{"id":4788,"date":"2014-05-16T08:32:46","date_gmt":"2014-05-16T06:32:46","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788"},"modified":"2014-05-17T17:53:28","modified_gmt":"2014-05-17T15:53:28","slug":"tindiplekist-ehistaheni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788","title":{"rendered":"Tindiplekist ehist\u00e4heni"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Merike Tamm, kunstnik<\/em><\/p>\n

Muuseumi\u00f6\u00f6l, 17. mail on Eesti Rahva Muuseumi n\u00e4itusemajas ilusa kirja kirjutamise t\u00f6\u00f6tuba, kus on v\u00f5imalik proovida kalligraafia t\u00f6\u00f6vahendeid ja \u00f5ppida tundma vanu kirjastiile. Aga miks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida arvutiajastul sellisest arhailisest kunstiliigist nagu kalligraafia? Miks on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammide kasutusoskuse k\u00f5rval oluline ka k\u00e4sitsi kirjutamise vilumus?<\/p>\n

\"muuseumioo14\"<\/a><\/p>\n

S\u00f5nade joonistamine ja piltide kirjutamine<\/strong><\/p>\n

Villu Toots, Eesti k\u00f5ige tunnustatum kalligraafiavirtuoos, on \u00fchel oma kalligraafilisel lehel v\u00e4ljendanud m\u00f5tet, et kalligraafiat v\u00f5ib v\u00f5rrelda tantsukunsti tipu – balletiga. Kujutava kunsti alaliigina on v\u00f5imalik ilukirja t\u00e4htede v\u00e4ljendusrikka, oskusliku ja harmoonilise kuju kaudu v\u00e4ljendada m\u00f5tete k\u00f5rval ka tundeid. Ekspressiivse v\u00e4ljenduslaadi kaudu luuakse pilte \u00fclimast r\u00f5\u00f5must s\u00fcgavaima kurbuseni. V\u00f5ib \u00f6elda, et see on tegevus, mil joonistatakse s\u00f5nu ja kirjutatakse pilte. Kalligraafi kirjutatud et\u00fc\u00fcd m\u00f5jub m\u00f5nikord nagu maal, kust teinekord pole t\u00e4hekujusid kerge eristada. Ja vahel polegi tegija loetavust t\u00e4htsaks pidanud, sest on tahtnud ekspressiivse v\u00e4ljenduslaadi kaudu oma impulsse ja tundeid kirjeldada.<\/p>\n

\"naiteid003_t\u00f6\u00f6deldud-_ballett\"<\/a>Pilt 1<\/em>
\n\"naiteid007_muudetud_vaim\"<\/a>Pilt 2. Villu Tootsi kirjagraafika n\u00e4ited raamatust “Kalligraafilisi et\u00fc\u00fcde”, 1976<\/em><\/p>\n

Varesejalad ja kaunid luigesuled<\/strong><\/p>\n

Palun m\u00f5elge selle \u00fcle, missugused j\u00e4rgnevatest tekstin\u00e4idetest on kalligraafi kirjutatud. \u00d5ige vastuse leiate postituse l\u00f5pust.<\/p>\n

\"naiteid008_gooti-fraktuur\"<\/a>Pilt 3<\/em><\/p>\n

\"Tervis_loige\"<\/a>Pilt 4<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

\"naiteid004_Vooglaid_loige\"<\/a>Pilt 5<\/em><\/p>\n

\"naiteid009_l\u00f5ige\"<\/a>Pilt 6. N\u00e4ited k\u00e4sikirjalistest m\u00e4rkmetest ja n\u00e4ide kalligraafiast<\/em><\/p>\n

M\u00e4letan, et Villu Toots r\u00e4\u00e4kis kirjakunstikooli tunnis, et teda solvab v\u00e4ga, kui inimesed kiidavad tema t\u00f6id s\u00f5nadega: “Oi kui kaunis, nagu tr\u00fckitud!”. Kui masina abil tr\u00fckitakse t\u00e4pselt \u00fchesuguseid t\u00e4hti, siis kalligraaf taotleb loomingulisust ja v\u00e4ldib tuima \u00fchetaolisust. Parimaid kalligraafe eristabki \u00f5pipoistest see, et nende kindla k\u00e4e alt ilmuvad virtuooslikud sule- v\u00f5i pintslit\u00f5mbed, mis kannavad kunstniku isikup\u00e4rast v\u00e4ljenduslaadi. Nii nagu joonistajaid ja graafikuid saame eristada “k\u00e4ekirja” j\u00e4rgi, nii on ka meistrist kirjakunstniku aabete stiil selgelt \u00e4ratuntav.<\/p>\n

Museoloogile ei tohiks tihedas gooti tekstuur- v\u00f5i fraktuurkirjas kirjutatud \u00fcrikute m\u00f5istmine probleeme tekitada. Selgus aga, et t\u00e4nap\u00e4evane filosoofiateaduskonna l\u00f5petanu ei pruugigi enam gooti t\u00e4hti tunda ega selles stiilis kirjutatust aru saada. Mulle kirjeldati anekdootlikku juhtumit, kus eksamik\u00fcsimustele vastamiseks \u00f5piti p\u00e4he l\u00f5ike K\u00e4su Hansu nutulaulust. Kolmest erinevast tekstist oli \u00fcks \u00fcmargooti stiilis, mis on lihtsamini loetav kui gootika tekstuur- v\u00f5i fraktuurstiil ja kaks teist peensulekalligraafias, mille t\u00e4hekujud nn t\u00e4nap\u00e4evasest koolikirjast v\u00e4ga palju ei erinegi. Kahjuks polnud tudengitel aga abistavat-selgitavat materjali, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et nad oleksid saanud ise oma k\u00e4ega sarnaste t\u00e4htede kirjutamist proovida.<\/p>\n

Kui vaatame gooti stiilis, kas varasemas tekstuuris v\u00f5i hilisemas fraktuuris kirjutatud tekste, siis tundubki, et see k\u00f5ik on v\u00e4ga keeruline. Villu Tootsi 3-aastase kirjakooli aegsete m\u00e4lestuste p\u00f5hjal v\u00f5in aga kinnitada, et tekstuurkirja \u00f5ppimine pole sugugi raske. Tavaline r\u00fctm oli selline, et n\u00e4dalaga omandasime uue stiili kirjutamisv\u00f5tted ning \u00f6\u00f6sel enne varahommikusele Tallinna bussile minekut \u00f5ppisin, harjutasin ja kirjutasin valmis t\u00f6\u00f6, mida oli ka silmal hea vaadata. Pean seda isegi k\u00f5ige kiiremini kirjutatavaks kirjaks, sest mungad, kes keskajal pakse raamatuid kopeerisid, on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud k\u00f5ige suuremaid lihtsustavaid v\u00f5tteid sisaldava stiili.<\/p>\n

K\u00e4ed aitavad meil n\u00e4ha ja m\u00f5ista<\/strong><\/p>\n

Popp on hoolitseda oma tervise eest ja trennis k\u00e4ia. Kasulik oleks ka oma k\u00e4elihaste fitnessiga<\/em> tegeleda ja s\u00f5rmede vormisoleku eest hoolitseda. Pastaka k\u00e4es hoidmine pingutab hoopis teisi lihaseid kui klaviatuuril tippimiseks vaja on. Ilukirjaharjutused aitavad k\u00e4tt vormis hoida, et k\u00e4sitsi m\u00e4rkmete tegemine ladusamalt kulgeks ja kirjutatu ka hiljem m\u00f5istetav oleks. Paljud on koolip\u00f5lves k\u00e4sitsi spikreid kirjutanud ja seel\u00e4bi \u00f5ppematerjali nii selgeks saanud, et spikreid p\u00e4rast ei vajanudki. Ka k\u00e4sitsi konspekteerimine on meeldej\u00e4tmise seisukohalt oluline, sest kirjutamise ajal m\u00f5eldakse l\u00e4bi, kuidas panna l\u00fchidalt kirja k\u00f5ige olulisem ja seega luuakse tugev m\u00e4luj\u00e4lg p\u00fcsim\u00e4lus, kinnitades seda motoorse tegevuse abil. Vt ka http:\/\/novaator.ee\/ET\/inimene\/kasitsi_kirjutamine_kergendab_oppimist<\/a><\/p>\n

Mul on alles kunstiajaloo konspektid, kuhu t\u00e4hendasin selgelt ja loetavalt \u00fcles k\u00f5ige olulisemad faktid ja kunstiajaloolaste hinnangud. Enamik sellest on ka aastaid hiljem meeles ja konspekti lugedes kangastuvad mu silme ees koheselt ka kunstnike t\u00f6\u00f6d. Palju olen kasutanud ka loengute kuulamise v\u00f5i koosolekute ajal m\u00e4rkmepabereid selleks, et mingeid automatistlikke fantaasiakujundeid arendada, mis on kalligraafia ja graafika h\u00fcbriidid. Minu kogemus n\u00e4itab, et kuskile vihiku\u00e4\u00e4rele sodimine aitab keskenduda ja esinejat s\u00fcgavamalt m\u00f5ista. Koolis ei maksaks \u00f5pilasi s\u00fc\u00fcdistada, kui nad sodivad vihiku\u00e4\u00e4ri, pigem v\u00f5iks neid \u00e4rgitada mingit “sodivihikut” pidama, kuhu m\u00f5tteid segil\u00e4bi joonistustega \u00fcles m\u00e4rkida.<\/p>\n

Mul on head m\u00e4lestused joonistustundidest, kus \u00f5petaja Albert Anni, kes oli palju uurinud modernseid kunstivoole (abstraktsionism, dada, s\u00fcrrealism jne) r\u00e4\u00e4kis meile n\u00f5ukaajal p\u00f5latud kunstnike t\u00f6\u00f6dest ja ideedest. Selline paralleelne tegevus oli eriti t\u00f5hus \u2013 \u00f5ppisime suurep\u00e4raselt joonistama ja saime samal ajal teada asju, mida formaalne kooliharidus ei v\u00f5imaldanud.<\/p>\n

Kalligraafina, kes p\u00fc\u00fcdleb t\u00e4htede kirjutamisel v\u00f5i joonistamisel v\u00f5imalikult t\u00e4iuslikumate vormide poole, olen siiski alatihti h\u00e4das oma m\u00e4rkmetest arusaamisega. Mu k\u00e4ekiri on teinekord v\u00e4ga loetamatuks muutunud (vaata pilt 5). Olen mitmed korrad m\u00f5elnud, et kasulikum oleks olnud, kui oleksin \u00f5ppinud nooruses kooli kirjatehnika vaevade asemel kiirkirjam\u00e4rke. Rikkusin oma k\u00e4ehoiu, sest pliiats polnud hea, paber oli kare ja suurest p\u00fc\u00fcdlikkusest olin \u00fcleni krampis. V\u00e4ike laps ei suudagi korralikku pliiatsihoidu saavutada ja kui on s\u00fcvenenud ebasobivad t\u00f6\u00f6v\u00f5tted, on neid hiljem v\u00f5imatu parandada.<\/p>\n

Peaksime kauni k\u00e4ekirja taotlemise asemel vast rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama kiirkirja arendamisele tarbetekstide kiireks \u00fclesm\u00e4rkimiseks. On lootusetu taotleda, et k\u00f5ik inimesed kirjutaksid t\u00e4pselt \u00fchesuguseid t\u00e4hti ja peaksid kindlalt kinni seotud kursiivkirja r\u00fctmilistest t\u00f6\u00f6v\u00f5tetest v\u00f5i j\u00e4lgiksid p\u00fcstkirja t\u00e4pset vertikaalsust. Kalligraafia ja tarbekiri on v\u00e4ga erinevad ja on parem neid lahus hoida.<\/p>\n

\u00d6eldakse, et k\u00e4ekirjad on sama erinevad kui s\u00f5rmej\u00e4ljed. Tegelikult on erinevused veel suuremad. Kui detektiiv saab tuvastada isikut kindla s\u00f5rmej\u00e4lje mustri p\u00f5hjal, siis k\u00e4ekiri v\u00f5ib muutuda lausa tundide jooksul eufoorilistest poognatest vaevuloetavateks “varesejalgadeks”, kui n\u00e4iteks inimene on l\u00e4bi elanud ehmatuse ja ei suuda k\u00e4te v\u00e4rinat maha suruda.<\/p>\n

Tahvel ja stiilus<\/strong><\/p>\n

On h\u00e4mmastav, et juba mitmendat korda inimkonna ajaloos on leitud, et otstarbekas on kasutada kirjutamiseks v\u00e4ikesem\u00f5\u00f5dulisi tahvleid \u2013 v\u00f5rrelda v\u00f5ib omavahel nii sumeri savitahvleid, kuhu j\u00e4\u00e4dvustati kiilkirja, kasetohule tehtud kriipeid, ruunidega sirvilaudu v\u00f5i tsaariaegses koolis kasutusel olnud vahatahvleid.<\/p>\n

Elektroonilised tahvlid, mida on hea k\u00e4es hoida ja k\u00e4sitseda, on kiiresti populaarsust saavutamas ka koolit\u00f6\u00f6s. M\u00f5eldes kirjatehnika \u00f5petamise metoodikatele, proovisin tahvelarvutis ja mobiiltelefonis nn koolikirja kirjutada. Laadisin Androidi keskkonnas kasutamiseks oma seadmetesse mitmeid \u00e4ppe ja v\u00f5rdlesin nende kasutajaliideseid. Leidsin, et t\u00e4hekujude tundma\u00f5ppimiseks ja kirjutamise harjutamiseks on need suurep\u00e4rased vahendid. Polegi vaja paberit sodida, kui motoorsete oskuste lihvimiseks on sellised k\u00e4ep\u00e4rased vahendid olemas. Pealegi on ka programme, mis suudavad k\u00e4ekirja tuvastada ja muuta k\u00e4ekirjalised t\u00e4hed fondiks, millest ka teised aru saavad. Seega on k\u00e4sitsi kirjutamisel siiski tulevikku.<\/p>\n

On v\u00f5rreldud k\u00e4sitsi kirjutatud kirjade ja standardsete tr\u00fckikirjade tajumist magnetresonantstomograafia uuringutel ja avastatud katses osalenute ajudes tajuerinevusi. Leitakse, et erinevate tekstide t\u00f6\u00f6tlemisprotsessis v\u00f5ib t\u00e4heldada kvalitatiivseid erinevusi. Puutetundlike seadmetega t\u00f6\u00f6tades ja m\u00e4rkmeid tehes on meil v\u00f5imalik joonistada, teha k\u00e4sikirjalisi m\u00e4rkmeid ja tr\u00fckkida pikemaid tekste. On lisandunud vaheldusrikkust, mis eeldatavalt muudab meid loomingulisemaks. Novaatoris http:\/\/novaator.ee\/ET\/inimene\/milles_peitub_kunstnike_aju_eripara\/<\/a> oli hiljaaegu teadusuudis, et noortel kunstnikel, kes h\u00e4sti joonistavad, on ajus hallainet rohkem kui kontrollgrupis olnud v\u00e4heste kunstiv\u00f5imetega katsealustel. V\u00e4idaksin uljalt, et ka kalligraafiaga tegelemine, sarnanedes joonistamisele, v\u00f5ib inimajule m\u00f5ju avaldada. Uuemates uuringutes kinnitatakse, et k\u00e4sisitsi kirjutamine avaldab m\u00f5ju motoorsete oskustele, m\u00e4lule ja kogu aju aktiivsusele.<\/p>\n

Kuidas k\u00e4si k\u00e4ib?<\/strong><\/p>\n

K\u00e4sitsi kirja kirjutades m\u00f5tleme me sellele, et tekst oleks adressaadile selgelt arusaadav ja m\u00f5juks s\u00fcdamest s\u00fcdamesse s\u00f5numina. \u00d5nnitluskaartidega tahame oma kauneid m\u00f5tteid v\u00e4ljendada kaunistuste abil ja r\u00f5hutada olulisi t\u00e4htp\u00e4evi kalligraafiliste finessidega.<\/p>\n

\"naiteid010_onnitlus\"<\/a>Pilt 7<\/em><\/p>\n

Kalligraafiaga tegelemine \u00f5petab t\u00e4psust ja kannatlikkust, samas ka planeerimisoskust ja vastutustunnet, sest on ju suur \u00f5nnetus, kui tervikpildist m\u00f5ni tekstielement v\u00e4lja j\u00e4\u00e4b v\u00f5i viimasel minutil midagi sassi l\u00e4heb. Kalligraaf ei m\u00f5tle kirjutades \u00f5igekirjale, vaid hoopis sellele, kuidas k\u00f5ige paremini sulge hoida ja teksti oskuslikult sobituma panna, et ei tekiks veidraid poolitusi v\u00f5i \u00e4\u00e4rejoontest \u00fclejookse.<\/p>\n

Paljudes tekstit\u00f6\u00f6tlus- v\u00f5i kujundusprogrammides leidub k\u00e4ekirja v\u00f5i sulet\u00f5mbeid ning pintslil\u00f6\u00f6ke j\u00e4ljendavaid fonte. Nende hulgas v\u00f5ib olla p\u00e4ris heade kalligraafide t\u00e4hekujusid imiteerivaid j\u00e4ljendusi. Kahjuks neid eriti soovitada ei saa, sest k\u00e4sitsi kirjutatud kalligraafia on alati loomingulisem ja elavam.<\/p>\n

Digiteerimise tuhinas on arvutisse kopeeritud palju selliseid fonte, mis on algselt olnud sule- v\u00f5i pintslikirjad. Teostaja, kes aga ise kalligraafia t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ei valda, on pahatihti eksinud t\u00e4htede \u00fclejoonistamisel. Tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammides saada olevate kaldkirjade hulgas, mis imiteerivad pintslikirju, on v\u00e4ga palju neid, mida kalligraafid parema meelega pr\u00fcgikasti saadaks ja kasutada ei lubakski.<\/p>\n

Kalligraafia \u00f5ppime on kasulik k\u00f5igile, kes tegelevad igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s visuaalse kommunikatsiooniga. Inimene, kes on kunagi kalligraafiakursusel v\u00f5i -t\u00f6\u00f6toas k\u00e4inud, on tundma \u00f5ppinud erinevaid \u0161rifte ja oskab anal\u00fc\u00fcsida nende erip\u00e4rasid. Kalligraafia \u00f5ppimisel puututakse ilmtingimata kokku ka t\u00fcpograafiaga ning \u00f5pitakse parema loetavuse saavutamiseks k\u00fcljendamise p\u00f5hit\u00f5desid. Seel\u00e4bi oskab inimene, kes on kirjakunstiga kokku puutunud, hinnata paremini ka arvutigraafikute t\u00f6\u00f6de taset. Sisu ja vormi tasakaalu saavutamisel on t\u00f6\u00f6 fontidega v\u00f5ti, mille abil tekib harmoonia.<\/p>\n

J\u00e4lle koolipinki?<\/strong><\/p>\n

Kalligraafia t\u00f6\u00f6tubasid juhendades olen t\u00e4heldanud, et inimesed tunnevad ilukirja vastu suurt huvi ja naudivad seda tegevust v\u00e4ga. Juhuslikult sulge prooviv inimene on sattunud suurde vaimustusse oma edusammudest. Kalligraafia \u00f5ppimine on meditatiivne tegevus ja m\u00f5jub teraapiliselt, v\u00f5imaldades raputada maha argip\u00e4evastressi ja rahustada s\u00fcdame r\u00fctmi. Kalligraafia abil vanade kirjastiilide tundma\u00f5ppimine on ka vaimselt v\u00e4ga arendav, v\u00f5imaldades meil ligi p\u00e4\u00e4seda ajalooliste tekstide varasalvedele. Ilukirja kirjutades ja p\u00fcsivust kasvatades saab iga\u00fcks meist tunda end kunstnikuna, kes valmistab s\u00f5pradele kaunilt vormistatud s\u00f5numitega r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n

 <\/p>\n

NB! \u00dclalpool esitatud k\u00fcsimuse \u00f5ige vastus: K\u00f5ik n\u00e4ited on kirjutanud k\u00e4esoleva artikli autor.<\/em><\/p>\n

Vaata lisaks:\u00a0<\/em> http:\/\/kalligraafia.wordpress.com<\/a><\/p>\n

————————————————————————————————————————————<\/p>\n

Vaata ka: Muusemi\u00f6\u00f6 Eesti Rahva Muuseumis<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Merike Tamm, kunstnik Muuseumi\u00f6\u00f6l, 17. mail on Eesti Rahva Muuseumi n\u00e4itusemajas ilusa kirja kirjutamise t\u00f6\u00f6tuba, kus on v\u00f5imalik proovida kalligraafia t\u00f6\u00f6vahendeid ja \u00f5ppida tundma vanu kirjastiile. Aga miks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida arvutiajastul sellisest arhailisest kunstiliigist nagu kalligraafia? Miks on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammide kasutusoskuse k\u00f5rval oluline ka k\u00e4sitsi kirjutamise vilumus? S\u00f5nade joonistamine ja piltide kirjutamine Villu Toots, Eesti k\u00f5ige…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4789,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-4788","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sundmus"],"yoast_head":"\nTindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Tindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Merike Tamm, kunstnik Muuseumi\u00f6\u00f6l, 17. mail on Eesti Rahva Muuseumi n\u00e4itusemajas ilusa kirja kirjutamise t\u00f6\u00f6tuba, kus on v\u00f5imalik proovida kalligraafia t\u00f6\u00f6vahendeid ja \u00f5ppida tundma vanu kirjastiile. Aga miks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida arvutiajastul sellisest arhailisest kunstiliigist nagu kalligraafia? Miks on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammide kasutusoskuse k\u00f5rval oluline ka k\u00e4sitsi kirjutamise vilumus? S\u00f5nade joonistamine ja piltide kirjutamine Villu Toots, Eesti k\u00f5ige…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-05-16T06:32:46+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-05-17T15:53:28+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"851\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"315\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Tindiplekist ehist\u00e4heni\",\"datePublished\":\"2014-05-16T06:32:46+00:00\",\"dateModified\":\"2014-05-17T15:53:28+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788\"},\"wordCount\":1758,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/muuseumioo14.jpg\",\"articleSection\":[\"S\u00fcndmus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788\",\"name\":\"Tindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/muuseumioo14.jpg\",\"datePublished\":\"2014-05-16T06:32:46+00:00\",\"dateModified\":\"2014-05-17T15:53:28+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/muuseumioo14.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/muuseumioo14.jpg\",\"width\":851,\"height\":315},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4788#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Tindiplekist ehist\u00e4heni\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Tindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Tindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Merike Tamm, kunstnik Muuseumi\u00f6\u00f6l, 17. mail on Eesti Rahva Muuseumi n\u00e4itusemajas ilusa kirja kirjutamise t\u00f6\u00f6tuba, kus on v\u00f5imalik proovida kalligraafia t\u00f6\u00f6vahendeid ja \u00f5ppida tundma vanu kirjastiile. Aga miks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida arvutiajastul sellisest arhailisest kunstiliigist nagu kalligraafia? Miks on tekstit\u00f6\u00f6tlusprogrammide kasutusoskuse k\u00f5rval oluline ka k\u00e4sitsi kirjutamise vilumus? S\u00f5nade joonistamine ja piltide kirjutamine Villu Toots, Eesti k\u00f5ige…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-05-16T06:32:46+00:00","article_modified_time":"2014-05-17T15:53:28+00:00","og_image":[{"width":851,"height":315,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Tindiplekist ehist\u00e4heni","datePublished":"2014-05-16T06:32:46+00:00","dateModified":"2014-05-17T15:53:28+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788"},"wordCount":1758,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","articleSection":["S\u00fcndmus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788","name":"Tindiplekist ehist\u00e4heni - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","datePublished":"2014-05-16T06:32:46+00:00","dateModified":"2014-05-17T15:53:28+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","width":851,"height":315},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4788#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Tindiplekist ehist\u00e4heni"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/muuseumioo14.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1fe","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4788"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4788\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4810,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4788\/revisions\/4810"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4789"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}