{"id":5656,"date":"2014-12-16T09:45:52","date_gmt":"2014-12-16T07:45:52","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656"},"modified":"2014-12-17T13:36:26","modified_gmt":"2014-12-17T11:36:26","slug":"rootsist-saabunud-esemed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656","title":{"rendered":"Rootsist saabunud esemed"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Reet Piiri, kuraator<\/em><\/p>\n

Stockholmist P\u00f5hjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi j\u00f5udsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius l\u00f5i kontakte teiste P\u00f5hjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri n\u00e4idiseid. Kuidas k\u00f5ik t\u00e4pselt toimus, mil viisil loodi Eestiga kontakte, ei ole teada. Selleks tuleks veel hulganisti kirjavahetust ja protokolle l\u00e4bi uurida. Igal juhul on Tallinna linnaarhivaar Carl Friedrich Wilhelm Russwurm juba 1870ndate keskpaiku P\u00f5hjamaade muuseumiga kirjavahetust pidanud. Russwurm, kes on tuntud ka kui Eesti rootslaste uurija, saatis muuseumile Hiiumaa ja Noarootsi esemeid. Millal ta aga esemeid kogumas k\u00e4is, seda praegu veel ei tea, kuid kuna Russwurm suri 1883, siis pidi k\u00f5ik toimuma enne seda.<\/p>\n

\"A_1020_81\"<\/a>
\nHiiumaa p\u00e4rg, penik. ERM A 1020:81. Hiiumaal, kus pikki juukseid hakati punuma palmikutesse, j\u00e4i p\u00e4rg, penik ainult pruutide peakatteks, mida kanti nii laulatusel kui esimesel pulmap\u00e4eval. Fotol on peniku kaunistatud seljatagune. Kujutame n\u00fc\u00fcd ette, kuidas pruut seisis kirikus, seljaga rahva poole. Nii oligi p\u00e4rg ainult tagant n\u00e4htav. Kui otsida siit ka s\u00fcmboolikat, siis n\u00e4eme kirikuliste ja pruudi vahele asetatud t\u00f5rjemaagilisi riste. Kruvilised helmeid on aga mujalgi Eestis tuntud kui t\u00f5husad haiguste eest hoidjad.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/a>\"A_1020_99\"<\/a>
\nNoarootsi pruudip\u00e4rg. ERM A 1020:99. Noarootsis valmistati pruudile spetsiaalne p\u00e4rg, seppel. See tehti k\u00f5rge ja uhke. Kaunistati rikkalikult paelte, riidet\u00fckikeste, p\u00e4rlripatsite ja rahadega, iseloomulikud on suletutid ja taga rippuvad siidlindid.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/a>\"A_1020_121\"<\/a>
\nRinnaehe Hiiumaalt. ERM A 1020:121. Tundub, et taolist ehet, omavahel siidlindiga \u00fchendatud prees ja kannaga raha, on olnud n\u00e4ha m\u00f5nel rannarootslasi v\u00f5i hiidlasi kujutaval akvarellil. Kahjuks on ERMis ainult \u00fcks n\u00e4ide, kus silmadega prees on paela abil kannaga rahaga \u00fchendatud. Ese ise on kogutud Harju-Madise kihelkonnast Ranna k\u00fclast. Ehk on uhke siidlint aja jooksul h\u00e4vinud? Aga \u00e4kki on m\u00f5nes teises Eesti muuseumis midagi taolist s\u00e4ilinud? Rootsist tuli selliseid komplekte kaks, nii et see ole ainukordne juhtum.<\/em><\/p>\n

Milliste paikade esemeid on veel selles 234-numbrilises kogus? 19. sajandil Eestist Rootsi saadetud esemete hulgas on p\u00f5hiliselt tekstiilesemed, ehted ja jalan\u00f5ud, aga ka s\u00f6\u00f6gi- ja joogin\u00f5usid ning muudki tarbevara.<\/p>\n

Hulk esemeid on J\u00fcri kihelkonnast. Paistab, et tegu on \u00fche perekonna varaga, v\u00e4hemalt tekstiilesemete osas. Kui me pilte t\u00e4helepanelikult silmitseme, siis n\u00e4eme, et r\u00f5ivaste valmistamisel on kasutatud samu l\u00f5ngu, kangaid jne, st maitsemeel on tuntav.<\/p>\n

\"ak0018_ak0025\"<\/a>
\nJ\u00fcri naine ja mees. Foto Arp Karm.<\/em><\/p>\n

29. oktoobril oli Eesti Rahva Muuseumile Nordiska Museet\u2019i esemete \u00fcleandmistseremoonia auks kokku pandud n\u00e4itus tagastatud esemetest. Mannekeenide seljas oli n\u00e4ha ka osa J\u00fcri naise ja mehe r\u00f5ivatagavarst.<\/p>\n

Esemed saatis Rootsi J\u00fcri koguduse \u00f5petaja Rudolf Winkler 1901. a. Siin, printsess Victoria auks \u00fcles seatud n\u00e4ituse fotodel on n\u00e4ha naise ja mehe kost\u00fc\u00fcmid. Kuid riideesemeid on enamgi. N\u00e4iteks naise r\u00f5ivakogusse kuuluvad veel kaelar\u00e4tt, kampsun, teine s\u00e4rk, sukad, kahed s\u00e4\u00e4repaelad ja pastlad, ehetest prees ja kannaga raha. Samast on ka uhke pruudip\u00e4rg ja pruudikirstu v\u00f5ti.<\/p>\n

\"A_1020_100_01\"<\/a>
\nPruudip\u00e4rg J\u00fcri kihelkonnast. ERM A 1020:100. Harjumaa pruudid kandsid k\u00f5rgeid ja uhkeid p\u00e4rgi. J\u00fcri kihelkonnast on koguni kolm allikat, ese ERMis, pruudi pilt fotokogus ja n\u00fc\u00fcd ka kolmas n\u00e4ide, Rootsist saabunud p\u00e4rg.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/a>\"A_1020_203\"<\/a>
\nNaistesukad J\u00fcri kihelkonnast. ERM A 1020:203. Selliseid potisiniseid, punase vahekiiluga sukki on kandnud ainult J\u00fcri naised, nii et ainu\u00fcksi sukkade j\u00e4rgi v\u00f5ib J\u00fcri naise juba kauge maa tagant teiste seast \u00e4ra tunda.<\/em><\/p>\n

Lisaks siin n\u00e4htavale meestekost\u00fc\u00fcmile on saadetise hulgas teine s\u00e4rk, kuub, m\u00fctsi sees hoitav ninar\u00e4tik ja n\u00f5el silmat\u00e4ie linase niidiga, triibulised linased p\u00fcksid, sukad, pastlad, laapkuub, v\u00f6\u00f6, talvem\u00fcts. Lisaks veel tubakakott piibuorgiga ning tasku tuleraua, tulekivi ja taelaga.<\/p>\n

\u00a0<\/a>\"A_1020_115\"<\/a>
\nERM A 1020:115. Pastlan\u00f5el silmat\u00e4ie linase niidiga. Meestel oli komme, et k\u00fcbararummu paigutati vajalikke esemeid. N\u00e4iteks hoiti seal higir\u00e4tti. Rummu p\u00f5hja k\u00fclge torgati ka pastlan\u00f5el, mis \u00fchtlasi pidanuks hoidma v\u00f5imaliku rabanduse eest.<\/em><\/p>\n

\"A_1020_226\"<\/a>
\nLambanahkne meeste talvem\u00fcts J\u00fcri kihelkonnast. ERM A 1020:226.<\/em><\/p>\n

Nagu ikka, on k\u00f5ige enam esemeid saadetud Rootsi ja nii n\u00fc\u00fcd siis ka meile j\u00f5udnud Muhust. Muuseumides vanu esemeid uurinud k\u00e4sit\u00f6\u00f6s\u00f5ber teab, et kaht \u00fchesugust rahvakunstieset pole olemas, nii r\u00f5\u00f5mustab meid iga uus avastus.<\/p>\n

Siingi on Muhu esemete hulgas p\u00f5nevaid avastusi.<\/p>\n

\"A_1020_189\"<\/a>
\nMuhu p\u00f5ll ERM A 1020:189. Hilisemast ajast, oran\u017ei v\u00f5i kollase seelikuga kokkusobiv p\u00f5ll. Rootsist saabunud kogu \u00fcleandmist j\u00e4\u00e4dvustanud Postimehe fotograafi kaamera ette j\u00e4\u00e4nud p\u00f5ll \u00e4ratas muhu naiste t\u00e4helepanu. Muhu lauluansambli \u201e\u00c4tsed\u201c nimel v\u00f5ttis \u00fchendust Maire Liitm\u00e4e ja palus p\u00f5llest pilti, sest neil on h\u00e4dasti vaja teha uusi p\u00f5llesid ja just selline sobiks. Loodan, et varsti saame ka tulemust n\u00e4ha.<\/em><\/p>\n

Mina pean k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumaks \u00fcht Muhu seelikut. See on nn punane seelik, n\u00e4ide esimestest Muhu triibuseelikutest. Sellised seelikuid hakati Muhus kuduma 1870. aastatel, kui \u00fcldiselt oli moes must kurrutatud \u00fcmbrik. Mandri eeskujul hakati poolvillasest triibulist kangast kuduma, kuid sellest \u00f5mmeldi p\u00f5ll. Muuseumis ongi terve hulk selliseid triibulisi p\u00f5llesid (siinsegi saadetise hulgas kaks), kuid seelikut mitte. Nii et t\u00f5elised haruldused.<\/p>\n

\"A_1020_171\"<\/a>
\nMuhu seelik. ERM A 1020:171. \u00dcks haruldasemaid esemeid, mis Rootsist saabus. Pikitriibulise mood avaldus Muhumaal esmalt p\u00f5llede kaudu. Poolvillaseid alasega p\u00f5lli hakati kuduma ja kandma 19. sajandi teisel poolel, esmalt mustade kurrutatud \u00fcmbrike ette seotuna. Mingil ajal hakati aga triibulist p\u00f5llekangast seelikuks kokku \u00f5mblema, tulemuseks peaaegu nagu mandri naiste pikitriibulised seelikudki. Selline mood oli aga l\u00fchiajaline. Peagi hakati kuduma spetsiaalset seelikukangast, oran\u017eip\u00f5hjalist, hiljem kollasep\u00f5hjalist. Selliseid, laiade konkreetsete triipudega seelikuid, nn punaseid seelikuid, on v\u00e4ga v\u00e4he s\u00e4ilinud. Eesti Rahva Muuseumi suures seelikukollektsioonis oligi varem ainult \u00fcks analoogne n\u00e4ide.<\/em><\/p>\n

Tundub, et ka Saaremaalt on muuseumis palju esemeid. Kuid ikka leidub p\u00f5nevaid avastusi. Nii on n\u00e4iteks Mustjala kihelkonna muude esemete seas liigvarrukad.<\/p>\n

\"A_1020_17\"<\/a>
\nLiigvarrukad. ERM A 1020:17\/ab. Nagu eraldi kraesid ehk lahtkraesid, kasutati Saaremaal ka lahtvarrukaid, s.o aluss\u00e4rgi k\u00fclge kinnitatavaid varrukaid. Neid kanti kampsuni all, nii et kaunistatud v\u00e4rvel j\u00e4i kampsuni varrukasuust paistma.<\/em><\/p>\n

Nordiska Museet\u2019ist saabunud esemetest teine osa on 1928. a Eesti Rahva Muuseumist vahetusena Rootsi saadetud esemed. Ka Eesti Rahva Muuseumil oli soov omada teiste rahvaste esemeid, nii v\u00f5rdlusmaterjaliks uurimist\u00f6\u00f6s kui ka n\u00e4itustel kasutamiseks. Nii toimusidki esemete vahetused mitmete muuseumidega. 1928. aastal saadeti vahetusesemetena Rootsi 5 \u00f5llekannu ja 50 tekstiileset. Nordiska Museet saatis 1929. a meile selle eest vastu 34 Rootsi laplaste eset (B 25 ja B 26).<\/p>\n

Nii m\u00f5nigi rahvar\u00f5ivategija on kahjutundega ERMi peakataloogist lugenud mitmete esemete taga m\u00e4rkust, et ese on vahetusena \u00e4ra antud. N\u00e4iteks \u00fche Kadrina seeliku j\u00e4rel on m\u00e4rkus \u2013 vahetusena Rootsi 1928. <\/em>N\u00fc\u00fcd see tagasi. Allpool m\u00f5ned n\u00e4ited esemetest, mis sellest kollektsioonist tagasi saabusid.<\/p>\n

\"A_1020_173\"<\/a>
\nKadrina seelik. ERM A 1020:173. Vana number A 292:263. Legend pearaamatus \u00fctleb, et seelik kuulus Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi kogusse. Seelik kooti u 1815 Palmses. <\/em>Seeliku vanust, 200 aastat, n\u00e4itab kasutatud v\u00e4rvikombinatsioon ja triipude \u00fclesehitus. Vanadel seelikutel on \u00fcleminekutoonides joontest moodustunud s\u00fcmmeetriliste pooltega triibur\u00fchmad \u2013 t\u00e4islaugud. Ja muidugi, vanadele Virumaa seelikutele omane mahe roheline.<\/em><\/p>\n

\"A_1020_138_137_136_uus\"<\/a>
\nKolm Mustjala s\u00f5lge. ERM A 1020:136, 137, 138. Vanad numbrid 12172, 12353, 12277. Peakataloogist on lugeda, et kogujateks olid Henrik Visnapuu ja Johannes Lihting 1913. S\u00f5led kinkis Liisu Rammos Jauni k\u00fclast Reinu perest. <\/em>Mustjalas kanti korraga kolme s\u00f5lge, kurgu all k\u00f5ige pisem, rinnal k\u00f5ige suurem, vahepeal keskmine. S\u00f5led on t\u00fc\u00fcpilised Saaremaa t\u00fc\u00fcpi s\u00f5led, ilma \u00e4\u00e4rerandita ja suuvitsata, mis mandri s\u00f5lgedel alati on. Mustjala moodi on t\u00e4ketega sisse l\u00f6\u00f6dud ornament.<\/em><\/p>\n

Saabunud esemete hulgas on 19 paari kindaid. \u00dchtpidi kinnistab see ERMi kui k\u00e4pikumuuseumi kuvandit, teistpidi … kui neile otsa vaadata, ei raatsiks \u00fchestki loobuda. Tuntud headuses muhu ja mustjala kinnaste k\u00f5rval on kindaid mujaltki. Esemelise n\u00e4itena panen v\u00e4lja kinda Rapla kihelkonnast. Austusavaldusena Raplast p\u00e4rit kindaguru Kristi J\u00f5estele. Loodan, et sellestki kindapaarist leiab Kristi inspiratsiooni.<\/p>\n

\"A_1020_63\"<\/a>
\nRapla kinnas. ERM A 1020:63\/ab. Needki on 1928 vahetuesemetena Rootsi saadetud.
\nKinnaste vana number on ERM 15207. Kindad kudus 1884. a Anu Sirgi Olendi saunas. Ise on ta \u00f6elnud, et kindad on kolme v\u00e4rvi punased. Kindad on Johannes Lauri ja M. Vahtriku korjandusest Rapla kihelkonnas 1914. a suvel.<\/em><\/p>\n

Enamik Rootsist saabunud esemetest on v\u00e4ga heas korras. Kindlasti on nende heale s\u00e4ilivusele kaasa aidanud see, et Rootsi pole pidanud \u00fcle elama s\u00f5dasid. M\u00f5eldes Eesti Rahva Muuseumi esemete saatusele, mis s\u00f5ja ajal pakiti kastidesse, saadeti m\u00f6\u00f6da Eestimaad laiali kus need ootasid oma saatust kirikute k\u00e4\u00e4rkambrites, m\u00f5isaaitades ja -keldrites, kus neid kimbutasid nii rotid kui r\u00f6\u00f6vlid, r\u00e4\u00e4kimata \u00fcle lendavatest pommitajatest. Esemed seisid aastaid kitsastes kastides, kuni h\u00e4vinud hoone asemel anti muuseumile ajutise pinnana osa kohtumaja ruume Veski t\u00e4naval. Ja kus me oleme siiani. Aegapidi, nii nagu ruume lisandus, sai ka kaste lahti pakkida ja esemeid kappidesse laduma hakata.<\/p>\n

Aga need esemed, mis n\u00fc\u00fcd Rootsist tagasi Eestimaale j\u00f5udsid, pole k\u00f5ike seda pidanud l\u00e4bi elama, nad on seisnud turvaliselt muuseumihoidlates.<\/p>\n

Esemed on juba MuISi sisestatud.\u00a0www.muis.ee<\/a>. Kogu number on ERM A 1020.<\/p>\n

———————–
\nP\u00f5hjamaade Muuseumi (Nordiska Museet) Eesti kogu \u00fcleandmisest loe ka blogilugu “Kuningat\u00fctar ja k\u00e4sikivi<\/a>”<\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reet Piiri, kuraator Stockholmist P\u00f5hjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi j\u00f5udsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius l\u00f5i kontakte teiste P\u00f5hjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri n\u00e4idiseid. Kuidas k\u00f5ik t\u00e4pselt toimus, mil…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5671,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-5656","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nRootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Rootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Reet Piiri, kuraator Stockholmist P\u00f5hjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi j\u00f5udsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius l\u00f5i kontakte teiste P\u00f5hjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri n\u00e4idiseid. Kuidas k\u00f5ik t\u00e4pselt toimus, mil…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-12-16T07:45:52+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-12-17T11:36:26+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"801\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Rootsist saabunud esemed\",\"datePublished\":\"2014-12-16T07:45:52+00:00\",\"dateModified\":\"2014-12-17T11:36:26+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656\"},\"wordCount\":1530,\"commentCount\":2,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/12\\\/A_1020_1211.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656\",\"name\":\"Rootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/12\\\/A_1020_1211.jpg\",\"datePublished\":\"2014-12-16T07:45:52+00:00\",\"dateModified\":\"2014-12-17T11:36:26+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/12\\\/A_1020_1211.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/12\\\/A_1020_1211.jpg\",\"width\":801,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5656#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Rootsist saabunud esemed\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Rootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Rootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Reet Piiri, kuraator Stockholmist P\u00f5hjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi j\u00f5udsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius l\u00f5i kontakte teiste P\u00f5hjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri n\u00e4idiseid. Kuidas k\u00f5ik t\u00e4pselt toimus, mil…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-12-16T07:45:52+00:00","article_modified_time":"2014-12-17T11:36:26+00:00","og_image":[{"width":801,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Rootsist saabunud esemed","datePublished":"2014-12-16T07:45:52+00:00","dateModified":"2014-12-17T11:36:26+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656"},"wordCount":1530,"commentCount":2,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656","name":"Rootsist saabunud esemed - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","datePublished":"2014-12-16T07:45:52+00:00","dateModified":"2014-12-17T11:36:26+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","width":801,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5656#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Rootsist saabunud esemed"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/A_1020_1211.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1te","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5656","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5656"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5656\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5703,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5656\/revisions\/5703"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5656"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5656"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5656"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}