{"id":18136,"date":"2026-05-05T09:04:10","date_gmt":"2026-05-05T06:04:10","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18136"},"modified":"2026-05-05T09:27:52","modified_gmt":"2026-05-05T06:27:52","slug":"160-aastat-ants-laikmaa-sunnist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18136","title":{"rendered":"160 aastat Ants Laikmaa s\u00fcnnist"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tiina Tael, Reet Mark, Ivi Tammaru<\/em><\/p>\n

5. mail m\u00f6\u00f6dub 160 aastat Ants Laikmaa s\u00fcnnist. Ta on meie professionaalse kunsti ja kunstielu algl\u00e4tete juures olnud mees, kelle olulisus ei j\u00e4\u00e4 sugugi alla Johann K\u00f6leri omale. Kohaliku elu m\u00f5ttes v\u00f5ib Laikmaad isegi t\u00e4htsamaks pidada. Kui K\u00f6leri koht tsaari\u00f5ukonnas n\u00e4itas igale poisikesele, kui kaugele v\u00f5ib talutarest ande, t\u00f6\u00f6tegemise ja vedamisega j\u00f5uda, siis Laikmaa oma ateljeekooliga pani \u201ekaugele j\u00f5udmisele\u201c ise \u00f5la alla.<\/p>\n

Ta asutas 1903. aastal Tallinnas oma ateljeekooli, kus \u00f5petati kaasaja moodsaimat kunsti k\u00f5ige edumeelsemate \u00f5petamismeetodite alusel. Enne oma kunstikooli loomist \u00f5ppis Laikmaa D\u00fcsseldorfis ja mujal Euroopas. Temaga D\u00fcsseldorfis \u00f5ppimise ajal ja hiljem ametiasjus kokku puutunud Kristjan Raud on Laikmaad iseloomustanud kui liiga iseseisvat, v\u00e4ga arukat, kuid veidi kalki, t\u00fcranliku iseloomuga inimest, kes seisis oma vaadete ja \u00f5pilaste eest nagu kalju.[1]<\/a> Tema \u00f5pilane Lydia Vademan kirjeldas teda kui isalikku ja korrektset d\u017eentelmeni nii \u00f5pilaste kui ka modellide suhtes, peale selle veel mittesuitsetajat ja t\u00e4iskarsklast.[2]<\/a><\/p>\n

Laikmaa esimesed kuulsad portreed, nagu \u201eKaugelt n\u00e4en kodu kasvamas\u201c (1903) ja Marie Underi portree \u201eMutti\u201c (1904), s\u00fcndisid vahetult p\u00e4rast naasmist. 1903\u20131906 avastas ta enda jaoks vanad rahvuslikud tekstiilid \u201elugemata mustritega\u201c ja hakkas neid koguma.[3]<\/a> Ta v\u00f5ttis 1906. aastal korraldaja ja kunstnikuna osa esimesest eesti kunstin\u00e4itusest \u2013 \u00fches\u00f5naga, sai eesti seltskonna ja vaimueliidi seas tuntud ning armastatud kunstnikuks. Paraku arreteeriti Laikmaa revolutsioonilise tegevuse t\u00f5ttu 1907. aasta juunis, sest oli koos oma \u00f5pilastega aktiivselt osalenud 1905. aasta revolutsioonis, ning sunniti pagulusse minema[4]<\/a>. Eestisse sai ta p\u00fcsivalt tagasi alles 1913. aastal, elades vahepeal Soomes, Karjalas, Capril ja Tuneesias.<\/p>\n

Neisse aastatesse j\u00e4i ka Ants Laikmaa osalus Eesti Rahva Muuseumi asutamises ja esimestel tegutsemisaastatel.<\/p>\n

Ants Laikmaa suurt autoriteeti n\u00e4itab see, et kui Jakob Hurda matusep\u00e4eval, 4. jaanuaril 1907 otsustati suurmehe m\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamiseks luua muuseum, valiti ta 15-liikmelisse ettevalmistustoimkonda. Ka \u201eBergmanni Abiraha\u201c valitsus nimetas Laikmaa \u00fcheks 21 asemikust, kes valiti Eesti Rahva Muuseumi asutamiskoosolekul 1. aprillil 1909 (vkj) tegevliikmete kogusse. Kuigi Laikmaa viibis sel ajal paguluses, andis ta kirjaliku n\u00f5usoleku sinna kuuluda ning ERMi liikmete raamatust leiame tema nime juurest m\u00e4rkuse \u201eeluaegne liige\u201c (ERM ArhI s 5).<\/p>\n

Lisaks Laikmaale kuulus muuseumi asutajate ringi kunstnik Kristjan Raud, kellest sai ERMi vanavarakorjamise toimkonna juht. M\u00f5lemat meest \u00fchendas s\u00fcgav vanavaraarmastus. Laikmaa oli 1896. aastal osalenud Jakob Hurda algatatud rahvaluulekogumisel ning saatnud ligi 240 lehek\u00fclge p\u00e4rimust L\u00e4\u00e4nemaalt.[5]<\/a><\/p>\n

\"Ants

Ants Laikmaa, Nikolai Triik ja Kristjan Raud. Foto Parikas. ERM Fk 1273:2<\/p><\/div>\n

Laikmaa m\u00f5ju ulatus asutamisdokumentidest kaugemale, j\u00f5udes vahetu kogumist\u00f6\u00f6ni. Kui 1909. aastal algasid ERMi vanavara kogumismatkad, l\u00e4ksid esimese nelja mehe seas v\u00e4lja kunstnikud Nikolai Triik ja Aleksander Uurits. On p\u00f5hjust arvata, et kogumispisiku said nad just Laikmaa ateljeekoolist, mille ruume on kirjeldatud kui omamoodi Vana-Eesti asjade muuseumi.[6]<\/a> Uurits oli Laikmaa \u00fcks esimesi \u00f5pilasi aastatel 1903\u20131906 ning ka Triik \u00f5ppis seal m\u00f5ned kuud 1905.\u20131906. aastal, ammutades meistrilt austust rahvap\u00e4randi vastu.<\/p>\n

Laikmaa kogus ka ise ERMile vanavara. Nii andis ta 1909. aasta s\u00fcgisel muuseumile \u00fcle 21 eset, mis olid kogutud P\u00f5lva- ja Harjumaalt, Keila, J\u00f5el\u00e4htme ja J\u00fcri kihelkonnast. J\u00e4rgnevatelgi aastatel on Laikmaa t\u00e4iendanud muuseumi kogusid, t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseim on vaibakogu P\u00f5hja-Eestist (A 312:1\u201320). Praegu on ERMi esemekogus 43 Laikmaa kogutud eset, mille seas on kiriv\u00f6\u00f6sid, vaipu, kaapotkleite, meeste vatte, koonlalaudu jm.<\/p>\n\n\t\t