{"id":5435,"date":"2014-10-28T13:52:17","date_gmt":"2014-10-28T11:52:17","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435"},"modified":"2014-10-28T14:21:12","modified_gmt":"2014-10-28T12:21:12","slug":"laadalt-saab-koike-peale-isa-ja-ema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435","title":{"rendered":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Terje Anepaio, teadur<\/em><\/p>\n

Laadast om k\u00f5kk\u00f5 saia p\u00e4\u00e4le es\u00e4 ja im\u00e4. <\/em>(R\u00e4pina khk)<\/p>\n

27.\u201328.oktoobril on liikluspiirangud kehtestatud Viluste-Lindora maantee l\u00f5igul vahemikus 22,3 kuni 22, 8 km.<\/em> Sedav\u00f5rd asjalikult k\u00f5las hommikuses KUKU raadio saates s\u00f5num liiklust takistavatest piirangutest.<\/p>\n

Selline s\u00f5naseade j\u00e4tab varju t\u00f5siasja, et just t\u00e4na varavalges seadsid paljud Eestimaa ja mitmed P\u00f5hja-L\u00e4timaa elanikud sammud L\u00f5una-Eestisse, V\u00f5ru- ja Setumaa piiril peetavale Lindora laadale<\/a>. Traditsiooni kohaselt tullakse igal aastal just simunap\u00e4eval Lindorasse kokku kaugelt ja l\u00e4hedalt, kaubeldakse ja lahutatakse meelt, kohtutakse naabrite, s\u00f5prade ja tuttavatega, vaadatakse teisi ja n\u00e4idatakse ennast. Laadap\u00e4ev on kirev ja vaheldusrikas. Lindora laadale on omane ehe h\u00f5ng ja olemine, kohalik kogukond hoiab laada oma n\u00e4gu teadlikult ja hoolikalt.<\/p>\n

Eestimaa laadatraditsiooni minevikku kaedes v\u00f5ib n\u00e4ha, et ajavahemik septembri keskpaigast kuni oktoobri l\u00f5puni on olnud igip\u00f5liselt aeg, mil peeti rohkelt laatasid. Kui heita pilk pea sajandivanustesse kalendritesse (vt kasv\u00f5i Meie Matsi t\u00e4htraamat <\/em>1939), kus kirjas laatade ajad \u00fcle Eestimaa, v\u00f5ib veenduda, et viinakuus olid vaid m\u00f5ned p\u00e4evad, kus \u00fcheski Eestimaa paigas laata ei toimunud. Talurahval oli seljataga k\u00f5ige kiirem ja raskem osa aastast \u2013 kevadised, suvised ja suuresti ka s\u00fcgisesed p\u00f5llut\u00f6\u00f6d. T\u00f6\u00f6de-tegemiste tulemus oli k\u00e4ega katsuda ning silmaga n\u00e4ha \u2013 saagid salves, kevadised vasikad-p\u00f5rsad-talled rammusal suvisel heinal suureks kasvanud-kasvatatud. Just s\u00fcgis oli talurahvale k\u00f5ige k\u00fclluslikum osa aastast, sest oli mida m\u00fc\u00fca ehk laadale viia. M\u00fc\u00fck omakorda andis raha riigi- ja m\u00f5isamaksudeks ning laenuintressideks ja teenijarahvale palgamaksmiseks, laste koolitamiseks. Kuid laat ei olnud ainult \u00e4ritegemiseks, samav\u00f5rd oli see ka paik meelelahutuseks ja kokkusaamiseks. Just teenijarahvas sai p\u00e4rast kibekiire suvehooaja l\u00f5ppu v\u00f5imaluse mihklilaadal ringi vaadata, meelt tuulutada ning suvise vaevan\u00e4gemise eest saadud palgaraha kulutada.<\/p>\n

Ilmselt on keeruline leida inimest, kes s\u00f5na \u2019laat\u2019 kuuldes n\u00f5utuks muutub ega tea, millega on tegu. Siinkohal pole oluline, kas see teadmine on tulnud isiklikust laadakogemusest nt suvisel Tartu hansalaadal, vanaisa-vanaema laadajuttudest v\u00f5i Emil Antonssoni (ehk Vahtram\u00e4e Emili) lugudest. Laada kui majandusliku ning sotsiaalse ja\/v\u00f5i kultuuriinstitutsiooni ajalugu ulatub tagasi v\u00e4ga kaugesse minevikku. Kauplemine ja vahetamine oma v\u00e4ga erinevates vormides on teada-tuntud juba iidsetel aegadel ning kaasajalgi ei ole see vajadus kuhugi kadunud. Pigem muutuvad j\u00e4rjest enam kaubaks needki asjad ja teenused, mida varem kaubaks ei peetud, olgu see siis haridus v\u00f5i jumalas\u00f5na. Sarnaselt kauplemisega on homo sapiens <\/em>alati meelt lahutanud, olgu tantsides, kakeldes v\u00f5i karussellil s\u00f5ites.<\/p>\n

Laadainstitutsiooni juured peituvad juba antiikajas, kus paljude \u00fcrituste puhul p\u00f5imusid kauplemine, religioossed tseremooniad\/toimingud ja vaatem\u00e4ngud. N\u00e4iteks v\u00f5ib pomp\u00f6\u00f6sseid tsirkuseetendusi Vana-Roomas pidada laatade eelk\u00e4ijateks.<\/p>\n

Modernse laadatraditsiooni juured on siiski keskajas ehk ajastus, mil kirik ja kaubandus v\u00f5istlesid omavahel \u00fclemv\u00f5imu p\u00e4rast. Paljud laadad said alguse just tollastest religioossetest \u00fcritustest ja s\u00fcndmustest nagu kiriku sisse\u00f5nnistamine, kohaliku kiriku kaitsep\u00fchaku m\u00e4lestusp\u00e4eva t\u00e4histamine v\u00f5i m\u00f5ne p\u00fchaku s\u00e4ilmete \u00fcleviimine. Keskaegsele laadapidamisele oli oluline kiriku kaitse, mis suurendas kauplemise turvalisust. \u2019Laadarahu\u2019 ei taganud turvalisust mitte ainult laadaplatsil ja laadalistele endile, vaid teinekord t\u00e4hendas see \u00fcldisemat vaenutegevuse peatamist ning turvalist v\u00f5imalust l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks.<\/p>\n

Ka alamad ja \u00fclemad, t\u00e4htsamad ja v\u00e4hemt\u00e4htsamad ilmalikud v\u00f5imukandjad asutasid laatasid, et kontrollida v\u00f5i elavdada kaubandust ja teenida tulu. Laadad on v\u00e4lja kasvanud v\u00e4ga mitmesugustest pidustustest, festivalidest ja \u00fcritustest. N\u00e4iteks Belgia vanim, Louvain\u2019i laat oli algselt pidustus, t\u00e4histamaks v\u00fcrst Arnulfi v\u00f5itu viikingite \u00fcle aastal 891. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga kuulus M\u00fcncheni Oktoberfest sai alguse pidustustest (\u00f5igemini hobuste v\u00f5iduajamistest), mis korraldati 1810. aasta oktoobris kuninglike pulmade auks, kui paari heitsid Bayeri kroonprints Ludwig Karl August (tulevane Ludwig I) ning hertsog Friedrichi t\u00fctar Therese Charlotte Luise Frederike Amalie von Sachsen-Hildburgshausen.<\/p>\n

Laatu pidama on kehutanud isegi ebatavalised kliimaolud, nagu k\u00e4re pakane. Nii pidasid Londoni elanikud 17.\u201319. saj eriti k\u00fclmadel talvedel s\u00fcgavalt k\u00fclmunud Thamesi j\u00f5el nn pakaselaatu. <\/em>T\u00e4navu jaanuaris t\u00e4histati muuseas 200 aasta m\u00f6\u00f6dumist viimasest Londoni pakaselaadast<\/a>.<\/p>\n

Laiast maailmast tagasi Eestimaale ja siinsete laatades juurde p\u00f6\u00f6rdudes vaatame, millised on olnud siinsed laadad ja laadalised ERMi kogudes leiduvatel fotodel.<\/p>\n

Iga laada eel valmistati laada kui suure rahvapidu vastu. K\u00e4idi saunas, kohendati riided, jalan\u00f5ud, r\u00e4\u00e4giti naabritega kokku, et \u00fches laadale s\u00f5ita, valmistati laadatoite. K\u00fcpsetati magushapu leiba, praeti ja keedeti sialiha, keedeti kanamune ja k\u00fcpsetati vardas silku \u2013 \u00fches\u00f5naga \u2013 laadale valmistati k\u00f5ike. Laat oli vanaaja rahvapidu, millele v\u00e4\u00e4riliselt tuli ilmuda. <\/em>(KV 83:193)<\/p>\n

\"099156_ERM_Fk_1608_36\"<\/a>
\nERM Fk 1608:36 Talupere enne laadales\u00f5itu 1927. aastal. Helme khk Hummuli v Soe k.<\/em><\/p>\n

Laadale mindi nagu mingi \u00fclit\u00e4htsa asja peale, niisukeses \u00e4revas \u00f5lekus. Eriti siis, kui \u00f5li laadale viia m\u00f5ni loom. Ei tea, kas saab inda, mis tahaks.<\/em> (KV 83:595)<\/p>\n

\"020840_ERM_Fk_139_12_a\"<\/a>
\nERM Fk 139:12\/a Antsla laat \u2013 \u201eKraavilaat\u201c. Foto: Bernhard Kangro, 1913.<\/em><\/p>\n

Kraavi laat oli septembri keskel V\u00f5rumaal Antsla l\u00e4hedal, Vana-Antsla m\u00f5isa maal Kraavi k\u00f5rtsi juures peetav loomalaat, mis viidi hiljem \u00fcle Antsla linna. Kraavi laada p\u00e4ev oli kohalikele teenijatele ja karjastele puhkep\u00e4evaks. Kraavi laata viidi ka karjused ja anti neile 15\u201320 kopikat laadaraha. Selle eest said nad s\u00fc\u00fca-juua ja karussellil s\u00f5ita. Kraavi laata peeti kuni 1914. aastani<\/em> (KV 83:494)<\/p>\n

\"002692_ERM_Fk_205_5\"<\/a>
\nERM Fk 205:5 P\u00f5ltsamaa laat. Puun\u00f5udega kauplemise hooaeg algas augustis. Kaubal oli hea minek kuni j\u00f5uluni. K\u00f5ige paremad laadad olid n\u00f5ude l\u00e4bim\u00fc\u00fcgi m\u00f5ttes s\u00fcgislaadad. Foto: Johannes ja Peeter Parikas.<\/em><\/p>\n

\"1376_175\"<\/a>
\nERM Fk 1376:175 Sindi linna laat turuplatsil.<\/em><\/p>\n

\"1716_26\"<\/a>
\nERM Fk 1716:26 Mustla laat (Tarvastu khk Tarvastu v). <\/em><\/p>\n

Laadale j\u00f5udes pandi hobune tuttavate \u00f5ue, kus tihti k\u00e4idi kordam\u00f6\u00f6da hobust vaatamas. Kui osteti suuremaid asju, siis toodi kas rekke v\u00f5i vankrisse ja naine j\u00e4i juurde valvesse. K\u00fclastati ka sugulasi, tuttavaid, r\u00e4\u00e4giti uudistest. Laat oli nagu puhkep\u00e4ev, peatus igap\u00e4evases elus. Saadi raha, m\u00fc\u00fcdi kaupu ja j\u00e4rgmisteks p\u00e4evadeks nagu saadi uut j\u00f5udu ja j\u00f5ukust. <\/em>(KV 164:369)<\/p>\n

\"028715_ERM_Fk_213_138\"<\/a>
\nERM Fk 213:138 Nigula laadap\u00e4ev V\u00f5\u00f5bsus, Eesti poolel, u 1908\u20131913. Foto: Johannes P\u00e4\u00e4suke. <\/em><\/p>\n

Juba 1856. a. Maarahva Kalendris on kirjas, et R\u00e4pina khk.-s peetakse j\u00e4rgmised laadad: Niggola laat V\u00f5\u00f5bso m\u00f5isan, Venne piiri p\u00e4\u00e4l 9. mail ja 6. dets. <\/em>[—]. V\u00f5\u00f5psu k\u00fcla laadad, mida peeti 2 korda aastas \u2013 mais ja detsembris \u2013 olid Setumaa piiril ja v\u00e4ga rahvarikkad just setukestest ja venelastest \u2013 setud (naised) k\u00e4isid parves, rahvariietes m\u00f6\u00f6da laata ringi. Petseri kloostrist tuli ikoonim\u00fc\u00fcjaid, setukesed kauplesid savist kaussidega. Detsembrikuu V\u00f5\u00f5psu laat oli hobuse- ja eriti linalaat, <\/em>[—] oli ka regesid ja saane, naiste veimevakku-riidekirste.<\/em> (KV 83:972\u20131044)<\/p>\n

\"1116_91\"<\/a>
\nERM Fk 1116:91 Petseri laat. Foto: Carl Sarap, Johann Triefeldt.<\/em><\/p>\n

Kausikaupmehed olid potisetud. Nad m\u00fc\u00fcsid savin\u00f5usid. Roosipotid, kausid, partpillid, kruusid. Ta h\u00fc\u00fcdis: \u201eOstke kausid, head kausid, k\u00f5rvad k\u00fcljes, jalad all, ise k\u00e4ivad laua all!\u201c \u2013 seda korrutas terve p\u00e4ev. <\/em>(KV 164, 453)<\/p>\n

\"1125_54\"<\/a>
\nERM Fk 1125:54 Keila laat. Hobusel ratsutab mustlaspoiss. <\/em>Hobustega tegelejad olid mustlased k\u00f5vad. <\/em>Juba kaheksa- kuni k\u00fcmneaastastel poistel ikka piits s\u00e4\u00e4rikus. <\/em><\/p>\n

\"1342_20\"<\/a>
\nERM Fk 1342:20 Laadapilt Rakverest u 1930. <\/em><\/p>\n

\"1978_57\"<\/a>
\nERM Fk 1978:57 Maotaltsutaja mister Retker Kolga-Jaani laadal 1920. aasta septembris.<\/em><\/p>\n

R\u00e4ndtsirkused ehk palaganid<\/em> olid oodatuimad laadal\u00f5bustused, tsirkust kaema l\u00e4ksid nii vanad kui noored.<\/p>\n

\"2350_232\"<\/a>
\nERM Fk 2350:232 Mister Matto l\u00e4heb mootorrattaga t\u00fcnnis\u00f5itu tegema (1930. aastatel). P\u00f5ltsamaa. <\/em><\/p>\n

Iseseisva tsirkuseatraktsioonina sai 1930. aastatel v\u00e4ga populaarseks mootorratta t\u00fcnniss\u00f5it. Tsirkuseartist Konstantin Kala demonstreeris seda esimesena Eestis juba 1928. aastal, kuid laatadel hakati mootorratta t\u00fcnniss\u00f5itu n\u00e4itama j\u00e4rgmisel k\u00fcmnendil. T\u00fcnniss\u00f5it oli atraktsioon, mis liikus ainult suurtel laatadel, kuna selle p\u00fcstitamine oli t\u00f6\u00f6mahukas. Atraktsioon j\u00e4ttis oma uudsusega kaasaegsetele s\u00fcgava mulje: \u201eSurmas\u00f5it \u2013 see oli \u00f5udne!\u201c<\/p>\n

\"1951_381\"<\/a>
\nERM Fk 1951:381 Laadaplats, umbes 1930. Laadaplatsi keskel paistab laadafotograafi t\u00f6\u00f6paik \u2013 mitmed maalitud fototaustad. <\/em><\/p>\n

Omaette maailm oli <\/em>[—] fotograafidel. Kuna pildid said kiiresti k\u00e4tte, oli siin t\u00f6\u00f6d rohkesti. Kuidas siin k\u00fcll pildistati! Kasutati paljusid leidlikke v\u00f5tteid. Tagaseinu oli igasuguseid: imeilusaid j\u00e4rvekaldaid, losse terrasside ja purskkaevudega, uhkeid linnu tornidega ja palju muud. Koomilised olid igasugused joonistatud massistseenid, kus asjaosaliste peakohal oli avaus: torka pea l\u00e4bi ja oledki \u00fcks tegelane seinal kujutatud tegevuses. Samuti oli kohal kasutuseks mootorrattad, millel v\u00f5is istuda. (Tol ajal olid need ju haruldused.) Veel olid puuhobused, m\u00e4nguautod ja muidugi ka lihtsalt niisama, murul, \u00fcksikult ja hulgi.<\/em> (KV 164:360\u2013361)<\/p>\n

\"1951_327\"<\/a>
\nERM Fk 1951:327 Karksi rahvas Abja laadal 1926.\u201327. aastal. <\/em><\/p>\n

Kiirpildistamine oli meelelahutus, mis kuulus 1920. ja 30. aastatel kindlalt laadalk\u00e4igu traditsiooni. Laadafotograafi kaamera ette s\u00e4titi end \u00fcksi v\u00f5i paarikaupa, perega v\u00f5i laadal kohatud sugulaste-tuttavatega.<\/p>\n

\"1760_23\"<\/a>
\nERM Fk 1760:23 J\u00e4rvakandi laadal tehtud pildistus, 1920. aastate l\u00f5pul. Rapla khk. <\/em><\/p>\n

\"2350_229\"<\/a>
\nERM Fk 2350:229 M\u00f5hkk\u00fcla lapsed laadal, 1939. <\/em><\/p>\n

\"2350_226\"<\/a>
\nERM Fk 2350:226 Laadalised \u201ekuu peal\u201c 1930. aastatel. <\/em><\/p>\n

\"2494_474\"<\/a>
\nERM Fk 2494:474 Venda S\u00f5elsepp \u00f5e ja emaga Haapsalu laadal u 1933.\u20131934.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Terje Anepaio, teadur Laadast om k\u00f5kk\u00f5 saia p\u00e4\u00e4le es\u00e4 ja im\u00e4. (R\u00e4pina khk) 27.\u201328.oktoobril on liikluspiirangud kehtestatud Viluste-Lindora maantee l\u00f5igul vahemikus 22,3 kuni 22, 8 km. Sedav\u00f5rd asjalikult k\u00f5las hommikuses KUKU raadio saates s\u00f5num liiklust takistavatest piirangutest. Selline s\u00f5naseade j\u00e4tab varju t\u00f5siasja, et just t\u00e4na varavalges seadsid paljud Eestimaa ja mitmed P\u00f5hja-L\u00e4timaa elanikud sammud L\u00f5una-Eestisse,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5440,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6,10],"tags":[],"class_list":["post-5435","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-teadus"],"yoast_head":"\nLaadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Terje Anepaio, teadur Laadast om k\u00f5kk\u00f5 saia p\u00e4\u00e4le es\u00e4 ja im\u00e4. (R\u00e4pina khk) 27.\u201328.oktoobril on liikluspiirangud kehtestatud Viluste-Lindora maantee l\u00f5igul vahemikus 22,3 kuni 22, 8 km. Sedav\u00f5rd asjalikult k\u00f5las hommikuses KUKU raadio saates s\u00f5num liiklust takistavatest piirangutest. Selline s\u00f5naseade j\u00e4tab varju t\u00f5siasja, et just t\u00e4na varavalges seadsid paljud Eestimaa ja mitmed P\u00f5hja-L\u00e4timaa elanikud sammud L\u00f5una-Eestisse,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-10-28T11:52:17+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-10-28T12:21:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"777\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema\",\"datePublished\":\"2014-10-28T11:52:17+00:00\",\"dateModified\":\"2014-10-28T12:21:12+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435\"},\"wordCount\":1461,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/10\\\/1376_175.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435\",\"name\":\"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/10\\\/1376_175.jpg\",\"datePublished\":\"2014-10-28T11:52:17+00:00\",\"dateModified\":\"2014-10-28T12:21:12+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/10\\\/1376_175.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/10\\\/1376_175.jpg\",\"width\":1200,\"height\":777},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=5435#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Terje Anepaio, teadur Laadast om k\u00f5kk\u00f5 saia p\u00e4\u00e4le es\u00e4 ja im\u00e4. (R\u00e4pina khk) 27.\u201328.oktoobril on liikluspiirangud kehtestatud Viluste-Lindora maantee l\u00f5igul vahemikus 22,3 kuni 22, 8 km. Sedav\u00f5rd asjalikult k\u00f5las hommikuses KUKU raadio saates s\u00f5num liiklust takistavatest piirangutest. Selline s\u00f5naseade j\u00e4tab varju t\u00f5siasja, et just t\u00e4na varavalges seadsid paljud Eestimaa ja mitmed P\u00f5hja-L\u00e4timaa elanikud sammud L\u00f5una-Eestisse,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-10-28T11:52:17+00:00","article_modified_time":"2014-10-28T12:21:12+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":777,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema","datePublished":"2014-10-28T11:52:17+00:00","dateModified":"2014-10-28T12:21:12+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435"},"wordCount":1461,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","articleSection":["Foto","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435","name":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","datePublished":"2014-10-28T11:52:17+00:00","dateModified":"2014-10-28T12:21:12+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","width":1200,"height":777},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=5435#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Laadalt saab k\u00f5ike peale isa ja ema"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/10\/1376_175.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1pF","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5435"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5435\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5458,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5435\/revisions\/5458"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5440"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}