{"id":4502,"date":"2014-03-11T07:56:15","date_gmt":"2014-03-11T05:56:15","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502"},"modified":"2014-03-11T07:56:15","modified_gmt":"2014-03-11T05:56:15","slug":"naiste-aluspuksid-100-aastat-tagasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502","title":{"rendered":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Made Uus, vabakutseline k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, T\u00dc VKA rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 osakonna lektor<\/i><\/p>\n

21. sajandil on alusp\u00fckste kandmine nii iseenesestm\u00f5istetav, et neist loobumine ei tule kellelgi m\u00f5ttessegi. P\u00fcksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta \u00f5pib potil k\u00e4ima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid alusp\u00fcksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni selle ajani kuulusid p\u00fcksid vaid meeste riietuse juurde.<\/p>\n

Naiste alusp\u00fckste kasutamine on toimunud t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadega. Antiikajal olid need tarvitusel, keskajal kasutus kadus ja tuli 16. sajandil j\u00e4lle, siis aga ainult Prantsuse ja Inglise \u00f5ukonda ja v\u00f5is seal olla vaid n\u00e4itlejate ja prostituutide erip\u00e4raks. 17. ja 18. sajandil p\u00fcksid j\u00e4lle kaovad ning 18. sajandil peeti alusp\u00fckste kandmist lausa k\u00f5lvatuks ja korralikele naistele h\u00e4bistavaks.<\/p>\n

P\u00fcsiva ja kombelisena tulid p\u00fcksid naiste riietusse alles 19. sajandil ja esmalt k\u00f5rgemas \u00fchiskonnaklassis. Aastast 1807 mainitakse Prantsusmaal, et p\u00fcksimood on tulnud sinna v\u00e4ikestele t\u00fcdrukutele Londonist. 1822. aastast on juba informatsioon: \u201eet linnas v\u00f5ib n\u00e4ha k\u00e4imas naisi, kelle seeliku \u00e4\u00e4re alt paistab m\u00f5ne s\u00f5rme laiuselt pitskaunistustega p\u00fcksis\u00e4\u00e4r\u201d. V\u00e4ike killuke jalast oli erutavam, kui alasti keha kunagi tulevikus! Kui t\u00fctarlaste p\u00fckstes ei n\u00e4htud midagi h\u00e4benemisv\u00e4\u00e4rset, siis naiste p\u00fckstest alguses ei r\u00e4\u00e4gitud; p\u00fckse esitleti moelehtedeski ainult n\u00e4itlejate jalas. 19. sajandi keskel said enesele p\u00fcksid keskklassi k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised linnades ja h\u00e4rrasrahva teenijannad. Neile j\u00e4rgnesid prostituudid, kes olid p\u00e4rit madalamast ja vaesemast \u00fchiskonnakihist, kuid kelle riidevarud sarnanesid k\u00f5rgema seisuse naiste omadele. Alles 19. sajandi l\u00f5pus said alusp\u00fcksid jalga esimesed talunaised. Enne p\u00fckste kasutamist oli talunaistel ainukeseks alusr\u00f5ivaks pikk linane s\u00e4rk, mille peal kanti maani seelikut. Jalas\u00e4\u00e4ri katsid p\u00f5lveni sukad ja k\u00fclmal ajal m\u00e4hiti reite \u00fcmber villaseid r\u00e4tikuid.<\/p>\n

P\u00fckste mittesoosimisest annab \u00fclevaate n\u00e4iteks j\u00e4rgmine teade K\u00f5pust: \u201eNaised sel ajal, kui ma olin veel plikake (s\u00fcnd 1902), p\u00fckse ei kandnud, kuna neid peetud parunipreilide ja prouade veiderdusteks. Isegi mitte talvel k\u00fclmaga, kui tuli koos meestega k\u00e4ia n\u00e4iteks heinaveol.\u201d (KV 631:92) Need v\u00e4hesed talunaised, kes alusp\u00fckse kandsid oli enamjaolt seotud teenistusega m\u00f5isas, kus nad said l\u00e4hemalt tutvuda sealse pesuga ning v\u00f5tsid omaks p\u00fckste kandmise ja tegumoed. Selleks ajaks kuulusid ka Eestis paljude provintsiharitlaste \u2013 \u00f5petajate, pastorite, apteekrite, vallasekret\u00e4ride jt naised p\u00fckste kasutajate hulka.<\/p>\n

20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel olid vanemad maanaised v\u00e4ga kinni oma noorp\u00f5lve riietumistavades. On t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et nad ei kasutanud p\u00fckse, kuna ei v\u00f5tnud omaks ka uut linnalikku l\u00fchemat ja kitsamat riietust, mis tegi p\u00fckste kasutuse mugavamaks ja ka vajalikuks. Maani ja mitmekihilise seelikukuhja all olid p\u00fcksid v\u00e4ga t\u00fclikad ja ebamugavad, eriti kui oli vajadus h\u00e4da teha. Ilma p\u00fcksteta aeti see asi \u00e4ra p\u00fcsti seistes ja teiste ees h\u00e4benemata, suurema h\u00e4da korral \u00fcldjuhul k\u00fckitati. Probleeme ja ebamugavusi oli alusp\u00fckste kandmisega veelgi \u2013 kuna puudusid v\u00e4ljakujunenud mugavad l\u00f5iked ja valmistamise viisid, siis esimesed p\u00fcksid valmistati m\u00f5nel juhul ka meeste p\u00fckste j\u00e4rgi ja need tundusid naisterahva jalas eriti ebamugavad. 20. sajandi alguses hakkas naiste alusp\u00fckste l\u00f5ikeid ilmuma saksakeelsetes moelehtedes, hiljem ka eestikeelsetes.<\/p>\n

P\u00fckse kasutati algul juhuslikult ja p\u00f5hiliselt talvel, peamiselt kodust kaugemale \u2013 k\u00fclla, laadale, kirikusse v\u00f5i kooli minnes, tavaoludes oldi ilma. Naiste suhtumine p\u00fckstesse oli alguses v\u00e4ga tunneterikas. Naisel oli h\u00e4bi, kui saadi teada, et ta p\u00fckse kannab; see andis p\u00f5hjust ka taga r\u00e4\u00e4kimiseks. Eriti vanemad inimesed ei pidanud p\u00fckstest lugu. Soomest on teada \u00fcks juhtum, kus neiu l\u00e4ks 1897. aastal mehele ja oli valmistanud veimevakka ka p\u00fcksid. \u00c4mma meelest ei olnud need mitte ainult tarbetud, vaid ka kombetud, selliste keeruliste harudega. Minia peitis need algul uues kodus p\u00f6\u00f6ningule lukuga kirstu ja v\u00f5is neid kasutada ning pesta ainult lapsep\u00f5lvekodus k\u00e4ies.<\/p>\n

P\u00fckste kasutamist peeti kaua salajas ka meeste eest, isegi s\u00f5na oli tabu \u2013 tarvitati vaid m\u00f5isteid nagu \u201cneed millest ei sobi r\u00e4\u00e4kida\u201d, \u201cv\u00e4lja\u00fctlematud\u201d v\u00f5i lihtsalt \u201eneed\u201c. P\u00fckste pesemine ja kuivatamine toimetati samuti salaja. Halliste khk-st Abja vallast on aga j\u00e4rgmine teade: 19. sajandi l\u00f5pus oli keegi mees \u201ekui talvel n\u00e4gi, et naisel olid p\u00fcksid jalas (reega s\u00f5ites l\u00e4ks regi \u00fcmber ja reisijad kukkusid kraavi) need p\u00fcksid kodus kirvega paku peal puruks raiunud!!!\u201d. (KV 632:495) Teateid on ka olukordadest, kus naine kandis alusp\u00fckse kuni abiellumiseni: \u201ePeale abiellumist ema neid pesusid enam ei kandnud, vaid ainult s\u00e4ilitas neid kirstus. Pesud olid k\u00fcll n\u00e4ha kantud, aga mitte eriti kulunud.\u201c (KV 632:134)<\/p>\n

Alles linnaliku riietuse j\u00f5udmine maapiirkondadesse ja maarahva suurem liikumisvabadus viis selleni, et p\u00fcksid kiideti pikkam\u00f6\u00f6da heaks. Lisaks hakati esimese iseseisvusaja alguses rahvast ka h\u00fcgieenik\u00fcsimustes valgustama.<\/p>\n

Kuid veel 1960. aastatel leidus vanemaid naisi, kes ei tarvitanud iga p\u00e4ev alusp\u00fckse. Sellest annab teada j\u00e4rgmine teade Mihklist: \u201eAlusp\u00fckse ei kandnud aastatel 1920\u201340 mitte k\u00f5ik naised, eriti just vanad naised. Oli veel 60-ndail aastail neid naisi, kes ei olnud oma eluaja v\u00e4ltel kunagi p\u00fckse kandnud.\u201d (ERM KV 632:409) V\u00f5ib \u00f6elda, et 1910.\u20131930. aastatel s\u00fcndinud naised on esimene kogu elu alusp\u00fckse kasutav p\u00f5lvkond, kes on need endale juba lapsep\u00f5lves saanud ja siis harjunud kandma.<\/p>\n

Alusp\u00fckste tegumoed<\/strong><\/p>\n

Kasutuses on olnud erineva tegumoega p\u00fckse. K\u00f5ige vanemad on s\u00e4\u00e4rte \u00fchendus\u00f5mbluses alt ja tagant lahtised, kuni meetri pikkuste s\u00e4\u00e4rtega p\u00fcksid ehk s\u00e4\u00e4resoojendajad.<\/i> P\u00fckste \u00fclesandeks oli kaitsta jalgu k\u00fclma ilma ja kareda r\u00f5ivastuse eest, mis p\u00f5lved ja reied katki h\u00f5\u00f5rusid. Lahtised p\u00fcksid koosnevad kahest pikast s\u00e4\u00e4rest, mis on \u00fclevalt \u00e4\u00e4rest kroogitud v\u00f5i volditud ja \u00f5mmeldud v\u00e4rvli k\u00fclge. S\u00e4\u00e4red on omavahel \u00fchendatud esi\u00f5mbluses v\u00e4rvlist allapoole 10\u201320 cm pikkuselt. P\u00fcksid seoti paelaga v\u00f6\u00f6 kohal tagant risti ja s\u00f5lmiti ees. P\u00f5hiline kasutusaeg oli neil 19. sajandi l\u00f5pust kuni 1920. aastateni. Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikogus on vanimad p\u00fcksid 1886. aastast. Neist \u00fched (ERM A 578:151) on lahtiste s\u00e4\u00e4rtega, selja tagant n\u00f6\u00f6riga seotavad p\u00fcksid ja teised (ERM A 578:152) k\u00fclgedelt puusade pealt n\u00f6\u00f6biga suletavad, s\u00e4\u00e4red jalgade vahelt lahtised. M\u00f5lemad on valgest puuvillasest riidest masinaga \u00f5mmeldud, s\u00e4\u00e4red kaunistatud n\u00f6\u00f6rvoltide ja broderiipitsiga. P\u00fckste valmistaja (s\u00fcnd 1864) teenis saksu 20.\u201367. eluaastani, algul Viljandis, siis Tartus. Kolmandad vanimad kogus olevad p\u00fcksid (ERM A 588:6) kuulusid Viljandi khk Kabala m\u00f5isa sepa naisele, kes valmistas need u 1885\u20131890 paiku.<\/p>\n

\"053275_ERM_A_617_44\"<\/a><\/p>\n

ERM A 617:44 <\/i><\/p>\n

\"A_578_151_nt0014\"<\/a><\/p>\n

ERM A 578:151<\/i><\/p>\n

\"A_578_152nt0017\"<\/a><\/p>\n

ERM A 578:152 <\/i><\/p>\n

\"A_588_6nt0007<\/a><\/p>\n

ERM A 588:6<\/i><\/p>\n

20. sajandi alguses muutusid p\u00fcksid jalgevahelt kinnisteks. Neile tehti puusajoonel k\u00fclgedele l\u00f5hikud, mis suleti v\u00f6\u00f6kohal algul paeltega, hiljem n\u00f6\u00f6pidega. Poest sai osta metallist valge puuvillase riidega kaetud pesun\u00f6\u00f6pe, kui selleks raha j\u00e4tkus. N\u00f6\u00f6pkinnistega p\u00fckstel moodustavad vanema r\u00fchma lakaga<\/i> p\u00fcksid, millele on iseloomulik seljal n\u00f6\u00f6pidega suletav l\u00f5ikekohane v\u00e4rvel v\u00f5i passe ja tagaosas lakk (klapp), mida v\u00f5is avada ilma, et tarvitseks p\u00fckse p\u00e4ris lahti v\u00f5tta. Lakaga p\u00fckste p\u00f5hiline kasutusaeg oli 1910.\u20131920. aastate l\u00f5puni.<\/p>\n

\"053464_ERM_A_688_94\"<\/a><\/p>\n

ERM A 688:94. Paeltega suletavad p\u00fcksid, millele on hiljem n\u00f6\u00f6paukudele n\u00f6\u00f6bid peale \u00f5mmeldud.<\/i><\/p>\n

\"053366_ERM_A_643_212\"<\/a><\/p>\n

ERM A 643:212. Seljal n\u00f6\u00f6pidega suletava v\u00e4rvliga p\u00fcksid. <\/i><\/p>\n

\"A_624_66n\"<\/a><\/p>\n

ERM A 624:66<\/i><\/p>\n

Hilisematel n\u00f6\u00f6bitavatel p\u00fckstel on esi- ja tagaosa \u00fchelaiune ja v\u00f5rdselt v\u00e4rvli k\u00fclge kroogitud. Esiosa v\u00e4rvli otstes on n\u00f6\u00f6bid, mis suletakse tagumise v\u00e4rvli n\u00f6\u00f6paukudes. P\u00fckstel on esiosa v\u00e4rvli otstesse v\u00f5i n\u00f6\u00f6bi alla \u00f5mmeldud m\u00f5lemale poole pikad paelad juhuks, kui n\u00f6\u00f6p kogemata kaob v\u00f5i n\u00f6\u00f6pauk rebeneb.<\/p>\n

\"053767_ERM_A_930_3\"<\/a><\/p>\n

ERM A 930:3. K\u00fclgedel n\u00f6\u00f6bitavad p\u00fcksid.<\/i><\/p>\n

Revolutsioon aluspesus toimus 1920. aastatel, mil mood n\u00f5udis naistelt korseti asemel lamedat ja sirget siluetti. 1927. aastal ilmuma hakanud Taluperenaise esimeses numbris tutvustab Helmi Treilman artiklis \u201cMoodne pesu\u201d uuemate alusp\u00fckste vajalikkust j\u00e4rgmiselt: \u201eP\u00e4\u00e4lmiste riiete moodide muutused toovad paratamatult endaga kaasa ka pesumoodide muutused. Ei ole ju m\u00f5eldav, et praeguste saledate ja v\u00f5rdlemisi kitsaste kleitide alla mahuks meie emade hiigla laienditega pesu.\u201d Kui vanemate p\u00fckste puhul kasutati palju kodus valmistatud linast v\u00f5i poollinast riiet, siis hilisemad p\u00fcksid on valdavalt \u00f5hemast poepuuvillasest riidest (batistist) valmistatud. Uued nn modernp\u00fcksid<\/i> (A. Varma \u201e\u00d5mblust\u00f6\u00f6de tehnika I. Pesut\u00f6\u00f6 k\u00e4siraamat\u201d) olid nii l\u00fchikesed, et s\u00e4\u00e4re pikkus oli vaid m\u00f5ni sentimeeter ja p\u00fckste laiust nii palju, et \u00fcle puusade mahuks. \u00dcleval seisid p\u00fcksid pesukummiga.<\/p>\n

\"053647_ERM_A_797_9\"<\/a><\/p>\n

ERM A 797:9. Modernp\u00fcksid.<\/i><\/p>\n

Eraldi r\u00fchma moodustavad paksud talvep\u00fcksid. Nende puhul ei saa me sarnasust otsida ei l\u00f5igetes ega ajas, vaid pigem materjalis. Neid on kasutatud kogu alusp\u00fckste kasutusel oleku aja. 19. sajandil oli p\u00fckste materjal enamjaolt poolvillane, aga ka t\u00e4isvillane. 1910. aastatel tuli saadavale flanell, mis kiiresti villase materjali v\u00e4lja vahetas, kuna oli pehmem ja soojem, lisaks oli flanellist p\u00fckse kergem pesta.<\/p>\n

\"053632_ERM_A_781_49\"<\/a><\/p>\n

ERM A781:49. Flanellist talvep\u00fcksid.<\/i><\/p>\n

Naiste alusp\u00fckste l\u00f5igete ja materjalide muutumine on toimunud pikkam\u00f6\u00f6da. \u00dchel ajal on kasutuses olnud erinevad p\u00fcksit\u00fc\u00fcbid. Alguses valmistati p\u00fckse linasest riidest, siis puuvillasest ja l\u00f5puks ka siidist. Vanemat t\u00fc\u00fcpi pesu oli rikkalikult kaunistatud pitside ja tikandiga, hiljem j\u00e4id kaunistused tagasihoidlikumaks. Pikka aega \u00f5mmeldi pesu p\u00f5hiliselt kodus ise, alates 1930. aastatest hakati tarvitama ka poepesu. P\u00fcksid hakkasid j\u00e4\u00e4ma v\u00e4iksemaks nii pikkuselt kui laiuselt. P\u00fcksis\u00e4\u00e4red l\u00fchenesid koos seelikutega ajani, mil mini saavutas 1970. aastatel nii napid proportsioonid, et p\u00fcksid selgelt ja uhkelt n\u00e4htavad olid. 20. saj l\u00f5puks on aluspesu v\u00e4ljakutsuvalt r\u00f5ivaste alt n\u00e4htavale toodud, pikkadest alusp\u00fckstest on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid paelad stringide n\u00e4ol.<\/p>\n

 <\/p>\n

Artikkel on valminud T\u00dc VKA rahvusliku tekstiili eriala seminarit\u00f6\u00f6 \u201eAlusp\u00fckste kasutuseletulek Eesti maanaiste hulgas\u201c (2007) p\u00f5hjal. T\u00e4ismahus uurimist\u00f6\u00f6d saab lugeda siit:<\/p>\n

http:\/\/muuseum.viljandimaa.ee\/aastaraamat\/2007\/uus.pdf<\/a><\/p>\n

http:\/\/muuseum.viljandimaa.ee\/aastaraamat\/2007\/tahvlid.pdf<\/a><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Made Uus, vabakutseline k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, T\u00dc VKA rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 osakonna lektor 21. sajandil on alusp\u00fckste kandmine nii iseenesestm\u00f5istetav, et neist loobumine ei tule kellelgi m\u00f5ttessegi. P\u00fcksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta \u00f5pib potil k\u00e4ima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid alusp\u00fcksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4510,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-4502","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nNaiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Made Uus, vabakutseline k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, T\u00dc VKA rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 osakonna lektor 21. sajandil on alusp\u00fckste kandmine nii iseenesestm\u00f5istetav, et neist loobumine ei tule kellelgi m\u00f5ttessegi. P\u00fcksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta \u00f5pib potil k\u00e4ima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid alusp\u00fcksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-03-11T05:56:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"678\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi\",\"datePublished\":\"2014-03-11T05:56:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502\"},\"wordCount\":1667,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/A_624_66n.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502\",\"name\":\"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/A_624_66n.jpg\",\"datePublished\":\"2014-03-11T05:56:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/A_624_66n.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/03\\\/A_624_66n.jpg\",\"width\":1200,\"height\":678},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4502#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Made Uus, vabakutseline k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, T\u00dc VKA rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 osakonna lektor 21. sajandil on alusp\u00fckste kandmine nii iseenesestm\u00f5istetav, et neist loobumine ei tule kellelgi m\u00f5ttessegi. P\u00fcksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta \u00f5pib potil k\u00e4ima ja sellest saab harjumus kogu eluks. Kuid sada aastat tagasi puudusid alusp\u00fcksid veel paljude naiste garderoobist, ja mitte ainult Eestis. Kuni…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-03-11T05:56:15+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":678,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi","datePublished":"2014-03-11T05:56:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502"},"wordCount":1667,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502","name":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","datePublished":"2014-03-11T05:56:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","width":1200,"height":678},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4502#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Naiste alusp\u00fcksid 100 aastat tagasi"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/A_624_66n.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-1aC","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4502"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4502\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4515,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4502\/revisions\/4515"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}