{"id":4560,"date":"2014-03-25T00:11:11","date_gmt":"2014-03-24T22:11:11","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560"},"modified":"2014-04-13T00:14:51","modified_gmt":"2014-04-12T22:14:51","slug":"etnograafiliste-valitoode-metodoloogiast-saja-aasta-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560","title":{"rendered":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Maarja Kaaristo,<\/em> T\u00dc etnoloogia osakonna teadur<\/em><\/p>\n

“Vanavara kogumisretkedelt<\/a>” on sari, kus t\u00e4naseks on ilmunud k\u00fcmme raamatut ja mis sisaldavad esinduslikku valikut Eesti etnograafia algusaegade v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutest, milles muuseumi kaast\u00f6\u00f6lised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Sarja on koostanud ja raamatutele eess\u00f5nad kirjutanud ERMi teadur Piret \u00d5unapuu.<\/p>\n

Etnoloogia\/etnograafia\/rahvateadus tegeles oma algusaegadel ennek\u00f5ike talupojakultuuriga ning selle eesm\u00e4rgiks oli aru saada ja m\u00f5ista (kohati ehk ka s\u00e4ilitada) just talupoegade elulaadi, maailmavaadet ja esemekultuuri. Kui Jakob Hurt esitas 1888. aastal oma \u201cPaar palvid eesti \u00e4rksamaile poegadele ja t\u00fctardele\u201d v\u00f5tsid teda kuulda sajad inimesed \u00fcle Eesti ning alguse sai suurem\u00f5\u00f5duline kogumisaktsioon, mille k\u00e4igus pandi alus nii Eesti Rahvaluule Arhiivi kui Eesti Rahva Muuseumi kogudele.<\/p>\n

Enne hilisema rahvaluuleteadlase ja diplomaadi Oskar Kallase kogumisretke 1888. aasta suvel avaldati Postimehes teade: \u201eLehekuu on k\u00e4tte j\u00f5udnud ja iga\u00fche s\u00fcdant oma iluga r\u00f5\u00f5msaks teinud. Ka meile siin Taara tarkuse hallikal olewatele \u00fcli\u00f5pilastele on ta \u00fcks armas k\u00fclaline, sest et tema meile endaga peagi wahe ja puhkamise aega toob aastase t\u00f6\u00f6 j\u00e4rgi. Seda wahe ja puhkamise aega ei tohi meie Eesti noored mehed mitte \u00e4ra raisata, waid peame kasulikult katsuma tarwitada. Kasulikumalt ei w\u00f5i meie aga seda mitte teha, kui et\u00a0 oma auustatud suguvenna Dr. Hurti soovi t\u00e4ites sel ajal laiali r\u00e4ndame ja wana, esiwanematest p\u00e4ritud kirjawara koguda ja korjata p\u00fc\u00fcame. Mitmel pool on Dr. Hurti \u00fcleskutse p\u00e4\u00e4le agarasti t\u00f6\u00f6sse hakatud ja m\u00f5ndagi kadumise k\u00fc\u00fcsist peastetud. Dr. Hurti soovi m\u00f6\u00f6da saame ka meie juba lehekuu l\u00f5pul Tartule selga p\u00f6\u00f6rama ja Alutagu poole r\u00e4ndama, et s\u00e4\u00e4l k\u00f5ik, mis saadawal on, paberisse panna. Maa nurk on aga meile sootumalt w\u00f5\u00f5ras ja tundmata, seep\u00e4rast palume iga\u00fchte isamaapoega meid ses ettew\u00f5ttes aidata, et ta korda l\u00e4heks ja h\u00e4sti wilja kannaks. J\u00f5udu m\u00f6\u00f6da w\u00f5ib meid iga\u00fcks s\u00e4\u00e4lt nurga inimene aidata see l\u00e4bi, et \u00fcht niisugust wana laulude ehk juttude tundjat kas kihelkonna- ehk k\u00fcla koolmeistrile \u00fcles annab, kelle k\u00e4est siis teada saame ning nimetatud inimest \u00fcles otsida w\u00f5ime. Loodame, et iga\u00fcks \u00e4rksam isamaapoeg, oma ja kodumaa kasuks meid meie ettev\u00f5ttes toetama ja suwel meid lahkesti aitama ja juhatama saab, kui ukse pihta koputame. Korjajad.<\/i>\u201d<\/p>\n

T\u00e4nagi annavad ERMi uurijad enne ekspeditsioonile minekut endast enne teada ja nii nagu t\u00e4na r\u00e4ndavad etnoloogia\u00fcli\u00f5pilased suvise v\u00e4lit\u00f6\u00f6praktika ajal talust tallu, tehti seda ka 100 aastat tagasi. Ja Oskar Kallase p\u00e4evikus kirjeldatud situatsioon peaks meiegi etnoloogidele-antropoloogidele \u00fcpris tuttav ette tulema: \u201cMuidugi waadati meie p\u00e4\u00e4le k\u00f5rtsis kui imeloomade p\u00e4\u00e4le. \u201eMis nad ometi peaksid tahtma ja olema? [—] Ega ometi \u00fcksgi inimene nende t\u00fchjade wanade laulude p\u00e4rast maad kaudu r\u00e4ndama ja aega wiitma ei hakka.\u201d N\u00f5nda m\u00f5teldi ja \u00fcteldi.<\/i>\u201c Viimane m\u00f5te kordub tegelikult suuremas osas p\u00e4evikutes \u2013 sageli olid korjajad h\u00e4das sellega, et kohalikud neid ei usaldanud ega saanud aru, miks noored asja eest teist taga ringi r\u00e4ndavad ning\u00a0 mida ja miks nad \u00f5ieti ikkagi tahavad. Seet\u00f5ttu liikusid ringi ka igasugu kuulujutud. N\u00e4iteks Marta Veiler kirjutab: \u201eRahwas oli hirmuga k\u00f5ik wanaaegsed ja isegi uued piibli ja testamendi raamatud \u00e4ra peitnud, piiblid maa sisse kastides matnud, muist lae alla k\u00f5rgelle puude pinu peale \u00e4ra peitnud, kirjud seelikud ahju taha topinud. K\u00fclas oli arwamine, et jumala s\u00f5na raamatud tahetakse \u00e4ra korjata ja \u00e4ra h\u00e4witada, w\u00e4giwallaga aitadesse ja p\u00f6\u00f6ningutele tungida, koik wanaaegsed asjad w\u00e4gise \u00e4ra viia. \u201eHirmsad ajad on k\u00e4es!\u201c ohkisid eided, kui Museumi \u00fcleskutsest kuulnud olid.\u201c<\/i> T\u00e4nap\u00e4eval etnoloogiatudengitega v\u00e4lit\u00f6\u00f6praktikal k\u00e4ies jumalas\u00f5na h\u00e4vitamises meid kahtlustatud ei ole, k\u00fcll aga on selgitamisega, mida ja miks me \u00f5ieti teeme (miks meid ikkagi huvitavad n\u00e4iteks suitsusaunad v\u00f5i kohalik elu-olu) ikka tegu ning on ette tulnud, et on meiegi \u00fcli\u00f5pilastega kurjustatud, et miks noored inimesed suvel inimeste t\u00fc\u00fctamise asemel \u201ep\u00e4ris\u201c t\u00f6\u00f6d ei tee. Niisugune reaktsioon on t\u00e4nap\u00e4eval muidugi erandlik \u2013 paistab, et ERMi v\u00e4lit\u00f6\u00f6d on p\u00e4ris tugevalt meie kollektiivsesse m\u00e4llu juurdunud, nii et valdavale enamikule inimestest on see, et uurijad v\u00f5i \u00fcli\u00f5pilased suviti talust tallu r\u00e4ndavad, siiski \u00fcsna tuttav. K\u00fcll aga tuleb teinekord selgitada, et praegu uurime me just t\u00e4nap\u00e4eva argielu, sest on m\u00f5nikord ette tulnud, et uurijaid endiselt just esemete kogumise v\u00f5i rahvalaulude \u00fcleskirjutamisega seostatakse.<\/p>\n

\"ERM_EJ_47_56\"<\/a>
\nERM EJ 47:56 Fotoaparaati igal korjajal muidugi ei olnud, see-eest oli m\u00f5nel kaasas kunstnik. Koos Paul Keerdoga kogumisretkel k\u00e4inud Joosep Kliimandi joonistus. Pildil Kaarel Lansman Tamme talust, 1913.<\/em><\/p>\n

Ka Oskar Kallas sai juba kogumisretke alguses selgeks etnograafilise v\u00e4lit\u00f6\u00f6 \u00fche p\u00f5hit\u00f5e \u2013 informandiga tuleb luua usalduslik suhe: \u201eOn ju Eestlase wiis, et kui ta naabri juurde l\u00e4heb toopi soola laenama, et siis enne kolm tundi kartohwli kaswust ja lina leotamisest, perepoegadest ja naabri=neidudest r\u00e4\u00e4gib, enne kui \u00f5ige asjaga w\u00e4lja tuleb. Seda ta ise teeb ka teiste k\u00e4est n\u00f5udes. Selle p\u00e4rast meil siis esimeste kordadega laulikute juures sugugi \u00f5nne ei olnud, kui warsti oma asja \u00e4ra k\u00f5nelesime ja r\u00e4\u00e4kisime, mis t\u00f6\u00f6d ja tahtmised meil on \u2013 s\u00e4\u00e4l oliwad sagedasti suud lukus, ja keegi ei teadnud midagi kosta ehk ei tahtnud seda ka teha. P\u00e4rast poole olime targemad ja westsime wanamooridega enne paar tundi juttu sinepi kohtust ja kurjawaimu kawalusest, tublidest \u201ctalu taatidest\u201d ja saadana sala=v\u00f5rkudest.\u201c<\/i><\/p>\n

Postimehes k\u00f5neldi \u201eEesti noortest meestest\u201c, kes kogumisretkedel k\u00e4ivad ja enamik korjajaist olid t\u00f5esti mehed. Siiski ei maksa unustada, et Hurt p\u00f6\u00f6rdus oma \u00fcleskutses Eestimaa \u201e\u00e4rksamate poegade ja t\u00fctarde<\/i>\u201c (minu r\u00f5hutus \u2013 M.K.) poole. Seega on r\u00f5\u00f5m t\u00f5deda, et sarja \u00fcheksanda raamatuna on ilmunud kolme naise \u2013 Marie Heibergi, Marta Veileri ning Bertha Veske (kes k\u00e4is kogumisretkel koos oma \u00f5e Josephinega) \u2013 p\u00e4evikud aastatest 1912\u201313. Marie Heibergi teame esmajoones luuletajana, Marta Veilerist sai hiljem nahakunstniku ja t\u00f6\u00f6sturi Eduard Taska abikaasa. Bertha ja Josephine Veskest pole aga kahjuks teada muud, et nad elasid Tartus M\u00e4e t\u00e4naval. Koostaja kirjutab eess\u00f5nas, et \u201etol ajal ei olnud noortel naisterahvastel veel kombeks m\u00f6\u00f6da maad ringi kolada ja v\u00f5\u00f5rastesse taludesse vanu asju k\u00fcsima minna\u201c, mis on muidugi usutav. Huvitaval ei j\u00e4\u00e4 aga p\u00e4evikutekstidest muljet, et korjajatele sugu erilisi probleeme oleks valmistanud (v\u00f5i siis ei peetud vajalikuks sedalaadi kogemusi kirja panna). P\u00e4evikutest n\u00e4htub, et sageli olidki kogujatel muidugi noormehed kaasas, Veileril n\u00e4iteks tulevane abikaasa. \u00dcldiselt aga sarnanevad k\u00f5igi kolme naise p\u00e4evikutes korjamisretkel kogetud raskuste kirjeldused k\u00f5igis teistes p\u00e4evikutes esinevatega \u2013 k\u00fclaelanike \u00fcldine umbusk, v\u00e4ited, et \u201evanavara\u201c pole lihtsalt enam alles, omanike soov oma esemed lihtsalt endale j\u00e4tta, olgu m\u00e4lestuseks v\u00f5i seep\u00e4rast, et neid veel tarvitatakse, kallis k\u00fcsitud hind v\u00f5i asjaolu, et teised kogujad on juba ette j\u00f5udnud. Ka positiivsed aspektid on sarnased \u2013 kogujaid, olenemata soost, on palju aidanud just koolmeistrid ja kiriku\u00f5petajad ning teised \u201e\u00e4rksamad\u201c k\u00fclaelanikud (t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes v\u00f5ib neid lugeda siis gatekeeper<\/i>\u2019iteks ja v\u00f5tmeinformantideks). Ja k\u00f5ik neist kirjutavad m\u00f6\u00f6da Eestimaad ringi r\u00e4ndamisest, m\u00f5nikord juhuslikult kellegi vankri peale saamisest, rongidega s\u00f5itmisest, p\u00f5nevatest kohtumistest teel.<\/p>\n

\"Vanavara<\/a>
\nEKM A37-141 (originaal Elvi R\u00fcga). Marie Heiberg, 1911.<\/em><\/p>\n

Bertha Veske p\u00e4evikust tuleb siiski t\u00f5esti v\u00e4lja, et koolmeister K\u00f5iv neid Kolepi kandis \u00f6\u00f6majale ei v\u00f5tnud, vaid \u00f6elnud, et \u201ejah mine sa tea kes teie olete ja mis teie \u00fcmber hulgute? Wana-wara seda teie ainuld \u00fctlete ni, teie peate iki sugulase olema egas siis mudu w\u00f5i noored inimesed ni \u00fches k\u00e4ia, wast olete koguni \u00f5ed ja vennad?\u201c<\/i> Samas j\u00e4llegi paistavad \u00f5ed Vesked olevat ilma probleemideta retkele kaasa kutsunud noormehe, kellega nad teel tuttavaks said \u2013 \u201emeie seltsi tuli ka keegi \u00fcliopilane, Herra Liiwak, kellega meie Werioral, tutawaks saanud olime ja n\u00fc\u00fcd waimustusega \u00fches korjama tahdis tulla\u201c<\/i>. Varast korjamis- ja \u00fcldse muuseumit\u00f6\u00f6d soouurimuslikust aspektist uurida oleks tegelikult \u00fcldse v\u00e4ga p\u00f5nev ja loodetavasti hakatakse sellegagi kunagi p\u00f5hjalikumalt tegelema. Oli ju naissoost korjajaid teisigi (n\u00e4iteks Helmi Reiman) ning Piret \u00d5unapuu toob v\u00e4lja, et kui 1913. aastal otsustati esemekogumist laiendada ka linnadesse, tegutses Tartu kogumist\u00f6\u00f6s juba m\u00e4rksa enam naisi.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks tahaks \u00f6elda, et \u201eVanavara kogumisretkedelt\u201c on \u00fcks \u00fctlemata tore sari \u2013 m\u00f5nus, hariv ja kohati v\u00e4ga naljakas lugemine sajanditagusest elust-olust ja loomulikult igale etnoloogile-antropoloogiline kohustuslik metodoloogiline kirjavara.<\/p>\n

Ja l\u00f5petuseks \u00fcks pisike leid, mis soojendas minu kui maaturismi huvilise s\u00fcdant: nimelt kirjutab Bertha Veske, et kui nad Puigale (V\u00f5ru l\u00e4hedal) \u00f6\u00f6maja otsisid, siis \u201e\u00f6\u00f6 korteri lootust siin mitte ei olnud, sest et k\u00f5ik urkad suwitajaid t\u00e4is oli, mis t\u00f5esti imestamise v\u00e4\u00e4rt oli, ni kaugel linnast neid ni rohgesti leida\u201c<\/i>.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maarja Kaaristo, T\u00dc etnoloogia osakonna teadur “Vanavara kogumisretkedelt” on sari, kus t\u00e4naseks on ilmunud k\u00fcmme raamatut ja mis sisaldavad esinduslikku valikut Eesti etnograafia algusaegade v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutest, milles muuseumi kaast\u00f6\u00f6lised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Sarja on koostanud ja raamatutele eess\u00f5nad kirjutanud ERMi teadur Piret \u00d5unapuu. Etnoloogia\/etnograafia\/rahvateadus tegeles oma algusaegadel ennek\u00f5ike talupojakultuuriga ning selle eesm\u00e4rgiks oli…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4567,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-4560","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nEtnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Maarja Kaaristo, T\u00dc etnoloogia osakonna teadur “Vanavara kogumisretkedelt” on sari, kus t\u00e4naseks on ilmunud k\u00fcmme raamatut ja mis sisaldavad esinduslikku valikut Eesti etnograafia algusaegade v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutest, milles muuseumi kaast\u00f6\u00f6lised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Sarja on koostanud ja raamatutele eess\u00f5nad kirjutanud ERMi teadur Piret \u00d5unapuu. Etnoloogia\/etnograafia\/rahvateadus tegeles oma algusaegadel ennek\u00f5ike talupojakultuuriga ning selle eesm\u00e4rgiks oli…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-03-24T22:11:11+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-04-12T22:14:51+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"883\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"528\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest\",\"datePublished\":\"2014-03-24T22:11:11+00:00\",\"dateModified\":\"2014-04-12T22:14:51+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560\"},\"wordCount\":1489,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/ERM_EJ_47_56t.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560\",\"name\":\"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/ERM_EJ_47_56t.jpg\",\"datePublished\":\"2014-03-24T22:11:11+00:00\",\"dateModified\":\"2014-04-12T22:14:51+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/ERM_EJ_47_56t.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/ERM_EJ_47_56t.jpg\",\"width\":883,\"height\":528},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4560#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Maarja Kaaristo, T\u00dc etnoloogia osakonna teadur “Vanavara kogumisretkedelt” on sari, kus t\u00e4naseks on ilmunud k\u00fcmme raamatut ja mis sisaldavad esinduslikku valikut Eesti etnograafia algusaegade v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutest, milles muuseumi kaast\u00f6\u00f6lised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Sarja on koostanud ja raamatutele eess\u00f5nad kirjutanud ERMi teadur Piret \u00d5unapuu. Etnoloogia\/etnograafia\/rahvateadus tegeles oma algusaegadel ennek\u00f5ike talupojakultuuriga ning selle eesm\u00e4rgiks oli…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-03-24T22:11:11+00:00","article_modified_time":"2014-04-12T22:14:51+00:00","og_image":[{"width":883,"height":528,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest","datePublished":"2014-03-24T22:11:11+00:00","dateModified":"2014-04-12T22:14:51+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560"},"wordCount":1489,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560","name":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","datePublished":"2014-03-24T22:11:11+00:00","dateModified":"2014-04-12T22:14:51+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","width":883,"height":528},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4560#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Etnograafiliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogiast \u2013 saja aasta eest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/ERM_EJ_47_56t.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1by","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4560"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4560\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4625,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4560\/revisions\/4625"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4560"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4560"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}