{"id":642,"date":"2012-09-18T07:16:29","date_gmt":"2012-09-18T05:16:29","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=642"},"modified":"2013-12-05T12:56:30","modified_gmt":"2013-12-05T10:56:30","slug":"digitehnoloogia-igapaevastumine-kaasaegses-muuseumi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=642","title":{"rendered":"Digitehnoloogia igap\u00e4evastumine kaasaegses muuseumis"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Taavi Tatsi, teadur<\/em><\/p>\n

Maikuus toimus Taani Kuningriigis Roskildes rahvusvaheline teaduskonverents \u201eThe Transformative Museum\u201c<\/a>. \u00dchena mitmest inspireerivast plenaarettekandest tahaksin jagada Leicesteri \u00dclikooli teadlase Ross Parry \u201eAlguse l\u00f5pp: muuseum ja digitaalmeedia muutumine loomulikuks\u201c (see ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud plenaarettekanded on ingliskeelsete videoloengutena vaadatavad http:\/\/www.dreamconference.dk\/?page_id=1385<\/a>).\"tm\"<\/a><\/p>\n

Muuseumi temaatika \u00fcmber koondunud konverentsil esitletud uurimistulemustest ja -projektidest v\u00f5is tegelikult j\u00e4reldada \u2013 ning seda kinnitas ka Parry \u2013, et on toimunud teatav paradigmaatiline nihe nii akadeemilisel, praktilis-museoloogilisel kui ka \u00fchiskondlikul tasandil. Selles nihkes on olulist rolli m\u00e4nginud digitehnoloogia ja uus meedia. Parry, kelle k\u00f5neoskus on kahtlemata v\u00f5rreldav Tony Blairi omaga, oskas skematiseerida digitaliseerumise \u00fcldisi trende muuseumide kontekstis. Ta r\u00f5hutas, et \u201edigi\u201c ja \u201emitte-digi\u201c ei ole enam midagi nii eraldiseisvat, et neid uurimist\u00f6\u00f6s v\u00f5i igap\u00e4evases muuseumit\u00f6\u00f6s eraldi hoida ja k\u00e4sitleda. Meie maailmas on varem nii uudse ja teistsugusena ilmnenud \u201edigitaalne\u201c \u00fcha enam loomulikus (naturalised<\/em>), \u00fcle\u00fcldises (ambient<\/em>) ja rikastavas (augmented<\/em>) rollis.<\/p>\n

Parry juhtis muuseumi ja digitehnoloogia vahekorra ajalugu skematiseerides t\u00e4helepanu teatavatele etappidele:<\/p>\n

1950-60ndaid iseloomustas tema s\u00f5nul see, et avalikes muuseumiruumides mingit digitehnoloogiat polnud ning igasugune automatiseeritus ja arvutusv\u00f5imsus tegutses muuseumidest eraldi. N\u00e4iteks Smithsoniani muuseumi toodi arvuti t\u00f6\u00f6vahendiks 1960ndatel, katalogiseerimiseks ja indekseerimiseks. Samal ajal Tartus ERMi kogutud taluhoonete andmeid t\u00f6\u00f6delnud Ural-4 asus \u00fclikooli juures. Tasapisi sai digitehnoloogia oma \u201eeraldi ja erilise\u201c, kuid siiski perifeerse koha muuseumis (1970ndad), t\u00f6\u00f6tadeski enamjaolt andmebaaside h\u00fcvanguks. Kuraatori tavap\u00e4raste kommunikatsioonivahendite hulka see ei kuulunud. Riistvara oli tollal ka kohmakas ja suur, sugugi mitte muuseumisaali esteetikaga haakuv.<\/p>\n

1980ndatest kuni 1990ndateni iseloomustab Parry muuseumi ja digitehnoloogia suhet kui \u201ekioski-ajastut\u201c, mil arvutid ja igasugu tehnoloogilised lahendused j\u00f5udsid k\u00fcll juba n\u00e4itusesaali, kuid olid \u00fclej\u00e4\u00e4nud kommunikatsioonikeskkonnale otsekui lisanduseks ja tihti n-\u00f6 oma nurka surutud. 1990ndail hakkab muuseumikommunikatsiooni m\u00f5jutama veeb ja selle kasutajaskonna levik. Enamjaolt t\u00e4hendas see muuseumi jaoks uut kasulikku kanalit, mille kaudu end tutvustada ja n\u00e4iteks kogusid k\u00e4ttesaadavaks teha, kuid eraldusjoon digitaalse ja mittedigitaalse vahel oli endiselt v\u00e4ga selgesti tajutav.<\/p>\n

Sajandivahetuse paiku, kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate \u201emull\u201c hakkas silmn\u00e4htavalt laienema, muutus digitehnoloogia mitmetes muuseumides arvestatavaks kuraatori t\u00f6\u00f6vahendiks eseme, teksti, (graafilise) disaini jm k\u00f5rval. Oma rolli m\u00e4ngis kahtlemata see, et tehnoloogiavidinad olid igap\u00e4evaselt tuttavlikumad ning n\u00e4gid juba piisavalt kenad v\u00e4lja, et neid n\u00e4itusekonteksti intergreerida. Seda \u201eintergeerumise\u201c ajastut iseloomustas ka asjaolu, et muuseum mitte ainult ei saatnud l\u00e4bi veebi oma infot \u201ev\u00e4ljapoole\u201c, vaid ka veebikasutajad \u201etungisid\u201c uusi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutades muuseumi.<\/p>\n

T\u00e4nast olukorda iseloomustas Parry juba kui \u201el\u00e4bip\u00f5imunut\u201c (embedded<\/em>). N\u00e4ituse funktsionaalseks, loomuomaseks ja loominguliseks osaks on n\u00fc\u00fcd ka IKT ja uus meedia. Nii nagu esemesildid ja vitriinid, mis omal ajal uudsena m\u00f5jusid, on kaasajal t\u00e4iesti iseenesestm\u00f5istetavad.<\/p>\n

Veebi ja n\u00e4itusesaali reaalsused kipuvad \u00fcha enam p\u00f5imuma. Nii kuraatori kui k\u00fclastaja seisukohalt pole just v\u00e4ga ebatavaline, et muuseumis ollakse korraga nii online<\/em> kui f\u00fc\u00fcsilises n\u00e4itusesaalis. Interaktsioonid on juba nii sujuvalt kujundatud, et meil on kerge unustada, et tegemist on millegi arvutip\u00f5hisega. \u201eTavaliste\u201c esemete sisse saab peita erinevaid sensoreid, mis interaktsiooni ohjavad. Parry t\u00f5i n\u00e4iteks \u00fche meremuuseumi, kus k\u00fclastajat ja arvutit (ekraanil kuvatavat) vahendas enam mitte arvutihiir, vaid vints! \u00dcks enim eeskujuks toodud n\u00e4iteid on kahtlemata Churchilli muuseum Londonis oma 8 meetri pikkuse interaktiivse lauaga<\/a>. Churchilli arhiiv on kergesti kasutatav t\u00e4nu digitehnoloogiale ja s\u00e4ilitab klassikalise kaustap\u00f5hise arhiivi funktsioonid.<\/p>\n

Parry v\u00e4idab, et \u201etehnoloogia\u201c v\u00f5i \u201edigitaalne\u201c pole enam kuidagi eriline v\u00f5i eristuv, mis kuidagi v\u00f5istleks mitte-digitaalsega (n\u00e4iteks esemega) t\u00e4helepanu eest. K\u00fcsimus pole niiv\u00f5rd valikutes, kas \u201edigi v\u00f5i mitte?\u201c, vaid kuiv\u00f5rd p\u00f5imunud, millises vahekorras ja tasakaalus. Loomuomaseks saanud digitehnoloogia on l\u00e4hemal vaatlusel osa muuseumist k\u00f5igil olulistel tasanditel:<\/p>\n