{"id":18400,"date":"2026-11-19T12:16:16","date_gmt":"2026-11-19T10:16:16","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400"},"modified":"2026-11-19T12:16:16","modified_gmt":"2026-11-19T10:16:16","slug":"linnunahkadest-vooder-tunguusi-talvemutsil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400","title":{"rendered":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil"},"content":{"rendered":"<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div><p><em>Silli Peedosk, konservaator<\/em><\/p>\n<p>2028. aastal avatava ERMi peakatete n\u00e4ituse jaoks on tulnud \u00fcle vaadata mitu huvitavat Siberi rahvaste m\u00fctsi. \u00dcks tunguusi (evengi) talvem\u00fcts hakkas eriliselt silma oma kauni voodri t\u00f5ttu. L\u00e4hemal uurimisel selgus, et vooder on valmistatud linnunahast. Teadsin juba varasemast, et linnunaha kasutamine on p\u00f5hjarahvaste hulgas laialt levinud, aga ei kujutanud ette, kui ilusad selliselt valmistatud esemed tegelikult v\u00e4lja n\u00e4evad.<\/p>\n<div id=\"attachment_18409\" style=\"width: 710px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18409\" data-attachment-id=\"18409\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=18409#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg\" data-orig-size=\"1900,1263\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"talvem\u00fcts \u00d5IGE\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Tunguusi talvem\u00fcts ERM C 38:2. Foto: MuIs&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-1024x681.jpg\" class=\"size-large wp-image-18409\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-1024x681.jpg\" alt=\"\" width=\"700\" height=\"466\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-300x199.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-391x260.jpg 391w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-768x511.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE-1536x1021.jpg 1536w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg 1900w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><p id=\"caption-attachment-18409\" class=\"wp-caption-text\">Tunguusi talvem\u00fcts ERM C 38:2. Foto: MuIs<\/p><\/div>\n<p><strong>Miks linnunahk?<\/strong><\/p>\n<p>Linnunahast vooder p\u00f5hjarahvaste m\u00fctsidel ja kapuutsidel on \u00fcks geniaalsemaid r\u00f5ivatehnoloogilisi lahendusi, mis puudutab elluj\u00e4\u00e4mist karmides oludes. Kui v\u00e4ljastpoolt kaeti talvem\u00fctsid ja kapuutsid tugeva h\u00fclge- v\u00f5i p\u00f5hjap\u00f5dranahaga, siis just pea ja n\u00e4o vahetus l\u00e4heduses eelistati voodrina kasutada veelindude nahka. P\u00f5hjusi on palju:<\/p>\n<ul>\n<li>Erakordselt hea soojusisolatsioon. Veelindude (nt hahad, kaurid, algid, luiged) pealis- ja udusulgedest koosnev kiht p\u00fc\u00fcab endasse kehasoojuse. See loob omakorda justkui oma pisikese stabiilse mikrokliima, mis kaitseb pead ja kaela Arktika ekstreemse pakase eest.<\/li>\n<li>Niiskuse juhtimine ja k\u00fclmumiskaitse. Erinevalt imetajate karusnahast (nt koer v\u00f5i p\u00f5hjap\u00f5der), mis v\u00f5ib hinge\u00f5hust tekkiva niiskuse t\u00f5ttu karedaks ja j\u00e4iseks t\u00f5mbuda, ei ima linnusuled sel m\u00e4\u00e4ral niiskust endasse. M\u00fctsi \u00e4\u00e4ristusena v\u00f5i sisemusena aitab linnunahk juhtida higi ja hinge\u00f5hu niiskust n\u00e4ost eemale, hoides naha kuivana. Nii hoiab see \u00e4ra ohtlikku k\u00fclmumist, j\u00e4\u00e4des ise samal ajal kuivaks ja pehmeks.<\/li>\n<li>Kerge kaal ja pehmus. Linnunahk on naha vastas v\u00e4ga pehme ja mugav. Kuna Arktikas kantavad riided pidid olema pikkade r\u00e4nnakute v\u00f5i jahiretkede ajal v\u00f5imalikult kerged, andis linnunahk maksimaalse soojuse minimaalse kaalu juures.<\/li>\n<\/ul>\n<div id=\"attachment_18405\" style=\"width: 682px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18405\" data-attachment-id=\"18405\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=18405#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid.jpg\" data-orig-size=\"676,873\" data-comments-opened=\"1\" data-image-title=\"\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Tunguusid. Pilt raamatust ,,Auf  Schlitten, Boot und  Rentierr\u00fccken\u201c (\u201eSaanil, paadis ja p\u00f5hjap\u00f5dra seljas\u201c)&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid.jpg\" class=\"size-full wp-image-18405\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid.jpg\" alt=\"\" width=\"676\" height=\"873\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid.jpg 676w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid-232x300.jpg 232w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/5-tunguusid-201x260.jpg 201w\" sizes=\"auto, (max-width: 676px) 100vw, 676px\" \/><p id=\"caption-attachment-18405\" class=\"wp-caption-text\">Tunguusid. Pilt raamatust ,,Auf Schlitten, Boot und Rentierr\u00fccken\u201c (\u201eSaanil, paadis ja p\u00f5hjap\u00f5dra seljas\u201c)<\/p><\/div>\n<p><strong>Vee- ja tuulekindlus<\/strong><\/p>\n<p>P\u00f5hjarahvad ei kasutanud linnunahka ainult m\u00fctsi v\u00f5i kapuutsi voodri jaoks, vaid sellest valmistati ka suuri r\u00f5ivaesemeid. N\u00e4iteks T\u0161ukt\u0161imaa rannikurahvad kandsid linnunahkadest valmistatud umbkuubesid, kus suled olid p\u00f6\u00f6ratud sissepoole vastu keha. Selline riietus oli asendamatu kevadel ja s\u00fcgisel, kui ilmad olid niisked ja tuulised. Luikede, kauride ja algide sulestik hoidis kandja soojas isegi siis, kui pealiskiht sai m\u00e4rjaks.<\/p>\n<p>Amuuri j\u00f5e piirkonna rahvad kombineerisid kalanahka (mis oli t\u00e4iesti vee- ja tuulekindel pealiskiht) ja linnunahka (mis toimis \u00fclipehme ja soojapidava sisevoodrina). Ka aleuudid, kes veetsid suure osa ajast avamerel kajakiga s\u00f5ites, vajasid riietuses absoluutset veekindlust. Kuigi linnunahk peab vett, ei piisanud sellest tormisel merel. Seet\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tasid aleuudid v\u00e4lja suurte mereloomade sooltest valmistatud vihmakuue, mida kanti linnunahast parka peal. Linnunahk andis sooja, soolestikust kuub kaitses vee eest.<\/p>\n<div id=\"attachment_18402\" style=\"width: 814px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18402\" data-attachment-id=\"18402\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=18402#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder.jpg\" data-orig-size=\"804,557\" data-comments-opened=\"1\" data-image-title=\"m\u00fctsi vooder\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder.jpg\" class=\"wp-image-18402 size-full\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder.jpg\" alt=\"Pildil on n\u00e4ha tunguusi talvem\u00fctsi sisevooder, mis on musta-pruuniseguse kauni mustriga.\" width=\"804\" height=\"557\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder.jpg 804w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder-300x208.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder-375x260.jpg 375w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2-mutsi-vooder-768x532.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 804px) 100vw, 804px\" \/><p id=\"caption-attachment-18402\" class=\"wp-caption-text\">M\u00fctsi vooder. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n<p>Voodrite ja peakatete valmistamiseks k\u00fctiti peamiselt rannikualade ja tundra mere- ja veelinde, kelle nahk ja sulestik on looduslikult vee- ja tuulekindlam.<\/p>\n<ul>\n<li>Hahad ja sukelpardid \u2013 nende udusuled on maailma parimate isoleerivate omadustega.<\/li>\n<li>Kaurid ja algid \u2013 nende tihe ja tugev sulestik pakkus lisaks soojusele head vastupidavust.<\/li>\n<li>Luiged ja haned \u2013 suuremate lindude nahka kasutati suurema pinna katmiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks praktilisusele oli linnunahal p\u00f5hjarahvaste m\u00fctoloogias ja uskumustes rituaalne roll. Lindu n\u00e4hti vahendajana maa, vee ja taeva vahel. T\u00f5ekspidamise kohaselt andis linnunahast peakate v\u00f5i riietusese kandjale linnu omadused \u2013 kerguse, terava n\u00e4gemise ja oskuse karmis looduses navigeerida.<\/p>\n<p><strong>Naiste t\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n<p>Linnunaha parkimine ja pehmendamine oli naiste t\u00f6\u00f6 ja nad saavutasid selles t\u00f5elise meistriklassi. Linnunahk ei talu tugevat mehaanilist kraapimist ega kangeid keemilisi leotisi, mida kasutati n\u00e4iteks p\u00f5hjap\u00f5dranaha puhul. Kui imetaja nahka v\u00f5is venitada ja taguda kivi v\u00f5i nuiaga, siis linnunahk oleks sellise kohtlemise peale lihtsalt ribadeks rebenenud.<\/p>\n<p>Linnunahka t\u00f6\u00f6deldi t\u00e4iesti erilaadsete, s\u00e4\u00e4stvate ja looduslike meetoditega, mis v\u00f5isid piirkonniti k\u00fcll m\u00f5neti erineda, kuid \u00fcldjoontes saab traditsioonilise protsessi jagada j\u00e4rgmisteks etappideks:<\/p>\n<ol>\n<li>Parkimine ja ettevalmistus<\/li>\n<\/ol>\n<p>Eesm\u00e4rk oli eemaldada kogu rasv (mis paneb muidu naha riknema) ja muuta nahk pehmeks, kahjustamata sealjuures \u00f5rnu udusulgi.<\/p>\n<ul>\n<li>Naha n\u00fclgimine. Eelnevalt k\u00fclmutatud linnud sulatati enne n\u00fclgimist vaid osaliselt, et nahk ja liha oleksid kergemini eraldatavad. Tiivad ja jalad eemaldati. Nahale tehti sissel\u00f5ige nokast kaelani ning kogu nahk t\u00f5mmati ettevaatlikult (nagu sokk) suunaga peast saba poole pahupidi \u00fcle linnu keha. Sageli hoiti lindu nokkapidi hammaste vahel, et m\u00f5lemad k\u00e4ed oleksid naha rullimiseks vabad.<\/li>\n<li>Rasva eemaldamine (n\u00e4rimine ja imemine). Veelindude nahk on seestpoolt kaetud paksu Naised n\u00e4risid naha sisek\u00fclje l\u00e4bi, imesid rasva suhu ning s\u00fclitasid siis selle v\u00e4lja. N\u00e4rimisega tuli olla v\u00e4ga ettevaatlik, et mitte vigastada \u00f5rna nahka. Sama oli rasva imemisega. Kui seda liiga j\u00f5uliselt tehti, v\u00f5idi udusuled l\u00e4bi naha teisele poole t\u00f5mmata ja nii nahka rikkuda.<\/li>\n<li>L\u00f5plik rasvaeemaldus. Nahale puistati peent puutuhka v\u00f5i kuiva turbasammalt, mis imas endasse viimasedki rasva j\u00e4\u00e4gid. Traditsiooniliselt kraabiti seej\u00e4rel naha sisek\u00fclge \u00f5rnalt n\u00fcri luust v\u00f5i kivist kaabitsaga ja riputati puhastatud nahk pahupidi kuivama.<\/li>\n<li>Kuna kuivanud linnunahk muutub k\u00f5vaks nagu paber, siis seda rulliti, h\u00f5\u00f5ruti \u00f5rnalt k\u00e4te vahel v\u00f5i n\u00e4riti uuesti l\u00e4bi. Selle t\u00f6\u00f6 jaoks sobisid k\u00f5ige paremini hambutud vanakesed, kes oma igemete ja s\u00fcljeens\u00fc\u00fcmiga nahku pehmendasid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pika protsessi tulemusena muutus linnunahk seestpoolt valgeks, siidiseks ja elastseks nagu pehme seemisnahk, s\u00e4ilitades samal ajal v\u00e4lisel poolel t\u00e4ieliku sulgkatte ja selle loodusliku veekindluse.<\/p>\n<ol start=\"2\">\n<li>\u00d5mblemine<\/li>\n<\/ol>\n<p>Kui imetajate nahka saab \u00f5mmelda sirgjooneliselt, siis linnunaha puhul dikteerib mustri linnu anatoomia. \u00dche parka v\u00f5i m\u00fctsi valmistamiseks kulus k\u00fcmneid linnunahku (s\u00f5ltuvalt linnu suurusest 25\u201340 nahka). Need l\u00f5igati v\u00e4ikesteks geomeetrilisteks t\u00fckkideks (tavaliselt kuusnurkadeks v\u00f5i ribadeks) ja sobitati kokku nagu pusle. Nii sai v\u00e4ltida naha eba\u00fchtlasest paksusest tingitud rebendeid.<\/p>\n<p>\u00d5rna linnunaha l\u00f5ikamiseks kasutati spetsiaalset teritatud luust v\u00f5i k\u00f5vast kalanahast valmistatud kaabitsat ja l\u00f5ikurit. Nahku ei sobitatud kokku suvaliselt, vaid j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n<ul>\n<li>K\u00f5hualune nahk (kus on k\u00f5ige tihedam udusulg) pandi piirkondadesse, mis vajasid parimat soojusisolatsiooni ja puutusid kokku niiskusega (nt m\u00fctsi voodri esiosa ja krae).<\/li>\n<li>Seljanahk (mis on elastsemad, kuid v\u00e4hem sulelised) paigutati kohtadesse, kus riie pidi liikuma ja painduma (nt kapuutsi tagaosa ja \u00f5la\u00fcleminekud).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Esteetika<\/strong><\/p>\n<p>Siberi rahvaste jaoks oli r\u00f5ivaste esteetiline ja rituaalne v\u00e4limus v\u00e4ga oluline. R\u00f5ivaste ja m\u00fctside valmistamisel sobitati kokku eri v\u00e4rvi lindude nahku, luues kapuutsidele ja rinnat\u00fckkidele kauneid kontrastseid triipe ning siksakilisi mustreid.<\/p>\n<p>\u00d5mblemiseks kasutati v\u00e4ga peenikesi luust n\u00f5elu \u2013 selleks sobisid suurte veelindude (luiged, haned) tiivaluud. Need olid seest \u00f5\u00f5nsad ja seet\u00f5ttu kerged ning neist lihviti \u00e4\u00e4rmiselt peenikesed, kuid painduvad n\u00f5elad, mis ei murdunud naha pingutamisel nii kergesti kui suuremate imetajate luud. L\u00f5ngaks ja niidiks oli k\u00f5\u00f5lusniit (tavaliselt p\u00f5hjap\u00f5dra v\u00f5i vaala k\u00f5\u00f5lustest rullitud kiud). K\u00f5\u00f5luniit on neil karmidel aladel asendamatu \u2013 niiskusega kokku puutudes see paisub, t\u00e4ites n\u00f5elaaugu t\u00e4ielikult ja muutes \u00f5mbluse vee- ja tuulekindlaks.<\/p>\n<p>Pistetehnikana kasutati peeneid \u00fcle\u00e4\u00e4re- ehk m\u00e4hkpisteid. \u00d5mblemisel l\u00fckati (udu)suled hoolikalt naha sisek\u00fcljelt (tulevasest voodrist) v\u00e4ljapoole, et need ei j\u00e4\u00e4ks \u00f5mbluse vahele kinni \u2013 vastasel juhul kaotaks \u00f5mbluskoht soojapidavuse ja hakkaks tuult l\u00e4bi laskma.<\/p>\n<p><strong>Tunguusi talvem\u00fcts <\/strong><\/p>\n<p>Eesti Rahva Muuseumi kogusse kuuluva tunguusi talvem\u00fctsi vooder on valmistatud kauri nahast. \u00a0Kauril oli tunguusi<\/p>\n<div id=\"attachment_18404\" style=\"width: 328px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18404\" data-attachment-id=\"18404\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=18404#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/4-jaakaur.jpg\" data-orig-size=\"322,224\" data-comments-opened=\"1\" data-image-title=\"\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;J\u00e4\u00e4kaur. Allikas: https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kaur&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/4-jaakaur.jpg\" class=\"size-full wp-image-18404\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/4-jaakaur.jpg\" alt=\"\" width=\"322\" height=\"224\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/4-jaakaur.jpg 322w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/4-jaakaur-300x209.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 322px) 100vw, 322px\" \/><p id=\"caption-attachment-18404\" class=\"wp-caption-text\">J\u00e4\u00e4kaur. Allikas: https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kaur<\/p><\/div>\n<p>m\u00fctoloogias keskne roll \u2013 usuti, et kaur on maailma looja, kes sukeldus \u00fcrgookeani p\u00f5hja, et tuua sealt nokaga v\u00e4lja esimesed mullat\u00fckid, millest tekkiski maapind. Kauri nahast m\u00fcts oli jahimeestele ja \u0161amaanidele rituaalseks kaitseks, aidates luua \u00fchendust vaimude maailmaga. Kauri motiiv oli tunguuside seas nii tugev, et isegi nende traditsiooniliste kaftanite tagaosa l\u00f5ige matkis kauri saba.<\/p>\n<p>Tunguusi m\u00fctsi nahad on p\u00f5hiliselt l\u00f5igatud pikemateks ribadeks ja sobitatud kokku pisemate t\u00fckkidega. Samuti v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas suuremad udusulgedega nahat\u00fckid on asetatud just p\u00f5skede piirkonda, et kaitsta n\u00e4gu k\u00fclma ja niiskuse eest. M\u00fctsi vooder on t\u00e4iesti terve, mist\u00f5ttu pole v\u00f5imalik n\u00e4ha, mida selle \u00f5mblemisel niidina on kasutatud ja missugune on \u00f5mbluspiste.<\/p>\n<p>M\u00fctsi suurus ja kaunistused viitavad sellele, et ilmselt on tegemist naiste talvem\u00fctsiga. Igal juhul kannaksin sellist peakatet k\u00fclmal talvel hea meelega isegi.<\/p>\n<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Silli Peedosk, konservaator 2028. aastal avatava ERMi peakatete n\u00e4ituse jaoks on tulnud \u00fcle vaadata mitu huvitavat Siberi rahvaste m\u00fctsi. \u00dcks tunguusi (evengi) talvem\u00fcts hakkas eriliselt silma oma kauni voodri t\u00f5ttu. L\u00e4hemal uurimisel selgus, et vooder on valmistatud linnunahast. Teadsin juba varasemast, et linnunaha kasutamine on p\u00f5hjarahvaste hulgas laialt levinud, aga ei kujutanud ette, kui ilusad&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":18409,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_hide_featured_image":false,"_jetpack_featured_image_duplicate_dismissed":0,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[39,9],"tags":[],"class_list":["post-18400","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalooga-asjad","category-konserveerimine"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v28.9 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Silli Peedosk, konservaator 2028. aastal avatava ERMi peakatete n\u00e4ituse jaoks on tulnud \u00fcle vaadata mitu huvitavat Siberi rahvaste m\u00fctsi. \u00dcks tunguusi (evengi) talvem\u00fcts hakkas eriliselt silma oma kauni voodri t\u00f5ttu. L\u00e4hemal uurimisel selgus, et vooder on valmistatud linnunahast. Teadsin juba varasemast, et linnunaha kasutamine on p\u00f5hjarahvaste hulgas laialt levinud, aga ei kujutanud ette, kui ilusad&hellip;\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-11-19T10:16:16+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1900\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1263\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil\",\"datePublished\":\"2026-11-19T10:16:16+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400\"},\"wordCount\":1385,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/11\\\/talvemuts-OIGE.jpg\",\"articleSection\":[\"Ajalooga asjad\",\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400\",\"name\":\"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/11\\\/talvemuts-OIGE.jpg\",\"datePublished\":\"2026-11-19T10:16:16+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/11\\\/talvemuts-OIGE.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/11\\\/talvemuts-OIGE.jpg\",\"width\":1900,\"height\":1263,\"caption\":\"Tunguusi talvem\u00fcts ERM C 38:2. Foto: MuIs\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18400#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Silli Peedosk, konservaator 2028. aastal avatava ERMi peakatete n\u00e4ituse jaoks on tulnud \u00fcle vaadata mitu huvitavat Siberi rahvaste m\u00fctsi. \u00dcks tunguusi (evengi) talvem\u00fcts hakkas eriliselt silma oma kauni voodri t\u00f5ttu. L\u00e4hemal uurimisel selgus, et vooder on valmistatud linnunahast. Teadsin juba varasemast, et linnunaha kasutamine on p\u00f5hjarahvaste hulgas laialt levinud, aga ei kujutanud ette, kui ilusad&hellip;","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2026-11-19T10:16:16+00:00","og_image":[{"width":1900,"height":1263,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil","datePublished":"2026-11-19T10:16:16+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400"},"wordCount":1385,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","articleSection":["Ajalooga asjad","Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400","name":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","datePublished":"2026-11-19T10:16:16+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","width":1900,"height":1263,"caption":"Tunguusi talvem\u00fcts ERM C 38:2. Foto: MuIs"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18400#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Linnunahkadest vooder tunguusi talvem\u00fctsil"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4MM","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/talvemuts-OIGE.jpg","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18400"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18400\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18412,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18400\/revisions\/18412"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18409"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}