{"id":4753,"date":"2014-05-13T00:11:42","date_gmt":"2014-05-12T22:11:42","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753"},"modified":"2014-05-12T11:03:22","modified_gmt":"2014-05-12T09:03:22","slug":"mang-numbritega-rahvaloendused-kui-rahvuspoliitika-tooriist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753","title":{"rendered":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur<\/em><\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5tame vepslased, v\u00e4ikese l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiiv\u00fcksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, v\u00e4hem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset \u00fcksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis n\u00f5rk. Alates 1930. aastate l\u00f5pust, mil likvideeriti alles \u00e4sja ka sellele v\u00e4ikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -k\u00fclan\u00f5ukogud, omakeelne kirjas\u00f5na ja kooliharidus), aitas vepslaste rahvustunnet \u00f5\u00f5nestada ka N\u00f5ukogude riik. 1970. aastail kasutati selleks muuseas rahvaloendusi. Kuidas see siis k\u00e4is?<\/p>\n

\"vepsamaa\"<\/a>
\nVepsamaa kaart, numbritega on m\u00e4rgitud vepslaste k\u00fclad (vt ka k\u00fclade nimetused<\/a>). Allikas: fennougria.ee<\/a><\/em><\/p>\n

1959. aasta andmeil elas Vene NFSV-s 16\u00a0170 vepslast. J\u00e4rgmisel korral (1970) loendati neid vaid 8057. \u00dcheteist aastaga oli pool rahvast haihtunud! \u00dchegi teise paljurahvuselise N\u00f5ukogudemaa rahva k\u00e4si polnud k\u00e4inud sedav\u00f5rd halvasti. L\u00e4himat konkurentsi pakkusid keelesugulased isurid, kuid neid oli varasema loendusega v\u00f5rreldes siiski alles pea kolmveerand. Veelgi \u00fcllatavamad paistsid loendustulemused oblasti tasandil. Karjala ANSV vepslaste numbreid v\u00f5is pidada ootusp\u00e4rasteks: 7179-st oli saanud 6323. Leningradi oblasti 8026-st vepslasest oli aga j\u00e4rel vaid 650! Vologda oblasti vepslaste arvu 1970. aasta loenduse avaldatud andmetes enam \u00e4ra ei toodud. Eelmisel korral oli see olnud 117.<\/p>\n

\"vepslaste_arvukus\"<\/a><\/p>\n

Millega seletada nii kiiret ja ebaharilikku muutust? T\u00f5si, lisaks tavap\u00e4rasele jutule sotsialistlike rahvuste arengust ja \u00f5itsengust r\u00e4\u00e4kisid NLKP juhid ning riigi rahvuspoliitika kujundajad tollal juba ka n\u00f5ukogude rahva kujunemisest. L\u00e4hiperspektiivis t\u00e4hendas see rahvuste majanduslikku ja kultuurilist l\u00e4henemist ning v\u00e4ikerahvaste loomulikku ja vabatahtlikku assimileerumist. Kuid mis ikkagi tegi just vepslased selles kontekstis nii eriliseks? Miks assimileerusid (loe: venestusid) nemad sellises marulises ennaktempos ning seejuures mitte \u00fchtlaselt, vaid ise\u00e4ranis just Leningradi ja Vologda oblastis? Pealegi polnud see protsess eriti j\u00e4rjekindel. Perioodil 1970\u20131979 langes vepslaste arv Venemaal vaid 6%. Leningradi oblastis oli see koguni m\u00f5nev\u00f5rra kasvanud. Oli selge, et midagi on loendusandmetes m\u00e4da.<\/p>\n

1980. aastate algul asus asja uurima Zinaida Strogal\u0161t\u0161ikova, Leningradi oblastist p\u00e4rit vepslanna, \u00e4sja \u00fclikooli l\u00f5petanud etnograaf, kes asus t\u00f6\u00f6le NSVL Teaduste Akadeemia Karjala filiaali Petrozavodskis. Ta tahtis korraldada ulatusliku etnograafilise k\u00fcsitluse k\u00f5igil vepsa asualadel. Esmalt tuli tal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada sotsioloogiline valim, kuid ametlikud andmed vepslaste kohta Leningradi ja Vologda oblastis olid ilmselt puudulikud. 1981. aasta suvel s\u00f5itis ta \u00fches paari noore kolleegiga l\u00e4bi k\u00f5ik nende oblastite traditsioonilistele vepsa aladele j\u00e4\u00e4vad k\u00fclan\u00f5ukogud ja selgitas sealsete t\u00f6\u00f6tajate abil v\u00e4lja vepslaste tegeliku arvu. Strogal\u0161t\u0161ikova j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et Leningradi oblastis elab umbes 4000 ja Vologda oblastis umbes 700 vepslast.<\/p>\n

\"Strogalshikova\"<\/a>
\nZinaida Strogal\u0161t\u0161ikova rahvar\u00f5ivas, u 1980ndate esimene pool. Foto: ajakirjast \u201eVerez tullei\u201c, 2013<\/em>.<\/p>\n

1980. aastate teisel poolel tekkis ka vepslaste seas rahvuslik \u00e4rkamine ning \u00fcheks selle juhtfiguuriks kujunes Zinaida Strogal\u0161t\u0161ikova. Selleks, et vepslaste ees seisvat probleemidepundart lahendama hakata, tuli olukord k\u00f5igepealt kaardistada ning v\u00e4ikerahva tegelik arvukus ja paiknemine muutusid aktuaalseks. 1989. aasta rahvaloenduse eel n\u00f5udsid vepsa liidrid, eesk\u00e4tt temaatikaga h\u00e4sti kursis olev Strogal\u0161t\u0161ikova, v\u00f5imudelt korrektset statistikat. Seaduse j\u00e4rgi pidi rahvus loendusel registreeritama inimeste \u00fctluste alusel ning see ei tarvitsenud tingimata langeda \u00fchte emakeelega v\u00f5i rahvusega passis. Vepslaste seas levis ju vene keel ning paljud selle rahva liikmed olid passi j\u00e4rgi venelased, kas siis omal soovil v\u00f5i t\u00e4nu kohalike ametnike suvale. Strogal\u0161t\u0161ikova oli aga Leningradi oblasti rahvaloendajatelt kuulnud, et eelmiste loenduse eel instrueeriti neid vepslasi venelastena kirja panema. P\u00f5hjenduseks t\u00f5id \u00fclemused selle, et vepslasi pole ametlikus rahvuste loendis. V\u00e4ide oli vale. Vepslased leiduvad k\u00f5igis n\u00f5ukogude rahvuste nimekirjades, aga lihtsad loendajad, sageli ise vepsa p\u00e4ritolu, ei saanud seda kontrollida.<\/p>\n

Muutunud oludes ilmselt vastavalt kehtivale seadusele l\u00e4bi viidud rahvaloendus kinnitas Strogal\u0161t\u0161ikova poolt kogutud andmeid \u2013 1989. aastal elas Venemaal 12\u00a0142 vepslast, neist 4273 Leningradi ja 728 Vologda oblastis.<\/p>\n

Niisiis oli kahe varasema loenduse (1970, 1979) k\u00e4igus Leningradi ja Vologda oblastis rahvust puudutava k\u00fcsimusega manipuleeritud ning avaldatud andmed ei vastanud selles osas tegelikkusele. Kes need moonutused algatas ja milline oli nende eesm\u00e4rk?<\/p>\n

Esimesele k\u00fcsimusele vastust otsides olen p\u00f5gusalt t\u00f6\u00f6tanud nii Peterburi kui Moskva arhiivides, ent seni edutult. Arhiivit\u00f6\u00f6 Venemaal on v\u00e4ga aegan\u00f5udev ettev\u00f5tmine ning selle tulemuslikkus antud juhul kaheldav. V\u00f5ib-olla ei j\u00e4etudki sellest sihilikust rikkumisest kirjalikku j\u00e4lge. Initsiatiiv v\u00f5is tulla nii Moskvast kui ka oblasti tasandilt. Loendusi korraldav Statistika Keskvalitsus ja\/v\u00f5i selle kohalikud all\u00fcksused olid ilmselt k\u00e4sut\u00e4itja rollis. Rikkumiste epitsenter oli Leningradi oblasti kirdenurgas, p\u00f5lisel vepsa asualal. Leningradis endas ja mujal oblastis k\u00e4is vepslaste loendamine 1970ndail tavap\u00e4rases \u00fcleliidulises korras. Ka Karjalas polnud vepslaste registreerimisega mingeid probleeme.<\/p>\n

Arvatavasti tahtsid v\u00f5imud loenduse abil lihtsalt k\u00e4imasolevaid rahvastikuprotsesse kiirendada. Karjala ANSV oli nagunii nii-\u00f6elda rahvusvabariik, aga Leningradi ja Vologda oblastit loeti tavalisteks vene aladeks ning v\u00e4hemusrahvustes n\u00e4hti seal t\u00fclinat, millest sooviti v\u00f5imalikult kiiresti vabaneda. Riik keeldus loendusel vepslasi registreerimast p\u00f5hjendusega, et neid pole enam rahvuste nimekirjas. Seega saadeti vepslastele signaal, et riik neid enam ei tunnusta, et rahvusena on nad maha kantud ja peavad hakkama venelasteks. Kahtlemata andis see vepslaste niigi n\u00f5rgale rahvustundele k\u00f5va hoobi ning aitas kiirendada assimileerumist. Paralleelselt rahvusliku \u00e4rkamisega toimunud 1989. aasta loendus andis k\u00fcll tunnistust venestumisprotsessi peatumisest v\u00f5i isegi \u00fcmberp\u00f6\u00f6rdumisest, ent pikemas perspektiivis osutus see ajutiseks ning viimase loenduse (2010) andmeil on vepslaste koguarv Venemaal langenud alla 6000.<\/p>\n

\"IMG_0417\"<\/a>
\nVepsa naised kalmistul lahkunuid m\u00e4lestamas. Nem\u017e, Podporo\u017eje rajoon, Leningradi oblast. Foto: Indrek J\u00e4\u00e4ts, 2010<\/em><\/p>\n

Keskendusin siin vepslaste n\u00e4itel rahvaloendusele kui riikliku rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riistale, aga loomulikult on \u00fclaltoodu vaid osa laiemast pildist. Loendused olid n\u00f5ukogude v\u00f5imu jaoks vaid \u00fcks vahend paljudest ning kahtlemata on vepslaste \u00fcmberrahvustumisel ka nii-\u00f6elda objektiivseid p\u00f5hjusi (rahva v\u00e4iksus, asuala perifeersus, linnastumine). Uurimist see teema aga minu meelest v\u00e4\u00e4rib ning huvitavaid paralleele leidub \u00fcle kogu maailma. Pealegi pole loendused, ise\u00e4ranis alates 20. sajandi l\u00f5pust, enam oma sihtide saavutamise vahendiks mitte ainult riikidele, vaid ka etnilistele ja rahvuslike liikumistele. Loendamine t\u00e4hendab tunnustamist ja mida suurem arv saadakse, seda p\u00f5hjendatumad n\u00e4ivad n\u00f5udmised. Aga see on juba eraldi teema.<\/p>\n

\"013561_ERM_EJ_279_63\"<\/a>
\nERM EJ 279:63 Vepsa vanamees korvipunuja Sergei Ivanovi portreevisand. Sodj\u00e4<\/em>\u0155ve k\u00fcla, Leningradi oblast. Joonistanud Lembit Lepp, 1967<\/em><\/p>\n

\"316432_ERM_Fk_1474_35\"<\/a>
\nERM Fk 1474:35 Lapsed k\u00fclat\u00e4naval. Po\u017eari\u0161e k\u00fcla, <\/em>Leningradi oblast. Foto: Toivo Pedak, 1966<\/em><\/p>\n

\"0265<\/a>
\nVepsa festival \u201eElupuu\u201c. Vidla (Vinnits\u00f5), Podporo\u017eje rajoon, Leningradi oblast. Foto: Anu Ansu, 2011<\/em><\/p>\n

\"IMG_0400\"<\/a>
\nTuunitud <\/em>Zaporo\u017eets. Kurba, Podporo\u017eje rajoon, Leningradi oblast. Foto: Indrek J\u00e4\u00e4ts, 2010<\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur N\u00e4iteks v\u00f5tame vepslased, v\u00e4ikese l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiiv\u00fcksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, v\u00e4hem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset \u00fcksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis n\u00f5rk. Alates 1930. aastate l\u00f5pust, mil likvideeriti alles \u00e4sja ka sellele v\u00e4ikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -k\u00fclan\u00f5ukogud, omakeelne…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4757,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-4753","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\nM\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur N\u00e4iteks v\u00f5tame vepslased, v\u00e4ikese l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiiv\u00fcksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, v\u00e4hem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset \u00fcksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis n\u00f5rk. Alates 1930. aastate l\u00f5pust, mil likvideeriti alles \u00e4sja ka sellele v\u00e4ikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -k\u00fclan\u00f5ukogud, omakeelne…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-05-12T22:11:42+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"800\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist\",\"datePublished\":\"2014-05-12T22:11:42+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753\"},\"wordCount\":1074,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/IMG_0417.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753\",\"name\":\"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/IMG_0417.jpg\",\"datePublished\":\"2014-05-12T22:11:42+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/IMG_0417.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/05\\\/IMG_0417.jpg\",\"width\":1200,\"height\":800},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4753#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur N\u00e4iteks v\u00f5tame vepslased, v\u00e4ikese l\u00e4\u00e4nemeresoome rahva, kelle asuala on jaotatud kolme administratiiv\u00fcksuse vahel. Enam leidub neid Karjala vabariigis, v\u00e4hem Leningradi ja Vologda oblastis. Oma territoriaalset \u00fcksust neil pole ja vepslaste rahvuslik eneseteadvus on kaunis n\u00f5rk. Alates 1930. aastate l\u00f5pust, mil likvideeriti alles \u00e4sja ka sellele v\u00e4ikerahvale loodud autonoomia (rahvusrajoonid ja -k\u00fclan\u00f5ukogud, omakeelne…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-05-12T22:11:42+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":800,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist","datePublished":"2014-05-12T22:11:42+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753"},"wordCount":1074,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","articleSection":["Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753","name":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","datePublished":"2014-05-12T22:11:42+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","width":1200,"height":800},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4753#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"M\u00e4ng numbritega: rahvaloendused kui rahvuspoliitika t\u00f6\u00f6riist"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/05\/IMG_0417.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1eF","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4753"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4753\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4765,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4753\/revisions\/4765"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}