{"id":6536,"date":"2015-06-18T10:46:27","date_gmt":"2015-06-18T07:46:27","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536"},"modified":"2015-06-18T11:23:29","modified_gmt":"2015-06-18T08:23:29","slug":"kullamaalt-leitud-tooli-konserveerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536","title":{"rendered":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

 <\/p>\n

Tekst: Miina Oras, peatselt diplomeeritud konservaator<\/em><\/p>\n

Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli m\u00f6\u00f6bliosakonna diplomandina \u00f5nnestus mul konserveerida Kullamaalt \u00fchest t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud talust leitud ning 1970. aastatel ERMile kingitud Emma stiilis tool. Emmana tuntakse mahulise polstri ja ohtrate, puitu tahaplaanile j\u00e4tvate tekstiildekoratsioonidega m\u00f6\u00f6blit, mis muutus 19. sajandi l\u00f5pul populaarseks m\u00f5isate salongisisustuses kogu Euroopas, n\u00f5nda ka Eestis.<\/p>\n

\"A_640_106_aa0130\"<\/a>Tool Kullamaa (ERM A640:106) enne konserveerimist. Foto: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

Analoogseid toole on v\u00f5rdlemisi palju s\u00e4ilinud, ent enamikul neist on v\u00e4lja vahetatud nii originaalpolster kui -kattekangad, Kullamaalt leitul aga mitte. See muudab tooli ainulaadseks ja v\u00e4\u00e4rtuslikuks esemeks ERMi kogus ning v\u00e4\u00e4rib seet\u00f5ttu parimate s\u00e4ilitusmeetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks p\u00f5hjalikku menetlusprotsessi. Mind juhendas ERMi tekstiilikonservaator Janika Turu, t\u00e4iendavat n\u00f5u andsid ka paljud teised konserveerimisosakonna t\u00f6\u00f6tajad juhatajani v\u00e4lja.<\/p>\n

\u00a0<\/em>Seisundiuuringud<\/em><\/strong><\/p>\n

Konserveerimist\u00f6\u00f6dele eelnesid p\u00f5hjalikud seisundiuuringud. Kahjustused kaardistasin ning kategoriseerisin Heige Peetsi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud meetodil skaalal: hea (stabiilne), sobiv (s\u00e4ilivust otseselt mittekahjustav), halb ja v\u00e4ga halb (ebastabiilsed, vajavad kohest sekkumist), et edasist tegevuskava paika panna.<\/p>\n

Kattematerjalide kahjustused tuvastasin visuaalse vaatlusega. Nendeks olid peamiselt suuremad ja v\u00e4iksemad rebendid, samuti posamentide (rippuvad tekstiildekoratsioonid \u2013 sks k Posamenten<\/em>, ingl k passements<\/em>) fikseerimist vajavad l\u00f5ngad. Originaaltekstiilide v\u00f5imalikult v\u00e4hese kahjustamise huvides otsustasin kattekangad eemaldamata j\u00e4tta, mist\u00f5ttu puit- ja metalldetailide seiskorra hindamiseks sobis r\u00f6ntgenograafia, mis aitab r\u00f6ntgenkiirte abil heita pilku tooli sisse ilma eset kahjustamata. Nii saab tuvastada materjalide tiheduse v\u00f5imalikud muutused ning eriti h\u00e4sti vaadelda polsterdamisel kasutatud naelu ja vedrusid, samuti n\u00e4ha, ega karkassil pole j\u00e4lgi varasemast polstrist.<\/p>\n

\u00a0\"r8ntgen_eestvaade\"<\/a>R\u00f6ntgenfoto eestvaates. Foto: Andres Vindi<\/em><\/p>\n

R\u00f6ntgenpildistamine toimus Tartu \u00dclikooli Arheoloogialaboris ning saadud info lubas oletada, et nii puit kui metall on struktuurilt \u00fchtlaselt tihedad. Visuaalselt vaatlusel v\u00f5is tooli p\u00f5hjakangal n\u00e4ha siiski tugevaid korrosiooni j\u00e4lgi nii vedrude kui kinnitusnaelte piirkonnas. Jalgade all olevate puitrataste metallist kinnitustiftid olid tugevas paindes ning \u00fchel rattal kild puudu.<\/p>\n

\"A_640_106_aa0082\"<\/a>\"A_640_106_aa0095\"<\/a>\"A_640_106_aa0071\"<\/a><\/p>\n

Tooli kahjustusi. Fotod: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

Tekstiilid ja v\u00e4rvid<\/em><\/strong><\/p>\n

Tooliga tutvumiseks ja p\u00f5hjalikuks dokumenteerimiseks tuvastasin valgusmikroskoopia abil esemel kasutatud tekstiilmaterjalid, v\u00f5ttes rikkalikust valikust umbkaudu 40 kiuproovi. Selgus, et kasutatud on looduslikke kiude: villa, siidi, puuvilla, lina ja d\u017euuti ning merseriseeritud (tugevuse ja l\u00e4ike andmiseks, v\u00e4rvi paremaks p\u00fcsimiseks leelisega t\u00f6\u00f6deldud) puuvilla. Algup\u00e4rased v\u00e4rvid on s\u00e4ilinud vaid villal ja merseriseeritud puuvillal: praegu k\u00fcllaltki luitunud, n\u00e4iliselt pruunikates ja hallides toonides tool oli kunagi lausa kiiskavalt v\u00e4rvikirev.<\/p>\n

\"lina\"<\/a> \"puuvill\"<\/a>\"merseriseeritud_pv\"<\/a> \"vill\"<\/a>Lina (\u00fcleval vasakul), puuvilla (\u00fcleval paremal), merseriseeritud puuvilla (all vasakul) ja villa (all paremal) kiud l\u00e4bi valgusmikroskoobi. Fotod: Kurmo Konsa<\/em><\/p>\n

Nii seljatoe tagumist pinda kattev linase karusega samet kui k\u00fclgi kattev puuvillane velvetkangas olid algselt tumepunakat v\u00f5i -roosakat v\u00e4rvi. Tooli keskosas paikneval puuvillasel \u017eakaarkangal olid valgel taustal erksates lillades, kollastes, roosades ja tumepunastes toonides lilled. Puuvillasest materjalist ilun\u00f6\u00f6rid k\u00f5igis esiplaanil asuvates kangaste \u00f5mbluskohtades sisaldasid tumepunast, helesinist ja s\u00e4ravkollast. Peamiselt puuvillastest l\u00f5ngadest posamentidel paistev luitunudroosa toon oli aga villase sametiga h\u00e4sti kokkusobiv tumepunane.<\/p>\n

\"A_640_106_aa0112\"<\/a>\u017dakaarkanga algsed v\u00e4rvid on s\u00e4ilinud istmeosa ja seljatoe vahelises kurrus. Foto: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

\u00d5igeid v\u00e4rve n\u00e4eb peamiselt valguse poolt pleegitamata kohtades, mis on tavavaataja eest peidus. Kahjuks ei anna tooli ehedat tonaalsust taastada, ent n\u00fc\u00fcd dokumenteerituna v\u00f5ib kunagi tulevikus kaaluda n\u00e4iteks 3D mudeli loomist.<\/p>\n

\u00a0<\/em>Kattetekstiilide ja posamentide konserveerimine<\/em><\/strong><\/p>\n

Konserveerimine algas ja l\u00f5ppes puhastusprotseduuridega. Kuna kangaste eemaldamine kavas polnud ning nende pesemine k\u00f5ne alla ei tulnud, l\u00e4bisid tekstiilid kuivpuhastuse, abivahenditeks mikrootsikutega varustatud tolmuimeja, pintsel ja pintsetid. Eriti aegan\u00f5udev t\u00f6\u00f6 oli v\u00f5rkposamendi tuttide puhastamine, ent tulemust oli silmaga n\u00e4ha.<\/p>\n

\"tutidpuhtaks\"<\/a>V\u00f5rkposamendi tuttide puhastamine. Fotod: Miina Oras<\/em><\/p>\n

Kattekangaste konserveerimiseks kasutasin dubleerimist \u2013 kanga tugevdamist arhiivisobilikust materjalist abikangaga, millele kinnitatakse tikkides k\u00f5ik originaalkanga lahtised niidid takistamaks hargnemist ning pidurdamaks pikeeringukihi materjalide irdumist. Selliselt sai parandatud \u017eakaarkangal nii seljatoe taga asuv v\u00e4iksem kui ka esik\u00fclje ulatuslikum rebend, samuti villase sameti esinurgas olev.<\/p>\n

\"zhakaariparandus\"<\/a> \u017dakaarkanga ulatuslikuma rebendi parandamine. Fotod: Miina Oras<\/em><\/p>\n

Seljatoe posamentide kahjustumise puhul m\u00e4ngis olulist rolli vormi andmiseks m\u00f5eldud treidetailide purunemine, mist\u00f5ttu fikseerisin esmalt need tugeva niidi abil. L\u00f5ngad sirutasin pintsettidega sinna peale ning kinnitasin l\u00e4bipaistva gaasniidiga.<\/p>\n

\"A_640_106_aa0115\"<\/a>\"A_640_106_aa0116\"<\/a>\"ak1202\"<\/a>\"ak1206\"<\/a>Seljatoe posamendid enne ja p\u00e4rast konserveerimist. Fotod: Anu Ansu ja Miina Oras<\/em><\/p>\n

Keerulisem probleem paistis olevat v\u00f5rkposamendi \u00fclemise tutirea \u00fclaosas paiknevate puitp\u00e4rli \u00fcmber keerutatud siidniitide fikseerimine, mis olid nii valguse kui mehaanilise kulumise t\u00f5ttu kaotanud palju oma v\u00e4rvist, katkenud ja puntras. Sobivaim lahendus tundus olevat katta need siidcrepeline<\/em>’iga, valides ERMi tekstiililabori p\u00f5hjalikust v\u00e4rvivalikust sobivaimad toonid. Nii ei riiva tehtu eemalt vaadates silma, ent edasine kulumine on p\u00e4rsitud.<\/p>\n

\u00a0\"tutikollaazh\"<\/a>Tuttide katmine siidcrepeline’iga. Fotod: Anu Ansu<\/em> ja Miina Oras<\/em><\/p>\n

J\u00e4i veel k\u00fcsimus: mida teha tumeda plekiga, mis seljatoe tagak\u00fclje \u00fclaosas oli kahjustanud nii sametkangaid kui ilupaela. Tundus vajalik tuvastada kahjustuse p\u00f5hjustanud aine, et teha kindlaks, kas seda saab eemaldada ning millised on riskid, kui plekk puutumata j\u00e4tta. Selleks p\u00f6\u00f6rdusin Tartu \u00dclikooli Chemicumi teaduri Signe Vahuri poole, kes v\u00f5imaldas mul vaadelda ainet infrapunaspektroskoobiga. Selgus, et tegemist on p\u00f5levkivi\u00f5liga, mille eemaldamine kehva lahustuvuse t\u00f5ttu on pea v\u00f5imatu ja t\u00f5en\u00e4oliselt tekstiile veelgi kahjustav. \u00d5nneks pole aga ohtu, et kahjustus edasi areneb \u2013 juba tahkunud olekus p\u00f5levkivi\u00f5li p\u00fcsib stabiilsena.<\/p>\n

\"shaleoil\"<\/a> \"infrapuna_kakstkkoos\"<\/a>Infrapunaspektroskoobiga vaadeldud tume laik ning selle aine spekter koos p\u00f5levkivi\u00f5li spektriga. Fotod: Anu Ansu, Signe Vahur<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>Polstri konserveerimine<\/em><\/strong><\/p>\n

Ehkki polstri konserveerimine algsesse kavasse ei kuulunud, tekitas muret polstrialuse linase kanga olukord: j\u00e4rjest enam hakkasid h\u00e4irima roosteplekid ning vedrude pingest p\u00f5hjustatud rebendid. Hoolimata r\u00f6ntgenpildil heas seisukorras paistnud vedrudest ja naeltest, soovitas ka ERMi metallikonservaator olemasoleva rooste eemaldada, kuna see kahjustab nii metalli kui kangast \u00fcha edasi. Seega otsustasin ette v\u00f5tta polstri avamise veidi ebatavalisest otsast. Tool esikandist ja seljatoest toestatud, vedrude pinge raskuse abil maha surutud, eemaldasin esimesed naelad. Selgus, et naeltel oli \u00f5rn korrodeerumine m\u00e4rgata vaid pinna peal \u2013 karkassist eemaldus terve ja tugev nael t\u00f5rkumata. Kanga eemaldamise j\u00e4rel v\u00f5is n\u00e4ha ka kaunilt l\u00e4ikivaid vedrusid, millel samuti korrosioonikiht \u00f5huke ning vaid linase kangaga vahetult kokkupuutunud piirkondades. K\u00fcll aga oli vedrude vahele langenud p\u00e4ris palju polstrit\u00e4idist \u2013 meriheina ja puidulaastu \u2013 vedrusid katvas d\u017euutkangas olevatest aukudest, millest mul enne aimugi ei olnud. N\u00fc\u00fcd oli v\u00f5imalus need tiheda linase kanga abil dubleerida ning tooli sisemust p\u00f5hjalikumalt puhastada.<\/p>\n

\u00a0\"ak0004\"<\/a> \"ak0011\"<\/a>Tooli sisemus p\u00e4rast kanga eemaldamist ning d\u017euutkanga dubleerimist. Fotod: Arp Karm<\/em><\/p>\n

\"ak1194\"<\/a>Tooli p\u00f5hi p\u00e4rast d\u017euutkangaga dubleerimist. Fotod: Arp Karm<\/em><\/p>\n

Kuna naelad sobisid taaskasutamiseks, tihendasin naelaauke puidust kiilu ja kondiliimi abil. Kuna roostest puretud ja kohati rebenenud originaalkangas poleks ilmselt pingutamist talunud, l\u00e4ks tooli p\u00f5hja sulgemisel k\u00e4iku uus linane kangas, mille paigaldasin vanade naeltega originaalaukudesse. Sellele sai tikkimise teel v\u00f5rdlemisi l\u00f5dvalt dubleeritud originaalkangas.<\/p>\n

Metalli konserveerimine<\/em><\/strong><\/p>\n

Tooli jalaotstes paiknevad metallosad puhastasin lahtisest roostest fiiberpliiatsiga, polstri konserveerimise k\u00e4igus eemaldasin vedrudel ja naelapeadel esineva rooste vulkaniseeritud kummist tahke ‘roostekustukummiga’ (Rost-Radierer<\/em>). P\u00e4rast stabiliseerisin need piirkonnad akr\u00fclaadi Paraloid B72 10% atsetoonilahusega, mis kinnitab allesj\u00e4\u00e4nud roosteosakesed ning takistab edasist rooste teket.<\/p>\n

\u00a0<\/em>Puidu konserveerimine<\/em><\/strong><\/p>\n

Kuna puitosad olid heas seisukorras, ei vajanud need ka muid konserveerimismeetmeid kui jalgade kuivpuhastus suitsuk\u00e4snaga (Smoke sponge<\/em>), eemaldamaks pinnapealset mustust, mis v\u00f5iks nendega kokkupuutuvaid tekstiilosi m\u00e4\u00e4rida.<\/p>\n

\u00a0<\/em>S\u00e4ilitamine<\/em><\/strong><\/p>\n

S\u00e4ilitamiseks on igal materjalil optimaalsed kliimatingimused, ent polsterdatud tooli puhul on tegemist erinevaid materjale k\u00e4tkeva esemega, seega oli vaja kalkuleerida keskkond, mis sobiks v\u00f5imalikult h\u00e4sti nii metallile, puidule kui erinevatele tekstiilidele. T\u00e4htsaimad on selle objekti puhul metalli korrodeerumise v\u00e4ltimiseks piisavalt madal suhteline \u00f5huniiskus (kindlasti alla 40%) ning tekstiile, eriti siidi ohustava valguskahjustuse minimeerimine, mis piirab tugevalt, eriti eksponeerimise puhul, valgustustingimusi, kuna hoidlas on esemed nagunii pimedas.<\/p>\n

L\u00e4htuvalt Kullamaa tooli rataste kehvast olukorrast kujundasin nende s\u00e4\u00e4stmiseks pol\u00fcmet\u00fc\u00fclmetakr\u00fclaadist (PMMA) toetusraami ning mustuse eest kaitseks arhiivisobilikust kunstmaterjalist Tyvekist\u00ae tolmukatte.<\/p>\n

\"ak1187\"<\/a> \"ak1196\"<\/a> S\u00e4ilitamiseks vajalikud tarvikud. Fotod: Arp Karm<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

\"ak1198\"<\/a><\/p>\n

Tool p\u00e4rast konserveerimist\u00f6\u00f6de l\u00f5ppu, valmis nii s\u00e4ilitamiseks kui eksponeerimiseks. Foto: Arp Karm<\/em><\/p>\n

Kasutatud kirjandus<\/em><\/strong><\/p>\n

Oras, Miina. (2015). Kullamaa tooli uuringud ja konserveerimine. Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli M\u00f6\u00f6bliosakond. Tartu. [Bakalaureuset\u00f6\u00f6]<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Tekst: Miina Oras, peatselt diplomeeritud konservaator Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli m\u00f6\u00f6bliosakonna diplomandina \u00f5nnestus mul konserveerida Kullamaalt \u00fchest t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud talust leitud ning 1970. aastatel ERMile kingitud Emma stiilis tool. Emmana tuntakse mahulise polstri ja ohtrate, puitu tahaplaanile j\u00e4tvate tekstiildekoratsioonidega m\u00f6\u00f6blit, mis muutus 19. sajandi l\u00f5pul populaarseks m\u00f5isate salongisisustuses kogu Euroopas, n\u00f5nda ka Eestis. Tool Kullamaa…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":6555,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-6536","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\nKullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"  Tekst: Miina Oras, peatselt diplomeeritud konservaator Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli m\u00f6\u00f6bliosakonna diplomandina \u00f5nnestus mul konserveerida Kullamaalt \u00fchest t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud talust leitud ning 1970. aastatel ERMile kingitud Emma stiilis tool. Emmana tuntakse mahulise polstri ja ohtrate, puitu tahaplaanile j\u00e4tvate tekstiildekoratsioonidega m\u00f6\u00f6blit, mis muutus 19. sajandi l\u00f5pul populaarseks m\u00f5isate salongisisustuses kogu Euroopas, n\u00f5nda ka Eestis. Tool Kullamaa…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2015-06-18T07:46:27+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2015-06-18T08:23:29+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"3243\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"3400\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine\",\"datePublished\":\"2015-06-18T07:46:27+00:00\",\"dateModified\":\"2015-06-18T08:23:29+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536\"},\"wordCount\":1351,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/06\\\/tutikollaazh.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536\",\"name\":\"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/06\\\/tutikollaazh.jpg\",\"datePublished\":\"2015-06-18T07:46:27+00:00\",\"dateModified\":\"2015-06-18T08:23:29+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/06\\\/tutikollaazh.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/06\\\/tutikollaazh.jpg\",\"width\":3243,\"height\":3400},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6536#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"  Tekst: Miina Oras, peatselt diplomeeritud konservaator Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli m\u00f6\u00f6bliosakonna diplomandina \u00f5nnestus mul konserveerida Kullamaalt \u00fchest t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud talust leitud ning 1970. aastatel ERMile kingitud Emma stiilis tool. Emmana tuntakse mahulise polstri ja ohtrate, puitu tahaplaanile j\u00e4tvate tekstiildekoratsioonidega m\u00f6\u00f6blit, mis muutus 19. sajandi l\u00f5pul populaarseks m\u00f5isate salongisisustuses kogu Euroopas, n\u00f5nda ka Eestis. Tool Kullamaa…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2015-06-18T07:46:27+00:00","article_modified_time":"2015-06-18T08:23:29+00:00","og_image":[{"width":3243,"height":3400,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine","datePublished":"2015-06-18T07:46:27+00:00","dateModified":"2015-06-18T08:23:29+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536"},"wordCount":1351,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","articleSection":["Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536","name":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","datePublished":"2015-06-18T07:46:27+00:00","dateModified":"2015-06-18T08:23:29+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","width":3243,"height":3400},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6536#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kullamaalt leitud tooli konserveerimine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/tutikollaazh.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1Hq","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6536"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6536\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6568,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6536\/revisions\/6568"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/6555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6536"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6536"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}