{"id":3538,"date":"2013-10-15T07:06:51","date_gmt":"2013-10-15T05:06:51","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538"},"modified":"2013-11-07T08:08:44","modified_gmt":"2013-11-07T06:08:44","slug":"kadunud-hoimu-otsimas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538","title":{"rendered":"Kadunud h\u00f5imu otsimas"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur<\/i><\/p>\n

Kas olete kuulnud Lutsi maarahvast? See oli l\u00f5unaeestikeelne ja katoliku usku rahvakild, kes elas t\u00e4nases Ida-L\u00e4tis, Ludza (eestip\u00e4raselt Lutsi) linna \u00fcmbruskonnas. Eesti avalikkuse jaoks avastas nad Oskar Kallas. 1893. aasta mais ja juunis v\u00f5ttis ta ette reisi tollasesse Vitebski kubermangu, et kontrollida teateid seal elavatest suguvendadest, teha kindlaks nende arvukus ja paiknemine ning uurida keelt ja rahvaluulet. Reisil kogutu p\u00f5hjal kirjutas Oskar Kallas raamatu \u201eLutsi maarahvas\u201c (Helsingi 1894), ent tema v\u00e4rvikaid esmamuljeid avaldati ajalehes Postimees juba samal suvel.<\/p>\n

S\u00f5dadevahelise Eesti Vabariigi ajakirjanduses oli Lutsi maarahvast k\u00fcllalt sageli juttu. Keeleteadlastele, folkloristidele ja etnograafidele pakkus see isoleeritud ja arhailine r\u00fchm elavat huvi. Lisaks \u00fcritati toetada v\u00f5\u00f5raste rahvaste sekka sattunud suguvendade kadumakippuvat eestlust. See nn h\u00f5imut\u00f6\u00f6 siiski kestvamat vilja ei kandnud ning t\u00e4naseks pole alles enam \u00fchtegi inimest, kes eesti keele lutsi murret k\u00f5nelda m\u00f5istaks.<\/p>\n

\"ERM_Fk_756_9\"<\/a><\/p>\n

ERM Fk 756:9 Lutsi poisikesed kalastamas Murinova j\u00e4rvel, esiplaanil \u00fchest puust \u00f5\u00f5nestatud paat, Nirza vald<\/i>. Foto: August Sang, 1937.<\/i><\/b><\/p>\n

\"ERM_Fk_813_102\"<\/a><\/p>\n

ERM Fk 813:102 Lutsi poiss paremais r\u00f5ivais, Tjap\u0161i (Jaani) k\u00fcla. Foto: August Sang, 1937<\/i>.<\/p>\n

\"ERM_Fk_813_37\"<\/a><\/p>\n

ERM Fk 813:37 Kaks Lutsi vanameest, Tjap\u0161i (Jaani)\u00a0k\u00fcla. Foto: August Sang, 1937<\/i>.<\/p>\n

Muuseumidesse ja arhiividesse on aja jooksul kogunenud omajagu materjali Lutsi maarahvast. Otsustasime teha v\u00e4ikese inventuuri ning k\u00e4ia ja j\u00e4rele vaadata, mis toimub Lutsimaal t\u00e4na. Mais 2013, t\u00e4pselt 120 aastat p\u00e4rast Oskar Kallase teedrajavat uurimismatka, sai Rahvuskaaslaste Programmi toel teoks ERMi ekspeditsioon L\u00e4ti idaserva. Esmaseks eesm\u00e4rgiks oli leida ja intervjueerida Lutsi maarahva j\u00e4reltulijaid ning pildistada ja filmida nende asuala. Kaugemaks sihiks on teha sellest unustuseh\u00f5lma vajunud eesti rahva harust dokfilm.<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt m\u00f5ned tekstikatked, esmalt Oskar Kallaselt ja siis mu enda v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00e4evikust. Arvan, et need pakuvad p\u00e4ris huvitavaid sissevaateid Lutsi maarahva toonasesse ja t\u00e4nasesse p\u00e4eva ning erinevatesse v\u00e4lit\u00f6\u00f6situatsioonidesse.<\/p>\n

\"ERM_Fk_835_47\"<\/a><\/p>\n

ERM Fk 835:47 Istuvad Samuel Sommer, Oskar Kallas ja Elmar P\u00e4ss. Seisavad Lutsi maarahva p\u00e4ritolu noored Strumpe, Bull ja H\u00e4rma, kes on Eestisse \u00f5ppima tulnud. Foto: A. Teppo, 1938<\/i>.<\/p>\n

Esmalt siis Oskar Kallas kevadsuvel 1893. Algul viibis ta p\u00f5hjapoolse M\u0113rdzene valla maadel, p\u00e4rast Pilda piirkonnas.<\/p>\n

Et Eestikeel siin t\u00e4ini unustusse j\u00e4\u00e4nud on, siis oli noorema p\u00f5lwe rahwal muidugi nagu ime kuulda, kui vanad mehed seda minuga r\u00e4\u00e4kisiwad. Kui kuhugile talusse sisse l\u00e4ksin, siis v\u00f5isin kindel olla, et minuti kahe kolme p\u00e4rast tuba inimesi t\u00e4is oli. Nii kui ennewanast mul Eestis raske oli wanamutrite suust laulu w\u00e4ljasaada, nii siin, et \u00fclepea poole s\u00f5nagi k\u00f5neleksiwad. Kui suu lahtitegiwad, siis plahvatas toat\u00e4is rahwast naerma. Mul oli wana politika, et k\u00f5igepealt piima-leiba palusin ja nii pikkamisi s\u00f5in, kui m\u00fc\u00fcrissepp t\u00f6\u00f6 vaheajal. Kui inimesed siis veel l\u00e4inud ei olnud, siis heitsin puhkama; m\u00f5nikord nagu piilutasin silma ja n\u00e4gin r\u00f5\u00f5muga et \u00fcks t\u00f5ise j\u00e4rel v\u00e4lja wenis; kui siis \u00f5hk natuke puhtamaks oli saanud, oli ka mul teew\u00e4simus m\u00f6\u00f6da ja v\u00f5isin t\u00f6\u00f6le hakata.<\/i> (Oskar Kallas, Maameestest \u2013 Postimees<\/i>, nr 120, 4. juuni 1893, lk 2)<\/p>\n

Rahwas mu reisi otstarbest muidugi aru ei w\u00f5i saada, ise\u00e4ranis siin, kus k\u00f5ige walla (10.060 inimese) p\u00e4\u00e4le \u00fcks kool \u201eolla\u201c. Kus? seda ei teatud selgesti \u00fctelda. <\/i>[—] Ise\u00e4ranis wanad naesed oliwad wirgad uusi p\u00f5hjusi w\u00e4ljam\u00f5tlema, miks ma tulnud \u2013 k\u00f5ik kes <\/i>[eesti keelt] m\u00f5istawad, wiidakse sinna maale, kus koolera inimesed \u00e4raw\u00f5tnud; k\u00f5ik kes m\u00f5istawad, wiidakse Peterburi ja \u201ekeidet\u00e4s siibist\u201c (keedetakse seebiks)\u2026 \u201eSina oled koolerak\u00fclwaja,\u201c karjusiwad nad mulle suus sisse, ja t\u00f5stsiwad rusikat. Ma olen naesterahwaste wastu ikka wiisakas, olgugi et k\u00fc\u00fcned w\u00e4ljaajawad \u2013 kes loomu wastu w\u00f5ib? \u2013 sellep\u00e4rast ei wihastanud ma sugugi, katsusin k\u00f5ike wiisi waigistada: \u2013 kui seebiks keedetakse, siis antakse enne k\u00f5igew\u00e4hemasti h\u00e4sti s\u00fc\u00fca, ja keedetakse \u00fcmber ja uueks ja ilusaks jne. See aitas m\u00f5nikord; meestel ei olnud koolera wastu midagi \u2013 sest \u201esis iks kuningas <\/i>[tsaar] andj wiina muidu.\u201c M\u00f5nikord aga ei aidanud k\u00f5ik waigistamine midagi, ainuke wastus oli: \u201eas na snam po iggaunskam, \u044f \u043d\u0435 \u043f\u043e\u043d\u0438\u043c\u0430\u044e \u043f\u043e\u0447\u0443\u0445\u043e\u043d\u0441\u043a\u0438 <\/i>[ma ei oska eesti keelt].\u201c<\/i> (Oskar Kallas, Maameestest \u2013 Postimees<\/i>, nr 121, 5. juuni 1893, lk 2)<\/p>\n

K\u00f5igep\u00e4\u00e4lt k\u00e4isin Pylda walla l\u00e4bi; siin on Piletm\u00f5isa rahwas eestikeelne; esimene asi oli, et s\u00e4\u00e4lsed suguwennad \u201ekoolera k\u00fclvaja\u201c k\u00fcmnikkude wahel ja wanade naeste saadetusel wallamajasse wiisiwad; pakkusin k\u00fcll tunnistusi j. n. e., aga mis need aitawad, kus keegi neid lugeda ei m\u00f5ista.<\/i><\/p>\n

Saanud kinniwiijad wallamajast peat\u00e4ie t\u00f5relda, et nad \u201ekubermangust saadetud\u201c mehega nii \u00fcmberk\u00e4ia julgenud, siis l\u00f5i asi teiseks: siis olin korraga \u201ekuninga poeg\u201c, kes tulnud olla nende h\u00e4dasid waatama ja parandama. Mis wastupuiklemine aitas? Kalendri kaane p\u00e4\u00e4l oli mul kaks pildikest, need oliwad muidugi ka \u201ekuninga lads\u00f5\u201c ja t\u00e4iesti minu n\u00e4gu. Mis tunnistust meil weel waja? Teine s\u00f5na oli, kui keegi k\u00f5nelema hakkas, et ta oma h\u00e4dade \u00fcle kaebas: ei ole maad, ei metsa, ei kohta, kuhu Jumalat paluma l\u00e4hed. M\u00f5nikord kas w\u00f5ttis jalge \u00fcmbert kinni ja andis suud. <\/i>[—]<\/i><\/p>\n

M\u00f5nes kohas olin ka \u201etark, tiet\u00e4j\u00e4, n\u00f5id\u201c j. n. e.; pakuti mulle kanu ja mune, et peopesast tulewikku kuulutaksin, paluti rohtu kurja-silma ja n\u00f5idmise wastu. Taskuraamatus oliwad mul Eesti k\u00fclade nimed \u00fclest\u00e4hendatud, ka m\u00f5ne laulja nimi, kellest siin ja s\u00e4\u00e4l kuulnud: kui siis raamatusse waatasin ja k\u00fcsisin, kas neil see ja see mees olla, siis oli mu ilms\u00fc\u00fcta taskuraamat muidugi n\u00f5iaraamat, sest kust nimed muidu sinna sisse saiwad. Ka siinpool kartis rahwas \u00e4raviimist ja uusi maksusid, kui eestikeelt r\u00e4\u00e4gib. <\/i><\/p>\n

Ei tahetud uskuda, et ma eestikeeli kirjutada, see on t\u00e4nini w\u00f5imata, Eestikeeli kirja ei ole sugugi. Keegi wana mees pani k\u00e4ed kokku ja t\u00e4nas Jumalat, kes teda enne surma n\u00e4ha lasknud, et \u201emaaw\u00e4rki\u201c ka kirjutada w\u00f5ib.<\/i> (Oskar Kallas, Maameestest \u2013 Postimees<\/i>, nr 149, 9. juuli 1893, lk 2)<\/p>\n

 <\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd t\u00e4nap\u00e4ev, 17. mai 2013:<\/p>\n

Hommikul s\u00f5idame Ludza peav\u00e4ljakule, nagu ikka. Sinna on lubanud saabuda Ilm\u0101rs Silk\u0101ns, eesti juurtega mees, kes hakkab meile teejuhiks. [—] Samal ajal kui Ilm\u0101rs saabub, juhtub m\u00f6\u00f6duma \u00fcks eesti juurtega mees, keda ta tunneb. Aleksandrs Mek\u0161s (s\u00fcndinud 1948) elab Ludzas oma majakeses. Poeg on juba aastaid Iirimaal, kuid m\u00f5tleb n\u00fc\u00fcd tagasi tulla. Mees leidis kuskilt linna pealt naeltega laudu ja viib need n\u00fc\u00fcd koju \u2013 kuluvad \u00e4ra, nii puidumaterjal kui ka naelad. Eesti keelt see r\u00f5\u00f5mus ja s\u00f5bralik mees ei oska, aga \u00fcks lause on tal siiski meeles. Kui isa emaga riidles, siis karjunud ta \u201emine mittu!\u201c Kui Aleksandrs seda bravuurikalt kordab, lendab ta puseriti hammaste vahelt s\u00fclge. Huvitav, kuidas algriim on ta m\u00e4lestust moonutanud. Lisaks teab ta s\u00f5na \u201ejumal\u201c.<\/p>\n

\"Ludza_keskvaljakul<\/a><\/p>\n

Kohtumine Ludza keskv\u00e4ljakul. Aleksandrs Mek\u0161s, Ilm\u0101rs Silk\u0101ns ja Indrek J\u00e4\u00e4ts. Foto: Maido Selgm\u00e4e, 2013<\/i>.<\/p>\n

Aleksandrsi s\u00f5nul vanemad millegip\u00e4rast keeldusid lastega eesti keelt r\u00e4\u00e4kimast. Siiski on ta omamoodi estofiil \u2013 aega teenis Valgas n\u00f5ukogude raketiv\u00e4gede sidemehena, vahel kuulab siiani eestikeelseid raadiosaateid, kui und ei tule.<\/p>\n

N\u00f5nda see keel siin kaotsi l\u00e4kski. Kohtus, kirikus ja koolis \u201emaakeelt\u201c ei kasutatud ning selle maine oli vastavalt kehv. V\u00e4hemus h\u00e4benes end ja valis \u00fcmberrahvustumise. Oma viimases kadumiseelses faasis toimis eesti keel veel \u201eviimsete mohikaanlaste\u201c omavahelise s\u00f5imu- ja salakeelena.<\/p>\n

\"antonina_nikonova\"<\/a><\/p>\n

Anton\u012bna Nikonova oma abikaasa Nikolai Nikonovi haual Raipole vanal kalmistul. 2006. aastal algul surnud Nikolai oli teadaolevalt viimane Lutsi maarahva esindaja, kes oskas m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5nelda eesti keele kohalikku murret. Anton\u012bna murdeoskus on passiivne. Tema igap\u00e4evaelukeelteks on latgali ja vene, aga ta valdab ka l\u00e4ti keelt. Foto: Uldis Balodis, 2013.<\/i><\/p>\n

Ilm\u0101rs osutub v\u00e4heke veidrikuks. 1990. aastate algul t\u00f6\u00f6tas ta Ludza rajoonis politseinikuna, liikus palju maal ringi, aga hiljem loobus sellest. N\u00fc\u00fcd elab ta R\u0113zekne \u00e4\u00e4relinnas, on India huviline, vegetariaan ning pidas veel hiljuti suurt p\u00fcha h\u00e4rga. Leiba teenib vabakutselise ajakirjanikuna kohalikele lehtedele keskkonnateemadest ja muust kirjutades, kuid p\u00f5hiliselt toitub vist kaubanduskeskustes \u00fcle j\u00e4\u00e4vatest aegunud puuviljadest. Neid on tal n\u00fc\u00fcdki suur kilekotit\u00e4is kaasas. Ilm\u0101rsile meeldib looduses ja k\u00fclades ringi liikuda ja hulkurielu elada. Seejuures m\u00fc\u00fctab ta india religioone ja filosoofiaid tutvustavat kirjas\u00f5na. Raske \u00f6elda, kas see on tal rohkem teenistuseks v\u00f5i lihtsalt ettek\u00e4\u00e4ndeks, et taludesse sisse astuda. Niisiis omamoodi r\u00e4ndmunk, harjusk ja ullike. Tema teadmised siinseist paigust on ulatuslikud, ent juhuslikud, kaootilised ja kontrollimata.<\/p>\n

\/—\/<\/p>\n

Liigume m\u00f6\u00f6da kruusateed tagasi l\u00f5una poole, Me\u017eern\u012bkisse, sihiks k\u00fclaservas asuv omaette talu, kus elab \u00fcksi \u00fchek\u00e4eline mees \u2013 Stanislavs Silk\u0101ns (s\u00fcndinud 1936). Ilm\u0101rs tunneb teda varasemast ajast ning oletab perekonnanime p\u00f5hjal eesti p\u00e4ritolu. Stanislavs ise ei oska selle kohta midagi kosta ja ilmselt ei l\u00e4he see talle ka kuigiv\u00f5rd korda. Tema on s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud latgalina ja eesti keelt ei oska s\u00f5nagi. Madalas ja v\u00f5savahelises kohas leidub palju s\u00e4\u00e4ski. K\u00f5rvalhooned on lagunenud. Hiljuti langes sisse ka saunakatus ja pesta mees end sellest peale ei saa. Ise ta hooneid parandada ei suuda ning abimehi pole kuskilt v\u00f5tta. Ilm\u0101rs on temast aga vaimustuses. Peremees n\u00e4itab tema pealek\u00e4imisel, kuidas \u00fche k\u00e4ega heina niita ja puid l\u00f5hkuda. L\u00e4heme ka majja sisse. See on r\u00e4\u00e4mas ja haiseb nagu pesemata poissmehele kohane. Seinte \u00e4\u00e4res p\u00f5randal koguvad tolmu isetehtud puu- ja k\u00f6\u00f6giviljakonservid ning peremehe oma k\u00e4ega kokkuk\u00f6idetud vanad ajakirjad.<\/p>\n

\"Stanislavs\"<\/a><\/p>\n

Maido Selgm\u00e4e filmib Stanislavs Silk\u0101ns\u00b4it tema elutoas. Foto: Uldis Balodis, 2013.<\/i><\/p>\n

Hoolimata Ilm\u0101rsi entusiasmist \u00fctleb Stanislavs, et tal on elamisest k\u00f5rini ning avaldab soovi poodi minna. Meil on k\u00fcll bensiin otsakorral, ent otsustame siiski vanameest aidata. Ta ajab pintsaku selga ja me p\u00f5rutame Pu\u0161mucovasse, kauplusse Rio. Stanislavs ostab produkte, ent libistab kotti ka paar \u00f5lut ja pudelit viina. See pahandab karskust v\u00e4\u00e4rtustavat Ilm\u0101rsit. Ta \u00fctleb, et poleks vanamehe eest kostnud, kui teadnuks, et too viina j\u00e4rele tuleb. Kui tagasi Me\u017eern\u012bkisse j\u00f5uame, kutsub Stanislavs meid enda poole vanahaljast mekkima, aga meil on veel vara rihma l\u00f5dvaks lasta. Varsti avastab Ilm\u0101rs, et on tuttavalt kirbud saanud.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Kas olete kuulnud Lutsi maarahvast? See oli l\u00f5unaeestikeelne ja katoliku usku rahvakild, kes elas t\u00e4nases Ida-L\u00e4tis, Ludza (eestip\u00e4raselt Lutsi) linna \u00fcmbruskonnas. Eesti avalikkuse jaoks avastas nad Oskar Kallas. 1893. aasta mais ja juunis v\u00f5ttis ta ette reisi tollasesse Vitebski kubermangu, et kontrollida teateid seal elavatest suguvendadest, teha kindlaks nende arvukus ja paiknemine…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3539,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-3538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"yoast_head":"\nKadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Kas olete kuulnud Lutsi maarahvast? See oli l\u00f5unaeestikeelne ja katoliku usku rahvakild, kes elas t\u00e4nases Ida-L\u00e4tis, Ludza (eestip\u00e4raselt Lutsi) linna \u00fcmbruskonnas. Eesti avalikkuse jaoks avastas nad Oskar Kallas. 1893. aasta mais ja juunis v\u00f5ttis ta ette reisi tollasesse Vitebski kubermangu, et kontrollida teateid seal elavatest suguvendadest, teha kindlaks nende arvukus ja paiknemine…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2013-10-15T05:06:51+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2013-11-07T06:08:44+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1001\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1024\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Kadunud h\u00f5imu otsimas\",\"datePublished\":\"2013-10-15T05:06:51+00:00\",\"dateModified\":\"2013-11-07T06:08:44+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538\"},\"wordCount\":1712,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/10\\\/ERM_Fk_756_9.jpg\",\"articleSection\":[\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538\",\"name\":\"Kadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/10\\\/ERM_Fk_756_9.jpg\",\"datePublished\":\"2013-10-15T05:06:51+00:00\",\"dateModified\":\"2013-11-07T06:08:44+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/10\\\/ERM_Fk_756_9.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/10\\\/ERM_Fk_756_9.jpg\",\"width\":1001,\"height\":1024},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=3538#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kadunud h\u00f5imu otsimas\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Indrek J\u00e4\u00e4ts, teadur Kas olete kuulnud Lutsi maarahvast? See oli l\u00f5unaeestikeelne ja katoliku usku rahvakild, kes elas t\u00e4nases Ida-L\u00e4tis, Ludza (eestip\u00e4raselt Lutsi) linna \u00fcmbruskonnas. Eesti avalikkuse jaoks avastas nad Oskar Kallas. 1893. aasta mais ja juunis v\u00f5ttis ta ette reisi tollasesse Vitebski kubermangu, et kontrollida teateid seal elavatest suguvendadest, teha kindlaks nende arvukus ja paiknemine…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2013-10-15T05:06:51+00:00","article_modified_time":"2013-11-07T06:08:44+00:00","og_image":[{"width":1001,"height":1024,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Kadunud h\u00f5imu otsimas","datePublished":"2013-10-15T05:06:51+00:00","dateModified":"2013-11-07T06:08:44+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538"},"wordCount":1712,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","articleSection":["Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538","name":"Kadunud h\u00f5imu otsimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","datePublished":"2013-10-15T05:06:51+00:00","dateModified":"2013-11-07T06:08:44+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","width":1001,"height":1024},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=3538#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kadunud h\u00f5imu otsimas"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/ERM_Fk_756_9.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-V4","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3538"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3538\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3745,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3538\/revisions\/3745"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}