waac\/wn\/wn24\/wn24-1\/wn24-102.html<\/p>\n

    Kasutatud pildifailid:<\/em><\/p>\n

    Foto 1: www.stockholders-newsletter-q1-2012.bayer.com\/img\/content\/news_en\/fokus_2_600.jpg
    \nFoto 2: www.creativelittledaisy.typepad.com\/creative_little_daisy\/images\/2007\/10\/06\/floor.jpg
    \nFoto 3: www.img2-3.timeinc.net\/toh\/i\/g\/all-about\/08-polyurethane\/18-clear-finishes.jpg
    \nFoto 4: www.swaerospace.com\/wcm\/idc\/groups\/public\/@swpublic\/@sherwin-williams-aerospace\/@content\/documents\/webcontent\/mdaw\/mdey\/~edisp\/swa-image-singleengineaircraft.jpg
    \nFoto 5: www.img.directindustry.com\/images_di\/photo-g\/polyurethane-adhesive-single-component-high-resistance-54527-5154637.jpg
    \nFoto 6: www.urethaneservices.com\/pics\/final8n.jpg
    \nFoto 7: ww.pimg.tradeindia.com\/02425820\/b\/1\/Ladies-Sandals-PU-Sole.jpg
    \nFoto 8: www.xadaa.com\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/11\/14\/2992-J-Renee-Olive-Yellow-Brown-White-Leather-Polyurethane-Shoes-1.jpg
    \nFoto 9: www.sneakertrendslike.com\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/22\/5\/1153-Reebok-Classic-She-Rebel-Mid-Shoe-For-Women-1.jpg
    \nFoto 10: www.images.wisegeek.com\/oldleatherchair.jpg
    \nFoto 11: www.scene7.targetimg1.com\/is\/image\/Target\/15739820?wid=480&hei=480
    \nFoto 12: www.shop.advanceautoparts.com\/wcsstore\/CVWEB\/staticproductimage\/\/1040\/large\/10210163_atc_ac370109t_pri_larg.jpg
    \nFoto 13: www.retrospectivemodernism.files.wordpress.com\/2013\/07\/7543814426_c7e2b73896.jpg?w=590
    \nFoto 14: www.s-media-cache-ak0.pinimg.com\/736x\/9b\/4b\/ef\/9b4bef4e99a35dd3d1298619cddd204c.jpg
    \nFoto 15: www.s-media-cache-ak0.pinimg.com\/736x\/e3\/dc\/42\/e3dc428f7307b6bde921751342f2c97f.jpg
    \nFoto 16: www.eieihome.com\/articles\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/foam-sealant.jpg
    \nFoto 17: www.s-media-cache-ak0.pinimg.com\/736x\/b0\/0a\/e7\/b00ae7d8cdf756f0d13710ace307dac7.jpg
    \nFoto 18: www.uratex.com.ph\/industrial-institutional\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/Polyurethane-Car-Seat.jpg
    \nFoto 19: www.read.nxtbook.com\/wiley\/plasticsengineering\/june2014\/makingpolyurethanefoams\/HS.jpg
    \nFoto 20: www.th.all.biz\/img\/th\/catalog\/35947.png
    \nFoto 21: www.polyurethane.americanchemistry.com\/Image-Library\/JQuery\/Flexible-Polyurethane-Foam-JQ.jpg
    \nFoto 22: www.g01.a.alicdn.com\/kf\/HTB1zcfrJFXXXXc0XpXXq6xXFXXXf\/Incredible-Cosmos-New-Accessories-Car-Bicycle-Saddle-Mountain-Bike-Seat-Equipment-Mats.jpg
    \nFoto 23: www.guardianpackaging.com\/files\/cache\/698eadee9226152b4962c959f4548637.jpg
    \nFoto 24: autori foto<\/h6>\n
    Foto 25: http:\/\/nouveaurealisme.weebly.com\/uploads\/1\/8\/3\/9\/18395109\/1743852_orig.jpg
    \nFoto 26: www.brash.com.ua\/617.jpg<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Karoliine Korol, konservaator Pisut ajaloost 1930. aastad. Saksamaa l\u00e4\u00e4neosas Reini-\u00e4\u00e4rses Leverkuseni linnas asuvas keemiat\u00f6\u00f6stuse laboratooriumis (I. G. Farben Laboratories) p\u00fc\u00fcti natsistliku riigivalitsuse toetusel lisaks kemikaalidele (siit sai alguse kurikuulus Zyklon B) usinasti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi s\u00fcnteetilisi materjale. 1934. aastal patenteeritud s\u00fcnteetilise kummi (nitriilkummi) tootmismeetodi j\u00e4rel (Erich Konrad, Eduard Tschunkur) toimus j\u00e4rgmine oluline l\u00e4bimurre 1937. aastal.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":7152,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-7137","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\nLubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Karoliine Korol, konservaator Pisut ajaloost 1930. aastad. Saksamaa l\u00e4\u00e4neosas Reini-\u00e4\u00e4rses Leverkuseni linnas asuvas keemiat\u00f6\u00f6stuse laboratooriumis (I. G. Farben Laboratories) p\u00fc\u00fcti natsistliku riigivalitsuse toetusel lisaks kemikaalidele (siit sai alguse kurikuulus Zyklon B) usinasti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi s\u00fcnteetilisi materjale. 1934. aastal patenteeritud s\u00fcnteetilise kummi (nitriilkummi) tootmismeetodi j\u00e4rel (Erich Konrad, Eduard Tschunkur) toimus j\u00e4rgmine oluline l\u00e4bimurre 1937. aastal.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2015-11-10T06:00:16+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-05-09T07:30:00+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"440\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"442\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan!\",\"datePublished\":\"2015-11-10T06:00:16+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:30:00+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137\"},\"wordCount\":3104,\"commentCount\":2,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/pU.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137\",\"name\":\"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/pU.jpg\",\"datePublished\":\"2015-11-10T06:00:16+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:30:00+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/pU.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/11\\\/pU.jpg\",\"width\":440,\"height\":442},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=7137#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan!\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Karoliine Korol, konservaator Pisut ajaloost 1930. aastad. Saksamaa l\u00e4\u00e4neosas Reini-\u00e4\u00e4rses Leverkuseni linnas asuvas keemiat\u00f6\u00f6stuse laboratooriumis (I. G. Farben Laboratories) p\u00fc\u00fcti natsistliku riigivalitsuse toetusel lisaks kemikaalidele (siit sai alguse kurikuulus Zyklon B) usinasti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi s\u00fcnteetilisi materjale. 1934. aastal patenteeritud s\u00fcnteetilise kummi (nitriilkummi) tootmismeetodi j\u00e4rel (Erich Konrad, Eduard Tschunkur) toimus j\u00e4rgmine oluline l\u00e4bimurre 1937. aastal.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2015-11-10T06:00:16+00:00","article_modified_time":"2019-05-09T07:30:00+00:00","og_image":[{"width":440,"height":442,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan!","datePublished":"2015-11-10T06:00:16+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:30:00+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137"},"wordCount":3104,"commentCount":2,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","articleSection":["Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137","name":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan! - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","datePublished":"2015-11-10T06:00:16+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:30:00+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","width":440,"height":442},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=7137#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lubage tutvustada \u2013 pol\u00fcuretaan!"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/pU.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1R7","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7137"}],"version-history":[{"count":40,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7137\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12566,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7137\/revisions\/12566"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/7152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}