{"id":5822,"date":"2015-01-22T08:00:34","date_gmt":"2015-01-22T06:00:34","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822"},"modified":"2019-05-09T10:18:38","modified_gmt":"2019-05-09T07:18:38","slug":"8-mm-filmid-ajalugu-vananemine-ja-sailitamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822","title":{"rendered":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Karoliine Korol, konservaator<\/em><\/p>\n

Mullu s\u00fcgisel alustas ETV uue p\u00f5neva saate \u201e8 mm ELU\u201c n\u00e4itamist, mis pandi kokku televaatajate koduvideotest. \u00dcleskutse tuua ERRi telemajja vanu filmilinte kestis vaid kaks n\u00e4dalat, kuna juba selle ajaga kogunes t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk materjali. See on kindel m\u00e4rk, et meie maal leidus palju amat\u00f6\u00f6rfilmitegijaid. Saate n\u00e4ol on tegemist armsa meenutusega m\u00f6\u00f6dunud aegadest, s\u00fcndmustest ja tegevustest. T\u00e4nap\u00e4evastele noortele t\u00e4iesti tundmatu formaat on uuesti p\u00e4evakorda v\u00f5etud. \u201e8 mm ELU\u201c ajendas kindlasti paljusid p\u00f6\u00f6ningutele-keldritesse-kolikambritesse tormama, et vanu filmilinte taasavastada. Leidnud vanad \u00fclesv\u00f5tted \u00fcles, v\u00f5is nii m\u00f5nigi otsija saada ebameeldiva \u00fcllatuse osaliseks \u2013 aastak\u00fcmneid t\u00e4iesti kasutamata seisnud filmilindid on muutunud kasutusk\u00f5lbmatuks. Need lokivad, on kokkut\u00f5mbunud ja lehkavad \u00e4\u00e4dikasarnaselt. Mis nendega ometi juhtunud on?<\/p>\n

J\u00e4rgnev postitus annab p\u00f5gusa \u00fclevaate 8 mm filmilintide ajaloost, valmistamismaterjalidest, vananemisest ning sellest, mismoodi neid s\u00e4ilitada tuleks, et j\u00e4\u00e4dvustatud ajalugu kaotsi ei l\u00e4heks.<\/p>\n

Ajalugu<\/strong><\/p>\n

Koduvideote ajalugu algas 1920ndatest. 1923. aastal ilmusid 35 mm filmilintide k\u00f5rvale kasutajas\u00f5bralikumad 16 mm lindid Cine Kodak<\/em> kaamera (Foto 1) jaoks, mida sai hiljem vaadata Kodascope<\/em> projektoriga. Kaamera, mida tuli filmimise ajal k\u00e4sitsi kaks tiiru sekundis v\u00e4ndata, kaalus pisut \u00fcle kolme kilo. Mugav v\u00f5imalus t\u00e4htsaid s\u00fcndmusi j\u00e4\u00e4dvustada oli aga k\u00e4ttesaadav vaid v\u00e4hestele. Kaamera, projektor ja statiiv maksid kokku 335 dollarit, mis oli 1920ndate kohta v\u00e4ga suur summa, kui arvestada, et Ford T (Foto 2) eest k\u00fcsiti 550 ja keskmine aastapalk oli 1407 dollarit.<\/p>\n

\"1923-1927-ford-model-t-6\"<\/a>\"m197402100009\"<\/a>
\nFoto 1, 2: Cine Kodak kaamera ja 1923. aasta Ford T. <\/em>
\n<\/em><\/p>\n

1932. aastal v\u00f5ttis olukord Ameerika amat\u00f6\u00f6r-filmimeeste jaoks oluliselt parema suuna \u2013 m\u00fc\u00fcgile ilmus Cine Kodak Eight<\/em>. Tegemist oli filmikaameraga, mis kasutas spetsiaalset topeltperforeeringuga 16 mm filmilinti uudsel viisil: k\u00f5igepealt jooksis lint filmimise ajal \u00fchtepidi l\u00f5puni; seej\u00e4rel pandi lint uuesti kaamerasse ning tegevus j\u00e4\u00e4dvustati teisele poolele. Film t\u00e4is, l\u00f5igati see spetsiaalse l\u00f5ikajaga k\u00e4sitsi pooleks (Foto 3). 25 jala (7,62 m) pikkusest filmist sai 50 jala (15,24 m) pikkuse filmi. Kuna 8 mm filmi kaadri suurus on veerand 16 mm omast, sai filmida neli korda pikema video. Kiiresti saavutasid uued lindid menukuse ning 1950ndateks oli filmikaamera puhkusereiside ja perepidude tavaline kaasosaline.<\/p>\n

\"OLYMPUS<\/a>
\nFoto 3: 16 mm lint l\u00f5igatakse kaheks.<\/em><\/p>\n

1965. aasta aprillis muudeti koduvideote tegemine veelgi paremaks \u2013 m\u00fc\u00fcki tulid Super 8 kaamerad (Foto 4) \u00fches 8 mm Super filmiga. \u201eSuper\u201c oli mitmel p\u00f5hjusel uudne. Esiteks oli see t\u00e4ies pikkuses j\u00e4rjestikku kasutatav \u2013 enam ei pidanud filmipoole kaamerast v\u00e4lja v\u00f5tma ja \u00fcmber keerama. Samuti ei olnud enam tarvis linte pooleks l\u00f5igata. Uuel lindil olid palju v\u00e4iksemad ja harvemad perforeeringud, mis asetsesid kaadrite keskel, muutes kaadrid stabiilsemaks ja oluliselt suuremaks kui standardse 8 mm puhul.<\/p>\n

\"pathe_ds8-btl_pro_grey\"<\/a>
\n\"12\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Foto 4: 1965. aastal Prantsusmaal toodetud kaamera (Path\u00e9 DS8\/BTL Professional Reflex). K\u00f5rval on n\u00e4ha standard 8 mm ja Super 8 mm filmide erinevusi.<\/em><\/p>\n

Materjal ja selle vananemine<\/strong><\/p>\n

V\u00f5ib olla kindel, et 8 mm filmilindid ei ole valmistatud nitrotselluloosist. \u00dcldiselt on need tehtud tselluloosatsetaadist. Millisest t\u00e4psemalt, selgub filmi dateeringust. Kui film on valmistatud enne 1937. aastat, on tegemist tselluloosatsetaadiga. 1937. aastast algas tselluloosdiatsetaadi kasutamine, mille 10 aastat hiljem (1947) eelnevatest tselluloosestritest k\u00f5ige stabiilsem tselluloostriatsetaat v\u00e4lja vahetas. Alates 1960ndatest tootis Fuji 8 mm Single filmilinte ka pol\u00fcestrist, kuid Kodak ei ole seda kunagi teinud. Atsetaatfilmi v\u00f5ib \u00e4ra tunda \u00e4\u00e4dikal\u00f5hna j\u00e4rgi, mis on p\u00f5hjustatud vananevast materjalist eralduva \u00e4\u00e4dikhappe poolt.<\/p>\n

Tselluloosatsetaatfilmi struktuur moodustub l\u00e4bipaistvast tselluloosatsetaatp\u00f5himikust, millele on kantud \u017eelatiinemulsiooni kiht, mis sisaldab v\u00e4rvipigmente v\u00f5i mustvalget kujutist tekitavaid h\u00f5bedasoola osakesi. Kuigi arvati, et tselluloosatsetaatfilmid s\u00e4ilivad igavesti, ilmnes, et tegelikult ei ole need nitrotselluloosist kuigiv\u00f5rd stabiilsemad. K\u00fcll aga ei ole tselluloosatsetaatfilmid tuleohtlikud, vananemine toimub v\u00f5rreldes nitrofilmidega aeglasemalt ning eralduvad happelised \u00fchendid ei ole n\u00f5nda tugevatoimelised ja inimtervist kahjustavad kui nitrofilmidest eralduvad l\u00e4mmastiku\u00fchendid.<\/p>\n

Atsetaatfilmi p\u00f5himik koosneb tselluloosi pol\u00fcmeerahelatest, mille k\u00fclge on \u00fchendatud atset\u00fc\u00fclr\u00fchmad. Kuumuse, niiskuse ja hapete juuresolekul toimub atset\u00fc\u00fclr\u00fchmade eraldumine pol\u00fcmeerahelast, mille tulemusel satuvad plastikusse vabad \u00e4\u00e4dikhappe\u00fchendid. Vananemise j\u00e4tkudes liiguvad happelised \u00fchendid materjali pinnale ning lenduvad sealt gaasiliste ainetena \u00fcmbritsevasse \u00f5hku. Just nende lenduvate \u00e4\u00e4dikhappe\u00fchendite t\u00f5ttu v\u00f5ib vananeva tselluloosatsetaatfilmi juures tunda \u00e4\u00e4dika l\u00f5hna. Antud vananemisreaktsiooni nimetatakse \u201e\u00e4\u00e4dikhappe s\u00fcndroomiks\u201c (vinegar syndrome<\/em>) ning see on enamasti esimeseks t\u00f5siseks m\u00e4rguandeks, et filmilindi vananemine on t\u00e4ie j\u00f5uga k\u00e4imas.<\/p>\n

Vananemise j\u00e4tkudes hakkavad plastikus vabalt liikuvad atset\u00fc\u00fclr\u00fchmad l\u00f5hkuma tselluloosi pol\u00fcmeerahelat, p\u00f5hjustades p\u00f5himiku hapraks muutumist ning kokkut\u00f5mbumist. P\u00f5himikku kattev \u017eelatiinikiht on m\u00f5\u00f5tmetelt k\u00fcllalt stabiilne, mist\u00f5ttu see eraldub ja hakkab kokkut\u00f5mbuva kihi peal lokkima, moodustades enda alla \u201ekanaleid\u201c (channeling<\/em>). Tegemist on \u00e4\u00e4dikhappe s\u00fcndroomi j\u00e4rel teise enamlevinud tselluloosatsetaadist filmilintide kahjustusega.<\/p>\n

Et filmilint oleks elastne ja m\u00f5\u00f5tmetelt stabiilsem, lisatakse pol\u00fcmeerile erinevaid pehmendeid. Tselluloosatsetaadi pol\u00fcmeerahela lagunemine vabastab ahela k\u00fcljest lisaks atset\u00fc\u00fclr\u00fchmadele ka pehmendid, mis kogunevad mullikestena emulsioonikihi alla v\u00f5i kristalliseeruvad filmi pinnal. Kui filmilindil on n\u00e4ha selliseid kristalle, on teada, et selle degradatsioon on juba kaugele arenenud. Ka pehmendite kadu p\u00f5hjustab p\u00f5himiku kokkut\u00f5mbumist ja haprust.<\/p>\n

\"PA251111\"<\/a>Pehmendite eraldumine pinnale ning materjali happeliseks muutumine on autokatal\u00fc\u00fctilised ja kumulatiivsed protsessid, st kui vananemine on juba alguse saanud, m\u00f5juvad vananemisel eralduvad ained edasisele vananemisele katal\u00fcsaatoritena, p\u00f5hjustades filmilindi \u00fcha enam happeliseks muutumist ja kahjustumist. Tuleb arvestada, et \u00e4\u00e4dikhappe s\u00fcndroom on \u201enakkav\u201c, k\u00e4ivitades k\u00f5rvalolevatel v\u00e4hem kahjustunud filmilintidel keemilise vananemisreaktsiooni. Seet\u00f5ttu tuleb kahjustunud filmilindid paremini s\u00e4ilinud filmidest eraldada.<\/p>\n

Foto 5: Kokkut\u00f5mbunud tselluloosatsetaatfilmilint.
\n<\/em><\/p>\n

V\u00e4rvifilme ohustab lisaks eelnevale ka v\u00e4rvi luitumine. V\u00e4rvid, mida v\u00e4rvilintidel kasutatakse, on keerulised orgaanilised molekulide \u00fchendid, mis v\u00f5ivad v\u00e4ga lihtsalt oma tooni muuta, kui filmilindis toimuvad struktuurimuutused. Vananenud v\u00e4rvifilmid muutuvad \u00fcldjuhul toonilt lillakaks, kuna kolmest v\u00e4rvitoonist \u2013 ts\u00fcaan, kollane ja magenta \u2013 on viimane k\u00f5ige paremini vastu pidav.<\/p>\n

Atsetaatfilmidel v\u00f5ib esineda ka bioloogilisi kahjustusi. Nende ilmnemiseks peavad aga keskkonnatingimused olema soodsad. Mikroseente korral t\u00e4hendab see \u00f5huniiskust \u00fcle 60%. Mikroseente esmaseks toiduks filmilintidel on materjali pinnal tihtilugu leiduv mustus (s\u00f5rmej\u00e4ljed, tolm).<\/strong><\/p>\n

S\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige kindlam l\u00e4henemine vanade j\u00e4\u00e4dvustuste s\u00e4ilitamiseks on digitaliseerimine. Hea uudis on see, et alates k\u00e4esolevast aastast pakub Eesti Rahva Muuseum 8 mm filmide digitaliseerimisteenust. Loomulikult kaotab 8 mm filmilintide vaatamine arvutist teatud m\u00e4\u00e4ral oma v\u00f5lu, kuid tuleb endale teadvustada, et tselluloosatsetaatfilmilindid ei s\u00e4ili igavesti.<\/p>\n

Korrektsed s\u00e4ilitustingimused on filmilintide vananemise takistamiseks \u00e4\u00e4rmiselt olulised. S\u00e4ilitusruum peab olema pime, akendeta, stabiilsete tingimustega, h\u00e4sti ventileeritud ja jahe. Pakendatud filmirullid asetatakse riiulitele horisontaalselt. \u00dcksteise peale ei tasu kuigipalju karpe laduda, kuna alumisele filmikarbile langev raskus v\u00f5ib selle kaane liiga tugevalt sulgeda ning \u00f5huvahetust takistada.<\/p>\n

Tselluloosatsetaatfilmide s\u00e4ilitamisel on iga kraad jahedama poole positiivne \u2013 iga 5\u00b0C temperatuurilangust pikendab filmide eluiga peaaegu kahekordselt. Toatemperatuuril 50% RH juures s\u00e4ilivad atsetaatlindid u 100 aastat. Seevastu s\u00e4ilitades filmilinti 0\u00b0C juures, kus RH on 40%, v\u00f5ib selle s\u00e4ilivus ulatuda lausa 1000 aastani. Liiga kuiv keskkond (RH <15%) v\u00f5ib p\u00f5hjustada filmilintide kokkukuivamist, liigniiske j\u00e4llegi hallitusseente tekkimist. Parim RH on 25\u201330%. T\u00e4htis on hoida stabiilset temperatuuri ja RH-d, kusjuures \u00f5huniiskuse stabiilsus on isegi olulisem. Temperatuur v\u00f5ib k\u00f5ikuda maksimaalselt 1\u00baC tunnis, RH 5% p\u00e4evas.<\/p>\n

Filmilinte v\u00f5ib s\u00e4ilitada originaalkarpides (juhul kui need ei ole vananenud) v\u00f5i karbi puudumisel puhverdatud mustas paberis, plastik- v\u00f5i pappkarbis. Pikaajaliseks s\u00e4ilitamiseks oleks hea kerida filmilindid suurematele rullidele (200 ft v\u00f5i 400 ft). Mida suurema diameetriga on rulli s\u00fcdamik, seda parem on see \u00fcmberkeritud filmile. Et ruumi kokku hoida, v\u00f5ib mitu filmi ka \u00fcheks liita ning samale rullile kerida. Liimides eri filmid \u00fcheks, tuleb nende vahele \u00fchendada rakordiosa, mille peale on permanentse peeneotsalise markeriga m\u00e4rgitud, mis film j\u00e4rgnevalt jooksma hakkab.<\/p>\n

Atsetaatfilme ei tohi pakendada \u00f5hutihedalt. Vastasel juhul hakkab eralduv \u00e4\u00e4dikhape filmi kahjustama. Filmikarpi, olgu see siis metallist, plastikust v\u00f5i papist, on soovitatav lisada molekulaarfiltreid (molecular sieves<\/em>) ja hapnikuabsorbente (Ageless\u00ae<\/em>).<\/em> Molekulaarfiltrid imavad endasse \u00e4\u00e4dikhapet ja niiskust. K\u00f5ik sildid ja muud k\u00f5rvalised esemed tuleb karpidest eemaldada ning s\u00e4ilitada eraldi \u00fcmbrikes.<\/p>\n

K\u00fclmutamine<\/strong><\/p>\n

Esemete k\u00fclmutamise all m\u00f5istetakse nende paigutamist keskkonda, mille temperatuur j\u00e4\u00e4b alla 12\u00b0C, ulatudes kuni -18\u00b0C-ni. K\u00fclmutusv\u00f5imalusi on mitmeid: tavaline k\u00fclmkapp, kirstu p\u00f5him\u00f5ttel k\u00fclmik, spetsiaalne museaalide s\u00e4ilitamiseks m\u00f5eldud k\u00fclmik v\u00f5i lausa k\u00fclmkamber. Valitud k\u00fclmik peaks reguleerima ise oma temperatuuri nii, et ei tekiks kondensvee k\u00fclmumist. K\u00fclmikute puhul tuleb arvestada, et need toodavad soojust. Seega peab alati kontrollima, et eralduva soojuse hulk oleks v\u00f5imalikult v\u00e4ike. See on oluline, kui k\u00fclmik paigutatakse hoidlaruumi.<\/p>\n

K\u00fclmutamisel tuleb suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata filmirullide pakkimisele. Pakend kaitseb materjali j\u00e4rsu temperatuurimuutuse t\u00f5ttu tekkiva kondensvee eest. Samuti on pakend oluline s\u00e4ilitamaks filmi \u00fcmber kindlat mikrokliimat, kuna k\u00fclmikus v\u00f5ib RH j\u00e4rsult k\u00f5ikuda (tunni aja v\u00e4ltel v\u00f5ib RH k\u00fclmikus t\u00f5usta 65%-lt 85%-ni). Filmikarpide kaas tuleb \u00f5hukindluse tagamiseks teibiga \u00fcmbritseda. Seej\u00e4rel pannakse karp tugevasse soonkinnisega kotti, mille avaus vajutatakse kindlalt kokku ning suletakse lisaks veel teibiga. Kotile t\u00f5mmatakse \u00fcmber teine soonkinnisega kott, mille suu samuti teibiga suletakse. V\u00e4limine kott kaitseb filmi kondensvee ja v\u00f5imalike tekkivate kriimude ja l\u00f5hede eest, kui esemed k\u00fclmikus \u00fcksteise vastu nihkuvad.<\/p>\n

Mida v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b pakendisse \u00f5hku, seda parem, kuna jahutamisel kondenseerub \u00f5hus olev niiskus v\u00e4lja veena. Kottidesse j\u00e4\u00e4nud \u00f5hk teeb ka pakendite mahu suuremaks. Seet\u00f5ttu peaksid kotid, millesse ese paigutatakse, olema v\u00f5imalikult parajad. Esemete pakendamisel tuleb j\u00e4lgida, et ruum, kus see tegevus toimub, oleks k\u00fcllalt madala suhtelise \u00f5huniiskusega (alla 50%).<\/p>\n

K\u00fclmutamismeetod on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige nendele filmirullidele, mille seisund on kriitiline ning mida pikema ajavahemiku jooksul tarvis kasutada ei ole. J\u00e4rsud temperatuurimuutused filmi edasi-tagasi t\u00f5stmisel k\u00fclmikust toatemperatuurile ning materjali v\u00f5imalikud kahjustused selle rabedas olekus on liialt suur risk neile lintidele, mida kasutatakse m\u00f5nekuuse intervalliga. Enne s\u00fcgavk\u00fclmutatud filmi k\u00e4sitsemist, tuleb see paigutada k\u00fclmkappi (pooleks tunniks). Seej\u00e4rel tuleb lasta sel pakendit avamata toatemperatuuril soojeneda (v\u00e4hemalt 8 h). Kindlasti ei tohi enne filmi \u00fclessulamist seda kottidest v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n

Kasutatud materjalid<\/strong><\/p>\n

About the USA, http:\/\/usa.usembassy.de\/etexts\/his\/e_prices1.htm, vaadatud 12.12.14.<\/p>\n

Bigourdan, Jean-Louis; Coffey, Liz; Swanson, Dwight, The Home Film Preservation Guide, http:\/\/www.filmforever.org\/filmforever.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Fisher, Monique, A Short Guide to Film Base Photographic Materials: Identification, Care, and Duplication, Northeast Document Conservation Center, https:\/\/www.nedcc.org\/assets\/media\/documents\/05PH_01FilmBaseGuide.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Kodak, Cinema and Television, http:\/\/motion.kodak.com\/motion\/Products\/Production\/Spotlight_on_Super_8\/Super_8mm_History\/index.htm, vaadatud 12.12.14.<\/p>\n

Konsa, Kurmo, Audiovisuaalsete dokumentide s\u00e4ilitamine<\/em>, Tartu, 2005, lk 28, http:\/\/digiveeb.kul.ee\/public\/uudised\/Kurmo_Konsa_jaosmaterjal.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Library Preservation at Harvard, Acetate Film Deterioration: Diagnosis and Storage<\/em>, http:\/\/library.harvard.edu\/sites\/default\/files\/HLPS_acetatefilm.pdf, vaadatud 16.12.14.<\/p>\n

Messier, Paul, Preservin Your Collection of Film-Based Photographic Negatives<\/em>, Rocky Mountain Conservation Center, http:\/\/cool.conservation-us.org\/byauth\/messier\/negrmcc.html, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

National Park Service Museum Handbook<\/em>, Part 1. Museum Collections<\/em>, lk 840, http:\/\/www.nps.gov\/museum\/publications\/MHI\/MHI.pdf, vaadatud 12.12.14.<\/p>\n

Shashoua, Yvonne, Conservation Of Plastics<\/em>. Oxford: Elsevier, 2008, lk 180\u2013184.<\/p>\n

Tomingas, Ivi; Purde, Mare, Rahvusarhiivi juhised. Fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste s\u00e4ilitamine<\/em>. Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003, http:\/\/www.ra.ee\/public\/Juhised\/foto-film_2003.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Voellinger, Theresa A; Wagner, Sarah S, Cold Storage for Photograph Collections \u2013 An Overview. \u2013 Conserv O gram<\/em>, August 2009, Nr. 14\/10, http:\/\/www.nps.gov\/museum\/publications\/conserveogram\/14-10.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Voellinger, Theresa A; Wagner, Sarah S., Cold Storage for Photograph Collections \u2013 Vapor-Proof Packaging. \u2013 Conserv O Gram<\/em>, August 2009, Nr. 14\/12, http:\/\/www.nps.gov\/museum\/publications\/conserveogram\/14-12.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Voellinger, Theresa A.; Wagner, Sarah S., Cold Storage for Photograph Collections \u2013 Using Individual Freezer Units. \u2013 Conserv O gram<\/em>, August 2009, Nr. 14\/11, http:\/\/www.nps.gov\/museum\/publications\/conserveogram\/14-11.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Fotode allikad<\/strong><\/p>\n

Foto 1: http:\/\/www.geh.org\/fm\/precin\/htmlsrc5\/me13000702_ful.html, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Foto 2: http:\/\/auto.howstuffworks.com\/1923-1927-ford-model-t1.htm, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Foto 3: http:\/\/ian-partridge.com\/tranp3.html; http:\/\/www.geh.org\/fm\/precin\/htmlsrc5\/me13000702_ful.html, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Foto 4: http:\/\/www.super8data.com\/database\/cameras_list\/cameras_pathex\/cameras_pathex.htm; http:\/\/www.dvdyourmemories.com\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/12.jpg, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

Foto 5: http:\/\/www.filmforever.org\/filmforever.pdf, vaadatud 15.12.14.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tekst: Karoliine Korol, konservaator Mullu s\u00fcgisel alustas ETV uue p\u00f5neva saate \u201e8 mm ELU\u201c n\u00e4itamist, mis pandi kokku televaatajate koduvideotest. \u00dcleskutse tuua ERRi telemajja vanu filmilinte kestis vaid kaks n\u00e4dalat, kuna juba selle ajaga kogunes t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk materjali. See on kindel m\u00e4rk, et meie maal leidus palju amat\u00f6\u00f6rfilmitegijaid. Saate n\u00e4ol on tegemist armsa meenutusega m\u00f6\u00f6dunud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5828,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6,9],"tags":[],"class_list":["post-5822","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\n8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Karoliine Korol, konservaator Mullu s\u00fcgisel alustas ETV uue p\u00f5neva saate \u201e8 mm ELU\u201c n\u00e4itamist, mis pandi kokku televaatajate koduvideotest. \u00dcleskutse tuua ERRi telemajja vanu filmilinte kestis vaid kaks n\u00e4dalat, kuna juba selle ajaga kogunes t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk materjali. See on kindel m\u00e4rk, et meie maal leidus palju amat\u00f6\u00f6rfilmitegijaid. Saate n\u00e4ol on tegemist armsa meenutusega m\u00f6\u00f6dunud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2015-01-22T06:00:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-05-09T07:18:38+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"160\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"518\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine\",\"datePublished\":\"2015-01-22T06:00:34+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:18:38+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822\"},\"wordCount\":2039,\"commentCount\":2,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/01\\\/unsplit8mma.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822\",\"name\":\"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/01\\\/unsplit8mma.jpg\",\"datePublished\":\"2015-01-22T06:00:34+00:00\",\"dateModified\":\"2019-05-09T07:18:38+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/01\\\/unsplit8mma.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2015\\\/01\\\/unsplit8mma.jpg\",\"width\":160,\"height\":518},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5822#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Karoliine Korol, konservaator Mullu s\u00fcgisel alustas ETV uue p\u00f5neva saate \u201e8 mm ELU\u201c n\u00e4itamist, mis pandi kokku televaatajate koduvideotest. \u00dcleskutse tuua ERRi telemajja vanu filmilinte kestis vaid kaks n\u00e4dalat, kuna juba selle ajaga kogunes t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk materjali. See on kindel m\u00e4rk, et meie maal leidus palju amat\u00f6\u00f6rfilmitegijaid. Saate n\u00e4ol on tegemist armsa meenutusega m\u00f6\u00f6dunud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2015-01-22T06:00:34+00:00","article_modified_time":"2019-05-09T07:18:38+00:00","og_image":[{"width":160,"height":518,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine","datePublished":"2015-01-22T06:00:34+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:18:38+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822"},"wordCount":2039,"commentCount":2,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","articleSection":["Foto","Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822","name":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","datePublished":"2015-01-22T06:00:34+00:00","dateModified":"2019-05-09T07:18:38+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","width":160,"height":518},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5822#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"8 mm filmid. Ajalugu, vananemine ja s\u00e4ilitamine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/unsplit8mma.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1vU","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5822","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5822"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5822\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12562,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5822\/revisions\/12562"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5822"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5822"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5822"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}