{"id":4690,"date":"2014-04-29T07:09:12","date_gmt":"2014-04-29T05:09:12","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690"},"modified":"2014-04-30T12:12:32","modified_gmt":"2014-04-30T10:12:32","slug":"vahetuntud-kunstnik-aleksander-mulber-ja-tema-tundmatu-olimaal-ait-ermi-kunstikogus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690","title":{"rendered":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja<\/em><\/p>\n

\"Ait.<\/a><\/p>\n

ERM K 1427. Aleksander M\u00fclber. Ait (K\u00fc\u00fcn Lagedil). 1915-16. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/em><\/p>\n

ERMi kunstikogu on elanud \u00fcle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult v\u00f5istelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist j\u00e4rel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihip\u00e4raselt ajastute v\u00f5i autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid pildil kujutatust. Palju on tulmunud juhuslikku materjali. See on iseloomulik k\u00f5igile mittekunstimuuseumide kunstikogudele, mis ei tee neid aga sugugi v\u00e4hem huvitavaks \u2013 vastupidi, sellistes kogudes v\u00f5ib leiduda t\u00f5elisi p\u00e4rle, mida keegi sealt isegi otsida ei oska.<\/p>\n

ERMi kunstikogu p\u00e4rlitest tahaksin esimesena tutvustada Aleksander M\u00fclberi \u00f5limaali \u201eAit\u201c aastatest 1915\u201316.<\/p>\n

Aleksander M\u00fclberi nimi on tuttav v\u00e4hestele. Loodetavasti k\u00f5lab natuke rohkem vastu Noorte Kujurite \u00dching Vikerla, kunstir\u00fchmitus, mille liige ta oli ning millest oli 2007.\u20132008. aasta vahetusel Tartu Kunstimuuseumis n\u00e4itus. Noorte kujurite (kujur-kujutaja, mitte skulptor) \u00fching loodi 1917. aasta 23.\/26. novembril ning see sai tegutseda t\u00e4pselt aasta. \u00dchingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander M\u00fclber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavam\u00e4gi ja V\u00e4lko Tuul. Alfred Vaga nimetab oma 1923. aastal avaldatud artiklis vikerlaseks ka Paul Liivakut.Vikerlased ei j\u00e4tnud endast maha mingit programmi, oma t\u00f5ekspidamisi j\u00f5udsid nad l\u00fchidalt selgitada ainult ajalehes ilmunud \u00fchingu loomisteates. V\u00f5imalikke vihjeid saab v\u00e4lja lugeda ka V\u00e4lko Tuule surmateatest. Kunstis pidasid nad t\u00e4htsaks k\u00f5ike sisemusest tulvavat, loomulikku ja v\u00e4hem v\u00f5i rohkem rahvuslikku. R\u00fchmitusena korraldasid nad vaid \u00fche \u00fcrituse \u2013 tulu\u00f5htu \u201eEstonias\u201c ja esinesid koos 1918. aasta novembris Eesti Kunstiseltsi VI n\u00e4itusel. \u00dchingu tegevuse l\u00f5petas samal kuul alanud Vabaduss\u00f5da, milles langes r\u00fchmituse eestvedaja Balder Tomasberg. Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 m\u00e4rtsis suri kopsup\u00f5letikku V\u00e4lko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus \u201emis k\u00fcll k\u00f5ik v\u00f5inuks olla, kui…\u201c \u00fclalnimetatud noored mehed poleks surnud, kui A. M\u00fclber poleks 1921 j\u00e4\u00e4davalt Pariisi kadunud, kui nad oleksid saanud j\u00e4tkata v\u00f5imsa, andeka ja uuendustele avatud r\u00fchmana. Oletused teeb p\u00f5nevaks ka see, et nad olid mitte ainult kunstile p\u00fchendunud boheemid, vaid v\u00e4gagi aktiivselt kunstiellu sekkuvad ja seda organiseerida tahtvad noored.<\/p>\n

\"Aleksander<\/a><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber 1921. Foto ERA 4146 1.7. lk 47. <\/em><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber s\u00fcndis 1897. aastal Tallinnas kojamehe (teistel andmetel politseiniku) Mihkel M\u00fclbergi kolmanda lapsena. \u00dcldhariduse sai ta Tallinna Reaalkoolis, mille l\u00f5petas 1916. aastal. Kunsti asus ta \u00f5ppima 1912. aastal Tallinna Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustele koos \u00fclalnimetatud noormeestega, v\u00e4lja arvatud Balder Tomasberg, kes astus kursustele 1913. aastal. Joonistuskursuste, millest kasvas paar aastat hiljem v\u00e4lja Tallinna Kunstt\u00f6\u00f6stuskool, toimumiskohaks oli Kanuti gildi maja (Pikk 20). Aastal 1912 oli kursuste nimekirjas 86 \u00f5pilast. \u00d5petati joonistamist ja joonestamist, m\u00f5neti ka akvarelli, dekoratiivmaali ja voolimist. Kooli \u00f5ppekeel oli vene keel, eesti keel oli lubatud abikeelena. Kursuste juhendaja oli Voldemar P\u00e4ts. Kuigi 1913. aastal lisandus kooli suhteliselt konservatiivsetest kunstnikest \u00f5petajaskonnale \u00e4sja Saksamaalt naasnud Nikolai Triik, polnud \u00f5ppurid ja kunsti\u00fcldsus kooliga rahul. S\u00e4ilinud on Oskar Kallise kiri isand Prikile, kus ta r\u00e4\u00e4gib: \u201e…sedaviisi nagu meid kursustel joonistama \u00f5petati, v\u00f5ib k\u00fcmme aastat \u00f5ppida ja ega siiski veel \u00f5ieti ei oska. \/…\/ Jumalaette, tundsin enese just kui kammitsas olema. N\u00fc\u00fcd olen alles 5 p\u00e4eva k\u00e4inud, aga hoopis teine elu, saan j\u00e4rsku aru, mida teen. K\u00f5ik on nii selge, nii arusaadav nii k\u00e4egakatsutav. Ja see k\u00f5ik tuleb \u00f5petamisest. Tema juures v\u00f5ib ikkagi \u00f5ppida \u00f5ieti joonistama ja maalima.\u201d[1] O. Kallis, A. Krims, V. Tuul ja A. M\u00fclberg olid k\u00e4inud 1913. aasta s\u00fcgisel viis p\u00e4eva koju saabunud Ants Laikmaa taasavatud ateljeekoolis.<\/p>\n

\"Ants<\/a><\/p>\n

Ants Laikmaa ateljee. Istuvad vasakult paremale V\u00e4lko Tuul, Aleksander M\u00fclber, tundmatu, Ants Laikmaa, tundmatu. Seisavad Oskar Kallis, tundmatu, Aleksander Krims. Foto ERA 4146.1.7. lk 15.<\/em><\/p>\n

Laikmaa \u00f5petamislaad meenutas hilisema Pallase kooli p\u00f5him\u00f5tteid \u2013 t\u00f6\u00f6 elava modelliga, kiire \u00fcldplaani tabamine, \u00f5iged heleduse-tumeduse vahekorrad, liigsest detailsusest hoidumine. Kooli seinal oli loosung: \u201eKunst ei ole maalimine ja maalimine ei ole v\u00e4rvimine. Kunst on loodusest ja elust luguloomine ja maalimine on selle optiline abin\u00f5u.\u201d 1913.\u201314. aastal organiseeris Laikmaa \u00f5ppereise Helsingisse, Moskvasse, Peterburi ja Viiburisse. Noored innustusid neil reisidel A. Gallen-Kallela ja N. Roerichi loomingust. \u00d5pilased kaasati ka vanavara kogumist\u00f6\u00f6sse Eesti Rahva Muuseumi tarbeks. Ateljeekooli ruumid ise n\u00e4gi v\u00e4lja nagu Vana-Eesti asjade muuseum. K\u00f5ige selle m\u00f5jul p\u00fc\u00fcdsid \u00f5ppurid arendada v\u00e4lja eesti rahvuslikku kunsti, mis n\u00e4itaks eesti rahva kangelaslikku ajalugu, eelk\u00f5ige muinasaega. K\u00f5ige kiiremini suutis end leida neist vanim Oskar Kallis. 1915. aastaks oli valminud enamik tema t\u00e4htsamatest Kalevipoja-ainelistest t\u00f6\u00f6dest. Noorusliku helguse, kuid samas tugeva ekspressiivse \u00fcldistusj\u00f5uga oli ta suutnud luua v\u00e4ga eestiliku eeposetegelase. Paratamatult ei saa aga tema v\u00e4ikseid pastelle vaadates lahti tundest, et need on tehtud eelt\u00f6\u00f6dena suurtele maalikompositsioonidele. Sellist lootust \u00f5pilase suhtes olevat hellitanud ka ise end suurtes kompositsioonides mitte eriti kindlalt tundev Laikmaa. Esmakordselt esinesid 1915. aasta Ants Laikmaa \u00f5pilaste t\u00f6\u00f6de n\u00e4itusel Aleksander Krims, V\u00e4lko Tuul, Aleksander M\u00fclber. Nende puhul m\u00e4rgiti Tallinna Kajas: \u201eLaipmani t\u00e4navuste \u00f5pilaste seas \u00f5nnelikul juhtumisel mitu s\u00e4\u00e4rast kahtlemata andelist ja huvitavat isikut leidub, nagu O. Kallis, A. M\u00fclber, Krims, Tuul j.t. Juhime t\u00e4helepanu nende nelja \u00f5pilase kompositsioonide peale, ise\u00e4ranis nende katsete peale eesti muinasaega (m.s. Kalevipoega) pildistada.\u201d Samas ilmus ka Aleksander M\u00fclberi fotograafist venna J. M\u00fclberi \u00fclesv\u00f5te Laikmaast \u00f5pilastega ning mitu reproduktsiooni.[2] Initsiaalide K. M. taha peitunud kriitik kirjutas P\u00e4evalehes: \u201eAnnab usku nii koolisse kui \u00f5pilastesse see n\u00e4itus. 4 noort on peaasjalikult esitatud ja k\u00f5igil neljal on taevataadile t\u00e4nu oma n\u00e4gu. Oskar Kallis on v\u00e4rvides ja kompositsioonis vist k\u00fcll k\u00f5ige t\u00fcsedam. Omal viisil vastand Kallisele oma n\u00e4gemises ja looduse j\u00e4rel-tundmises on Krims, kes pildid pehmete v\u00e4rviakordidega komponeerib ja ained selle isesuguse vaikse kokkuk\u00f5la alla paenutab. A. M\u00fclber seisab m\u00f5lemate vahel, temas on nagu rohkem otsimist ja siia sinna tabamist, aga kui ta siis midagi k\u00e4tte saab, siis see otse \u00fcllatav. Tema v\u00e4gikaika vedajad on n\u00e4ituse keskkoht peaaegu, kuigi muinaslooline ollus mitte terves m\u00f5jus pole leitud. Selle eest tema maastikud v\u00e4ga ilusad oma lihtsuse ja aukartusega looduse ees.\u201d L\u00f5petuseks soovitas kirjutaja n\u00e4itust tingimata vaatama minna, sest \u201eseal taob nooruse and tulevikku, r\u00f5\u00f5msalt ja usuga.\u201d[3] A. M\u00fclber esines ilmselt t\u00f6\u00f6dega \u201eKalevipoeg ja Vetevaim\u201d, \u201eKurnim\u00e4ngijad\u201d, \u201eVanemuine\u201d, \u201eNeiu M\u00e4ndmetsa portree\u201d ja ERMi kogusse kuuluva \u201eK\u00fc\u00fcniga Lagedil\u201c, millele on n\u00fc\u00fcd antud nimi \u201eAit\u201c. Elfriide Marran-Tool on seda n\u00e4itust pidanud tema loomingus piiriks, kus l\u00f5ppes \u00f5pilasp\u00f5lv. A. M\u00fclberi varane looming oli suhteliselt eba\u00fchtlane, valdavad olid rahvusromantilised, publikule meeldivad t\u00f6\u00f6d, milles on n\u00e4ha O. Kallise suur m\u00f5ju. E. Marran-Tool on mitmes eeposeainelises t\u00f6\u00f6s n\u00e4inud etnograafilise ainesega liialdamist.[4]<\/p>\n

\"Kalevipoeg<\/a><\/p>\n

EKM M 2340. Aleksander M\u00fclber. Kalevipoeg ja Sorts v\u00e4gikaigast vedamas. 1915-16. Pastell.<\/em><\/p>\n

\"S\u00f5tta.<\/a><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber. S\u00f5tta. Umbes 1914-15. Foto 4146.1.5.lk 6.<\/em><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber tundub olevat vikerlaste seltskonnast k\u00f5ige altim avangardsetele kunstiuuendustele, esimesena p\u00f6\u00f6rdub ta ekspressionistliku laadi poole, kuid kahjuks pole tema sellelaadseid t\u00f6id s\u00e4ilinud (tahaks loota, et pole veel seni leitud). 1918. aastal toimunud Eesti Kunstiseltsi VI n\u00e4itusel esinesid vikerlased 89 t\u00f6\u00f6ga. Kiitvaid hinnanguid andsid Alfred Vaga, Karl Burman, K. A. Hindrey, vaid Paul Sepalt[5] ilmus M\u00fclbergi ilmselt siis juba ekspressionistlikus v\u00f5tmes \u2013 meenutagem Nikolai Triigi Viktoria Martna portreed! \u2013 maali kohta j\u00e4rgnev: \u201eT\u00e4htsal kohal ripub teos: \u201eKalevipoja m\u00f5\u00f5ga vargus\u201d. Pilt on m\u00fc\u00fcdud. Jury v\u00e4ravatest \u00f5nnelikult l\u00e4bi p\u00e4\u00e4senud. Silmili maas lamab Koljati kogu violettv\u00e4rvi puute all. Silmn\u00e4o \u00fcle ei tunneks ka meie koolij\u00fctside lumememmed kadedust. Keha asemel kott. Jalad kui takukoonlad. Keegi h\u00e4rjap\u00f5lvlane, v\u00f5i mis ta on, koogutab \u201em\u00f5\u00f5ga\u201d kallal, mida ei tea kust kahtlasest maaalusest v\u00e4lja kisub. K\u00f5ige selle s\u00fcndmustiku \u00fcle laotab end pool paljas puut\u00fcvi mao moodi vingerdades \/…\/ Mingisugust anatoomia teadmist, esteetilist asjalikkust, isegi v\u00e4rvide luulet! \/…\/ Miks n\u00e4iteks ei maga meie rahva kangelane, eesti riided seljas, kusagil Taara tamme all v\u00f5i teistsuguses vastavas \u00fcmbruses n\u00f5idulise Eesti muinasjutulise suve\u00f6\u00f6 h\u00f5lmas.[6] Meie rahva p\u00fchaduste k\u00fclge tuleb ettevaatlikult ja puhaste k\u00e4tega puudutada.\u201d[7]<\/p>\n

1920. aastal ilmusid eesti kunstiloos t\u00e4htsad linooll\u00f5ikemapid esmalt A. Vabbelt ja A. M\u00fclberilt ning seej\u00e4rel Pallase \u00f5pilastelt E. Wiiraltilt, P. Liivakult, F. Sannamehelt ja F. Randelilt ning P. Arenilt ja A. Roosilehelt. \u201eEeskujuks mappide tegemisel olid Ado Vabbe ja Aleksander M\u00fclber,\u201d m\u00e4letas Aleksander Vardi. M\u00fclber olevat kunstikooli Pallas ruumides tihti ringi liikunud, kuid suhelnud rohkem M\u00e4e, Starkopfi ja Vabbega, lugedes end \u00f5ppej\u00f5udude ringi kuuluvaks. Suhted Ado Vabbega olevat tal 1920-ndate alguses sassi l\u00e4inud.<\/p>\n

\"M\u00fclb<\/a><\/p>\n

EKM G 19420<\/em>. Aleksander M\u00fclber. Monsieur Vabbe. 1920. Tint.\u00a0\u00a0<\/em><\/p>\n

1921. aasta alul toimunud ARSi[8] II n\u00e4itusest v\u00f5ttis M\u00fclber osa, kuid arvustustes talle eriti t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ratud. M\u00fclberilt oli n\u00e4itusel Ado Vabbe portree ning tugevas kubistlikus v\u00f5tmes kompositsioone ja improvisatsioone. See oli tema viimane esinemine kodumaal. 21. m\u00e4rtsil 1921 taotles Haridusministeerium A. M\u00fclberile v\u00e4lispassi. Huvitav on m\u00e4rkida, et 1920. aastate alul reisis enamik kunstnikke ja teisi \u00f5ppureid Saksamaale. Ka M\u00fclberi passitaotluses on algselt\/ekslikult kirjas olnud \u201eSaksamaa\u201d, mis aga on maha t\u00f5mmatud ja Prantsusmaaks parandatud. M\u00fclberi taotlusel puudus teiste puhul tavaline kunstnikupoolne palvekiri. Postkaardid t\u00f5endavad, et juulis oli ta juba Pariisis. Edasised andmed tema kohta on v\u00e4ga l\u00fcnklikud. 1923. aastal kandideeris ta riiklikule soovitusele lasta end kui eesti kunstnikku Pariisis Prantsuse valitsuse kulul m\u00f5nda aega t\u00e4iendada. Soovitust palus ta EKKK\u00dc tookordselt esimehelt A. Jansenilt. Palvekirjas ei esitanud ta tavap\u00e4rast nutulaulu, vaid viitas l\u00fchidalt kehvale majanduslikule olukorrale. Teatavasti elatas ta end Pariisis k\u00f5ikv\u00f5imalikest \u201ekunstilistest juhut\u00f6\u00f6dest\u201d, siidimaalimisest, dekoreerimisest jms. Pole teada, kas see soovitus anti ja stipendium saadi. Samal aastal kujundas ta \u00fcldlaulupeo m\u00e4rgi, kas m\u00e4rk teostus, pole teada. 1925\u201326 kohtas Aleksander Vardi M\u00fclberit La Grande Chaumi<\/em>\u00e8re<\/em>`s. Edasised aastat on andmeteta, sest Pariisis elades eraldus M\u00fclber eesti kogukonnast. S\u00e4ilinud on vaid kolm fotot: 1921. ja 1923. aasta \u00fclesv\u00f5tetel n\u00e4eme uhke kaabu ja jalutuskepiga d\u00e4ndilikku noormeest, 1930. aasta fotol aga juba kibestunud suujoonega meest. Aleksander M\u00fclber suri tundmatuna Pariisis 19. mail 1931. aastal, olles 34-aastane.<\/p>\n

\"Aleksander<\/a><\/em><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber Pariisiis 1923 m\u00e4rts. Foto ERA 4146.17. lk 48.<\/em><\/em><\/p>\n

\"Aleksander<\/a><\/p>\n

\u00a0<\/a><\/p>\n

Aleksander M\u00fclber Pariisis 1930. Foto ERA 4146. 1.7. lk 61.<\/em><\/p>\n

Keda Vikerlaste tegemised ja k\u00e4ek\u00e4ik rohkem huvitama hakkas, saab neist lugeda Tartu Kunstimuuseumi kataloogist \u201eNoorte kujurite \u00dching Vikerla\u201c 2007\/8 (koostaja R. Mark).<\/p>\n

Mittekunstimuuseumite p\u00e4rlite avastamist on ERMis juba alustatud. Eelmisel suvel ja s\u00fcgisel kaardistasime L\u00f5una-Eesti kunstikogusid. Sellel suvel on plaan minna L\u00e4\u00e4nemaa muuseumidesesse.<\/p>\n

 <\/p>\n

[1] ERA, f 4012, n 1, s 14, l 9 p.<\/p>\n

[2] N\u00e4itust tutvustav tekst. Tallinna Kaja 1915, 16. ja 23. mai.<\/p>\n

[3] K. M., A. Laipmani \u00f5pilaste pildin\u00e4itus. \u2013 P\u00e4evaleht<\/em> 1915, 16. mai.<\/p>\n

[4] Elfriide Marran-Tool, V\u00e4hetuntud lehek\u00fclgi eesti kunstist. \u2013 Kunst<\/em>, nr 28 lk 55.<\/p>\n

[5] P. Sepp oli hiljem EKKK\u00dc asutajaliige ja esimene esimees, sunniti lahkuma oma intriigide t\u00f5ttu, Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige, Peterburi KA koolitusega akademist.<\/p>\n

[6] ERA f 1903, n 1, s 60, l 15. R. Haavam\u00e4e fondist p\u00e4rinevas ajalehev\u00e4ljal\u00f5ikes on lause varustatud kolmkordse h\u00fc\u00fcum\u00e4rgi ja punase joonega.<\/p>\n

[7] Paul Sepp<\/em>, N\u00f5ndanimetatud \u201eEesti kunstin\u00e4itus\u201d. \u2013 Tallinna Teataja<\/em> 1918, 7. detsember.<\/p>\n

[8] ARS oli mitte-eestlastest pagulaskunstnikest koosnev kunstiorganisatsioon.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander M\u00fclber. Ait (K\u00fc\u00fcn Lagedil). 1915-16. \u00d5li, l\u00f5uend. ERMi kunstikogu on elanud \u00fcle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult v\u00f5istelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist j\u00e4rel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihip\u00e4raselt ajastute v\u00f5i autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4692,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-4690","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nV\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander M\u00fclber. Ait (K\u00fc\u00fcn Lagedil). 1915-16. \u00d5li, l\u00f5uend. ERMi kunstikogu on elanud \u00fcle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult v\u00f5istelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist j\u00e4rel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihip\u00e4raselt ajastute v\u00f5i autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-04-29T05:09:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-04-30T10:12:32+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1090\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus\",\"datePublished\":\"2014-04-29T05:09:12+00:00\",\"dateModified\":\"2014-04-30T10:12:32+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690\"},\"wordCount\":1871,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/04\\\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690\",\"name\":\"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/04\\\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg\",\"datePublished\":\"2014-04-29T05:09:12+00:00\",\"dateModified\":\"2014-04-30T10:12:32+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/04\\\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/04\\\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg\",\"width\":1200,\"height\":1090},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4690#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Reet Mark, omakultuuride osakonna juhataja ERM K 1427. Aleksander M\u00fclber. Ait (K\u00fc\u00fcn Lagedil). 1915-16. \u00d5li, l\u00f5uend. ERMi kunstikogu on elanud \u00fcle paremaid ja halvemaid aegu. Oma hiilgeajal sai see rahulikult v\u00f5istelda kunstimuuseumiga, hetkel aga on kollektsioonist j\u00e4rel ainult riismed. Juba pikka aega pole kunsti sihip\u00e4raselt ajastute v\u00f5i autorite kaupa kogutud, pigem on oldud huvitatud vaid…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-04-29T05:09:12+00:00","article_modified_time":"2014-04-30T10:12:32+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":1090,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus","datePublished":"2014-04-29T05:09:12+00:00","dateModified":"2014-04-30T10:12:32+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690"},"wordCount":1871,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690","name":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","datePublished":"2014-04-29T05:09:12+00:00","dateModified":"2014-04-30T10:12:32+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","width":1200,"height":1090},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4690#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"V\u00e4hetuntud kunstnik Aleksander M\u00fclber ja tema tundmatu \u00f5limaal \u201eAit\u201c ERMi kunstikogus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/04\/Ait.-K\u00fc\u00fcn-Lagedil.-1915-16.-\u00d5li-l\u00f5uend.-ERM_K_5329.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1dE","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4690"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4690\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4708,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4690\/revisions\/4708"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4692"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}