{"id":2066,"date":"2013-05-28T09:30:23","date_gmt":"2013-05-28T07:30:23","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=2066"},"modified":"2013-11-01T16:08:46","modified_gmt":"2013-11-01T14:08:46","slug":"kampsunikonverents-viljandis-ja-heimtalis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=2066","title":{"rendered":"Kampsunikonverents Viljandis ja Heimtalis"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

 <\/p>\n

Saale Randaru, programmide koordinaator<\/i><\/p>\n

Konverents \u201eTraditsioonilised kampsunid L\u00e4\u00e4nemeremaades\u201c toimus 16.\u201318. mail 2013 Viljandis. Korraldajateks olid T\u00dc Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku k\u00e4sit\u00f6\u00f6 osakond koost\u00f6\u00f6s Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu ja P\u00f5hjamaade K\u00e4sit\u00f6\u00f6liiduga. ERMi poolt esines ettekandega Reet Piiri, m\u00fc\u00fcgile j\u00f5udis ka tema vastvalminud raamat \u201eEesti kampsun Eesti Rahva Muuseumi kogudest\u201c<\/a>.<\/p>\n

Konverentsi sisututvustus oli pressiteate kaudu j\u00e4rgmine:<\/p>\n

Silmkoeliste kampsunite kasutuselev\u00f5tmise ajal 19. saj l\u00f5pu \u2013 20. saj algusaastatel oli tegemist uuenduslike r\u00f5ivaesemetega, mis harjumusp\u00e4rasesse r\u00f5ivastusse sobitusid ja omakorda traditsioonilisteks kodunesid. Erinevais maades rahvar\u00f5iva osadena t\u00e4itsid kootud kampsunid erinevaid funktsioone, saavutades rohkem\u00a0v\u00f5i v\u00e4hem tuntust oma maa piires v\u00f5i ka v\u00e4ljaspool.<\/p>\n

Silmkoeliste kampsunite elukaar on olnud erineva pikkusega, m\u00f5ned on unustatud, teised pole siiani moest l\u00e4inud. Vastastikku tutvudes L\u00e4\u00e4nemere randadel paiknevate maade traditsiooniliste kampsunitega,\u00a0 ilmneb, et sarnast on neis ehk rohkem, kui esmapilgul tundub.<\/p>\n

***<\/p>\n

18. mail toimus konverentsi raames meistrite p\u00e4ev Heimtalis. Rahvamaja ja Heimtali muuseumi vahele oli laadale tulnud m\u00fc\u00fcjaid \u2013 k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistreid l\u00e4hemalt ja kaugemalt.\u00a0 P\u00e4rast Anu Raua meeleolukat sissejuhatust (\u201earva \u00e4ra, mis on need 3 asja, mis aitavad p\u00f5hjamaalasel pika talve ajal sooja saada?\u201c) tutvustasid Hazel Hughson (Shetlandilt), Marketta Luutonen (Soomest), Annomor Sundbo (Norrast) ja Riina Tomberg oma lemmikuid kaasaja kampsunitegijate hulgas.<\/p>\n

K\u00f5ik slaid\u0161\u00f5ul tutvustatud autorid olid t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed, kuid piirdun siinkohal kolme n\u00e4itega, mis peegeldavad mu meelest k\u00f5ige eredamalt traditsioonilise kampsuni v\u00f5imalikke arengusuundi.<\/p>\n

\"kampsun<\/a><\/p>\n

http:\/\/www.visitnorway.com\/en\/Where-to-go\/South\/Setesdal\/What-to-do\/Shopping\/<\/a><\/p>\n

Annemor Sundbo lugu arenes v\u00e4lja Setesdali meeste kampsunist, mis on oma t\u00fc\u00fcpilise kootud mustri ja kontrastse kaelusega kuulunud Setesdali oru meeste rahvar\u00f5iva juurde juba \u00fcle 200 aasta.<\/p>\n

\"kampsun<\/a><\/p>\n

200-aastane kampsun n\u00e4idisena Heimtalis. (Foto Saale Randaru)<\/p>\n

\"Setesdali<\/a><\/p>\n

Setesdali rahvar\u00f5ivad t\u00e4nap\u00e4eval<\/p>\n

1940ndatel kudusid esimesed julged naised ka endale sarnased kehakatted ja kandsid neid avalikult \u00fchiskondlikust nurinast hoolimata. Edasise k\u00fcmne aasta jooksul vabanes Setesdali kampsun \u201emeeste kampsuni\u201c mainest ning 1950ndatel disainiti selle ainetel laste koolivorm.<\/p>\n

T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne nimi selles loos on Bitter Eriksen, kes kudus oma mehele ja poegadele ise kampsuneid. Need aga ei olnud mingid lihtsad mehed. Marius Eriksen seenior oli kehakultuurlane, kes v\u00f5itis 1912. aasta Stockholmi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel pronksmedali, poeg Stein Eriksen oli kuulus alpinist ning Marius Eriksen jun s\u00f5jasangar Norra \u00f5huj\u00f5udude koosseisus ja p\u00e4rast II maailmas\u00f5da kahekordne Norra meister slaalomis. Seega ilmus \u00fcle terve Norra ajalehtedes pilte, kus \u00f5ilsad ja ilusad kandsid Bitter Erikseni kootud kampsuneid, mida kutsutakse siiani mariuskampsuniteks<\/i> (mariusgenseren).<\/p>\n

Setesdali\u00a0 kampsunite mustri- ja l\u00f5ikearendusi on Norras pakutud k\u00e4sit\u00f6\u00f6ajakirjade algusest saati \u00a0ning nende abil on m\u00fc\u00fcdud tonnide viisi l\u00f5nga, millest just need k\u00f5ige \u00f5igemad mariuskampsunid<\/i> kududa. Annemor Sundb\u00f8 s\u00f5nul on aga k\u00e4esoleval aastal k\u00f5ige enam pildil taas traditsiooniline Setesdali kampsun, mida v\u00f5ib n\u00e4ha ka www.visitnorway.com<\/a> avalehelt kopeeritud pildil.<\/p>\n

\"042.Stein<\/a><\/p>\n

Stein Eriksen<\/p>\n

\"054.<\/a><\/p>\n

Marius jun.<\/p>\n

\"041.marius\"<\/a><\/p>\n

Mariuskampsun<\/p>\n

\"edasiarendus1\"<\/a><\/p>\n

\"edasiarendus2\"<\/a><\/p>\n

\"vana_edasiarendus2\"<\/a><\/p>\n

\"L\u00f5ngareklaam\"<\/a><\/p>\n

\"vana_edasiarendus1\"<\/a><\/p>\n

Marketta Luutonen tutvustas kolme kunstnikku, kellest siinkohal vahendan pildis ja s\u00f5nas Sirkka K\u00f6n\u00f6neni. \u00a0Marketta Luutoneni slaidiesitlus sisaldas nii pilte kui tsitaate tema raamatust \u201eEl\u00e4m\u00e4n kirjo neuleissa. Nature\u00b4s Yarns.\u201c (1999). Tsitaadid on siinkohal vahendatud ingliskeelsetelt slaididelt.<\/p>\n