{"id":4279,"date":"2014-02-06T08:36:10","date_gmt":"2014-02-06T06:36:10","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279"},"modified":"2014-02-11T09:02:27","modified_gmt":"2014-02-11T07:02:27","slug":"jalle-paasukesest-ehk-vanadest-fotodest-muisis-ja-mujal-2-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279","title":{"rendered":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Vahur Puik, fotop\u00e4randientusiast<\/a><\/p>\n

Olles oma kahe n\u00e4dala eest avaldatud kirjutist<\/a> nii- ja naapidi \u00fcle lugenud, et otsustada, millest ja kuidas t\u00e4pselt edasi kirjutada, j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et hakkasin sellele, kuhu ma tegelikult v\u00e4lja tahan j\u00f5uda, liiga suure kaarega l\u00e4henema, ja et aeg sai otsa, siis j\u00e4i jutt \u00fcsna \u00f5hku rippuma. Tahtsin seekord olla konkreetsem: esitada oma p\u00f5hiteesid kohe alustuseks ning seej\u00e4rel asuda neid p\u00f5hjendama, mitmeid digip\u00e4randi valdkonna vastuolusid t\u00e4psemalt anal\u00fc\u00fcsima, konkreetseid probleeme v\u00e4lja tooma. Ainest j\u00e4tkus ja s\u00fcvenedes tekkis \u00fcha juurde, nii et jutt sai pikk, aga sellele vaatamata kaugeltki mitte ammendav. Ma arvan, et mitmetes k\u00fcsimustes on h\u00e4dasti vaja laiemat diskussiooni, loodan seda algatada, aga mul on ka omapoolseid ettepanekuid ja \u00fcleskutseid.<\/p>\n

\"349_411\"<\/a><\/p>\n

Johannes P\u00e4\u00e4suke. Maja Kalaturu uul. 4, ERM Fk 349:411<\/a>, Eesti Rahva Muuseum. <\/em>Muisist v\u00f5ib m\u00f5ningate piltide juurest leida siiski ka m\u00f5nev\u00f5rra suuremaid kujutisi, n\u00e4iteks sellest \u00fclesv\u00f5ttest on Muisis nii skanneeritud negatiivi pisike kujutis (pikema k\u00fcljega 640 pikslit)<\/a> kui ka siintoodud maha pildistatud (mitte skaneeritud) kujutis kontaktkopeeritud paberfotost<\/a>, kus pildiosa pikem k\u00fclg on natuke \u00fcle 1000 piksli (faili suurus 237 kilobaiti). K<\/em>a \u00fchest eelmises postituses kasutatud pildist<\/a> on samasugune m\u00f5nev\u00f5rra suurem kujutis k\u00e4ttesaadav, seega ei olnud minu eelmises postituses kasutatud v\u00e4ide, et \u201ckujutised on suurimad, mis praegu Muisist vabalt k\u00e4ttesaadavad\u201d p\u00e4ris \u00f5ige.<\/em><\/p>\n

Olgugi et mainisin esimeses osas korduvalt autori\u00f5igusi, ei r\u00f5hutanud ehk siiski piisavalt, et minu peat\u00e4helepanu on ennek\u00f5ike suunatud kultuurip\u00e4randile, mis on avalikus omandis (inglise keeles public domain<\/em>, nagu endalegi \u00fcllatuseks avastasin, on mitmete eurodokumentide ametlikus eestikeelses t\u00f5lkes kasutatud selles t\u00e4henduses ka m\u00f5istet \u201c\u00fcldkasutatavad\u201d). See t\u00e4hendab n\u00e4iteks digiteeritud ajaloolisi fotosid, mille autorite surmast on m\u00f6\u00f6dunud \u00fcle 70 aasta (nagu P\u00e4\u00e4suke) ja mille varalised autori\u00f5igused on seega aegunud, aga samamoodi ka avalikus omandis olevate esememuseaalide (nt kinnaste) muuseumides loodud digikujutisi, mis nii autori\u00f5iguse seadusest kui ka avaliku sektori teabe direktiivist tulenevalt on avalikku omandisse kuulunud nende loomisest peale.<\/p>\n

Osutasin esimeses osas, et olukorras, kus muuseumiseaduse<\/a>, Muisi kohta k\u00e4iva m\u00e4\u00e4ruse<\/a> ja avaliku sektori teabe direktiivi j\u00e4rgi on seatud eesm\u00e4rgiks digiteeritud kultuurip\u00e4randile v\u00f5imalikult laialdase ja piiranguteta juurdep\u00e4\u00e4su tagamine, on (1) Muisis avaldatud digikujutised \u00fcldiselt v\u00e4ga v\u00e4ikesed ja (2) suuremad failid ei ole vabalt k\u00e4ttesaadavad, sest muuseumid tahavad suurte kujutiste (nn tr\u00fckifailide) m\u00fc\u00fcgist tulu teenida (v\u00f5i pigem on neid selleks kohustatud).<\/p>\n

Kuigi kasutatud pildin\u00e4ited pidid niigi t\u00f5estama, et m\u00f6\u00f6dunud sajandi alguse klaasnegatiivid sisaldavad 4 v\u00f5i rohkem korda enam infot, kui laseb n\u00e4ha Muisi uues m\u00e4\u00e4ruses n\u00f5utud miinimumsuurusega kujutis, siis soovist v\u00f5tta aluseks mingeid konkreetsemaid kriteeriume j\u00f5udsin eelmisel korral pildilise informatsiooni m\u00f5\u00f5detavuse k\u00fcsimuseni, mis j\u00e4i vastamata. Nimetasin seda k\u00fcsimust p\u00f5hjapanevaks, sest see, mis sellele vastates tuleb ilmsiks Eesti kultuurip\u00e4randi digiteerimise korralduse kohta tervikuna, on \u00fclioluline. J\u00f5uan selleni aga alles k\u00e4esoleva kirjat\u00fcki l\u00f5puosas.<\/p>\n

Oma esimese postituse n\u00e4idetega tahtsin tegelikult vastata olemuslikule k\u00fcsimusele selle kohta, kas me saame \u00f6elda, et ajaloolise foto (vm museaali) digikujutis on tehtud vabalt k\u00e4ttesaadavaks, kui ligip\u00e4\u00e4s on \u00fcksnes murdosale originaalis sisalduvast informatsioonist \u2013 minu veendumus on, et ei saa.<\/strong><\/p>\n

\"349_411<\/a><\/p>\n

Detail \u00fclal toodud Johannes P\u00e4\u00e4sukese fotost, mis on l\u00f5igatud v\u00e4lja digikujutisest m\u00f5\u00f5tudega 3543×2575 pikslit, selliste m\u00f5\u00f5tudega jpg-fail on suurusega 1,5 megabaiti, seega j\u00e4\u00e4b uue m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi Muisi \u00fclespanemiseks lubatud failisuuruse piiridesse. Eristatavad on isegi aknast piiluvate inimeste n\u00e4od, kirjad siltidel on loetavad. Sellise suuruse juures muutub suurem osa pildis sisalduvast infost juba n\u00e4htavaks.<\/em><\/p>\n

Olles kindlaks teinud, et fotodel ja ka muudel kujutistel oleva info k\u00e4ttesaadavus on t\u00f5epoolest kitsendatud, on j\u00e4rgmine k\u00fcsimus, kas on mingit (juriidilist, moraalset) \u00f5igustust avalikus omandis olevale p\u00e4randile juurdep\u00e4\u00e4su piirata<\/strong> \u2013 arvan, et ei ole.<\/strong><\/p>\n

Ning enne veel, kui neid kahte v\u00e4idet t\u00e4iendavalt p\u00f5hjendama asun, ka konkreetne ja t\u00e4iesti ebaoriginaalne ettepanek \u2013 otsustada ja s\u00e4testada riiklikult, sh ka ministeeriumide reaalpoliitilistes juhistes, aga ka k\u00f5igis muuseumides koha peal, et digitaalse kultuurip\u00e4randi puhul on esmane eesm\u00e4rk muuta avalikus omandis olev digiteeritud kultuurip\u00e4rand<\/span> reaalselt ja maksimaalsel v\u00f5imalikul moel k\u00e4ttesaadavaks ja taaskasutatavaks.<\/strong><\/p>\n

Heidame pilgu v\u00e4rsketesse riiklikesse strateegiatesse. L\u00e4hiajal Riigikogus vastu v\u00f5etavas dokumendis \u201cKultuuripoliitika p\u00f5hialused aastani 2020\u201d<\/a> deklareeritakse, et \u201cmuuseumide eesma\u0308rk on kujuneda kaasaja ootustele ja vajadustele vastavateks ma\u0308luasutusteks\u201d ning et \u201criik toetab muuseumidesse kogutud teadmiste lahtimo\u0303testamist ning avalikku kasutusse toomist, muuhulgas la\u0308bi kaasaegsete e-lahenduste ja kogude digiteerimise\u201d. Mullu vastu v\u00f5etud \u201cInfo\u00fchiskonna arengukavas 2020\u201d<\/a> on eesm\u00e4rgiks, et \u201cEesti kultuuripa\u0308rand on tarbimiseks kogu maailmas vabalt ka\u0308ttesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (mash-up)\u201d.<\/p>\n

2011. aastast p\u00e4rinev valdkonna arengukava \u201cDigitaalne kultuurip\u00e4rand\u201d 2011-2016<\/a> t\u00f5deb, et \u201ckultuurip\u00e4randi digitaalsena s\u00e4ilitamine v\u00f5imaldab k\u00f5igil \u00fchiskonnaliikmetel seda ulatuslikumalt kasutada, lisab uusi v\u00f5imalusi elukestva \u00f5ppe korraldamiseks, tutvustab riiki ja tema kultuuri \u00fcle maailma\u201d ja et \u201cdigitaalne kultuurip\u00e4rand ei paku aga mitte ainult uusi e-teenuseid m\u00e4luasutuste jaoks, vaid loob v\u00f5imalusi uute teenuste arendamiseks, mis kasutavad digitaalset kultuurip\u00e4randit digitaalse sisuna\u201d. Eraldi r\u00f5hutatakse kultuurip\u00e4randi ressursside kasutatavust hariduses ja e-\u00f5ppes. Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2014-2017<\/a> on seatud eesm\u00e4rgiks, et \u201caastaks 2018 on Eesti jaoks olulised kultuuriv\u00e4\u00e4rtused digitaalsena k\u00e4ttesaadavad (EV 100)\u201d. Meie valitsusliidu tegevusprogrammi<\/a> j\u00e4rgi peaks meie digiteeritud kultuurivarad (ja nendega seotud kohalikud infos\u00fcsteemid ning portaalid) olema seotud kultuuriportaaliga Europeana, et \u201cmeie v\u00e4\u00e4rtuslik kultuurip\u00e4rand oleks k\u00e4ttesaadav k\u00f5ikidele eurooplastele\u201d.<\/p>\n

Samad p\u00f5him\u00f5tted leiab loomulikult erinevatest Euroopa dokumentidest (eks pigem on need avatud juurdep\u00e4\u00e4su ideed Eestigi dokumentidesse j\u00f5udnud sealtkaudu, mitte vastupidi): ennek\u00f5ike nt kolme aasta eest jaanuaris esitletud Euroopa digitaalset kultuurip\u00e4randit k\u00e4sitlenud anal\u00fc\u00fcsir\u00fchma ehk nn Tarkade komitee koostatud aruandest \u201cKultuurip\u00e4randi taass\u00fcnd\u201d<\/a>, aga ka 2011. a oktoobrist p\u00e4rinevast Euroopa komisjoni soovitusest kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdep\u00e4\u00e4su tagamise ja selle digitaalse s\u00e4ilitamise kohta<\/a>. Nende dokumentide moraal on lihtne: suurem ja vabam juurdep\u00e4\u00e4s kultuurip\u00e4randil on ainus v\u00f5imalus n-\u00f6 pildil ja konkurentsis p\u00fcsimiseks. Tarkade komitee tunnistab oma aruandes, et \u201ckultuurip\u00e4randi Internetis k\u00e4ttesaadavaks tegemisega seotud rahalised probleemid on suured, kuid suur on ka sellest saadav v\u00f5imalik kasu. Viimane ei seisne mitte ainult kultuurisisu k\u00e4ttesaadavuses, vaid ka majanduslikus kasus, kuigi seda ei saa t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta ega prognoosida.\u201d Teisis\u00f5nu, kultuurip\u00e4randis n\u00e4hakse kaalukat ressurssi, mille taaskasutusest on v\u00f5imalik luua uusi h\u00fcvesid.<\/p>\n

Seejuures ilmneb silmatorkav erinevus viidatud kohalikes ja Euroopa dokumentides \u2013 kui eurodokumendid toovad v\u00e4ga selgelt eraldi (peat\u00fckkides) v\u00e4lja just avalikus omandis oleva kultuurip\u00e4randi<\/strong>, mis moodustab v\u00e4ga suure osa Euroopa kultuurip\u00e4randist, siis meie Muuseumiseaduses, Muisi kohta k\u00e4ivas m\u00e4\u00e4ruses ega ka visiooni- ning strateegiadokumentides seda ei tehta.<\/strong> Sellist eristust muuseumivarade k\u00e4sitlemisel ei tee isegi Riigikontroll oma 2005. a auditis \u201cMuuseumivarade arvestus, s\u00e4ilimine ja kasutamine\u201d, sellele j\u00e4rgnenud \u201cMuuseumivarade arvestuse, s\u00e4ilimise ja kasutamise j\u00e4relauditis<\/a>\u201d (2011) ega ka auditis \u201cKultuurip\u00e4randi digiteerimine, digitaalsena k\u00e4ttesaadavuse ja s\u00e4ilimise tagamine\u201d<\/a> (2009). Kultuuriministeerium saatis detsembris m\u00e4luasutustele v\u00e4lja k\u00fcsimustiku \u201cKogude digiteerimise ajakava aastani 2018 ja valikukriteeriumid\u201d<\/a>, milles samuti digiteeritava p\u00e4randi autori\u00f5iguste k\u00fcsimustele eraldi t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6rata. Ainus koht, kus avalikus omandis olev materjal natuke eristamist leiab, on Rahvusarhiivi arhivaalide digiteerimise p\u00f5him\u00f5tete dokument<\/a>, milles \u201cautorio\u0303iguse ja\u0308rgi vabakasutusega\u201d dokumendid on \u00fcks kuuest arhivaalide grupist, mis on digiteerimist\u00f6\u00f6de kavandamisel prioriteetsed. K\u00f5ikjal mujal k\u00e4sitletakse meie kultuurip\u00e4randit tervikuna, kriteeriumiks on ennek\u00f5ike m\u00e4luasutuste kollektsioonidesse kuulumine.<\/p>\n

Ometi tundub avalikus omandis ja kaitstud autori\u00f5igustega kultuurip\u00e4randi eristamine v\u00e4ga oluline ja ka praktiline, sest just avalikus omandis olev p\u00e4rand on see, mida t\u00e4nu \u00f5iguslike piirangute puudumisele on palju lihtsam digitaalselt uuesti ringlusse lasta. See on ju tegelikult materjal, mida v\u00f5ib vabalt ja \u00fcksk\u00f5ik mis eesm\u00e4rgil kasutada, selle selline kuritarvitamine, mis j\u00e4taks kellegi \u00f5igusp\u00e4rasest tulust ilma, ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik.<\/p>\n

Oma \u201cKultuurip\u00e4randi taass\u00fcnni\u201d aruandes<\/a> arvavad eurotargad \u00fchem\u00f5tteliselt, et \u201cmudel, mille puhul kultuuriasutused v\u00f5tavad l\u00f5ppkasutajatelt \u00fcldkasutatavale materjalile juurdep\u00e4\u00e4su eest tasu\u201d ei ole \u201ct\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkusuutlik, sest turu tingimustes ei ole see konkurentsiv\u00f5imeline\u201d.<\/p>\n

Hulk autori\u00f5iguse piirangute leevendamise eest seisvaid organisatsioone, mis moodustavad COMMUNIA v\u00f5rgustiku<\/a>, avaldasid nelja aasta eest jaanuaris avaliku omandi manifesti (Public Domain Manifesto<\/a>), mille eesm\u00e4rk on r\u00f5hutada just avaliku omandi keskset t\u00e4htsust kultuuris laiemalt, panna paika sellise kultuurip\u00e4randi kasutamise \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted, sh digitaalsel kujul. \u00dcks manifesti keskseid ideid on, et teoste ja loomingu elueas on autori\u00f5iguse piirangud \u00fcksnes ajutine erandlik periood ning teoste kuulumine avalikku omandisse reegel. M\u00e4luasutuste oluline roll avalikus omandis materjalide hoidja ja vahendajana on samuti v\u00e4lja toodud.<\/p>\n

Avalikust omandist ongi v\u00e4ga paslik r\u00e4\u00e4kida just aasta alguses, kuiv\u00f5rd uute minevikuteoste avalikku omandisse j\u00f5udmine ehk \u00fcldkasutatavaks muutumine leiab varaliste autori\u00f5iguste aegumise t\u00f5ttu aset 1. jaanuaril (vt Aut\u00d5S<\/a> \u00a7 43). Seet\u00f5ttu on mitmel pool maailmas hakatud jaanuaris t\u00e4histama ka avaliku omandi p\u00e4eva (Public Domain Day<\/a>), et juhtida t\u00e4helepanu uutele n-\u00f6 vabaks minevatele teostele ja nende autoritele.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala algul oli ERMis toimunud konverentsil Muskul{A}tuur alapealkirjaga \u201cAvatus\u201d natuke juttu ka rahvusvahelisest OpenGLAM<\/a> algatusest, mille eesm\u00e4rgiks on samuti suurendada avatud juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4luasutustes (GLAM = galleries, libraries, archives, museums) hoitavatele kultuuriv\u00e4\u00e4rtustele.<\/p>\n

Teen siinkohal \u00fcleskutse moodustada Eestiski kohalik OpenGLAM algatusr\u00fchm<\/strong>, mis veaks eest avalikku omandit k\u00e4sitlevate materjalide, sh nt Creative Commonsi avaliku omandi m\u00e4rgi<\/a>, Europeana avaliku omandi harta<\/a> ja avaliku omandi kasutamise juhiste<\/a>, ka varemmainitud manifesti eestindamist ja laiemat tutvustamist ning v\u00f5taks plaani aasta p\u00e4rast jaanuaris meilgi avaliku omandi teemat v\u00e4\u00e4rikalt t\u00e4histada, korraldada (nt kooli\u00f5pilaste hulgas) avalikus omandis oleva kultuurivara taaskasutamiskonkursse vmt, et propageerida vabaks l\u00e4inud p\u00e4randi uude ringlusse toomist.<\/p>\n

Loomulikult ei saa igasuguse taaskasutamise puhul unustada autorite aegumatuid isiklikke \u00f5igusi (seda Eesti Autori\u00f5iguse seaduse m\u00f5istes, inglise keeles nimetatakse neid ka moraalseteks \u00f5igusteks), mille j\u00e4rgi on autoril muu hulgas \u00f5igus ju piirata ka teose muutmist (\u00f5igus teose puutumatusele, vt Aut\u00d5S<\/a> \u00a7 12), mis oluliselt m\u00f5jutab teose taaskasutamist (ning mida vabama autori\u00f5iguse ja avaliku omandi eestk\u00f5nelejad peavad ebam\u00f5ttekalt rangeks ja taaskasutust liigselt p\u00e4rssivaks). Kindlasti paremini on teadvustatud \u00f5igus autorsusele, mille j\u00e4rgi peab teose kasutamisel autorile viitama. Avalikus omandis olevate teoste puhul on teadlikult viitamata j\u00e4tmine eetiliselt v\u00e4\u00e4r, aga ei p\u00f5hjusta sellegipoolest kellelegi majanduslikku kahju.<\/p>\n

Loogiline oleks arvata, et riik ja m\u00e4luasutused peaksid k\u00f5igiti hea seisma enda valduses olevate teoste hoidmise eest ning nende levitamisel ja kasutamisel kaitsma ka autorite \u00f5igusi (ehk t\u00e4itma seadust). Seega tundub iseenesestm\u00f5istetav, et Muis kui \u00fcks keskne juurdep\u00e4\u00e4suv\u00e4rav kultuurivarale peaks n\u00e4itama eeskuju ka teostele viitamise osas.<\/p>\n

\"Screenshot<\/a><\/p>\n

Muisi ekraanivaade lehek\u00fcljest<\/a>. Sinisega olen esile t\u00f5stnud Muisi genereeritud viite konkreetsele museaalile, antud juhul \u00fchele Johannes P\u00e4\u00e4sukese fotole.<\/em><\/p>\n

Aga nii ehmatav, kui see ka pole, siis ei ole see sugugi nii. Muisis on iga museaali lehel palve t\u00f6\u00f6 kasutamisel selle p\u00e4ritolule viidata koos automaatselt genereeritud viitega (\u00fclaloleval ekraanit\u00f5mmisel sinisega esile t\u00f5stetud), mis aga ei sisalda infot autori kohta, vaid \u00fcksnes teose nimetust, kogunumbrit, omanikmuuseumi ning Muisi-linki. Et oma avastust kontrollida, siis otsisin Muisist v\u00e4lja kaasaegse autori, Tartu fotokunstnik Toomas Kalve pildi seeriast \u201cSurnukuur\u201d<\/a> \u2013 sama lugu, kuigi Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvate piltide kirjete juures on autori andmed olemas, siis infot sellelt andmev\u00e4ljalt automaatviitesse ei kaasata. Imedesse uskumata v\u00f5tkem prooviks siis ka \u00fcks maal \u2013 Elmar Kitse \u00f5limaal 1946. aastast \u201cVaade Tartu \u00f5lletehasele\u201d<\/a>, Muisi info sellele teosele viitamise kohta on j\u00e4rgmine: \u201cMuseaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Vaade Tartu \u00f5lletehasele, EKM j 39323 M 6424, Eesti Kunstimuuseum, http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/250388\u201d \u2013 taas ei mingit m\u00e4rkust autori kohta. Skandaalne ju, aga omal kombel \u00fcsna koosk\u00f5las varasema avastusega selle kohta, et Eesti kultuurip\u00e4randi kohta k\u00e4ivates dokumentides ei leia vabade ja kaitstud autori\u00f5igustega kultuurivarade eristust, loeb vaid see, kas miski kuulub kuhugi kogusse.<\/p>\n

Tegelikult tekitab museaalidele viitamisel lisasegadust veel ka Muisis vahetult kujutise all olev pildiallkiri, milles on natuke teistsuguse vormistusega sama teave mis viiteski (st autorit ei ole toodud, aga kogunumber on sulgudes), ent Muisi-lingi asemel on hoopis faili nimi, mis muu hulgas sisaldab ka museaali kogunumbrit. Selline inimloetavuse praktika on ju iseenesest m\u00f5istlik ning pealegi on see n\u00f5utud ka kultuuriministeeriumi failinime moodustamise p\u00f5him\u00f5tete juhendis<\/a>, mis s\u00f5nastab \u00fcldp\u00f5him\u00f5tte, et \u201cfailinime j\u00e4rgi peab olema v\u00f5imalik tuvastada konkreetne museaal\u201d. On ju seegi osa viitamisest, et digikujutise failil s\u00e4iliks arusaadav side allikaga.<\/p>\n

Niisiis, kui Muisis on museaali lehel lausa kaks konkureerivat viidet (kuigi hetkel m\u00f5lemad ilma autorita): \u00fcks failinimega, teine Muisi-lingiga, siis teistes Eesti kultuurip\u00e4randiportaalides nagu Fotis<\/a>, Digar<\/a>, Kivike<\/a> (millest allpool pikemalt), sellist \u00fche objekti (museaali, arhivaali) kokkuv\u00f5tvat soovituslikku viidet \u00fcldse ei leia ning iga kasutaja \u00fclesanne on see ise eri andmeridade p\u00f5hjal kokku panna.<\/p>\n

Tasub t\u00e4hele panna, et Muisi-lingi l\u00f5pust leiame numbrilise identifikaatori, mille iga museaal Muisis saab, aga mille staatus ei ole p\u00e4ris selge. Nagu eespool n\u00e4gime, palutakse selle identifikaatoriga l\u00f5ppevat Muisi-linki kasutada museaalidele viidates. Nii v\u00f5iks eeldada, et tegemist on p\u00fcsiidentifikaatoriga, samas sellist m\u00f5istet nt Muisi m\u00e4\u00e4rusest<\/a> v\u00f5i muuseumiseadusest<\/a> ei leia, p\u00fcsiidentifikaatorite kasutuselev\u00f5tt on seatud \u00fcheks eesm\u00e4rgiks Kultuuriministeeriumi arengukavas aastateks 2014-2017<\/a>. Eriti kurioosne on, et kui Muisi enda lihtotsingus (ehk otsilahtris avalehe \u00fclemises parempoolses nurgas) kasutada sedasama identifikaatorit, siis Muis ei leia midagi. Selle tunnusega leiab museaali \u00fcles aga agregaatorportaalist e-kultuurip\u00e4rand (e-kultuur.ee)<\/a>, mis lisaks veel mitmele andmekogule otsib ka Muisi andmetest. Paradoksaalsel kombel on e-kultuur.ee, kus 2013. a tehti k\u00f5igest natuke \u00fcle 22 000 p\u00e4ringu, Muisi andmetest otsimisel kiirem, paindlikum ja j\u00e4relikult ka t\u00f5husam kui Muis ise. (Muisi seevastu tehti 2013. aastal 3 miljonit k\u00fclastust, millest pooled muuseumit\u00f6\u00f6tajate poolt, ning kokku 80 miljonit p\u00e4ringut.)<\/p>\n

Ilma salateadmisteta selle kohta, mida kujutab endast Muisi detailse otsingu<\/a> 9-osaline liitv\u00e4li pealkirjaga \u201cNumber\u201d, ei ole kellelgi v\u00f5imalik Muisist n\u00e4iteks ainult kogunumber ERM Fk 349:132 abil leida P\u00e4\u00e4sukese pilti Tartu vangimajast Jaani uulitsal<\/a> (t\u00e4helepanu, selles lingis sisalduv number ei ole eelmises l\u00f5igus mainitud Muisi-identifikaator, vaid midagi muud). \u00d5ige vastus on, et \u201cERM\u201d tuleb kirjutada esimesse, \u201cFk\u201d tagant neljandasse ja numbrid kahte j\u00e4rgnevasse lahtrisse, seejuures on tekstiv\u00e4ljad t\u00f5stutundlikud! E-kultuuris piisab \u00f5ige pildi leidmiseks, kui lihtotsingu lahtrisse panna nt \u201c349:132\u201d (aga v\u00f5ib kirjutada ka \u201ceRm fK 349:132\u201d).<\/p>\n

\"Screenshot<\/a><\/p>\n

Ekraanit\u00f5mmis Muisist \u00fche P\u00e4\u00e4sukese pildi<\/a> digikujutise salvestamisest.<\/em><\/p>\n

Aga vaatame, mismoodi Muisist vabaks kasutamiseks m\u00f5eldud digikujutise pildifaili \u00fcldse k\u00e4tte saab. V\u00f5tame j\u00e4rjekordse P\u00e4\u00e4sukese pildi<\/a>, mille juures on taas kaks kujutist: positiivfoto mahapildistatud kujutis ning skanneeritud klaasnegatiivi digikujutis. Kui seadus, m\u00e4\u00e4rus jm digip\u00e4randi strateegiadokumendid k\u00fcll kinnitavad, et Muisis leiduvad kujutised on vabaks kasutamiseks, siis \u00fchtegi nuppu v\u00f5i linki museaali meid huvitava kujutise allalaadimiseks me Muisist ei leia. J\u00e4\u00e4b \u00fcle tuttav v\u00f5te \u2013 paremklikk pildil. Ja v\u00f5imegi faili endale salvestada failinimega \u201cImageServlet.jpg\u201d. Ei mingit j\u00e4lge kogunumbrist ega ka Muisi identifikaatorist.<\/p>\n

T\u00e4pselt sama lugu on Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga Fotis<\/a> (siin n\u00e4iteks v\u00e4ike valim Carl Schulzi pildistatud 19. sajandi viimase veerandi Tartu vaateid<\/a>, nota bene<\/em> erinevalt Muisist on v\u00f5imalik Fotise otsingutulemusi jagada). Vahe on ainult selles, et saame endale faili nimega \u201cwatermark.jpeg\u201d ning arhiivi piltidel on piltide allservas lai must riba, millele on kirjutatud arhivaali number. Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi Digar mullu esitletud uues, nutiseadmes\u00f5bralikus versioonis<\/a> (praegu on paralleelselt alles veel ka vanem versioon<\/a>) on juba suurte t\u00e4htedega kiri \u201cLAADI ALLA\u201d ning selle juures nupp \u201cJPG\u201d (siin \u00fcks ERMi kirjastatud postkaart P\u00e4\u00e4sukese pildiga<\/a>). Failinimes on raamatukogude e-kataloogi Ester<\/a> kirje number, millest peale vaadates pildi p\u00e4ritolu \u00e4ra ei tunne ning \u00fcksnes selle j\u00e4rgi pildini tagasi j\u00f5uda tundub \u00fcsna keeruline, kuigi Digari enda otsingust leiab pildi selle Estri tunnusega uuesti \u00fcles k\u00fcll (mida ei saa kahjuks \u00f6elda p\u00fcsilingis sisalduva inimloetavama identifikaatori \u201cnlib-digar:63330\u201d kohta).<\/p>\n

Kirjandusmuuseumi samuti mullu valminud virtuaalses keldris ehk Kivikeses<\/a> leiame ka nupu, mis kujutise kohe alla salvestada lubab (n\u00e4iteks \u00fcks 19. sajandi Kaubahoovi nurga ja K\u00fc\u00fcni t\u00e4nava vaade<\/a>). Saadava faili nimes (antud juhul nt EKLA-12339-40830-94239.jpg) leiame arhiivkogu tunnuse \u2013 EKLA = Eesti Kultuurilooline Arhiiv \u2013 ning ka numbrikombinatsiooni, mis Kivikeses pildi k\u00f5rval oleval PID (p\u00fcsiidentifikaatori) v\u00e4ljal. S\u00e4iliku lehek\u00fcljelt leiame aga veel \u00fche hoopis teistsuguse PIDi (konkreetsel juhul EKLA-12339-40833-89516), mis sisaldub ka lehe p\u00e4ises ning url-adressis (koos kolmanda sarnase kujuga identifikaatoriga). M\u00f5ningase uurimise ja otsinguga katsetamise j\u00e4rel (seejuures Kivikese avalehe lihtotsing PIDidega p\u00e4rides midagi ei leia, k\u00fcll aga samas olev kiirotsing) selgub, et \u00fcks PID kuulub s\u00e4ilikule, teine aga konkreetsele kujutisfailile.<\/p>\n

Olgu, failinimed failinimedeks, aga pildifailide endi sisse on ju ometi v\u00f5imalik l\u00f5imida erinevaid metaandmeid, selleks on terve ports erinevaid standardeid<\/a>. Kusjuures metaandmetesse, erinevalt failinimest, v\u00f5iks struktureeritud moel \u00e4ra mahtuda p\u00f5him\u00f5tteliselt kogu museaali-arhivaali kirje, autorist ja kogunumbrist kirjelduse ja m\u00e4rks\u00f5nadeni v\u00e4lja. Kui vaatame toodud n\u00e4idete \u00e4ra salvestatud faile, siis ei leia me failide metaandmetest \u00fcldiselt mitte midagi peale faili enda kohta k\u00e4iva info (m\u00f5\u00f5t pikslites, bitis\u00fcgavus). Erandiks on \u00fcksnes esimene, ERMi kogu P\u00e4\u00e4sukese pildi fail<\/a>, mille kohta saame teada, et konkreetne digipilt on v\u00e4lklampi kasutamata kaameraga Nikon D70 pildistatud 2006. aasta 13. veebruari p\u00e4rastl\u00f5unal jmt, aga \u00fchtki viidet pildi museaalsele p\u00e4ritolule, r\u00e4\u00e4kimata autorist vms ei leia me sealtki. Niisiis, kuigi selliseid andmeid oleks v\u00f5imalik s\u00fcsteemselt failide k\u00fclge lisada (leidsin isegi l\u00f5imitud metaandmete manifesti<\/a>), pakuvad Muis ja teised p\u00e4randiportaalid meile vabaks kasutamiseks, sealhulgas ka edasi levitamiseks anon\u00fc\u00fcmseid digikujutisi.<\/p>\n

See vahepealne jutt j\u00f5udis viitamise juurest \u00fcsna tehniliste k\u00fcsimusteni failide salvestamise, nende nimede ja metaandmetega seoses, aga viitamisega on seotud veel m\u00e4rksa p\u00f5him\u00f5ttelisem aspekt, nimelt see, kuidas meie p\u00e4randiportaalides osutatakse teoste autori\u00f5igustele. Eelpool k\u00e4sitletut arvesse v\u00f5ttes ei ole muidugi \u00fcllatav, et Muisi museaali lehelt ei leia infot selle kohta, kas konkreetse museaali (varalised) autori\u00f5igused on kaitstud v\u00f5i vabad. Selle kindlaks tegemise kohustus on veeretatud hoopiski kasutajatele. Museaali viite alt j\u00f5uab Muisis olevate materjalide autori\u00f5iguste kohta k\u00e4ivale abilehek\u00fcljele<\/a>, mis lausa kubiseb vastuoludest. Esmalt tahetakse osutada autori\u00f5iguse seaduse s\u00e4ttele, mille alusel on autori\u00f5igusega kaitstavate teoste digitaalsed kujutised Muisi kaudu \u00fcldse \u00fcldsusele k\u00e4ttesaadavad, kuigi viidatud koht seaduses<\/a> (l\u00f5ige 1, punkt 4) r\u00e4\u00e4gib hoopis digiteerimisest kogu s\u00e4ilitamise eesm\u00e4rgil, mis ei ole k\u00e4ttesaadavaks tegemisega otseselt seotud. K\u00e4ttesaadavuse kohta peaks pigem k\u00e4ima sama paragrahvi 3. l\u00f5ige, mille j\u00e4rgi on m\u00e4luasutusel \u201c\u00f5igus oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus n\u00e4ituse ja kogu tutvustamise eesm\u00e4rgil\u201d. Ning, r\u00f5hutan, siinjuures on jutt autori\u00f5igusega kaitstud teostest!<\/p>\n

Edasi l\u00e4heb veel huvitavamaks. \u00dches l\u00f5igus r\u00e4\u00e4gitakse kujutiste kasutamisest isiklikuks otstarbeks, teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Siin peetakse ilmselt silmas Autori\u00f5iguse seaduse<\/a> \u00a7 19 (Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja \u00f5igusem\u00f5istmise eesm\u00e4rkidel). J\u00e4rgmine l\u00f5ik \u00fctleb aga, et digitaalseid kujutisi v\u00f5ib kasutada avaandmete p\u00f5him\u00f5ttel, mis peaks t\u00e4hendama ju igasuguste kasutuspiirangute puudumist, ent selle j\u00e4rel tulev l\u00f5ik keelab kujutiste kasutamise \u00e4rilistel eesm\u00e4rkidel meenete tootmiseks (kui teha midagi muud kui meened, siis vist ikkagi v\u00f5iks \u00e4ri teha). Seejuures on v\u00e4ga huvipakkuv selles l\u00f5igus sisalduv fraas \u201cdigitaalse kujutise autori\u00f5igusi omav muuseum\u201d, mis laseb arvata, nagu tekiksid digiteeritud kujutisele mingid t\u00e4iendavad omaette autori\u00f5igused. Selliste \u00f5iguste tekkimise \u00fcle on maailmas vaieldud \u00fcksjagu, aga \u00fcldiselt peaks olema peale j\u00e4\u00e4nud tervem\u00f5istuslik seisukoht, et digiteerimisel uusi \u00f5igusi siiski ei teki, sest selleks puudub vajalik originaalne loomepanus, ning nii on ka eespool juba viidatud Euroopa komisjoni soovituses kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdep\u00e4\u00e4su tagamise ja selle digitaalse s\u00e4ilitamise kohta<\/a> selgelt \u00f6eldud, et \u201cu\u0308ldkasutatav materjal ja\u0308a\u0308b ka pa\u0308rast digiteerimist u\u0308ldkasutatavaks\u201d (ning analoogselt ei teki digiteerimisel ka kaitstud autori\u00f5igustega teostele s\u00e4ilitava m\u00e4luasutuse kasuks uut \u00f5igustekihti).<\/p>\n

Fotises on iga foto lehel<\/a> k\u00fcll administratiivsete andmete l\u00f5ik ja selle all ka kasutus\u00f5iguse rida, mis aga paistab olevat k\u00f5ikjal t\u00e4itmata. Kirjandusmuuseumi Kivikeses leiame s\u00e4iliku lehelt<\/a> kasutuspiirangute rubriigi, mille all on lihtsalt s\u00e4iliku omanikuks m\u00e4rgitud muuseum \u2013 see on \u00fcsna loogiline, aga ei \u00fctle tegelikult midagi konkreetse teose varaliste autori\u00f5iguste kohta. Rahvusraamatukogu Digar on autori\u00f5iguste osas k\u00f5ige konkreetsem \u2013 nt siinse E. Selleke kirjastatud (ja ilmselt ka pildistatud) postkaardi lehel<\/a> on v\u00e4ga konkreetne rida \u201cAutori\u00f5igusega kaitstud: Ei\u201d. (Just selle pildi puhul on see seda huvitavam, et Eesti Fotograafide Eluloolise Andmebaasi andmetel<\/a> on Sellekese surma-aastaks 1976, millest l\u00e4htuvalt peaks tema loomingu varalised \u00f5igused veel kaitstud olema.)<\/p>\n

Minu meelest tuleb siit p\u00e4ris ilmekalt ja n-\u00f6 praktikas v\u00e4lja see, millele osutasin kirjat\u00fcki alguse poole strateegilisemate dokumentide p\u00f5hjal, et meie avalike kogude kultuurivara puhul ei taheta teha kaitstud ja vabade autori\u00f5iguste teoste selget eristust ning asutuste poolt on valdav tugev omanikuhoiak, mis laseb teoste oma kogudesse kuulumist r\u00f5hutades autorsuse v\u00e4lja toomise isegi kahe silma vahele j\u00e4tta (Muisi automaatviite n\u00e4itel). Seega tundub, et esmalt vajab \u00fclevaatamist ja l\u00e4bim\u00f5tlemist hoopis ideoloogiline k\u00fcsimus selle kohta, kas m\u00e4luasutus on teoste v\u00f5i teosed m\u00e4luasutuse teenistuses. Kui museaali v\u00f5i s\u00e4iliku puhul on tegemist autoriteosega, siis peaks autorsus olema alati korralikult v\u00e4\u00e4rtustatud ja v\u00e4lja toodud eespool p\u00e4randit s\u00e4ilitavast institutsioonist endast. Ning teiseks on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatult tarvis kogudes teha autori\u00f5igusep\u00f5hised revisjonid ning tuua \u00f5iguste staatus ning sellest tulenevad kasutusv\u00f5imalused v\u00f5i -piirangud k\u00f5igi teoste veebiesituste juures v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja.<\/p>\n

Minu hinnangul saabki seadusele tuginedes n\u00f5uda \u00fcksnes viitamist autorile, kogule (institutsioonile), kus teost s\u00e4ilitatakse, ei saa kasutajat sundida viitama, see saab olla pigem kasutaja haritusest ja kultuursusest l\u00e4htuv otsus, m\u00f5istmine, et korralik viide, mis sisaldab nii autorit kui allikat, on k\u00f5igi jaoks informatiivsem ning v\u00e4\u00e4rtustab ka kultuurip\u00e4randi talletamise ja vahendmisega tegelevaid asutusi (just nii soovitab ka nt Europeana avalikus omandis olevate teoste kasutamise juhend<\/a>). Selle eelduseks on aga omakorda j\u00e4llegi selge ja piisav info kogude poolt, mh siis ka, et Muisis museaali all toodud automaatviitesse oleks lisatud autor (ja et kaoks pildiallkirja ning sellest allpool toodud ametliku viite topeldus), et korrektsed t\u00e4isviited tekiksid teistessegi p\u00e4randiportaalidesse, et digikujutiste salvestamisel s\u00e4iliks failinimedes inimloetav viide allikale, et failide metaandmetes sisalduks ka muud andmev\u00e4ljad.<\/p>\n

\"REL2011<\/a><\/p>\n

\u00dcks 2011. a rahva ja eluruumide loenduse plakatitest<\/a>, millel on kasutatud fragmenti Johannes P\u00e4\u00e4sukese fotost<\/a>. Muuseumi kogunumbriga viide t\u00f5esti v\u00f5imaldab meil leida allika, aga kas avalikus omandis olevast teosest \u00fcksnes sellise detaili kasutamisel v\u00f5iks kaaluda ka viitest loobumist? V\u00f5i kas viites peaks olema ikkagi hoopis teose autori nimi, mitte kogunumber? Kui palju on neid, kes l\u00e4hevad pilti kogunumbri j\u00e4rgi otsima? Kui paljud oleksid m\u00e4rganud, kui viide oleks sisaldanud pigem Johannes P\u00e4\u00e4sukese nime?<\/em><\/p>\n

Aga tulen n\u00fc\u00fcd viitamise juurest uuesti tagasi kujutiste k\u00e4ttesaadavuse ja kasutamise k\u00fcsimuste juurde. Olen juba korduvalt n\u00e4idanud, et kuigi k\u00f5ikv\u00f5imalikes dokumentides kuulutatakse digiteeritud p\u00e4randi k\u00e4ttesaadavuse ja taaskasutatavuse t\u00e4htsust, on ka avalikus omandis oleva p\u00e4randi puhul vabalt k\u00e4ttesaadavad \u00fcksnes kujutised, mis sisaldavad v\u00e4ikest osa kujutistes sisalduvast infost. N\u00e4iteks Rahvusarhiiv, mis nagu eespool v\u00e4lja t\u00f5in, eristub edumeelsusega selles osas, et on ainsana avalikus omandis oleva materjali digiteerimist prioriteetseks pidanud, pakub oma fotode infos\u00fcsteemis Fotis \u00fcksnes 500-pikslise pikema k\u00fcljega kujutisi (nt \u00fcks Carl Schulzi \u00fclesv\u00f5te 19. sajandi viimase veerandi Tartust<\/a>). Minu j\u00e4relp\u00e4rimise peale sellise kujutise suuruse p\u00f5hjenduste kohta vastas filmiarhiivi spetsialist, et \u201cpilt on \/…\/ piisavalt suur, et sisust aru saada\u201d. Mulle tundub, et selline arusaamine on paraku \u00fcsna levinud.<\/p>\n

Sestap naasen veelkord pildilise informatsiooni k\u00fcsimuse juurde, mille juures kahe n\u00e4dala eest pooleli j\u00e4in. Ja j\u00e4rgmisest n\u00e4itest puust ja punasemat vist tuua ei oska. V\u00f5tame \u00fche lehek\u00fclje t\u00e4pselt saja aasta tagusest ajalehest (isegi n\u00e4dalap\u00e4ev on sama sattunud).<\/p>\n

\"1914-02-04<\/a><\/p>\n

4. lehek\u00fclg ajalehest Postimees, 6. veebruar 1914<\/a>, siin kujutis pikema k\u00fcljega 800 pikslit<\/em><\/p>\n

\u00dcksjagu on v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda t\u00f5epoolest. Pealkirjadest saab midagi aru, seega tekib meil ka mingi ettekujutus sellest, mida kirjutatakse (sel konkreetsel lehel pigem kuulutatakse), v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et saame aimu \u00fchiskonnast ja ajastust ka laiemalt, aga ometi ei arva keegi, et sellise kvaliteediga ajaloolise ajalehe lehek\u00fclg oleks ammendavalt k\u00e4ttesaadav. Kuidas siis fotode puhul selline arvamus tekkida saab?<\/p>\n

Eriti h\u00e4mmastav on, et nt Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi Digar uues versioonis, kus, nagu eespool n\u00e4itasin, on k\u00fcll ilus sinine nupp faili salvestamiseks, on vabalt k\u00e4ttesaadav kujutis muutunud v\u00e4iksemaks (pikema k\u00fcljega k\u00f5igest 600 pikslit), kui see oli vanemas versioonis. Kui juba vaadatud ERMi P\u00e4\u00e4sukese pildiga postkaardi lehelt uues Digaris<\/a> liikuda Estrisse, siis sealolev link Digarisse viib praegu veel selle postkaardi lehele vanas Digaris<\/a>, kus meil on sedasama postkaarti v\u00f5imalik suurendada, et detaile vaadata. R\u00e4\u00e4kimata pildist paremale j\u00e4\u00e4vatest linkidest tiff-failidele, mis k\u00fcll enam ei t\u00f6\u00f6ta, aga enne proovimist lubasid aimata, nagu saaksime alla laadida lausa maksimumkvaliteediga kujutise, nagu seda pakub USA Kongresside Raamatukogu (\u00fcks New Yorgi t\u00e4navavaade<\/a> nende kogust).<\/p>\n

\"Screenshot<\/a><\/p>\n

V\u00e4ljal\u00f5ige ekraanit\u00f5mmisest, kus vanas Digaris suurendatud postkaardile on asetatud uuest Digarist k\u00e4ttesaadav jpg-fail oma maksimumsuuruses<\/em>.<\/p>\n

Ilmselt m\u00e4ngib siin rolli fotodes sisalduva info mitmetahulisus ja juba esimeses postituses mainitud fotokujutiste lai reprodutseerimispotentsiaal. Fotode puhul r\u00e4\u00e4gitakse ju isegi nende emotsionaalsest laengust, v\u00f5ime sedagi mingit laadi infona k\u00e4sitleda, teisalt on fotokonservaatori jaoks informatiivne ka ajaloolise foto paberi struktuur. Nii on lihtne langeda demagoogiasse ja v\u00e4ita, et on piiritlematu, mis kellegi jaoks on informatiivne ja mis ei ole. Ma kardan, et nii ehk ongi v\u00f5imalik j\u00f5uda sellise pildi-sisust-saab-ju-aru-argumendini.<\/p>\n

Tegelikult on aga piire v\u00f5imalik t\u00f5mmata k\u00fcll. Ameerika \u00dchendriikides on riigiasutuste digiteerimisp\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise algatuse<\/a> raames loodud t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmed Don Williams, Michael Stelmach ja Steve Puglia paari aasta eest anal\u00fc\u00fcsinud fotokujutiste informatiivsust ning avaldanud selle kohta v\u00e4ga huvitava ettekande<\/a>, milles eristavad kujutiste informatsioonilisi ja artefaktilisi aspekte. Nende v\u00e4lja toodud (ja v\u00e4gagi loogilise) eristuse j\u00e4rgi annab informatsiooniline osa kujutisest meile teada midagi kujutatu kohta ning artefaktiline teave r\u00e4\u00e4gib juba infokandjast endast, meediumist, selle materjalist (analoogfotomaterjalide puhul nt tera suurus, kuju). See kahe erineva teabe vaheline piir on kindlaks tehtav, sest mingisugusest suurendusest alates ei saa me enam midagi uut teada selle kohta, mida on pildistatud.<\/p>\n

Kujutisteabe hulk on aga kahe v\u00e4ga konkreetse n\u00e4itaja korrutis: esimene, nagu osutati juba minu esimese postituse \u00fches kommentaaris, on loomulikult fotokujutise optiline (ruumiline) lahutusv\u00f5ime ehk resolutsioon, mis n\u00e4itab, kui palju eristatavad detaile on kujutise pindala\u00fchikul, ning teine on kujutise pindala. Lahutusv\u00f5ime omakorda s\u00f5ltub kahest tegurist: \u00fchelt poolt salvestava pinna (fotomaterjali v\u00f5i sensori) ning teiselt poolt kujutist joonistava optika omadustest. Optika-fotomaterjali tandemi saavutatava resolutsiooni m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakse spetsiifilisi referentskaarte (vt nt ingliskeelset Vikipeedia-artiklit optilise resolutsiooni kohta<\/a>). Niisiis m\u00e4\u00e4ravad kujutise infohulga ehk selle, kui palju eristatavaid detaile pildile j\u00e4\u00e4b, need kolm parameetrit. Fotograafia on ju l\u00f5ppeks ikkagi p\u00e4ris tehniline.<\/p>\n

\"080518_ERM_Fk_2644_9664\"<\/a><\/p>\n

Viktor Salmre. Tartu. 21. juuni t\u00e4nav (1975), ERM Fk 2644:9664<\/a>, Eesti Rahva Muuseum. Digiteeritud 35 mm ehk nn kinofilmilt, kus kaadri suuruseks 24×36 mm<\/em>.<\/p>\n

\"313613_ERM_Fk_349_140\"<\/a><\/p>\n

Johannes P\u00e4\u00e4suke. R\u00fc\u00fctli uul. suurelt turult (1914), ERM Fk 349:140<\/a>, Eesti Rahva Muuseum. Pildistatud 13×18 cm klaasnegatiivile<\/em>.
\nSama Tartu t\u00e4navanurk 61 aastase vahega. Viktor Salmre kitsasfilmile pildistatud kaader on pindalalt 27 korda v\u00e4iksem kui Johannes P\u00e4\u00e4suke klaasnegatiivile tehtud \u00fclesv\u00f5te. Isegi kui Salmre ajastu fotofilmi ja optika kombinatsioon ilmselt annab kokku parema resolutsiooni, ei suuda see korvata P\u00e4\u00e4sukese negatiivi suurusest tulenevat suuremat infohulka ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib objektiivselt v\u00e4ita, et Johannese tehtud fotol on rohkem (kujutis)teavet.<\/em><\/p>\n

On selge, et fotode vastu tuntakse valdavalt huvi nende infosisu p\u00e4rast. Laiu masse huvitab ikkagi pigem see, mis on pildi peal, mitte pildi sees, ja see on muidugi loomulik. Fotomaterjalide artefaktilises olemuses sisalduv spetsiifiline teave k\u00f5netab kitsamat ringi kasutajaid (nt juba mainitud fotokonservaatoreid), aga see info v\u00f5ib muuseas olla vajalik selleks, et teha \u00f5iged otsused ja valida \u00f5iged meetmed originaalfoto s\u00e4ilimise tagamiseks. Samuti on loogiline, et fotode (aga ka muude museaalide) digiteerimise eesm\u00e4rk peaks olema p\u00fc\u00fcd muuta digitaalseks maksimaalne hulk kujutisel (museaalil) leiduvast v\u00f5i sellega kaasnevast informatsioonist. Teisis\u00f5nu, analoogkujul olemas olev info tuleb digitaalseks t\u00f5lkida minimaalsete kadudega, aga seejuures tuleb teadvustada ka n-\u00f6 t\u00f5lkimatut (ja seda siis maksimaalselt kirjeldada), sest omaette probleem on, kui digiteerimise tagaj\u00e4rjel muutub nt fotode k\u00e4sitlemine \u00fcksnes kujutisep\u00f5hiseks ning fotodega seotud muud infotasandid j\u00e4\u00e4vad piisavalt teadvustamata. Sellele probleemile t\u00e4helepanu juhtimiseks on juba 2009. a koostatud Firenze deklaratsioon ehk soovitused analoogfotokogude s\u00e4ilitamiseks<\/a>.<\/p>\n

\"EKLA-12320-59761-67828\"<\/a><\/p>\n

Carl Schulz. Roosi t\u00e4nav, Tartu, EKLA C-127:10<\/a>.<\/em><\/p>\n

Kirjandusmuuseumi Kivikesest v\u00f5ib praegu leida suhteliselt suuremaid kujutisi kui teistest vaadeldud kodumaistest p\u00e4randiportaalidest, aga Kirjandusmuuseumi t\u00f6\u00f6taja s\u00f5nul kaalutakse kujutiste suuruse v\u00e4hendamist.
\n<\/em>Samas torkab silma, et Kivikeses olevad ajaloolised fotod on tihti n-\u00f6 puhtaks l\u00f5igatud, originaalfoto servasid n\u00e4ha ei ole. Selline teguviis toobki varjatult kaasa ainult kujutisep\u00f5hise l\u00e4hemise ajaloolisele fotole, kus foto esemelisus on digikujutisest eemaldatud, j\u00e4etud on \u00fcksnes illusoorne aken ajalukku. See on \u00fcks probleemidest, millele juhib t\u00e4helepanu ka Firenze deklaratsioon.<\/em><\/p>\n

Nagu fotograafia, nii on ka digiteerimine tehniline valdkond, mis n\u00f5uab esiteks spetsiifilist tehnikat, aga samav\u00f5rra kui mitte enam ka spetsiifilist oskusteavet. Kahjuks tuleb meie riikliku digiteerimiskorralduse puhul osutada taaskord vastuoludele deklaratiivsetes strateegiadokumentides ja reaalses elus. Olgugi et kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava \u201dDigitaalne kultuuripa\u0308rand 2011-2016\u201d<\/a> on seadnud eesm\u00e4rgiks, et \u201cdigiteerimine ja\u0308rgib rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja kvaliteedino\u0303udeid, mis on sa\u0308testatud kompetentsikeskuste poolt va\u0308lja to\u0308o\u0308tatud valdkondlikes digiteerimisjuhistes\u201d ning et \u201cKultuuriministeeriumi tellimusel ja valdkondlike initsiatiividena to\u0308o\u0308tavad kompetentsikeskused va\u0308lja juhised, kvaliteedino\u0303uded ja standardite rakendamise kavad eri tu\u0308u\u0308pi kultuuripa\u0308randi digiteerimiseks, kirjeldamiseks ja digitaalsena haldamiseks\u201d tuvastas Maris J\u00fcrgens oma mullu kaitstud magistrit\u00f6\u00f6s (k\u00e4ttesaadav MT\u00dc Eesti Fotop\u00e4randi veebilehe bibliograafiarubriigist<\/a>), et mingeid ametlikke ja \u00fcldtunnustatud juhendeid, mida asutused reaalselt kasutaksid, siiski ei ole. Seda sama kinnitas ka P\u00e4rnu Muuseumi fotokogu anal\u00fc\u00fcs<\/a> (mis viidi l\u00e4bi 2012. a kogude anal\u00fc\u00fcsi pilootprojekti raames) ning minu k\u00e4esoleva kirjat\u00f6\u00f6 ettevalmistamise k\u00e4igus tehtud p\u00e4ringud mitmetesse m\u00e4luasutustesse. Fotode digiteerimise seisukohast on k\u00f5ige detailsemad Rahvusarhiivi digiteerimise tehnilised po\u0303himo\u0303tted<\/a>, mida on eeskujuks v\u00f5etud ka mitmes teises asutuses, mingites k\u00fcsimustes on \u0161nitti v\u00f5imalik v\u00f5tta ka Ennistuskoja Kanut objektide digiteerimise metoodilisest juhendist<\/a>, aga paljuski l\u00e4htutatakse ikkagi hoopis enda sisetundest: \u201causalt\u00f6eldes ma olen j\u00e4lle omavolitsenud ja teinud 3600 dp-iga neid v\u00e4ikseid negatiive vahel\u201d v\u00f5i \u201colen teinud neid fotosid ka 800 dp-iga, mis peaks kirjade j\u00e4rgi olema justkui 600 all \u2013 juhul, kui on sellised detailsemad grupipildid \u2013 st inimeste n\u00e4od on ju v\u00e4iksemad kui \u00fcksikportreel\u201d (tsidaadid kirjavahetusest).<\/p>\n

Kultuuriministeeriumis on v\u00f5etud k\u00e4esoleva aasta t\u00f6\u00f6plaani tsentraalse failihoidla loomine, kus muuseumid saaksid s\u00e4ilitada oma digiteeritud materjali tagatiskoopiaid. See on kahtlemata terav probleem, mis vajab lahendamist, aga kui mitte enne, siis v\u00e4hemalt paralleelselt tuleks revideerida ka seda, kuidas tekib ja millistele standarditele vastab see s\u00e4ilitamisele minev digiteeritud aines.<\/p>\n

Euroopa komisjon r\u00f5hutab oma siin juba korduvalt tsiteeritud kultuurimaterjalide digiteerimise soovitustes<\/a> digiteerimise korralduse juures digiteerimissuutlikkuse optimeerimise vajadust, mis v\u00f5iks seisneda ka digiteerimist\u00f6\u00f6 asutuste- ja isegi riikide\u00fcleses koondumises. Tarkade komitee aruandes \u201cKultuurip\u00e4randi taass\u00fcnd\u201d<\/a> \u00f6eldakse digiteerimise korraldamise kohta otses\u00f5nu, et \u201cselle asemel, et j\u00e4tta kultuuriasutused oma kohustuste t\u00e4itmisel \u00fcksi, tuleks digiteerimine korraldada ja strateegiliselt kavandada liikmesriigi tasandil, et saavutada maksimaalne t\u00f5hususe suurenemine ja soodustada s\u00fcnergiat ning heade tavade vahetamist.\u201d<\/p>\n

Ametlikult on Eestis 5 digiteerimise kompetentsikeskust<\/a>, ent reaalse digiteerimise osas teenindab minu teada muuseume neist ainult Ennistuskoda Kanut, kes j\u00f5uab digiteerida \u00fcksnes v\u00e4ikse osa digiteeritavatest muuseumivaradest ning seet\u00f5ttu teevad valdava osa (fotode) digiteerimist\u00f6\u00f6d meil Eestis ikkagi muuseumid ise. Digiteerimisk\u00fcsimustikus<\/a>, mille vastuseid praegu ministeeriumis anal\u00fc\u00fcsitakse, uuritakse peamiselt digiteerimise mahu ja selle finantseerimise plaanide kohta j\u00e4rgmisel viiel aastal, p\u00e4ritakse asutustelt hinnangut \u00fche \u00fchiku digiteerimise maksumuse kohta, tahetakse teada hangete korraldamise ning riist- ja tarkvara soetamise plaanidest \u2013 nendest k\u00fcsimustest paistab k\u00fcll pigem, et asutused peavad digiteerimist\u00f6\u00f6 korraldamisega omap\u00e4i hakkama saama ja seda tsentraalselt korraldada ei ole plaanis.<\/p>\n

Ning, r\u00f5hutan veel kord, seda kohapealset digiteerimist\u00f6\u00f6d juba tehakse ning ka eesootavat t\u00f6\u00f6d planeeritakse ja eelarvestatakse, ilma et riiklikult oleks kokku lepitud (rahvusvahelised) standardid, mida peaks digiteerimisel arvestama ning millele tuginedes saaks hinnata digiteeritud tagatiskoopiate kvaliteeti (ehk sisuliselt digiteerimise tulemuslikkust tervikuna).<\/strong> Nagu juba esimeses postituses osutasin, on mingid tehnilised parameetrid olemas Muisi m\u00f5eldud kasutuskoopiate jaoks, aga need on \u00fcksnes kvantitatiivsed ega m\u00e4\u00e4ratle midagi kujutiste infosisalduse kohta.<\/p>\n

K\u00f5ik algab muidugi juba sellest, et fotod tunduvad ainesena lihtsad, nende keerukust alahinnatakse s\u00fcsteemselt. Audiovisuaalne ehk filmip\u00e4rand on kahtlemata komplekssem, analoogfilmi p\u00f5lve otsas v\u00f5i n\u00e4pu vahel ju ei vaata, juba ainu\u00fcksi selle n\u00e4itamiseks ja heli kuuldavaks tegemiseks on vaja masinaid, mis \u00fchendavad mehhaanika, elektroonika ja optika, v\u00e4hemalt sama suurt keerukust on seet\u00f5ttu vaja ka digiteerimisel ning \u00fcldiselt ei tule kellelegi p\u00e4he, et iga muuseum, kelle kogus leidub m\u00f5ni film, peaks ise endale filmisk\u00e4nneri soetama ja digiteerima asuma. Fotosid on (kogudes) tohutult palju rohkem, neid saab k\u00e4es hoida ja palja silmaga vaadata ning t\u00e4itsa viisakate n\u00e4itajatega sk\u00e4nnerid ei maksagi suuri summasid. Nii on lihtne tekkima arvamus, et asi siis need pildid sisse v\u00f5tta.<\/p>\n

Nagu n\u00e4itasin, s\u00f5ltub analoogfotokujutiste infosisaldus kolmest tehnilisest parameetrist, aga Eesti k\u00f5ige p\u00f5hjalikum, Rahvusarhiivi digiteerimise tehnilised po\u0303himo\u0303tete dokument<\/a> v\u00f5tab neist arvesse \u00fcksnes fotomaterjali suurust, mille p\u00f5hjal ei ole v\u00f5imalik kindlaks teha kujutise tegelikku infohulka. Seet\u00f5ttu v\u00f5idakse mingeid materjale digiteerida kas liiga v\u00e4ikese lahutusv\u00f5imega (siinkohal k\u00e4ib \u201clahutusv\u00f5ime\u201d digiteeriva seadme, mis v\u00f5ib olla nii sk\u00e4nner kui ka fotoaparaat, mitte digiteeritava materjali kohta), mille tagaj\u00e4rjel on osa originaalkujutistel leiduvast infost digikujutistelt puudu (st infokadu), v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4ra suure lahutusv\u00f5imega, mis toob kaasa suurema ajakulu digiteerimisel ning suuremad failid, millega omakorda kaasnevad suuremad pikaajalise s\u00e4ilitamise kulud. Selleks et teostada optimaalset digiteerimist, on esmalt vaja kalibreerida digiteerimisel kasutatavad seadmed (nagu ka digitaalset kujutist kuvavad seadmed), seej\u00e4rel on kalibreeritud seadmetega v\u00f5imalik katseliselt kindlaks teha spetsiifiliste fotomaterjalide tegelik lahutusv\u00f5ime (ja sellest s\u00f5ltuv kujutiste reaalne infohulk) ning alles sellest l\u00e4htuvalt saab valida optimaalseima digiteerimisresolutsiooni, nagu viidatud ettekandes<\/a> n\u00e4itavad ameeriklased. Digikujutise kvaliteet ja edasised kasutamisv\u00f5imalused ei s\u00f5ltu aga \u00fcksnes digiteerimisel valitud lahutusv\u00f5imest, vaid veel paljudest parameetritest (nt bitis\u00fcgavusest, v\u00e4rviruumist, failivormingust, m\u00f5\u00f5te-, v\u00e4rvi- ja hallskaalade kasutamisest), mille kohta on olemas rahvusvahelised standardid ja aastatepikkused kogemused maailma tippmuuseumides (vt nt artiklit Metropolitan Museum of Art kogemusest standardite rakendamisel digiteerimist\u00f6\u00f6s<\/a>).<\/p>\n

\"Screenshot<\/a><\/p>\n

Ekraanivaade Muisi otsingutulemustest, mis kuvab negatiivkujutisi P\u00e4\u00e4sukese seeriast Fk 349 ja ei ole sellisel kujul (eriti tava)kasutajale informatiivselt t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral tarbitav<\/em>.<\/p>\n

Olgu k\u00f5rvalp\u00f5ikena veel mainitud, et ameeriklaste hinnangul on mh nt levinud v\u00e4\u00e4rarusaam, et digiteeritud kujutisi ei tohi t\u00f6\u00f6delda. Selline n\u00f5ue on ka rahvusarhiivi p\u00f5him\u00f5tetes. Kui positiivkujutiste puhul on eesm\u00e4rk selge \u2013 digiteeritud kujutis peab maksimaalselt vastama oma analoogoriginaalile, st on olemas konkreetne v\u00f5rdlusalus, siis oluliselt keerulisem on olukord negatiivkujutistega, mis juba algselt ei ole m\u00f5eldud l\u00f5ppkujutistena, vaid vahevormina. Seet\u00f5ttu n\u00f5uab negatiivkujutiste digiteerimine sisuliselt samasugust p\u00e4devust, mis oli analoogajastul vajalik m\u00e4rglaboris fotode suurendamisel v\u00f5i kopeerimisel. Negatiivi digiteerimisel ei ole meil kujutise m\u00f5ttes n-\u00f6 originaali, mida aluseks ja k\u00f5rvale v\u00f5tta, vaid kriteeriumiks peaks olema negatiivkujutisest maksimaalse infohulga ammutamine ning suure t\u00f5en\u00e4osusega n\u00f5uab see kujutiste digitaalset manipuleerimist (seejuures on \u00fcheks eraldi probleemiks digiteerimisel toonik\u00f5vera otste \u00e4ral\u00f5ikamine ehk clipping, kus kujutisinfo l\u00e4heb kaduma tumedates v\u00f5i heledates alades). Muide, selsamal funktsionaalsel p\u00f5hjusel oleks m\u00f5istlik digiteeritud negatiive esitada ikkagi positiivkujutistena, sest \u00fcksnes siis on piltidel olev info meile vahetult visuaalselt k\u00e4ttesaadav. Muisis, kus digiteeritud negatiive n\u00e4idatakse (ilmselt mingist autentsusprintsiibist l\u00e4htuvalt) ikkagi negatiivkujutistena, on need, isegi kui museaalist leidub teisi kujutisi, veel ka esmasteks kujutisteks m\u00e4\u00e4ratud, nii et otsing kuvab just pisikesi negatiivkujutisi.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes, digiteerimisel saadud kujutiste kvaliteeti ei saa hinnata ainult kvantitatiivselt, vaid, nagu r\u00f5hutatakse \u00fchtedes \u00fchendriikide digiteerimisjuhistes<\/a>, peavad protsessi k\u00e4igus kujutisi visuaalselt hindama selles t\u00f6\u00f6s kogenud inimesed. Niisiis on tegelikult ka fotode digiteerimine rakendusteadus, mis vajab h\u00e4id riistu ja vilunud meistreid.<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ik see r\u00e4\u00e4gib digiteerimist\u00f6\u00f6 spetsialiseerimise ja tsentraliseerimise vajadusest kompetentsikeskustesse, kus asjatundjad teostaksid kontrollitud keskkonnas, parima tehnikaga suuremahulist digiteerimist korralikest standarditest ja ainese spetsiifikast l\u00e4htuvalt. See oleks igati m\u00f5istlik arengutee ka Eesti ja siinsete kogude suhtelist v\u00e4iksust arvestades, ent paraku on v\u00e4hemalt praegu meil siiski otsustatud digiteerimine killustada muuseumidesse koha peale, mis t\u00e4hendab \u00fchelt poolt, et digiteeritakse kehvemate (kalibreerimata) sk\u00e4nneritega, ning teisalt, et digiteerijad on digiteerimisalal v\u00e4hem kompetentsed, tagaj\u00e4rjeks saavad aga olla \u00fcksnes kehvemad digikujutised, mis ei t\u00e4ida tagatiskoopia eesm\u00e4rki ning mis seet\u00f5ttu tuleb varem v\u00f5i hiljem uuesti \u00fcle digiteerida. Ja kui see nii l\u00e4heb, siis on varasemale digiteerimisele kulutatud aeg ja muud ressursid raisatud.<\/p>\n

Niisiis, otste kokkut\u00f5mbamiseks res\u00fcmeerin, kuhu oma kirjat\u00fckiga j\u00f5udsin.<\/p>\n

Alustades sellest, et m\u00e4luasutused piiravad juurdep\u00e4\u00e4su digiteeritud kultuurip\u00e4randile, sh ka avalikus omandis olevale kultuurip\u00e4randile, mille alla k\u00e4ib muu hulgas ka valdav osa 19. sajandi ja 20. saj alguse fotop\u00e4randist, j\u00f5udsin t\u00f5demuseni, et meil Eestis sisuliselt ei eristata kultuurip\u00e4randi k\u00e4sitlemisel vabade ja kaitstud autori\u00f5igustega p\u00e4randit. Tegin ettepaneku luua Eestis kohalik OpenGLAM algatusr\u00fchm. Avastasin, et Muisis rikutakse \u0161okeerival kombel autoritele viitamise kohustust. Vaatasin m\u00f5ningaid tehnilisi n\u00fcansse Muisi ja teiste p\u00e4randiportaalide otsingus\u00fcsteemides ja tegin kindlaks, et portaalidest k\u00e4ttesaadavad kujutised on lubamatult infovabad. Seej\u00e4rel veendusin, et autori\u00f5igusi k\u00e4sitletakse meie p\u00e4randiportaalides v\u00e4ga puudulikult. Tulles metaandmete juurest tagasi kujutiste endi juurde, n\u00e4itasin, millist infot fotod \u00fcldse sisaldavad ning kuidas on m\u00f5\u00f5detav fotokujutistes sisalduv infohulk. Siit j\u00f5udsin digiteerimise strateegia, standardite ja kvaliteedikontrolli k\u00fcsimusteni, mis, v\u00e4idan, on Eestis halvasti lahendatud v\u00f5i lausa lahendamata.<\/p>\n

\n

Tahan t\u00e4nada inimesi, kes vastasid meilitsi ja telefonitsi minu n\u00f5u- ja j\u00e4relep\u00e4rimistele, mida tegin siinseid postitusi ette valmistades:<\/p>\n

Eesti Ajaloomuuseum: Merilis Roosalu
\nEesti Kirjandusmuuseum: Vilve Asmer, Kaisa Kulasalu, Marju Mikkel, Siret Roots
\nEesti Pedagoogika Arhiivmuuseum: Villem Normak, Veronika Varik
\nEesti Rahva Muuseum: Arp Karm, Katrin Raitar
\nEnnistuskoda Kanut: Martin Sermat
\nKultuuriministeerium: Indrek Eensaar, Marju Reismaa, Mirjam R\u00e4\u00e4bis
\nMedisoft: Eveli Leega
\nRahvusarhiiv: Lauri Leht, Sven Lepa, Sten Oja
\nRahvusraamatukogu: Kairi Felt, Krista Kiisa
\nTallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum: Tanel Verk<\/p>\n

_______________________________________________________________________________<\/p>\n

Oma kogemusi muuseumikogusid kajastava infos\u00fcsteemiga MuIS<\/a> jagavad ka:
\nKristi J\u00f5este<\/a>, T\u00dc Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili lektor ja kindameister
\nMirjam R\u00e4\u00e4bis<\/a>, Kultuuriministeeriumi\u00a0kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste osakonna peaspetsialist ja MuISi s\u00f5nastike korrastamise t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vahur Puik, fotop\u00e4randientusiast Olles oma kahe n\u00e4dala eest avaldatud kirjutist nii- ja naapidi \u00fcle lugenud, et otsustada, millest ja kuidas t\u00e4pselt edasi kirjutada, j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et hakkasin sellele, kuhu ma tegelikult v\u00e4lja tahan j\u00f5uda, liiga suure kaarega l\u00e4henema, ja et aeg sai otsa, siis j\u00e4i jutt \u00fcsna \u00f5hku rippuma. Tahtsin seekord olla konkreetsem: esitada oma…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4281,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6,20],"tags":[],"class_list":["post-4279","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nJ\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Vahur Puik, fotop\u00e4randientusiast Olles oma kahe n\u00e4dala eest avaldatud kirjutist nii- ja naapidi \u00fcle lugenud, et otsustada, millest ja kuidas t\u00e4pselt edasi kirjutada, j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et hakkasin sellele, kuhu ma tegelikult v\u00e4lja tahan j\u00f5uda, liiga suure kaarega l\u00e4henema, ja et aeg sai otsa, siis j\u00e4i jutt \u00fcsna \u00f5hku rippuma. Tahtsin seekord olla konkreetsem: esitada oma…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2014-02-06T06:36:10+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2014-02-11T07:02:27+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"3543\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"2575\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"32 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa\",\"datePublished\":\"2014-02-06T06:36:10+00:00\",\"dateModified\":\"2014-02-11T07:02:27+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279\"},\"wordCount\":6472,\"commentCount\":3,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/02\\\/349_411.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279\",\"name\":\"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/02\\\/349_411.jpg\",\"datePublished\":\"2014-02-06T06:36:10+00:00\",\"dateModified\":\"2014-02-11T07:02:27+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/02\\\/349_411.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2014\\\/02\\\/349_411.jpg\",\"width\":3543,\"height\":2575},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=4279#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Vahur Puik, fotop\u00e4randientusiast Olles oma kahe n\u00e4dala eest avaldatud kirjutist nii- ja naapidi \u00fcle lugenud, et otsustada, millest ja kuidas t\u00e4pselt edasi kirjutada, j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et hakkasin sellele, kuhu ma tegelikult v\u00e4lja tahan j\u00f5uda, liiga suure kaarega l\u00e4henema, ja et aeg sai otsa, siis j\u00e4i jutt \u00fcsna \u00f5hku rippuma. Tahtsin seekord olla konkreetsem: esitada oma…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2014-02-06T06:36:10+00:00","article_modified_time":"2014-02-11T07:02:27+00:00","og_image":[{"width":3543,"height":2575,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"32 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa","datePublished":"2014-02-06T06:36:10+00:00","dateModified":"2014-02-11T07:02:27+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279"},"wordCount":6472,"commentCount":3,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","articleSection":["Foto","Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279","name":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","datePublished":"2014-02-06T06:36:10+00:00","dateModified":"2014-02-11T07:02:27+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","width":3543,"height":2575},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=4279#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"J\u00e4lle P\u00e4\u00e4sukesest. Ehk vanadest fotodest Muisis ja mujal. 2. osa"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/02\/349_411.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-171","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4279"}],"version-history":[{"count":26,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4343,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4279\/revisions\/4343"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4281"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}