{"id":4868,"date":"2014-05-29T00:07:31","date_gmt":"2014-05-28T22:07:31","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868"},"modified":"2014-11-20T11:25:58","modified_gmt":"2014-11-20T09:25:58","slug":"motteid-rahvaroivapaeva-eel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868","title":{"rendered":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Reet Piiri, kuraator<\/em><\/p>\n

Olete te siis rahvar\u00f5ivausku inimene v\u00f5i mitte, aga kui satute k\u00f5rvuti rahvar\u00f5ivais inimesega, siis \u00e4ratab see tundeid, \u00fcksk\u00f5ik milliseid. Rahvar\u00f5ivais inimene ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkamata. Rahva\u00adr\u00f5ivad on ilusad ja sobivad k\u00f5igile. Kas teate kedagi, kellele ei sobi? Mina ei tea.<\/p>\n

Milline oleks laulupidu v\u00f5i tantsupidu, kui esinejad ei oleks rahvariietes? Seda ei oska ette kujutadagi. Suure peo l\u00e4henemist on tunda. Helistamised, kirjutamised, kohtumised \u2013 kuidas ja mis selga ja jalga, milline on seelik, milline on sukk. Eks meie, muuseumirahva \u00fclesanne ongi anda n\u00f5u ja nii palju kui v\u00f5imalik seista selle eest, et rahvar\u00f5ivaid valmistades ja kandes j\u00e4rgitaks ikka originaalesemeid, et l\u00f5pptulemus oleks v\u00f5imalikult hea. Sest mida \u00fctleb rahvatarkus: rahvar\u00f5ivaks nimetatakse ainult neid kost\u00fc\u00fcme, mis on valmistatud l\u00e4htudes ajaloolistest eeskujudest. Teisalt, tsiteerides 1957. aasta elatusalade ja rahvakunsti osakonna protokolliraamatut, siis muuseum v\u00f5ib propageerida oma seisukohti, otseselt n\u00f5uda ei saa<\/em>.<\/p>\n

\"073512_ERM_Fk_2644_2658\"<\/a>
\nERM Fk 2644:2658 XVI \u00fcldlaulupeo rahvakunsti\u00f5htu. Lastel on seljas Muhu riided. T\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide 1960ndatel valmistatud laste rahvariietest. Nagu siis kombeks oli, varjas v\u00e4ikeste t\u00fcdrukute seelik vaevu pepu, poiste p\u00fcksid \u00f5mmeldi tollaste koolivormip\u00fckste malli j\u00e4rgi l\u00fchikesed (s\u00e4\u00e4red kaeti kombinatsioonis tripid-sukad). Fotolt on n\u00e4ha, et r\u00f5ivad on valmistatud v\u00e4ga kvaliteetselt, seelikukangad on telgedel kootud, s\u00e4rgid k\u00e4sitsi tikitud, poistel ilusad avarate varrukatega s\u00e4rgid, ehtsad villased vestid ja sukad. K\u00fcsitavusi tekitab t\u00fcdrukutele ette seotud p\u00f5ll (teatavasti anti selle kandmise \u00f5igus muhu t\u00fcdrukutele alles peale leerisk\u00e4iku) ja poisikeste jalas olevad naisterahvaste sukad. Ka poisi vest (tuletatud pikavarrukalisest kampsunist) ja oran\u017ei v\u00e4rvi m\u00fcts on selleaegsed uuendused Muhu meestemoes. Foto: Viktor Salmre, 1965.<\/em><\/p>\n

\"_MG_5061\"<\/a>
\nERM Fk XI Noorte laulu- ja tantsupidu \u201eMaa ja ilm\u201c. T\u00fcdrukud ja poisid Rapla rahvariietes. 2011. aastaks on kindlalt juurdunud arusaam, et ka lastele \u00f5mmeldakse rahvariided vanaaegse moe j\u00e4rgi. Ka siin v\u00f5ib pilli l\u00f5hki ajada: kas rahvariiete kandmise ajal v\u00e4ikesed lapsed nii uhkete riietega k\u00e4isidki? Foto: Helen Pihlak, 2011<\/em>.<\/p>\n

\"073633_ERM_Fk_2644_2779\"<\/a>
\nERM Fk 2644:2779 XVI \u00fcldlaulupeo rahvakunsti\u00f5htu. N\u00f5ukogudeaegsetele pidudele kohaselt j\u00e4lgib peo sujuvat k\u00e4iku Vladimir Iljit\u0161 ise. Esiplaanil oleval naisel on seljas Kihelkonna riided. \u00dcle \u00f5la paistab ka Muhu naine oma k\u00f5rge, muhu m\u00e4nnamotiivi kandva harjutanuga. Meestel on seljas J\u00e4maja riided, mis selleaegsete arusaamade j\u00e4rgi on tehtud ilusamaks ehk peaaegu \u00fclikonnap\u00fcksteks. Foto: Viktor Salmre, 1965.<\/em><\/p>\n

\"IMG_5254\"<\/a>
\nERM Fk. XI Noorte laulu- ja tantsupidu \u201eMaa ja ilm\u201c. Kilingi-N\u00f5mme \u00f5petajad oma kodukihelkonna, Saarde rahvariietes. See pilt n\u00e4itab ilmekalt, kuidas peakattemood ja juuksemood on omavahel seotud ja s\u00f5ltuvuses. Nimelt sidusid P\u00e4rnumaa naised oma juuksed pealaele krunni. Kui aga endal juukseid v\u00e4he oli, v\u00f5eti veel linadki appi ja sellele krunnile t\u00f5mmati torutanu k\u00f5vasti otsa. Nii oli tanu sopp ilusti p\u00fcsti ja tanu kindlalt peas. Tanule seatud siidlintki aitas tanul peas p\u00fcsida, ilus oli see niikuinii. Hoides aga juukseid tavalises patsis, kipub tanuserv ebamugavalt silmile vajuma. Foto: Helen Pihlak, 2011.<\/em><\/p>\n

Ja nii ongi. N\u00f5uda ei saa, viriseda aga k\u00fcll. Tegelikult tundub mulle, et virisemiseks leiab j\u00e4rjest v\u00e4hem p\u00f5hjust. Just ennek\u00f5ike \u00fcksikkost\u00fc\u00fcmide puhul. V\u00f5imalusi, kus endale ise, asjatundjate k\u00e4e all korralik rahvar\u00f5ivakost\u00fc\u00fcm valmis teha, leidub p\u00e4ris mitmeid. Juba \u00fcle kahek\u00fcmne aasta on Tallinnas Vilmsi t\u00e4naval Rahvakultuuri Keskuses tegutsenud rahvar\u00f5ivaste valmistajate kool. Selle noorem s\u00f5sar on n\u00fc\u00fcd ka meie muuseumis, siingi juba 3 lendu l\u00f5petanud, neljas \u00f5ppimas. Kolmas selline kool tegutseb J\u00e4nedal, kus hulk J\u00e4rvamaa naisi on endale ja kaasadele rahvariidekost\u00fc\u00fcmid valmis saanud. K\u00e4sit\u00f6\u00f6liitki on oma rahvar\u00f5ivakooli loonud, esimene lend peagi l\u00f5petamas.<\/p>\n

Seega, teadjaid tuleb j\u00e4rjest juurde. Teame, et rahvar\u00f5iva kandmine n\u00e4itab kuulumist oma rahva hulka, edastab kollektiivsuse ideed. Mulle tundub, et j\u00e4rjest enam on tunda individuaalset l\u00e4henemist, kost\u00fc\u00fcmi sisse minekut, m\u00f5istmist. M\u00e4letan k\u00fcll neid aegu, kus rahvar\u00f5ivad seljas, seisti kui suveniirnukk \u2013 mis aga seljas oli, sellest polnud aimugi. N\u00fc\u00fcd aga ei leia naljalt koori v\u00f5i tantsur\u00fchma, kes oleks kui kuu pealt kukkunud kui k\u00fcsida, mis kihelkonna riideid kannate. Aga eks erandeid ole igal pool.<\/p>\n

Milliste, \u00f5igemini kelle sulgedega end ehtida? Tantsukollektiive meelitavad ikka rohkem kollased muhud<\/em>, lillelised lihulad <\/em>v\u00f5i vaskkettidest k\u00f5lisevad p\u00fchalepad<\/em> \u2013 kasutades tantsijate termineid. Aga rahvar\u00f5ivas kuulub kokku koduga ning peaks seega n\u00e4itama kohta, kust koor v\u00f5i tantsur\u00fchm p\u00e4rit on. Kui v\u00f5rrelda paarik\u00fcmneaasta taguse ajaga, siis Kambja koor on Kambja riietes ja Vaivara omad Vaivara kost\u00fc\u00fcmides. Samas olen ma seda meelt, et pilli l\u00f5hki ka ei saa ajada. Suuremates linnades tegutsevad suured kollektiivid v\u00f5ivad valida ka saarte riideid. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4ksid ju S\u00f5rve poolsaare Ansek\u00fcla ja J\u00e4maja imeilusad rahvariided t\u00e4iesti varjusurma \u2013 palju seal neid koore ja tantsur\u00fchmi on, kes neid riideid kannaks? Mitu koori ja tantsur\u00fchma saadab peole pisike Muhu saar?<\/p>\n

\"087218_ERM_Fk_2644_16364\"<\/a>
\nERM Fk 2644:16364 ETKVL lasteaia lapsed nagu nukud. Kolm tirtsu Muhu ja \u00fcks Mustjala riietes, poisid J\u00e4maja ja Muhu riietes (vaata m\u00fctse ja veste!). Minimood ka rahvariietes. Foto: Viktor Salmre, 1970ndate II pool.<\/em><\/p>\n

\"_MG_5125\"<\/a>
\nERM Fk. XI Noorte laulu- ja tantsupidu \u201eMaa ja ilm\u201c. Esiplaanil olevad t\u00fcdrukud ja poisid on Lihula kihelkonna rahvariietes. Fotolt v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et t\u00fcdrukute s\u00e4rgid on tikandita, tagapool oleval t\u00e4iskasvanul (peas kabim\u00fcts) on n\u00e4ha krael ja \u00f5lalappidel Lihulale iseloomulikku punast tikandit. Ka vanal ajal tehti lasteriided lihtsamad. Selliseid s\u00e4rke ongi hea hooldada, laulupeolt koju minnes pole suurt vaeva s\u00e4rk puhtaks pesta ega v\u00e4rviandmist karta. Foto: Helen Pihlak, 2011.<\/em><\/p>\n

\"_MG_4755\"<\/a>
\nERM Fk. XI Noorte laulu- ja tantsupidu \u201eMaa ja ilm\u201c. Tartu Miina H\u00e4rma G\u00fcmnaasiumi lastekoori laulja Kristiina Hargla rahvariietes. Rahvariided on kooli omand, valmistatud laulva revolutsiooni tuules, siiani h\u00e4sti vastu pidanud. Kahjuks on koolikooridel rahvariideid v\u00e4he, tavaliselt \u00f5mmeldakse nn rahvuslikel ainetel riietus \u2013 et tuleb odavam. Kas see on nii? Kahjuks on selliste asendusriiete iga \u00fcks pidu \u2013 odav materjal ja hetkemood ei pea vastu. Korralik rahvariie aga peab koori esinemiskost\u00fc\u00fcmina vastu k\u00fcmneid aastaid. Foto: Helen Pihlak, 2011.<\/em><\/p>\n

\"329351_ERM_Fk_2960_2011\"<\/a>
\nERM Fk 2960:2011 XV \u00fcldtantsupidu. Fotol on n\u00e4ha mitmeid erinevate P\u00f5hja-Eesti kihelkondade rahvariideid. Esiplaanil olev neiukost\u00fc\u00fcm on tehtud \u00fche ERMi rariteetsema seeliku, \u00fchev\u00e4rvilise Koeru kihelkonna seeliku j\u00e4rgi (originaal aastast 1720). Tagapool paistavad Ambla ja Kuusalu naised tanude ja p\u00f5lledega, mehed siniste p\u00f5lvp\u00fckste ja kuubedega, vildist k\u00fcbaratega. Vasemal paistavad noormehed heledamate siniste kuubede ja sini-punastest siiludest kokku\u00f5mmeldud m\u00fctsidega. Punase palmiku j\u00e4rgi tunneb \u00e4ra ka \u00fche Hiiumaa riietes neiu (tanu ei paista peas olevat). Fotol on n\u00e4ha, et k\u00f5igil on seljas kvaliteetsed, muuseumi originaalesemete j\u00e4rgi valmistatud rahvariided, ilmselt on need tehtud kas Arsis v\u00f5i Ukus. Foto: Hans Teetlaus, 1994.<\/em><\/p>\n

Lisaks tunnetele tekitab rahvariietes inimene enamasti ka suhtlemissoovi. Eks kipub rahvar\u00f5iva kandja end isegi teistmoodi tundma \u2013 kas just, et ta s\u00fcmboliseerib midagi, aga tavalisest erimoodi k\u00fcll. R\u00e4\u00e4kides siin-seal Eesti paigus mitmesugustel kogunemistel rahvar\u00f5ivaist, olen alati tunnetanud inimeste siirast huvi. Ikka on leidunud grupp inimesi, kes tuleb p\u00e4rast loengut veel midagi p\u00e4rima v\u00f5i tahetakse r\u00e4\u00e4kida oma rahvar\u00f5iva lugu.<\/p>\n

Mulle meeldib alati r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas esemed on muuseumisse sattunud \u2013 kes on olnud nende toojad, otse \u00f6eldes kokkutassijad. Sellised lood isikustavad, teevad konkreetsed r\u00f5ivad elavaks.<\/p>\n

V\u00f5tame n\u00e4iteks kasv\u00f5i alloleva 1912. aastal Kambja kihelkonnast muuseumile saadud naistekampsuni.<\/p>\n

\"066688_ERM_7395\"<\/a>
\nERM 7395 Naistekampsun. Muuseumile kinkinud Liis M\u00f5ts Unipiha vallast M\u00e4rdi talust. Kampsun on tehtud leeriajaks, hakkas tarvituselt kaduma ca 1885<\/em>.<\/p>\n

Kampsuni koguja, toona 22-aastane Henrik Visnapuu, on osanud t\u00e4hele panna ja k\u00fcsida. Ja nii ongi kampsuni juures tore kirjeldus nii tema kandmisviisi kohta, aga ka sellest, kuidas kampsuni kudumiseks vajalik l\u00f5ng v\u00e4rviti. Oluline teave nii Kambja kihelkonna rahvar\u00f5iva kandjale kui eseme valmistajale:<\/p>\n

Kanti p\u00fchap\u00e4eval, kaelas valge r\u00e4tt, mis p\u00e4\u00e4ga n\u00f6\u00f6pn\u00f5elaga k\u00f5ri alt kinni oli, kampsun ulatus undruku p\u00e4\u00e4le; v\u00f6\u00f6 ei paistnud mitte v\u00e4lja; m\u00f5ned kandsivad p\u00e4\u00e4ga n\u00f6\u00f6pn\u00f5ela asemel preesi, rinna p\u00e4\u00e4l oli s\u00f5lg, ame p\u00e4\u00e4l v\u00f6\u00f6, undruk katti amet ja v\u00f6\u00f6d.<\/em><\/p>\n

V\u00e4rv: potisinine. V\u00e4rvimine: kusi pandi hapnema \u00fches sinikiviga (sinine silmakivi sulfuricum) 2\u20133 p\u00e4eva. Kui sinikivi sulanud, pandi villad sisse. Pott seisis k\u00f5ige aja sooja koha p\u00e4\u00e4l, ahju p\u00e4\u00e4l. \u00dcks p\u00e4ev seisivad villad v\u00e4rvi sees, teisel p\u00e4eval vaadati, pigistati kuivaks, pandi j\u00e4lle uuesti potti ja peeti seal, kuni tarvilik v\u00e4rv k\u00e4es oli. Seda viisi v\u00e4rvitakse veel praegu. Palito <\/em>[pikk-kuub] oli seda sama v\u00e4rvi. Argip\u00e4eval kanti eegeldut kampsuni, mida halvemaks peeti, kui seda.<\/em>(Korjamisraamat 91:36)<\/p>\n

V\u00f5i j\u00e4rgmine n\u00e4ide samalt korjamisretkelt. V\u00f6\u00f6 juures olev legend viib m\u00f5tte selleni, et n\u00e4e, Vana-Kuuste vallas Kolga talus oli 1842. aastal juba \u00f5unaaed, sest pruun v\u00e4rv on uibulehtede v\u00e4rv.<\/em><\/p>\n

\"066691_ERM_7525\"<\/a>
\nERM 7525 Naistev\u00f6\u00f6. Muuseumile kinkinud Mari P\u00e4hn Vana-Kuuste vallast Kolga talust. V\u00f6\u00f6 on valmistatud u 70 aastat tagasi <\/em>[ca 1842] sealsamas talus.<\/em><\/p>\n

Lisaks on Henrik Visnapuu v\u00f6\u00f6d iseloomustavalt kirja pannud: V\u00f6\u00f6s on k\u00f5ik kodused v\u00e4rvid. Pruun on uibu (\u00f5unapuu) lehtede v\u00e4rv. Selleks v\u00f5eti uibulehed, kuivatati \u00e4ra ja tambiti uhmri sees peenikeseks. Siis aeti l\u00e4bi s\u00f5ela ja pandi hapnema. Kui l\u00f5ngad maarjaj\u00e4\u00e4ga \u00e4ra olid keedetud, siis keedeti uuesti hapega.<\/em> Kirjad on aknaruudu ja s\u00f5\u00f5ri kiri. <\/em>(Korjamisraamat 92:57)<\/p>\n

V\u00f5i kolmas n\u00e4ide, mis paneb k\u00fcll \u00f5lgu v\u00e4ristama, k\u00fcll aga mitte v\u00e4hem imetlema saare naiste talvem\u00fctse \u2013 \u00fclle<\/em>. J\u00e4rgneva t\u00e4helepaneku on kirja pannud 21-aastane filoloogiatudeng Harald J\u00e4nes 1926. a v\u00e4lit\u00f6\u00f6delt Kihelkonna kihelkonnas: kui juhtus peres olema must kibar lambatall, siis naised pistnud n\u00f5elaga s\u00fcdamesse \u2013 said omale ilusa m\u00fctsi. Mehed muidu poleks lubanud<\/em>. (EA 12:449)<\/p>\n

\"052023_ERM_A_292_26\"<\/a>
\nERM A 292:26 \u201esarik-\u00fcll\u201c<\/em>. Kogutud Karja kihelkonnast. Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi kogu; alustatud 1.10.1892 ja l\u00f5petatud 1912. a II semestril. ERMi deponeeritud 1909 v\u00f5i 1910.<\/em><\/p>\n

Eelnenud jutule vastukaaluks Saaremaalt ka helgem kujutluspilt. Oskar Kallas on 1892. aastal Mustjalast kogutud kingadele (ERM 292:313) juurde kirjutanud, et need on vanemat liiki kingad, nagu k\u00e4esolevad nimetatakse, raudaskingad. Uuemal ajal on neile s\u00f5imunimeks antud karpkingad ehk tulelukid (nad l\u00f6\u00f6vad tantsi aegu kivip\u00f5randa vastu tuld)<\/em>. Ja kujutame n\u00fc\u00fcd ette vanaaja Mustjala inimesi oma paestel p\u00f5randatel tantsu l\u00f6\u00f6mas nii, et tules\u00e4demed taga\u2026.<\/p>\n

Kingad ise on 1,8 cm paksuse puukontsaga, millele on raud alla l\u00f6\u00f6dud. Raud on l\u00f6\u00f6dud ka kinganina alla. Tald on tehtud viiekordsest \u00f5hukesest nahast, mis kummalgi k\u00fcljel on omakorda 5\u20136 raudneediga kinni l\u00f6\u00f6dud. Ime siis, et talla alt tuld v\u00e4lja ei l\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n

\"052037_ERM_A_292_313_ab\"<\/a>
\nERM A 292:313 Naistekingad. Kogutud Mustjala kihelkonnast. Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi kogu; alustatud 1.10.1892 ja l\u00f5petatud 1912. a II semestril. ERMi deponeeritud 1909 v\u00f5i 1910.<\/em><\/p>\n

Mul tekib alatasa kujutluspilte inimestest, kes neid riideid kunagi kandsid. M\u00e4letan aegu, kui ma alles rahvar\u00f5ivausku p\u00f6\u00f6rdusin. See oli Tallinnas, Ajaloomuuseumi Pika t\u00e4nava majas. Panime koos kolleeg Eva Laidrega Aino Voolmaa valvsa silma all ja \u00f5petuss\u00f5nade saatel mannekeene rahvar\u00f5ivan\u00e4ituseks riidesse \u2013 suurimaks rahvar\u00f5ivan\u00e4ituseks, mis peale Raadi p\u00f5lemist kunagi olnud. Eesti Rahva Muuseum, siis Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, t\u00f5i Tallinnasse oma parimad rahvar\u00f5ivakost\u00fc\u00fcmid. Mul on meeles, kuidas p\u00e4evast p\u00e4eva neid plastmassnukkusid riietades (kokku ikkagi 73 mannekeeni) m\u00f5tlesin sellele, mida k\u00fcll meie tegevusest arvaks inimesed, kes kord ise neid riideid kandsid. \u00c4kki selle seeliku omanik istus kirikus s\u00e4rgiomaniku k\u00f5rval? Aga v\u00f5ib-olla kuulus tanu naisele, kes selle p\u00f5lle, mida ma parasjagu ette sidusin, omanikku silmaotsaski ei sallinud? Ja kokku saab sellest \u00fcks kost\u00fc\u00fcm ehk \u00fcks inimene.<\/p>\n

Sellised k\u00fcsimused ja m\u00f5tted saatsid mind aastal 1982. Hiljem, hakates ise kooridele v\u00f5i tantsur\u00fchmadele rahvar\u00f5ivakost\u00fc\u00fcme kokku panema, tean, et terviklikke, \u00fche inimese kantud kost\u00fc\u00fcme on muuseumis v\u00e4he. Sel ajal kui kogujad kogumisretkedele j\u00f5udsid, oli rahvar\u00f5ivas juba igap\u00e4evaselt kandmiselt \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud ja tervet kost\u00fc\u00fcmi polnud enam s\u00e4ilinud. V\u00f5i nagu Gustav R\u00e4nk oma memuaarides kirjutab, siis selleks ajaks, kui kogujad kohale j\u00f5udsid, elasid pikk-kuued juba uut elu p\u00e4ttides (Saaremaa riidest jalan\u00f5ud).<\/p>\n

Nii et v\u00f5ibki t\u00f5deda, et t\u00e4nap\u00e4eval on rahvar\u00f5iva t\u00f5lgitsemises paljugi illusoorset. Kost\u00fc\u00fcmi kokkupanekul on aluseks samal ajal \u00fches kihelkonnas kantud r\u00f5ivad, komplekt aga peegeldab paratamatult selle kokkuseadja maitse-eelistusi. Mida arvaksid sellest nende r\u00f5ivaosade omanikud ise, 150\u2013200 aastat tagasi elanud inimesed? Kas neile meeldiks selline valik?<\/p>\n

\"aa0086\"<\/a>
\nTartumaa 16 kihelkonna kost\u00fc\u00fcme tutvustava raamatu \u201eVana-Tartumaa rahvar\u00f5ivad<\/a>\u201c tegemise k\u00f6\u00f6gipool, “valmimas” on Rannu naine. Foto: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

\"aa0016\"<\/a>
\nTartumaa 16 kihelkonna kost\u00fc\u00fcme tutvustava raamatu \u201eVana-Tartumaa rahvar\u00f5ivad\u201c tegemise k\u00f6\u00f6gipool, esiplaanil Kodavere liniku s\u00e4ttimine, tagaplaanil Rannu neiu palmikute sidumine. Foto: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

—————————–
\n31. mail toimub ERMis j\u00e4rjekordne rahvar\u00f5ivap\u00e4ev<\/a>, kus v\u00f5etakse kokku Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKS), Rahvakultuuri Keskuse ja ERMi koost\u00f6\u00f6s toimuva rahvar\u00f5ivakooli aasta tegemised, toimub \u00fchep\u00e4evan\u00e4itus valminud esemetest ning esitletakse raamatut \u201eVana-Tartumaa rahvar\u00f5ivad\u201c.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reet Piiri, kuraator Olete te siis rahvar\u00f5ivausku inimene v\u00f5i mitte, aga kui satute k\u00f5rvuti rahvar\u00f5ivais inimesega, siis \u00e4ratab see tundeid, \u00fcksk\u00f5ik milliseid. Rahvar\u00f5ivais inimene ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkamata. Rahva\u00adr\u00f5ivad on ilusad ja sobivad k\u00f5igile. Kas teate kedagi, kellele ei sobi? Mina ei tea. Milline oleks laulupidu v\u00f5i tantsupidu, kui esinejad ei oleks rahvariietes? Seda ei oska…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4856,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-4868","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nRahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Reet Piiri, kuraator Olete te siis rahvar\u00f5ivausku inimene v\u00f5i mitte, aga kui satute k\u00f5rvuti rahvar\u00f5ivais inimesega, siis \u00e4ratab see tundeid, \u00fcksk\u00f5ik milliseid. Rahvar\u00f5ivais inimene ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkamata. Rahva\u00adr\u00f5ivad on ilusad ja sobivad k\u00f5igile. Kas teate kedagi, kellele ei sobi? Mina ei tea. Milline oleks laulupidu v\u00f5i tantsupidu, kui esinejad ei oleks rahvariietes? Seda ei oska…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-05-28T22:07:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-11-20T09:25:58+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"796\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel\",\"datePublished\":\"2014-05-28T22:07:31+00:00\",\"dateModified\":\"2014-11-20T09:25:58+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868\"},\"wordCount\":2170,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868\",\"name\":\"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg\",\"datePublished\":\"2014-05-28T22:07:31+00:00\",\"dateModified\":\"2014-11-20T09:25:58+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg\",\"width\":1200,\"height\":796},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4868#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Reet Piiri, kuraator Olete te siis rahvar\u00f5ivausku inimene v\u00f5i mitte, aga kui satute k\u00f5rvuti rahvar\u00f5ivais inimesega, siis \u00e4ratab see tundeid, \u00fcksk\u00f5ik milliseid. Rahvar\u00f5ivais inimene ei j\u00e4\u00e4 m\u00e4rkamata. Rahva\u00adr\u00f5ivad on ilusad ja sobivad k\u00f5igile. Kas teate kedagi, kellele ei sobi? Mina ei tea. Milline oleks laulupidu v\u00f5i tantsupidu, kui esinejad ei oleks rahvariietes? Seda ei oska…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-05-28T22:07:31+00:00","article_modified_time":"2014-11-20T09:25:58+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":796,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel","datePublished":"2014-05-28T22:07:31+00:00","dateModified":"2014-11-20T09:25:58+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868"},"wordCount":2170,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868","name":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","datePublished":"2014-05-28T22:07:31+00:00","dateModified":"2014-11-20T09:25:58+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","width":1200,"height":796},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4868#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Rahvar\u00f5ivausk ehk tasakaalu leidmine k\u00e4egakatsutava ja kujuteldava vahel"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/073512_ERM_Fk_2644_2658.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1gw","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4868"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4868\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5556,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4868\/revisions\/5556"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4856"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}