{"id":566,"date":"2012-09-06T14:06:07","date_gmt":"2012-09-06T12:06:07","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=566"},"modified":"2013-10-07T16:38:58","modified_gmt":"2013-10-07T14:38:58","slug":"muuseum-uheks-paevaks-pop-up-postitus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=566","title":{"rendered":"Muuseum \u00fcheks p\u00e4evaks. Pop-up postitus"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Silver Bohl, turundusspetsialist<\/p>\n

Head lugejad, kuna ma t\u00e4na Teid reklaamiga t\u00fclitama ei taha hakata, siis teen seda varjatud kujul \u2013 aga t\u00e4iesti ausalt tunnistades. See on minu jaoks pisut ebatavaline olukord, kuna t\u00f6\u00f6tades muuseumis turundusspetsialistina tegelen tavaliselt puhtakujuliste reklaamide tootmisega. T\u00e4na tahan Teile tutvustada\u00a0 hoopis minu jaoks isiklikult \u00fchte meeldivat \u017eanri. Eesti Rahva Muuseum on saanud endale p\u00e4ris oma pop-up<\/em> s\u00fcndmuse. Ennetades k\u00fcsimust, mis peitub selle lakoonilise s\u00f5napaari taga, annan j\u00e4rgnevas kirjutises sellele natukene vastust! Pop-up<\/em> terminit kasutatakse veebilehtedel surfates iseenesest lahti h\u00fcppavate akende kohta. Paljudele need aknad ei meeldi ja neid vihatakse, blokeeritakse ja virutatakse kohe kinni veel enne, kui need on j\u00f5udnud ennast mugavalt arvuti ekraanile sisse seada. Pean tunnistama, et teen seda koguaeg ka ise, kuna 99% juhtudest on tegemist koledate ja agressiivsete pakkumistega millegi mittevajaliku ostmiseks. Harutades s\u00f5napaari pop-up<\/em> t\u00e4hendust lahti, saame eestikeelseks vasteks \u201emillegi esile kerkimine\u201c v\u00f5i \u201emillegi \u00fcles kargamine\u201c. Pop-up<\/em> s\u00fcndmused on aga midagi kategooriliselt teistsugust. Taolist ettev\u00f5tmist iseloomustab eelk\u00f5ige spontaansus, lihtsus ja inimlik l\u00e4henemine.\u00a0\"\"<\/a><\/p>\n

Ka m\u00f6\u00f6bel v\u00f5ib olla pop-up
\nAllikas<\/em>: http:\/\/artisticthings.com\/pop-up-furniture\/<\/a><\/p>\n

Tegemist on ettev\u00f5tmisega, mis rebitakse v\u00e4lja oma tavalisest kontekstist ja seatakse \u00fcles ootamatul viisil v\u00f5i \u00fcllatavas keskkonnas. See miski kerkib esile seal, kus eelmisel p\u00e4eval oli ainult t\u00fchi v\u00e4li, steriilne kaubanduskeskuse koridor v\u00f5i mahaj\u00e4\u00e4nud maja. Toon \u00fche n\u00e4ite. Eestis on juhtunud mitmel korral, et l\u00fc\u00fcakse p\u00fcsti kohvikuid, mida peavad kulinaarsetel teemadel blogivad inimesed. Need on tavaliselt avatud kas \u00fche v\u00f5i kaks p\u00e4eva ja hea \u00f5nne ning sobiva asupaiga olemasolul v\u00f5ib saata neid potentsiaalne publikumenu. Nimetan neid kohvikuid k\u00fclastavaid kliente tahtlikult publikuks, kuna selliste projektide puhul tulevad inimesed tihtilugu ostlema uudishimust, et lihtsalt vaadata mis toimub! Minu jaoks leidub Eestis \u00fcks festival, mis oma olemuselt esindab k\u00f5ige paremini pop-up<\/em> filosoofiat ja selleks on P\u00e4rnus korraldatav \u201eAugustiunetus\u201c. Selle raames on inimestel lubatud oma koduaiast kujundada v\u00e4likohvik v\u00f5i m\u00f5ni muu atraktsioon, mis parajasti p\u00e4he kargab. Linn on t\u00e4is meeldivalt \u00fcllatunud jalutajaid, kes k\u00e4ivad \u00f5hinal ringi ja uurivad, mida k\u00f5ike tavap\u00e4raselt vaiksetes elumajade hoovides tehakse. Sellisel moel spontaanselt ja ilma liigset perfektsust taga ajamata peitub nendes ettev\u00f5tmises mingi s\u00f5nulseletamatu v\u00f5lu ja sarm.
\n