{"id":6044,"date":"2015-03-17T08:00:21","date_gmt":"2015-03-17T06:00:21","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044"},"modified":"2019-05-09T10:44:04","modified_gmt":"2019-05-09T07:44:04","slug":"plastik-kui-imiteerija","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044","title":{"rendered":"Plastik kui imiteerija"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Karoliine Korol, konservaator<\/em><\/p>\n

M\u00f5eldes imitatsioonile, kerkivad inimeste s\u00f5navaramu pinnale tihtilugu s\u00f5nad \u201eodav\u201c, \u201ev\u00e4\u00e4rtusetu\u201c, \u201ev\u00f5lts\u201c, \u201etehis\u201c. Need on s\u00f5nad, mille k\u00f5la on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi t\u00e4psustada, et \u201eplastikut\u201c esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid t\u00f6\u00f6delnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik, \u0161ellak, kilpkonnaluu). Tehismaterjaliks v\u00f5ib nimetada pools\u00fcnteetilisi pol\u00fcmeere (nitrotselluloos, tselluloosatsetaat ja kaseiinformaldeh\u00fc\u00fcd) ning s\u00fcnteetilisi pol\u00fcmeere (fenoolformaldeh\u00fc\u00fcd, karbamiid- ja melamiinformaldeh\u00fc\u00fcd, pol\u00fcst\u00fcreen jt). Iseenesest on t\u00e4iesti \u00f5ige pidada inimloodud plastikuid imiteerimismaterjalideks, kuna selleks need algselt leiutatigi \u2013 alternatiivideks eksklusiivsetele looduslikele materjalidele. Seega v\u00e4hemalt esialgu oli plastiku \u00fclesandeks v\u00f5imalikult h\u00e4sti olemasolevatele materjalidele sarnaneda, kusjuures oma omadustelt v\u00f5is tehisplast imiteeritavat paljuski edestada!<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt on antud p\u00f5gus \u00fclevaade materjalidest, mida on k\u00f5ige enam plastikute abil imiteeritud \u00fches n\u00e4idetega, milliseid plastikuid selleks kasutatud on. Plastikute esiletoomisel j\u00e4\u00e4n pidama pigem varasematel n\u00e4idetel, kuna tihtilugu tekitavad just vintage<\/em>-esemed k\u00f5ige enam kahtlust, kas tegemist on ikka ehtsa materjaliga. Lisaks annan iga materjali juures n\u00f5u, kuidas ehtsat imitatsioonist eristada.<\/p>\n

Gagaat<\/strong><\/p>\n

Esimese suurema sammu loodusliku materjali omaduste parandamiseks tegi 1839. aastal ameerika leiutaja Charles Goodyear, t\u00f6\u00f6deldes looduslikku kummit k\u00f5rge kuumuse juures v\u00e4\u00e4vliga. 1843. aastal j\u00f5udis Thomas Hancock Suurbritannias iseseisvate katsetuste tulemusel sama meetodini. Lisades kummile tahma ning suures koguses v\u00e4\u00e4vlit (32%), sai valmistada v\u00e4ga k\u00f5va ja vastupidavat materjali, mida hakati nimetama vulkaniidiks (ingl k Vulcanite<\/em>) v\u00f5i ka eboniidiks (ingl k Ebonite<\/em>). Uuest materjalist musti v\u00f5i tumedates toonides kamme, n\u00f6\u00f6pe, ehteid, tindipotte, piipe ja muusikariistu demonstreeriti publikule 1851. aastal.<\/p>\n

Ja kui \u00f5igel ajal leiutati selline materjal Victoria ajastu keskklassi naiste jaoks! Nimelt olid siis v\u00e4ga populaarsed mustad gagaadist valmistatud ehted, mida kanti leinaperioodil. Eboniit j\u00e4llegi sobis suurep\u00e4raselt haruldase kalli kivistunud puidu imiteerimiseks. Sellest sai toota masstoodanguna taskukohase hinnaga ehteid, vastukaaluks gagaadile, mida tuli k\u00e4sitsi kaevandada, graveerida ja poleerida ning mida said endale soetada vaid rikkad.<\/p>\n

\"2\"<\/a><\/p>\n

\"1\"<\/a><\/p>\n

Foto 1; Foto 2<\/strong>: Vasakpoolsel pildil on gagaadist valmistatud Victoria-ajastu pross, parempoolsel vulkaniidist imitatsioon.<\/p>\n

Alates 1920ndatest hakati gagaadi imitatsioone laialdasemalt valmistama fenoolformaldeh\u00fc\u00fcdist ehk bakeliidist. See 1907. aastal Ameerikas tegutsenud belgialase Leo Hendrik Baekelandi patenteeritud maailma esimene t\u00e4iss\u00fcnteetiline pol\u00fcmeer on tegelikult siiamaani \u00fcks paremini s\u00e4ilivaid inimloodud plastikuid nii keemilises, f\u00fc\u00fcsikalises kui ka mehaanilises m\u00f5ttes. Taludes k\u00f5rgeid temperatuure ning pidades vastu enamikule lahustitele, edestab bakeliit ulatuslikult gagaati, mis n\u00e4iteks p\u00f5leb sarnaselt kivis\u00f6ele. \u00dchtlasi on bakeliit gagaadist mehaanilise vastupidavuse poolest tunduvalt parem. Olgugi et fenoolformaldeh\u00fc\u00fcdile ei ole omistatud salap\u00e4raseid v\u00f5imeid suhelda teispoolsusega, on sellest valmistatud vanemad ehted kollektsion\u00e4\u00e4ride seas k\u00fcllalt k\u00f5rges hinnas.<\/p>\n

\"3\"<\/a>Foto 3:<\/strong> Bakeliidist valmistatud pross (1930ndad).<\/p>\n

Gagaadi imitatsioone on valmistatud ka mustast klaasist (nn prantsuse gagaat, ingl k French Jet<\/em>), kivis\u00f6est, epoksiidvaikudest ja pol\u00fcst\u00fcreenist. Seega t\u00e4na v\u00f5ib ehtsa materjali tuvastamine v\u00f5ltside seast k\u00fcllalt keeruline olla. Klaasi saab valikute seast lihtsasti eemaldada, kuna see on k\u00fclm ja raske. Pol\u00fcst\u00fcreen seevastu on v\u00e4ga kerge. \u00dcheks identifitseerimismeetodiks on katsetada, kas materjal j\u00e4tab karedapinnalisele klaasile pruuni triibu. See aga ei ole t\u00e4iesti ideaalne meetod, kuna lisaks ehtsale gagaadile j\u00e4tab ka bakeliit endast maha pruunika juti.<\/p>\n

Elevandiluu<\/strong><\/p>\n

Vulkaniseeritud kummi avastamisele j\u00e4rgnes tehismaterjalide valmistamises murrang 1862. aastal, mil inglise metallimeister Alexander Parkes tutvustas Londoni Maailmamessil s\u00fcnteetilist elevandiluud, mis kujutas endast l\u00e4mmastik- ja v\u00e4\u00e4velhappega t\u00f6\u00f6deldud tselluloosi. Kaubanduslikult nimetati uus materjal leiutaja j\u00e4rgi parkesiiniks (ingl k Parkesine<\/em>). Tegemist oli esimese pools\u00fcnteetilise termoplastikuga. K\u00fcllalt samal ajal, 1863. aastal, ilmus USA-s ajalehte kuulutus, mille vahendusel otsis \u00fcks suuremaid ameerika piljardit\u00f6\u00f6stusi inimest, kes suudab v\u00e4lja pakkuda alternatiivmaterjali hinnalisele elevandiluule, millest piljardikuule valmistati. 10\u00a0000 dollarit auhinnaraha pani John Wesley Hyatt\u2019i ning tema venna Isaiah\u2019 nobedasti lahendusi otsima. T\u00f6\u00f6tades tr\u00fckikojas, m\u00e4rkas John, et printimisel tekkinud v\u00e4iksemate rebenemiste parandamiseks kasutatud kolloidlahus (nitrotselluloosi, eetri ja alkoholi lahus) annab kuivamisel elevandiluuga sarnase k\u00f5vadusega materjali. Ta t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja meetodi, kuidas kanda tihedalt kokkusurutud paberist ja \u0161ellakist valmistatud kuulile paks kolloidlahuse kiht. 1868. aastal oli vendade Hyattide piljardikuul USA-s juba tootmises. Vennad nimetasid oma s\u00fcnteetilise elevandiluu tselluloidiks (ingl k Celluloid<\/em>).<\/p>\n

\"4\"<\/a>Foto 4<\/strong>: Elevandiluust piljardikuul (u 1860\u20131870). Kuulil on kenasti n\u00e4ha elevandiluule omaseid viirge.<\/p>\n

Hyattid leiutasid uue materjali puhtalt elevandiluu imiteerimise eesm\u00e4rgil ning tulemus oli ehtsale materjalile v\u00e4gagi sarnane. Imiteeriti isegi luule omaseid l\u00e4bivaid viirge (ingl k Schreger lines<\/em>). Selleks pressiti kokku mitmeid \u00fcksteise peale asetatud erineva l\u00e4bipaistvusastmega tselluloidilehti, mis hiljem risti l\u00f5igatuna andsid sobiva viirutatud tulemuse. Saadud materjalist valmistati originaalse elevandiluu kasutusele sarnaseid esemeid: karpe, ehteid, tualett-tarvikuid jms.<\/p>\n

\"6\"<\/a><\/p>\n

\"5\"<\/a><\/p>\n

Foto 5; Foto 6:<\/strong>\u00a0Paremal on kujutatud ehtsale elevandiluule omaseid viirge, mida vasakul oleva tselluloidist karbi puhul on imiteeritud. Ehtsal elevandiluul paiknevad viirud alati korrap\u00e4ratult, tselluloidimitatsiooni puhul on aga triibud korduvad ja s\u00fcsteemsed.<\/p>\n

Pisut enne sajandivahetust leiutati Saksamaal uus pools\u00fcnteetiline pol\u00fcmeer, millest sai samuti valmistada elevandiluu imitatsioone. Selleks uueks plastikuks oli kaseiinformaldeh\u00fc\u00fcd. Nagu nimi viitab valmistati seda formaldeh\u00fc\u00fcdiga t\u00f6\u00f6deldud kaseiinist (piimavalk). 1900. aastal tutvustasid prantslased samast plastikust oma varianti nimetuse all galaliit (ingl k Galalith<\/em>). Galaliiti on peetud k\u00f5ige kaunimaks elevandiluu imiteerijaks.<\/p>\n

\"7\"<\/a>Foto 7:<\/strong> Elevandiluud imiteeriv galaliidist pross.<\/p>\n

Vaatamata sellele, et ehtne elevandiluu v\u00f5iks eksklusiivsuse poolest kuuluda samale riiulile kulla ja v\u00e4\u00e4riskividega, ei ole selle imitatsioonide tootmist ja m\u00fc\u00fcki kunagi seaduslikult reguleeritud. Eriti j\u00f5udsalt algas v\u00f5lts-elevandiluu m\u00fc\u00fck 1970ndate keskpaigast, kuna siis hakati oluliselt piirama elevandiluu eksporti ja importi ning sellega seotud tehinguid. K\u00fcllalt hea meetod, kuidas ehtsat luud imitatsioonidest eristada, on eset ultraviolettvalguse k\u00e4es vaadata. Tselluloid ja galaliit j\u00e4\u00e4vad rohekalt tagaplaanile, luu t\u00f5useb erkvalgelt esile (kui sellel just tugevat paatinakihti peal pole \u2013 sel juhul muutub ese tuhmiks kollakas-pruuniks). Kui ese UV-valguse k\u00e4es erkkollakalt s\u00e4rab, v\u00f5ib tegemist olla kunstlikult vanandatud luuga, mille puhul on eset leotatud s\u00f5nnikus, uriinis v\u00f5i loomarasvas.<\/p>\n

Sarv<\/strong><\/p>\n

Kuigi galaliidist sai valmistada v\u00e4ga kauneid elevandiluu imitatsioone, leidis see suurema v\u00e4ljundi sarve imiteerijana. Enne tehismaterjalide ilmumist valmistati kamme enamasti loomade sarvedest. Valmistamise t\u00f6\u00f6protsess oli pikk ja vaevarikas. Esmalt saeti sarve terav ots maha, misj\u00e4rel l\u00f5igati sarv pikuti l\u00f5hki. Seej\u00e4rel keedeti sarve \u00f5lis, kuni see muutus pehmeks. J\u00e4rgnes pressimine, jahutamine ja kuivatamine. Sirgest sarveplaadist l\u00f5igati \u0161ablooni j\u00e4rgi kammi toorik ning sellele piid sisse. Ent kuna sarve ei olnud piisavas koguses saada, otsiti ka kammide tootmismaterjaliks alternatiive. Galaliit sobis suurep\u00e4raselt ning tulemus oli sarvele v\u00e4ga sarnane.<\/p>\n

\"8\"<\/a>Foto 8:<\/strong> Sarvest kammid.<\/p>\n

Samas ei olnud ka galaliidist esemete tootmine lihtne. K\u00f5igepealt kasutati n-\u00f6 \u201ekuiva protsessi\u201c. Kaseiinigraanulid jahvatati peeneks pulbriks, lisati vesi ja vajalikud v\u00e4rvained. Imanud vedeliku endasse, pressiti segu ekstrusioonimeetodil vardaks, mis hoidis jahtumisel piisavalt kokku, et seda lehtedeks vormida. Vardast l\u00f5igatud jupid asetati pildiraamilaadsetesse vormidesse, millele omakorda suruti kuumad ja rasked pressid. P\u00e4rast m\u00f5neajalist jahtumist kasteti kaseiinilehed formaliinivannidesse. Vannides pidid lehed olema k\u00fcllalt pikka aega (nt 25 mm paksuse lehe jaoks oli tarvis pool aastat leotamist). Kui valmistatavad esemed olid vardakujulised (nt sulepead ja kudumisvardad), siis neid muidugi lehtedeks ei pressitud. Samas sai teatud v\u00e4rviefekte saavutada vaid eri v\u00e4rvi lehti kokku pressides (nt elevandi- ja kilpkonnaluu).<\/p>\n

\"9\"<\/a><\/p>\n

Foto 9<\/strong>: M\u00f5ned n\u00e4ited galaliidist\u00a0valmistatud n\u00f6\u00f6pidest.<\/p>\n

Kilpkonnaluu<\/strong><\/p>\n

Kilpkonnaluuks loetakse materjali, mida saadakse bissa ehk karettkilpkonnade (Erethmochelys imbricata<\/em>) kilpidest. Need on kuni 1 m pikkused kriitiliselt ohustatud mereloomad, kes elutsevad Atlandi ja Vaikse ookeani vetes. Kilpidest saadud materjal on hinnatud oma t\u00f6\u00f6deldavuse ja v\u00e4rvi poolest. T\u00fc\u00fcpiliseks v\u00e4rvivariatsiooniks on helekollasel l\u00e4bipaistval taustal ebakorrap\u00e4raselt paiknevad tumepruunid ja oran\u017eid t\u00e4pid, mis j\u00e4tavad peaaegu ruumilise mulje. Esineb ka t\u00e4iesti tumedat v\u00f5i merevaigusarnast heledat luud. Olles termoplastik, saab seda sulatada ja vormida. \u00dchtlasi sai pehmesse materjali paigaldada v\u00e4\u00e4riskivikesi ning -metalli ilma adhesiivita.<\/p>\n

\"hawksbill-turtle_img01-l\"<\/a><\/p>\n

Foto 10<\/strong>: Karettkilpkonn.<\/p>\n

Kilpkonnaluu oli v\u00e4ga kallis ja eksklusiivne materjal, millest valmistatud nipsasjakesed said osaks vaid rikastele. Mood ja inimeste iha sarnaneda \u00fchiskonna k\u00f5rgema klassi seltskonnale oli tugev ajend imitatsioonide valmistamiseks. N\u00e4iteks 19. sajandi hispaania naiste seas v\u00e4ga levinud peineta\u2019<\/em>d \u2013 suurem\u00f5\u00f5dulised kammid, mis kaeti loorina \u00f5lgadele langeva pitsiga (mantilla<\/em>), katmaks naiste p\u00e4id kirikusse minnes \u2013 valmistati traditsiooniliselt kilpkonnaluust. Ka prilliraamid, sulepead, rinnan\u00f5elad ning erim\u00f5\u00f5dulised karbikesed olid moodsatel k\u00f5rgklassi inimestel valmistatud haruldase merekilpkonna kilbist.<\/p>\n

Esmalt imiteeriti kilpkonnaluud sarvest. Rahuldava tulemuse saavutamine oli aga keeruline ja aegan\u00f5udev. Esmalt pidi sarve pikka aega keetma, eemaldamaks selle originaaltooni. Seej\u00e4rel lisati keevasse vette l\u00e4mmastikhapet, mis muutis sarvelehed kahvatuks l\u00e4bikumavaks merevaigutooni kollakaks. L\u00f5puks v\u00e4rviti materjali peale imiteeriv tume s\u00e4brulisus. Sellised sarvest valmistatud kilpkonnaluu koopiad j\u00e4ljendasid ehedat materjali v\u00e4ga t\u00e4pselt. Vaid l\u00e4hemal vaatlusel on m\u00e4rgata, et s\u00e4brulisus katab \u00fcksnes pinda.<\/p>\n

Imitatsioone sai toota ka galaliidist, mis andis originaaliga k\u00fcllalt sarnase tulemuse. Samas oli ka sellest imitatsioonide valmistamine aegan\u00f5udev ja kulukas. Palju kiiremini ja odavamalt sai \u201ekilpkonnaluud\u201c tselluloidist. Alates 1930ndatest ilmusid nitrotselluloosi k\u00f5rvale ka tselluloosatsetaadist imitatsioonid, mida tegelikult kasutatakse v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral veel ka t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4iteks prilliraamide valmistamiseks. Nimelt annab tselluloosatsetaat suurep\u00e4rase ja kauni tulemuse, mida pol\u00fcst\u00fcreen iialgi saavutada ei suuda. Lisaks kaunile v\u00e4limusele sarnaneb tselluloosatsetaat k\u00e4ega katsudes looduslikule materjalile.<\/p>\n

\"$T2eC16F,!wsFJQns),REBSZQges(8w~~60_32\"<\/a><\/p>\n

\"!!d2coTgBHM~$(KGrHgoOKjIEjlLmWpluBKEWnW(Etw~~_2\"<\/a><\/p>\n

\"$T2eC16N,!)EE9s2ufg46BSEWOL4p,w~~60_57\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"!!d2cotg!(M~$(KGrHgoOKkYEjlLmbku,BKE(CiY2V!~~_32\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"10\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Foto 12<\/strong>: Kilpkonnaluu ja selle imitatsioonid. Vasakpoolsed kaks kammi on kilpkonnaluust valmistatud. Liblikakujuline juukseklamber on galaliidist, paremalt teine on toodetud sarvest ning esimene nitrotselluloosist.<\/p>\n

Kuna tegemist oli ja on siiamaani eksklusiivse, kuid v\u00e4ga kauni materjaliga, on seda palju imiteeritud. Ehtsast materjalist valmistati esemeid k\u00e4sitsi, mist\u00f5ttu on nende pinnal tihtipeale n\u00e4ha t\u00f6\u00f6riistaj\u00e4lgi ning m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib ka esemete vorm olla eba\u00fchtlane ja ebas\u00fcmmeetriline. Seevastu nitrotselluloosist toodetud esemed on s\u00fcmmeetrilised ning t\u00e4iesti sileda pinnaga. \u00dchtlasi v\u00f5ib neil m\u00e4rgata vormipoolte kokkupuute kohta j\u00e4\u00e4nud kraati. Abi v\u00f5ib olla ka nuusutamisest: nitrotselluloos eritab kampri l\u00f5hna (pisut m\u00e4nnivaiku meenutav), looduslik materjal aga ei l\u00f5hna. Tselluloosatsetaadil on \u00e4\u00e4dikasarnane l\u00f5hn. L\u00f5hna esiletoomiseks v\u00f5ib eset pisut puuvillase kangaga h\u00f5\u00f5ruda. Kunstmaterjalist esemetele on kaunistavate kivikeste v\u00f5i marketrii tarbeks tihtilugu eelnevalt v\u00e4ikesed kinnitusaugukesed puuritud. Kilpkonnaluu t\u00f6\u00f6tlusel suruti need lihtsalt sulanud materjali sisse. Kunstmaterjal on \u00fcldiselt painduvam ja kergem kui ehtne kilpkonnaluu.<\/p>\n

P\u00e4rlmutter ja p\u00e4rlid<\/strong><\/p>\n

Kuigi p\u00e4rlid on v\u00f5rreldes elevandi- ja kilpkonnaluuga oluliselt lihtsamini k\u00e4ttesaadavad (neid kasvatatakse ju lausa p\u00e4rlifarmides), on ka neid ja p\u00e4rlmutrit palju imiteeritud. Eriti populaarseks muutusid kunstp\u00e4rlid 1920ndatel, mil mood dikteeris keede pikkused lausa meetritesse.<\/p>\n

V\u00e4ga kauni p\u00e4rlmutriimitatsiooni andis j\u00e4llegi galaliit. Oluliselt populaarsemad imiteerimismaterjalid olid aga tselluloosestrid, esmalt siis nitrotselluloos ning pisut hiljem (u 1930ndatest) tselluloosatsetaat. Viimasest saavutati p\u00e4rlmutrile iseloomulik helk lisades pol\u00fcmeerisegule ehtsaid kalasoomuseid. Protsessi juures oli \u00f5ige temperatuur v\u00e4ga oluline, kuna liigne kuumus k\u00f5rvetas soomused pruuniks ning kogu materjal tuli sel juhul maha kanda. Kui aga k\u00f5ik l\u00e4ks plaanikohaselt, oli tulemuseks v\u00e4ga kaunis p\u00e4rlmutterplastik, millest sai valmistada n\u00e4iteks sulep\u00e4id, prilliraame v\u00f5i lambikupleid. Populaarsed olid tselluloosatsetaadist valmistatud s\u00f6\u00f6giriistade sabad, aga ka juukseharjad, habemeajamisriistad, ehted, karbikesed jpm.<\/p>\n

\"12\"<\/a><\/p>\n

\"11\"<\/a><\/p>\n

Foto 13<\/strong>: Vasemal pildil on p\u00e4rlmutrist n\u00f6\u00f6bid, paremal galaliidist imitatsioon.<\/p>\n

\"8651756_8_l\"<\/p>\n

\"$_57\"<\/a><\/p>\n

Foto 14<\/strong>: All\u00a0on tselluloosatsetaadist imitatsioon, \u00fcleval\u00a0ehe p\u00e4rlmutter.<\/p>\n

Ehtsast p\u00e4rlmutrist valmistatud n\u00f6\u00f6bid tunneb v\u00e4ga lihtsasti \u00e4ra \u2013 nende tagak\u00fclg on tume ja eba\u00fchtlase struktuuriga merekarbi v\u00e4lisk\u00fclg. P\u00e4rlite puhul on kindlasti oluliseks n\u00e4itajaks kaal, kuna ehtsad p\u00e4rlid on imitatsioonidest raskemad. Samuti v\u00f5ib vihjeks olla p\u00e4rlite kuju, mis ehtsate puhul ei ole iialgi t\u00e4iesti \u00fchtlane. J\u00e4llegi v\u00f5ib kasu olla heast haistmismeelest, kuna originaalmaterjal ei erita l\u00f5hna, vastupidiselt tselluloosestritele (nitrotselluloos \u2013 kampri l\u00f5hn; tselluloosatsetaat \u2013 \u00e4\u00e4dika l\u00f5hn). Muidugi ka galaliit ei l\u00f5hna, kuid sellest valmistati pigem n\u00f6\u00f6pe ning nagu ennist mainitud, on p\u00e4rlmutrist n\u00f6\u00f6bid lihtsasti \u00e4ratuntavad.<\/p>\n

Korall<\/strong><\/p>\n

Koralliks kui v\u00e4\u00e4rtuslikuks materjaliks loetakse punase koralli (Corallium rubrum<\/em>) k\u00f5va kaltsiumkarbonaadist skeletti, millest saab valmistada kauneid oran\u017ee, punaseid ja roosasid ehteid ning kujukesi. \u00a0Punane korall elutseb Vahemere pimedates s\u00fcgavamates osades ja seda korjati k\u00e4sitsi.<\/p>\n

Esimeseks imiteerimismaterjaliks sobis tselluloid, mis t\u00e4nu oma suurep\u00e4rasele v\u00e4rvitavusele andis ehtsale korallile v\u00e4gagi sarnaseid tulemusi. Alates galaliidi kasutuselev\u00f5tust, hakati ka sellest imitatsioone valmistama. 1930ndatest lisandusid heledast fenoolvaigust imitatsioonid (ingliskeelses maailmas leiab neid nimetuse all Bakelite.<\/em><\/p>\n

\"16\"<\/a><\/p>\n

Foto 15<\/strong>: Corallium rubrum<\/em> ehk punane korall.<\/p>\n

\u00a0Ehtne korall on katsudes plastikustest k\u00fclmem ja raskem. Kui ese on tumedamat punast tooni, tasuks selle seest otsida valgeid triipe v\u00f5i laigukesi \u2013 imitatsioonidel neid ei esine. Tselluloidi puhul v\u00f5ib t\u00e4helepanelikuma uurimise tulemusel leida vormipoolte \u00fchenduskohta j\u00e4\u00e4nud kraati. Ka on tselluloidist imitatsioonid t\u00e4nu survevalumeetodil vormimisele s\u00fcmmeetrilised ja korduvad, korallist esemed on aga k\u00f5ik natuke erinevad. Samas valmistati ka galaliidist ja fenoolplastidest \u201ekorallehteid\u201c tihtilugu k\u00e4sitsi lihvides ja l\u00f5igates.<\/p>\n

\"20\"<\/a> \"19\"<\/a> \"18\"<\/a> \"17\"<\/a><\/p>\n

Foto 16<\/strong>: Ehtne korall (vasakul, \u00fcleval) ja selle imitatsioonid: fenoolvaik (vasakul, all), tselluloid (paremal, all) ja galaliit (paremal, \u00fcleval).<\/p>\n

Merevaik<\/strong><\/p>\n

Fossiilistunud okaspuude vaik ehk merevaik on aastatuhandeid inimeste pilke k\u00f6itnud oma kauni l\u00e4bikumava meekarva tooni ning sellesse igaveseks tardunud putukate ja taimelehtede t\u00f5ttu. See on olnud meelismaterjal ehete, eriti kaelakeede valmistamiseks. Balti riikides on merevaik levinud t\u00e4nu Balti merele, mis on seda eelajaloolist puuvaiku j\u00f5udsalt kaldale uhtunud.<\/p>\n

\"22\"<\/a><\/p>\n

Foto 17<\/strong>: Ehtne Balti merevaik<\/p>\n

\"21\"<\/a><\/p>\n

\u00a0Foto 18:<\/strong> Tselluloidist imitatsioon.<\/p>\n

\"24\"<\/a><\/p>\n

\"23\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Foto 19; Foto 20<\/strong>: Fenoolformaldeh\u00fc\u00fcdvaigust imitatsioonid.<\/p>\n

Varasematest plastikutest on imiteerimiseks kasutatud j\u00e4llegi tselluloidi, kuid palju enam rakendust leidis fenoolformaldeh\u00fc\u00fcd, mis juba oma loomuliku tooni ja l\u00e4bipaistvuse poolest sarnaneb merevaigule. Sellest valmistati l\u00e4bipaistvaid, kergelt opaakseid, kuldseid ja ka haruldase punase merevaigu imitatsioone. V\u00e4ga h\u00f5lpsasti sai vedela vaigu sisse kasta putukaid v\u00f5i lille\u00f5isi. Fenool-formaldeh\u00fc\u00fcdist imitatsioonid saavutasid oma populaarsuse 1930ndatel. Hiljem on imitatsioone valmistatud epoksiidvaikudest.<\/p>\n

Kuigi silma j\u00e4rgi v\u00f5ib ehtsat merevaiku fenoolformaldeh\u00fc\u00fcdist imitatsioonidest k\u00fcllalt keeruline eristada olla, on siiski m\u00f5ned meetodid, mis v\u00f5ivad vilja kanda. Tselluloidi tunneb j\u00e4llegi \u00e4ra l\u00f5hna j\u00e4rgi, kui seda pehme villase lapiga h\u00f5\u00f5ruda. Teine asi mida materjali h\u00f5\u00f5rudes j\u00e4lgida tuleks, on selle elektrostaatilisus \u2013 merevaigu pind l\u00e4heb elektrit t\u00e4is, fenoolvaik mitte (just selle omaduse t\u00f5ttu nimetasid vanaaja kreeklased merevaiku \u0113lektron<\/em>iks ning sealt saime ka s\u00f5na \u201eelekter\u201c). Veel \u00fcks v\u00f5imalus on katsetada materjali ujuvust soolases vees. Ehtne merevaik ei vaju soolvees (u 2,5 tl klaasi kohta) p\u00f5hja, t\u00e4nu millele see Balti mere kallastele uhutud saabki. Kahjustava identifitseerimismeetodina praktiseeritakse kuumatesti. Selleks tuleks materjalist v\u00f5tta v\u00e4ike proov ja seda tule kohal kuumutada v\u00f5i kasutada nn \u201ekuuma traadi\u201c meetodit, kus eset puudutatakse kuumaks aetud vasktraadiga. Ehtne merevaik hakkab eritama valget suitsu ning meeldivat p\u00f5leva m\u00e4nnipuidu l\u00f5hna, mist\u00f5ttu vanaaja inimesed kasutasid seda tihti viirukina rituaalide kestel. Fenoolvaik s\u00f6estub ja eritab teravat fenooli l\u00f5hna. Kui v\u00f5imalik, tuleks \u201ekuuma traadi\u201c katsest hoiduda, kuna see kahjustab eset j\u00e4\u00e4davalt ning v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga ohtlikuks, kui tegemist on kergesti s\u00fcttiva tselluloidiga.<\/p>\n

\"25\"<\/a>Enamasti ei murra inimene pead ja k\u00e4si, et leiutada uusi materjale pelgalt naljaviluks v\u00f5i huvi p\u00e4rast. Otsingutel peab olema p\u00f5hjus ning varajaste plastikute leiutamise ajendiks oli teatud eksklusiivsete materjalide nappus, millele otsiti alternatiive. Oli see siis tselluloid, mis pidi asendama elevandiluud, kaseiin-formaldeh\u00fc\u00fcd, millest sai valmistada kooli\u00f5pilastele purunematuid kirjutustahvleid v\u00f5i fenool-formaldeh\u00fc\u00fcd, mis leiutati asenduseks \u0161ellakile \u2013 neist k\u00f5igist sai valmistada kauneid v\u00e4\u00e4riskivide ja kallite materjalide imitatsioone, mis veel t\u00e4nap\u00e4evalgi v\u00f5ivad paljusid \u00e4ra petta. Kui tegu ei ole just pahatahtliku p\u00fc\u00fcdega m\u00fc\u00fca tehismaterjali originaali nime all, on imitatsioonid p\u00e4\u00e4stnud tuhandeid merekilpkonni, elevante, koralle ja p\u00e4rliaustreid. Tuues muidu vaid rikastele k\u00e4ttesaadavad esemed ka kitsama rahakotiga inimesteni, v\u00f5ib plastikust imitatsioonide plusside hulka lugeda ihaldusv\u00e4\u00e4rsete esemete demokratiseerimise, st nii peened preilid kui ka rasket vabrikut\u00f6\u00f6d tegevad naised said peole minnes end p\u00e4rlikeedega ehtida. 1930ndatel, p\u00e4rast \u00fclemaailmset majanduskriisi, riputas ka Coco Chanel endale kaela kunstp\u00e4rlikeed, mis n\u00e4itas moemaailmale, et tehismaterjalide kandmine ei vaja varjamist ning on t\u00e4iesti OK<\/em>.<\/p>\n

Foto 20:<\/strong> Coco Chanel kunstp\u00e4rlikeed\u00a0ja fenoolvaigust k\u00e4ev\u00f5rusid kandmas.<\/p>\n

Kasutatud materjalid:<\/p>\n

    \n
  1. Henney<\/strong>, Caroline. \u201eEarly Plastic Jewellery \u2013 Fakes and Forgeries. \u2013 Plastics Historical Society<\/em>, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=653<\/li>\n
  2. Campbell<\/strong>, Maggie. \u201ePlastics Imitating Gems.\u201c \u2013 Plastics Historical Society<\/em>, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=555<\/li>\n
  3. The Plastics Historical Society<\/strong>. Vulcanite, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?id=41<\/li>\n
  4. Christjanson<\/strong>, Peep. Elastomeerid ja kummid.<\/em> Tallinn: TT\u00dc Kirjastus, 2010.<\/li>\n
  5. Chemistry of Life<\/strong>. Bakelite \u2013 First Synthetic Plastic, http:\/\/www.acs.org\/content\/acs\/en\/education\/whatischemistry\/landmarks\/bakelite.htm<\/li>\n
  6. http:\/\/www.whitbymuseum.org.uk\/collections\/jfaq.htm<\/li>\n
  7. Beall,<\/strong> Glenn L. \u201ePlastics Hall Of Fame: Posthumous Nomination of Alexander Parkes\u201c. \u2013 Plastics Historical Society<\/em>, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=434<\/li>\n
  8. Plastics Historical Society. <\/strong>Parkesine and Celluloid: From Britain to America, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=539<\/li>\n
  9. Brydson<\/strong>, John. A. Plastics Materials. Sixth Edition.<\/em> Oxford: Butterworth-Heinemann, 1999.<\/li>\n
  10. http:\/\/www.realorrepro.com\/article\/Ivory-genuine-fake–confusing<\/li>\n
  11. Morgan<\/strong>, John. \u201eThe Century Of Casein.\u201c \u2013 Plastics Historical Society<\/em>, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=345<\/li>\n
  12. Murutar<\/strong>, Kati. 90 Kammi (1918\u20132008)<\/em>. Tartu: Elmatar, 2008.<\/li>\n
  13. Acres<\/strong>, J.; Hamotin<\/strong>, C.; Morgan<\/strong>, J. \u201eCellulosics \u2013 A Classic Centenary\u201c. \u2013 The Plastics Historical Society<\/em>, http:\/\/www.plastiquarian.com\/index.php?articleid=301<\/li>\n
  14. http:\/\/www.collectorsweekly.com\/fine-jewelry\/coral<\/li>\n
  15. http:\/\/www.dragonflyamber.com\/choosing_amber\/pop_how_to_identify_real_amber.html<\/li>\n<\/ol>\n

    Fotod:<\/p>\n

      \n
    1. http:\/\/www.braceletstobucklesjewellery.co.uk\/image\/cache\/data\/DSCN0822-600×450.jpg<\/li>\n
    2. http:\/\/www.morninggloryjewelry.com\/images\/vict36056.jpg<\/li>\n
    3. https:\/\/img1.etsystatic.com\/035\/1\/9539079\/il_340x270.648489461_4ve9.jpg<\/li>\n
    4. http:\/\/acimg.auctivacommerce.com\/imgdata\/0\/0\/3\/3\/3\/9\/webimg\/319728.jpg<\/li>\n
    5. http:\/\/www.easterntradewinds.com\/store\/images\/D\/700x3800016f.JPG<\/li>\n
    6. http:\/\/i674.photobucket.com\/albums\/vv110\/Jamie-O7\/IvoryERLathercatcherKit1.jpg<\/li>\n
    7. http:\/\/gogophilip.com\/281-thickbox_default\/big-horn-ivory-colored-galalith-brooch.jpg<\/li>\n
    8. https:\/\/c2.staticflickr.com\/4\/3255\/2725413833_89a10427f1.jpg<\/li>\n
    9. http:\/\/www.bottonificio-pini.it\/english\/images\/Galalite_Colore.jpg<\/li>\n
    10. http:\/\/www.konicaminolta.com\/kids\/endangered_animals\/library\/sea\/img\/hawksbill-turtle_img01-l.jpg<\/li>\n
    11. http:\/\/www.ebay.com\/gds\/TORTOISESHELL-Real-or-fake-How-to-tell-the-difference-\/10000000012067858\/g.html http:\/\/i.ebayimg.com\/12\/!!d2coTgBHM~$(KGrHgoOKjIEjlLmWpluBKEWnW(Etw~~_32.JPG\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 http:\/\/i.ebayimg.com\/02\/!!d2codQBHM~$(KGrHgoOKkMEjlLmV,uSBKEWwdW-Cg~~_32.JPG http:\/\/i.ebayimg.com\/04\/!!d2cotg!(M~$(KGrHgoOKkYEjlLmbku,BKE(CiY2V!~~_32.JPG\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 http:\/\/i.ebayimg.com\/00\/s\/MTYwMFg4MjI=\/z\/x3UAAOxyHQlSEWOM\/$T2eC16N,!)EE9s2ufg46BSEWOL4p,w~~60_32.JPG?rt=nc\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 https:\/\/img1.etsystatic.co m\/057\/0\/6006529\/il_570xN.696506649_ny4c.jpg<\/li>\n
    12. http:\/\/stoneplus.cst.cmich.edu\/zoogems\/mother-buttons.JPG<\/li>\n
    13. http:\/\/www.backgammonhellas.com\/red.jpg<\/li>\n
    14. http:\/\/i.ebayimg.com\/t\/VINTAGE-SET-OF-TWELVE-FAUX-PEARL-HANDLED-FISH-EATERS-KNIVES-FORKS-\/00\/s\/OTAwWDE2MDA=\/z\/ftoAAOxyUrZS7m9g\/$_57.JPG, http:\/\/www.liveauctioneers.com\/item\/8651756<\/li>\n
    15. https:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/e\/e8\/Corallium_rubrum_01.JPG<\/li>\n
    16. http:\/\/www.passionateaboutvintage.co.uk\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/Celluloid-Coral-Rose-bangle.jpg http:\/\/productimages.goantiques.com\/38168\/140515_fullsize.jpg https:\/\/img0.etsystatic.com\/000\/0\/6216015\/il_570xN.321422062.jpg http:\/\/i.ebayimg.com\/00\/s\/NjA5WDU5Mg==\/z\/8DMAAOSwcu5UOWkQ\/$_12.JPG<\/li>\n
    17. http:\/\/argentoblog.co.uk\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/1off2-copy.jpg<\/li>\n
    18. https:\/\/img1.etsystatic.com\/053\/1\/6497165\/il_fullxfull.709639281_4850.jpg<\/li>\n
    19. http:\/\/www.aunttink.com\/large_images\/B00229-ECU.jpg http:\/\/www.myhands.ucoz.com\/zinas\/fake\/Fake_baltic_amber_1.jpg<\/li>\n
    20. http:\/\/i.dailymail.co.uk\/i\/pix\/2008\/12\/17\/article-1095658-02D333F9000005DC-168_306x423.jpg<\/li>\n<\/ol>\n
      <\/fb:like><\/div>
      <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Tekst: Karoliine Korol, konservaator M\u00f5eldes imitatsioonile, kerkivad inimeste s\u00f5navaramu pinnale tihtilugu s\u00f5nad \u201eodav\u201c, \u201ev\u00e4\u00e4rtusetu\u201c, \u201ev\u00f5lts\u201c, \u201etehis\u201c. Need on s\u00f5nad, mille k\u00f5la on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi t\u00e4psustada, et \u201eplastikut\u201c esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid t\u00f6\u00f6delnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":6062,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-6044","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\nPlastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Plastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Karoliine Korol, konservaator M\u00f5eldes imitatsioonile, kerkivad inimeste s\u00f5navaramu pinnale tihtilugu s\u00f5nad \u201eodav\u201c, \u201ev\u00e4\u00e4rtusetu\u201c, \u201ev\u00f5lts\u201c, \u201etehis\u201c. Need on s\u00f5nad, mille k\u00f5la on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi t\u00e4psustada, et \u201eplastikut\u201c esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid t\u00f6\u00f6delnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2015-03-17T06:00:21+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-05-09T07:44:04+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"587\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"422\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Plastik kui imiteerija\",\"datePublished\":\"2015-03-17T06:00:21+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:44:04+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044\"},\"wordCount\":3165,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/03\\\/9.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044\",\"name\":\"Plastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/03\\\/9.jpg\",\"datePublished\":\"2015-03-17T06:00:21+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:44:04+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/03\\\/9.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/03\\\/9.jpg\",\"width\":587,\"height\":422},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=6044#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Plastik kui imiteerija\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Plastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Plastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Karoliine Korol, konservaator M\u00f5eldes imitatsioonile, kerkivad inimeste s\u00f5navaramu pinnale tihtilugu s\u00f5nad \u201eodav\u201c, \u201ev\u00e4\u00e4rtusetu\u201c, \u201ev\u00f5lts\u201c, \u201etehis\u201c. Need on s\u00f5nad, mille k\u00f5la on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi t\u00e4psustada, et \u201eplastikut\u201c esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid t\u00f6\u00f6delnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2015-03-17T06:00:21+00:00","article_modified_time":"2019-05-09T07:44:04+00:00","og_image":[{"width":587,"height":422,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Plastik kui imiteerija","datePublished":"2015-03-17T06:00:21+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:44:04+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044"},"wordCount":3165,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","articleSection":["Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044","name":"Plastik kui imiteerija - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","datePublished":"2015-03-17T06:00:21+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:44:04+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","width":587,"height":422},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6044#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Plastik kui imiteerija"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/9.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1zu","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6044","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6044"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6044\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12569,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6044\/revisions\/12569"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/6062"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6044"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6044"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6044"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}