{"id":3552,"date":"2013-10-17T11:55:34","date_gmt":"2013-10-17T09:55:34","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=3552"},"modified":"2013-11-07T08:07:16","modified_gmt":"2013-11-07T06:07:16","slug":"erilised-autod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3552","title":{"rendered":"Erilised autod"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kristel Rattus, juhtteadur<\/em><\/p>\n

Kui ERM 2010. aastal k\u00fcsimuskava \u201eMinu auto\u201c abil inimeste autokasutuskogemust uurima asus, j\u00f5udis meieni hulk lugusid, mis jutustasid inimeste jaoks erilistest autodest. K\u00f5ik need autod olid aga ainulaadsed v\u00e4ga erineval moel: tihti oli k\u00f5ige erilisem k\u00f5ige esimene p\u00e4ris oma auto, vahel muutis auto eriliseks selle p\u00e4ritolu, v\u00e4ljan\u00e4gemine v\u00f5i lihtsalt pikalt koosveedetud aeg, autoga seotud m\u00e4lestused ja juhtumised. Valisin neist autodest tutvustamiseks v\u00e4lja kolm: \u00fche 1950. aastatest, teise 1970. aastatest ja kolmanda n\u00fc\u00fcdisajast. Lood autode juurde jutustasid Maie Liplap (s\u00fcnd 1934), Anneli Aan (s\u00fcnd 1961) ja Mattias Heinla (s\u00fcnd 1988).<\/p>\n

Georg Otsa Pobeda<\/h3>\n

Suur piimaga kakao v\u00e4rvi Pobeda oli varem kuulunud Georg Otsale, oma aja absoluutsele superstaarile. Avinurme aednikupere sai selle harulduse valdajaks 1956. aasta septembris. Aednik ja kaupmees Voldemar Raamat (1899\u20131980) ei ostnud Pobedat k\u00fcll Otsalt endalt, vaid kelleltki Tamme-nimeliselt isikult Tallinnast, kellele kuulus laulja auto \u00fcsna varsti p\u00e4rast soetamist oli m\u00fc\u00fcnud. \u201eGeorg Otsa Pobeda\u201c aupaiste j\u00e4i autot saatma kuni k\u00e4igusoleku\u00a0 aja l\u00f5puni (ja m\u00e4lestuste kaudu veel p\u00e4rast sedagi).<\/p>\n

1950. aastatel oli auto pigem uhkuse- kui tarbeasi, mis t\u00f5i meelde pigem v\u00e4lismaa filmid kui argise n\u00f5ukogude reaalsuse: \u2026<\/i> ta s\u00e4ras<\/i> [—] Kui istusid tagaistmele \u2013 potsti \u2013 siis olid nagu toas diivanil, aga turvalisem, istusid s\u00fcgaval, \u00fcmber seinad, avarad aknad k\u00f5rgemal. Ees- ja tagaistme \u00fcle lai punane pl\u00fc\u00fcsvaip, \u00e4\u00e4rtes kollakad ja valkjad triibud.<\/i> Avinurmes oli sellal autoomanikke vaid kaks, m\u00f5lemal Pobeda. Ajapikku vahetas teine autoomanik Pobeda moodsamate markide vastu v\u00e4lja, kuid Voldemar Raamat mitte.<\/p>\n

Auto eest hoolitsemisele p\u00fchendati aega ja vaeva: Autoga oli kaasas sudi \u2013 tolmu p\u00fchkimiseks \u2013 pilliroost keeratud tugeva varre otsas pruunid ja valged keerduvad pikad suled \u2013 nagu lehvik. Kirjutamata seadus oli, et iga kord p\u00e4rast s\u00f5itu koju j\u00f5udnuna tuli auto puhastada: matid v\u00e4lja, p\u00f5rand puhtaks ja siis l\u00e4ks k\u00e4iku sudi. Kerge ja l\u00f5bus t\u00f6\u00f6, sobiv ka t\u00fcdrukule. M\u00f5nikord isa vahatas autot. P\u00e4rast vaha pealekandmist tuli metall l\u00e4ikima h\u00f5\u00f5ruda. Kunagi ei j\u00e4etud autot niisama \u00f5ue seisma. P\u00e4rast iluravi v\u00f5i pesemist aeti ta ikka ilusti oma garaa\u017ei.<\/i><\/p>\n

Mine v\u00f5ta kinni, tuli selline hoolikus n\u00fc\u00fcd auto kuulsast minevikust, auto kui luksuseseme k\u00f5rgest staatusest v\u00f5i lihtsalt omaniku kordaarmastavast iseloomust. Siiski oli Georg Otsa Pobeda aednikupere jaoks midagi m\u00e4rksa enamat kui lihtsalt s\u00f5iduvahend: Me k\u00f5ik \u2013 lapsed ja vanad \u2013 teadsime ja armastasime Georg Otsa. Raadiost tuli tihti ta laule, hiljem lisandus teletutvus. K\u00fcllap see andis ka meie Pobile lisav\u00e4\u00e4rtuse, vahel ikka r\u00f5hutati, et Georg Otsa Pobeda.<\/i><\/p>\n

Georg Otsa Pobedast sai Voldemar Raamatule ka matuseauto. P\u00e4rast tema surma k\u00e4is alla ka Pobeda \u2013 j\u00e4i vaikselt roostetades aianurka seisma. Mituk\u00fcmmend aastat hiljem, 2004. aastal, hakkasid Georg Otsa Pobeda saatuse vastu huvi tundma vanaautoklubi UNIC liikmed. Nad uurisid v\u00e4lja auto raaminumbri, registrinumbri ja v\u00f5tsid viimaks \u00fchendust Voldemar Raamatu j\u00e4reltulijategagi. UNIC-klubi liikmetel m\u00f5lkus peas m\u00f5te auto korda teha ja Palmse m\u00f5isa muuseumisse viia. J\u00e4lgi ajades selgus l\u00f5puks siiski, et viimased omanikud olid l\u00e4biroostetanud autokere lasknud vanarauaks viia. Perel olid autost alles ainult pildid.<\/p>\n