{"id":18107,"date":"2026-04-20T16:53:40","date_gmt":"2026-04-20T13:53:40","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107"},"modified":"2026-04-21T11:52:15","modified_gmt":"2026-04-21T08:52:15","slug":"mees-kes-raagib-argielu-voluvaks-heiki-pardi-ja-eesti-rahva-muuseum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107","title":{"rendered":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: ERMi arhiiv ja v\u00e4ljaanded
\n<\/em>\u00dcrikuid ja \u00fcllitisi lugesid Tiina Tael, Ellen V\u00e4rv, Reet Piiri, Anu J\u00e4rs, Anu Kannike<\/em><\/p>\n

Kui Heiki 1. augustil 1974 ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi j\u00f5udis, oli elatusalade ja rahvakunsti osakonna juhataja Kalju Konsin juba puhkusele l\u00e4inud. V\u00e4rske nooremteaduri t\u00f6\u00f6laual ootas \u00fclemuse kiri t\u00f6\u00f6\u00fclesandega \u2013<\/em> m\u00f5istagi oli selleks esemete teaduslik kirjeldamine ehk kataloogimine. Peagi nihkus t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algus varahommikusse, sest muuseumi noored mehed ehk teadur-k\u00fctturid pidid muu hulgas\u00a0 vana kohtumaja rohkete ahjude eest hoolt kandma.<\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal peeti etnoloogiat (tollal etnograafia) ajaloo abiteaduseks ja sellele said spetsialiseeruda vaid \u00fcksikud tudengid alates kolmandast kursusest. Samas v\u00f5isid m\u00f5ned huvilised juba p\u00e4rast esimest kursust minna etnograafiapraktikale ja nii sattus Heiki 1970. aasta suvel tollase muuseumidirektori Aleksei Petersoni\u00a0 \u201ek\u00e4ealusena\u201c Vepsamaa ekspeditsioonile.<\/p>\n

Praktika oli v\u00e4ga m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. <\/em>[—] See oli v\u00e4gagi p\u00f5nev seikluslikus ja avastuslikus m\u00f5ttes, aga sisuliselt ka, kui l\u00e4hedased nad meile on. Peterson kogu aeg k\u00e4sutas: poiss, mine ja tee [—] mul ei olnud mingit kogemust, visati vette lihtsalt. Anti mingi teema, r\u00e4\u00e4gi, eks ma maapoisina teadsin midagi maat\u00f6\u00f6dest [—] aga tulin toime ja igati p\u00f5nev tundus selline eriala… \u00fches\u00f5naga, romantika. <\/em>(Indrek J\u00e4\u00e4tsi intervjuu Heiki P\u00e4rdiga 2019, ERM)<\/p>\n

See saatuslik kohtumine viiski m\u00f5ni aasta hiljem \u2013 muidugi Petersoni soovil ja riikliku suunamiskomisjoni otsusel \u2013 noore spetsialisti Burdenko t\u00e4nava kabinetti. Pea veerand sajandi jooksul (1974\u20131987 ja 1989\u20132000) oli ta nii teadur, vanemteadur, osakonnajuhataja kui ka teadusdirektor. Sellest aja(stu)st on s\u00e4ilinud \u00fcrikuid ja fotosid, r\u00e4\u00e4kimata mahlakast rahvap\u00e4rimusest, mida Heiki isegi alati meelsasti jagab. K\u00f5ik see v\u00e4\u00e4riks monograafiat v\u00f5i v\u00e4hemasti toekat peat\u00fckki Suures Eesti Etnoloogia Ajaloos. Siin blogiloos aga vahendame vaid v\u00e4ikseid, ent ometi k\u00f5nekaid kilde m\u00f6\u00f6dunud aegadest.<\/p>\n

V\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutest<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. aastal kirjutas Heiki ajakirjas \u201ePro Ethnologia\u201c:<\/li>\n<\/ol>\n

    [V\u00e4lit\u00f6\u00f6]p\u00e4evikute n\u00e4ol on tegemist ainulaadsete isiklikku aspekti peegeldavate intiimsete ajadokumentidega. Nad on Eesti etnoloogias harvakasutatava vahetu (ja avatud) vaatluse stiilipuhtad esindajad [—] Etnoloogide suhe oma erialasse on Eestis siiamaani t\u00e4ielik terra incognita [—] p\u00e4evikud on selleks peaaegu ainsad usaldusv\u00e4\u00e4rsed allikad. <\/em>(\u201eEesti etnoloogide aukartus elu ees. V\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikud kultuuriuurimise allikana\u201c \u2013 Pro Ethnologia 3, 1995. Allikad ja uurimused, lk 67\u201375)<\/p>\n

    Vepsamaa, 12. juuli\u00a0 1970 <\/strong><\/p>\n

    \"\"

    TR\u00dc \u00fcli\u00f5pilane Heiki P\u00e4rdi k\u00fcsitleb Timofei Iljini. Zaret\u0161ki k, Babajevo raj, Vologda oblast, 1970. Foto: Vello Kutsar. ERM Fk 1618:105.<\/p><\/div>\n

    N\u00fc\u00fcd tuleb suund v\u00f5tta Borissovo peale. \u201ePolitseis\u201c tehti meile selgeks – sinna on \u00fcle 60 km. Tee pidavat olema hea. N\u00e4eme seda veel, kui hea ta on. [—] Muudkui panime aga otse. Pikapeale l\u00e4ks asi kahtlaseks, mets ainult, pole k\u00fcla ega elektriliinigi tee \u00e4\u00e4res. Igaks juhuks panime edasi. Varsti aga tuli igaks juhuks seisma j\u00e4\u00e4da, metsas, kus teed pole, on natura \u2013 paha autoga s\u00f5ita. Tee l\u00f5ppes \u00e4ra, t\u00e4hendab alles ehitatakse teed. See oli meie esimene eksis\u00f5it kui mitte arvestada v\u00e4ikesi \u201eapse\u201c linnades. Kui tagasi, siis tagasi, aga kus sa sellega \u2013 kui juba \u00fcks h\u00e4da k\u00e4es, siis tuleb neid rohkemgi. Masin j\u00e4i sildupidi teesse kinni, sest roopad olid s\u00fcgavamad kui meil tarvis, \u00f5igupoolest pole neid meil \u00fcldse vaja. \u00dchiste j\u00f5upingutuste tulemusena saime hakkama. J\u00e4lle seisime valiku ees \u2013 kas sinna v\u00f5i t\u00e4nna. Valitud tee osutus \u00f5igeks. Et vepsa k\u00fclla j\u00f5uda, oli tarvis veel v\u00e4ikesed takistused \u00fcletada, n\u00e4iteks: j\u00f5gi tuleb \u00fcletada, aga pole silda, t\u00e4hendab l\u00e4bi vee. Seal n\u00e4gime oma reisi esimest vepslast, kes vepsa keeltki oskas. \u00dcmberringi ainult mets; kuhu k\u00fcll need vepslased elama on asunud \u2013 p\u00e4ris \u201ep\u00f5rgu\u201c, aga inimesed elavad.<\/em> (ERM TA 595)<\/p>\n

    Setumaa, 4. juuni 1976<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    Etnograafiamuuseumi teaduslikud t\u00f6\u00f6tajad Katrin Savom\u00e4gi ja Heiki P\u00e4rdi Setumaal. M\u00e4e vald, V\u00f5\u00f5psu,1976. Foto: Vello Ojanurme. ERM Fk 1779:13<\/p><\/div>\n

    Etnograafiamuuseumi teaduslikud t\u00f6\u00f6tajad Katrin Savom\u00e4gi ja Heiki P\u00e4rdi Setumaal. M\u00e4e vald, V\u00f5\u00f5psu,1976. Foto: Vello Ojanurme. ERM Fk 1779:13<\/p>\n

    Paljus osutus muuseumis Setumaa ja setude kohta antud eelinfo ekslikuks. Kasv\u00f5i seegi, et setudele ei meeldivat kui neilt k\u00fcsida kumbad nad on \u2013 kas setud v\u00f5i eestlased. Meie pole siiani k\u00fcll setut kohanud, keda taoline v\u00f5i sarnane k\u00fcsimus pahandanuks. Pigem vastupidi. Kaldun arvama ka, et vale on v\u00e4ide nagu oleks informandid Setust v\u00e4hem usaldatavad kui mujal Eestis. Ei m\u00f5ista, mis sellise arvamuse on tekitanud. Ka on meid seni eranditult igas talus kui mitte just lahkelt siis igal juhul viisakalt ja arusaavalt vastu v\u00f5etud. Kusagil pole ajaviitmise v\u00f5i t\u00fclitegemise p\u00e4rast meie peale pahandatud. [—] Tartus tuntud bioloogi Nikolai Laanetu ema annetas muuseumile mitu tekstiileset. Ta pakkus meile, kes me hommikust saadik s\u00f6\u00f6mata olime, s\u00fc\u00fca. Sealhulgas oli ka meie jaoks kaunis eksootiline k\u00fclmroog: taarikapstad. See koosneb hapust kasemahlataarist, hapukapsaist, hapukurgist, punapeedist ja sibulast. Lisaks saime suitsulatikat ning kartuleil keedet kuivatet latikat. <\/em>(ERM TA 675)<\/p>\n

    Lapimaa, 23.\u201324. juuli 1978<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    ERKI Saami ekspeditsioon matkal Lujaursijd’ist Sejdjavvr’i, 1978. Foto: Heiki P\u00e4rdi. ERM Fk 1868:28<\/p><\/div>\n

    Saadame \u00e4ra oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud pakid, mida matkal vaja pole. Muuseumi asju pole palju, aga sobivat kasti n\u00e4iteks h\u00e4lli jaoks ma ei saanud kusagilt ja nii leidsin, et ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui see l\u00e4bi soode-rabade ja \u00fcle m\u00e4gede seljas Revdasse tassida. Muud asjad pakkisin pappkartongkastidesse ja saatsin minema. Kraami aga on k\u00f5vasti sellegipoolest. N\u00fc\u00fcd hakkame uuesti hindama (v\u00f5i \u00fcmber hindama) oma matkavarustust nagu r\u00f5ivad, seljakotid, jalan\u00f5ud. Isegi matkakepid on h\u00e4davajalikud nagu \u00fctleb K. P\u00f5llu. [—] H\u00e4mmastavalt v\u00e4rvikas on soo v\u00f5i raba taimkate. Taamal saadavad meid m\u00e4ed, nad kutsuvad meid, sest sinna, nende juurde, peamegi j\u00f5udma. Tuleb olla \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlik ja mitte astuda sinna, kuhu eesk\u00e4ijad pole astunud. Minuga selline asi kogemata juhtus, \u00f5igemini pettis silm arvates, et tuleb minna otse, kui tuli teha v\u00e4ike haak m\u00f6\u00f6da k\u00f5rgemaid p\u00f5ndakuid. Mul avanes otsekohe suurep\u00e4rane v\u00f5imalus uppuda ja mitte vees, vaid laukas. Vajusin v\u00e4ga kiiresti rinnuni pehmesse tekkivasse turbasse nagu vatti ja tundsin end t\u00e4iesti abituna. Minu \u00f5nn, et osa kaaslasi oli minust tagapool, sest eesmine grupp oli puhkepausi l\u00fchema teinud ja juba \u00fcpris kaugel. Raba ei tahtnud mind v\u00e4lja lasta ja t\u00fcdrukuil oli t\u00fckk tegemist minu v\u00e4ljatirimisega. <\/em>(ERM TA 726)<\/p>\n

    Lapimaa, 26. september 1979<\/strong><\/p>\n

    Ostsime piletid Murmanski. See oli meie t\u00e4nase s\u00f5idu sihtpunkt. Miks n\u00f5nda? Eelk\u00f5ige huvitab meid seal muuseum, kus pidi olema saami osakond. Muidugi huvitas meid ka\u00a0 suurim polaarjoonetagune linn maailmas ise. Miks mitte Lapimaaga veidi laiemalt tutvust teha!? [—] Meid v\u00f5eti lausa \u00fclevoolava lahkusega vastu. Samas kurvastati teatega, et seni on neil kogu fond alles diferentseerimata etnilise tunnuse j\u00e4rgi. Teada saada, palju neil lapi esemeid on, pole sugugi kerge. Nad ei tea seda isegi. Minu arust olid ekspositsioonis saami sukkade p\u00e4he v\u00e4lja pandud t\u00fc\u00fcpilise komi ornamendi ja v\u00e4rvilahendusega sukad. Neil alles algavat esemete s\u00fcstematiseerimine rahvaste kaupa. Ta arvas lapi esemeid olevat mitte v\u00e4hem kui 500. J\u00f5ime jahtunud teed ja vahetasime aadresse. Neiu fondidest avaldas imestust, kui kogemata lobisesin oma eelmise aasta kogumistulemust (12 eset), ja \u00fctles et nende \u201ekanad\u201c Lovozero filiaalist ei saavat sealt \u00fchtki eset. Lahkusime idamaiste viisakusavaldustega.<\/em><\/p>\n

    Suurima elamuse saime siiski tagasis\u00f5idul, kui Olenja jaamast tuli peale brigaadi jagu p\u00f5drakarjuseid \u2013 7\u20138 meest. Panid omavahel k\u00f5ik ja ainult lapi keelt, osa neist olid veel \u00fcsna nagad. Oli paar vanemat meest. K\u00f5ik olid v\u00e4ga v\u00e4ikest kasvu ja v\u00e4ga purjus, ainult brigadir oli pikem ja kaine. R\u00f5ivastuses muud algup\u00e4rast polnud kui \u00fchel vanamehel jalasolevad liptad e. karusnahksukad, mille peal nagu k\u00f5igil teistelgi olid pikad kalamehes\u00e4\u00e4rikud. Brigadir oli v\u00e4ga valvas ja j\u00e4lgis bussi esiotsast taga istuvaid kaaslasi, et need vallatust ei teeks. Ega ei teinudki, l\u00f5puks hakkasid laulma, aga sedagi \u00fcsna vaikselt. Nagu taga istuvad Piret ja Ervin kinnitasid, laulnud nad saami keeles. Noh, kui nad oma emakeeles veel laulavad, eriti nii noored (20\u201330 a.) mehed, siis neid saab veel palju olema ega kao nad kuhugi. Revdas oli j\u00e4rjekordne peatus (30 min). Seal tuli peale ehtsa vene muti moodi riietatud 60\u201370 a. naine, teda saatis 30\u201340 vahel olev v\u00e4rvitud ja blondeeritud vuhva. Selgus meeldiv t\u00f5siasi \u2013 vuhva r\u00e4\u00e4kis vanema naisega (oletatavasti ema), keda ta saatis, lapi keelt, millelt t\u00e4iesti sundimatult mindi \u00fcle venele ja vastupidi. Kui ta suvatses v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msalt lapi keeles lobiseda ka ilmselt talle tuttavate haisvate karjustega, muutus vuhva korrapealt palju meeldivamaks. Ta tundis neid karjuseid vist k\u00f5iki nagu need tedagi. Vanah\u00e4rrad meenutasid oma v\u00e4ikeste nagu kokkupigistatud siledaksaetud n\u00e4gudega p\u00e4kapikke, kellel habe \u00e4ra varastatud. Nad olid oma purjusolekus kuradi heatahtlikud, rahumeelsed ja r\u00f5\u00f5msad. <\/em>(ERM TA 744)<\/p>\n

    K\u00f5pu ja Paistu kihelkond, 28. mai 1981<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    Etnograafiamuuseumi vanemteadur Vaike Reemann ja osakonnajuhataja Heiki P\u00e4rdi leitud eset kirjeldamas. Suure-Jaani kihelkond, 1979. Foto: Priit H\u00e4rmas. ERM Fk 1897:336<\/p><\/div>\n

    Seni on meie esemekogumine k\u00f5igele vaatamata \u00fcsna juhuslikku laadi ja \u00fcle pingutatud (koguda iga hinna eest!). [—] Esimeses Seruk\u00fcla majas (Karbuse talu) leidsime eest t\u00e4iesti harukordselt toredad inimesed. Peremees-perenaine saavad v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi omavahel, on \u00e4\u00e4rmiselt rahuliku meelelaadiga, \u00e4rksad ja mis meie jaoks eriti meeldiv \u2013 ebaeestlaslikult k\u00fclalislahked. Meid v\u00f5eti v\u00e4ga kiiresti omaks, pererahvas l\u00e4ks lehmi l\u00fcpsma, meie j\u00e4ime joonistama-pildistama. Talus olev harkader on nii elegantse joonega ja kuidagi sale, et tahaks ta n\u00e4itusele panna (tegijaks Uia k\u00fcla vanim elanik Ekbaum, kes \u00fcle 90 aasta vana). Suures vana talumaja peretoas on laudp\u00f5rand v\u00e4rvimata, mis praegusel katte(te)ajastul \u00e4\u00e4rmiselt koduselt ja \u00f5dusalt m\u00f5jus. Maja \u00fcmber on kena talumuru, avar karja- majandus\u00f5u on puhas ja samuti rehine. Meile n\u00e4idatakse lahkelt kogu maja, k\u00f5igis tubades on puhas ja \u00f5dus. Suurde peretuppa kaeti meile tubli \u00f5htulaud. K\u00f5ik, mis panti, p\u00e4rines pea eranditult kohapealt: leib, sink, piim, mesi, moosid. Peremees on k\u00fcllalt jutukas ja samal ajal asjalik inimene, kes endisest k\u00fclast mulle k\u00f5vasti materjali andis. Kui palju s\u00f5ltub \u00fchest perest, \u00fchest talust: see Seruk\u00fcla tundub kuidagi v\u00e4ga huvitava, k\u00fclalislahke ja hubane olevat. Siin tahaks veel t\u00f6\u00f6d teha, kahju, et me seda k\u00fcla ei valinud \u00fcheks uurimisobjektiks. Aga ehk j\u00f5uab veel! Taolised inimesed nagu Karbusel teevad Eestimaa veelgi kallimaks. Selliste inimeste p\u00e4rast ja nendega koos on mu t\u00f6\u00f6l m\u00f5tet ning sellest ei tahakski loobuda.<\/em> (ERM TA 761)<\/p>\n

    Koolalapi, 2. oktoober 1981<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    Ekspeditsiooni \u00fclem Heiki P\u00e4rdi p\u00e4evikusse sissekannet tegemas. Murmanski obl. Foto: Aado Lintrop, 1981. ERM Fk 1942:51<\/p><\/div>\n

    J\u00e4rgmises Jurjevi-peres, kus me varemgi oleme k\u00e4inud, \u00f5nnestus odavalt osta k\u00fcllalt korralik \u0161arfan. \u00d5ues oli neil tore neljal kanajalal seisev ait ja pisike lambakuut ning hea hunnik nartasid. Neid asusimegi uurima ja mitmel viisil j\u00e4\u00e4dvustama. Seisin just trepil ja uurisin vanaperenaiselt andmeid aitade kohta kui n\u00e4gin \u00fcht karvase soniga seltsimeest valvsus silmis ja olekus Aado ja Annese juurde astumas. Mees tunnistas viivuks Aado aparatuuri ja ilmselt tulemustega rahule j\u00e4\u00e4des asus j\u00e4lgima, mida see tuttm\u00fctsis noormees seal oma paberile kritseldab. Astusin ka ligi, isegi nagu brigadir nagu mind kaaslased tituleerivad. Olin siiralt imestunud, et seltsimees ei n\u00f5udnud “star\u0161ilt” paberid. Seltsimees karvase soniga oli ilmselt kohalik muuseumit\u00f6\u00f6- ja etnograafiaspets, sest tema oma s\u00f5nade kohaselt teadvat ta t\u00e4pselt, mida muuseumile on ja mida ei ole tarvis. Meie huviobjektid ning nende j\u00e4\u00e4dvustamise liigitas ta tarbetu ja t\u00e4iesti \u00fclearuse, teatud m\u00e4\u00e4ral isegi meie sotsialistliku kodumaa prestii\u017ei, halvimal juhul isegi vist julgeolekutki ohustavaks. P\u00fc\u00fcdsime \u00fclimalt leebelt nagu lapsele seletada, et selline on juba meie t\u00f6\u00f6, sellega me end elatame ja teisiti me ei saa. T\u00f5otasime oma materjale mitte kunagi ega kusagil v\u00e4lisluurele v\u00f5i muudele kahtlastele t\u00fc\u00fcpidele n\u00e4idata. Ta ei j\u00e4\u00e4nud rahule meie seletustega. Eriti ohtlikuks pidas pildistamist. Ta eemaldus veetorni juurde, kust asus meid j\u00e4lgima. J\u00e4rsku n\u00e4gime teda juba jalgrattaga. \u00d5ige pea s\u00f5itis \u00f5ue “Gazik” kust astus v\u00e4lja korrektne miilitsamees. Tuli juurde, esitledes end kohaliku miilitsa\u00fclema aset\u00e4itjana. Teatasin siis, kes olen mina ja kes need teised on. Seletasin, mida ja miks me teeme. Ta paistis veidi h\u00e4mmeldunud olevat, et me n\u00f5nda madalalt v\u00f5tame. Siiski paistis ta arvavat, et ka nii v\u00f5ib seda t\u00f6\u00f6d teha. <\/em>(ERM TA 759)<\/p>\n

    \"\"

    Etnograafiamuuseumi t\u00f6\u00f6tajad H. P\u00e4rdi, E. Salu, A. Enehielm Murmanski oblastis, 1981. Foto: Aado Lintrop. ERM Fk 1942:56<\/p><\/div>\n

    Kolga-Jaani ja Viljandi kihelkond, 13. juuni 1982<\/strong><\/p>\n

    P\u00e4ris \u00f5htul sattusime Oti k\u00fcla \u00fchte k\u00f5ige kaugemasse soppi – Totsu tallu, kuhu tee on kaunis kehv. Siin ootas \u00fcllatus: peremees Kusti oli sedav\u00f5rd k\u00fclalislahke, jutukas, ka parasjagu v\u00f5imukas mehem\u00fcrakas, et meie l\u00fchivisiit venis v\u00e4hemalt 3 tunni pikkuseks. K\u00f5igepealt lasi ta pojal \u00f5lut \u00f5ue tuua, kus seda p\u00fcstijalu juues talu asjust ja kolhoosielust r\u00e4\u00e4kisime. N\u00e4itas \u00fcht-teist huvitavat oma majapidamisestki. Neil oli tuli v\u00f5tnud kunagi rehemaja, nii et palju vana kraami muidugi h\u00e4vis. Oli tore vitsm\u00f5rd, v\u00f5imasin ja \u00f5ige vana puust hang. Seda lopsakat keelt v\u00f5is lausa nautida ja m\u00f5nedki p\u00e4ris soolased v\u00e4ljendid ei tundunud tema suust sugugi r\u00f5vedaina. Me p\u00fc\u00fcdsime korduvalt Uunoga \u00e4raminekust juttu teha, aga sellest ei tahtnud ta kuuldagi, \u00f6eldes, et perenaisel leivad ahjus, v\u00f5tate v\u00e4rsket leiba, k\u00fcll siis l\u00e4hete. Hea k\u00fcll. Istusime toaski tubli tunni \u00f5lut juues. Kusti r\u00e4\u00e4kis oma noorp\u00f5lveseiklustest parvepoisina mitmel pool Eestis p\u00e4rast s\u00f5da, sest ega ta vana mees polnudki \u2013 56-aastane. Selline mees on minu ettekujutuses just ehtne parvepoiss, igal pool saab hakkama – on parasjagu jultunud, aga mingil juhul pole lurjus- suuv\u00e4rk muidugi ise juba maksab midagi. Ja naised, sellest ei tasu vist r\u00e4\u00e4kidagi. [—] Kusti-sugused mehed ei virise, ei urgitse teiste kallal, nad elavad julgelt, t\u00e4ie rinnaga. Kosutav on selliste meeste seltskond, neis on hoogu ja j\u00f5udu, mis virila ja ara ametnikuelu taustal eriti esile tuleb. L\u00f5puks s\u00f6\u00f6tis Kusti meid perenaise abiga metssea-, p\u00f5dra-, sealiha ja koduleivaga t\u00e4is. <\/em>(ERM TA 767)<\/p>\n

    Aravete, 2. juuni 1986<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    Osa Aravete 85 uurimisgrupist. Foto: Aado Lintrop. ERM Fk 2114:114<\/p><\/div>\n

    Kui siis l\u00f5puks ka Reeda tuulejakk muuseumist pidulikult kaasa v\u00f5etud sai, asusime oma tundelise teekonna teisele, linnav\u00e4lisele etapile. K\u00f5ik l\u00e4ks v\u00e4ga kenasti, kuni \u00fchel otsustaval hetkel Armin tundis, et buss on j\u00e4\u00e4nud piduriteta. T\u00e4pselt ma ei m\u00e4leta, aga millegip\u00e4rast olen veendunud, et liikluseeskirjade teatav punkt keelab igasuguse kulgemise liikuva vahendiga, mida vajadusel pole v\u00f5imalik kiiresti peatada. Meil oli n\u00fc\u00fcd just selline s\u00f5iduriist. Kusagil p\u00f5hjapoolsel Tartumaal tegime sundpeatuse. Leidus kena s\u00e4\u00e4serikas asfaltv\u00e4ljak, kus v\u00f5imalik asja uurida. Kolme mehe j\u00f5ududega tegime kindlaks selle, mis ennegi oli selge (et pidurid on tuksis). \u00dchtlasi selgus, et opereerida haiget kohta pole v\u00f5imalik. Tuleb loota jumalale (aga kui Teda olemas pole?), et midagi ei juhtuks ning Aravete t\u00f6\u00f6kodadele. Kuni Koeru teeristini m\u00f6\u00f6dus s\u00f5it vahejuhtumiteta. Seal \u00fctles \u00fcles j\u00e4rjekordne jupp. See oli selline, ilma milleta edasis\u00f5it muutus v\u00f5imatuks. N\u00fc\u00fcd astus tegevusse meie juhataja Virve ja tegutses \u00fclimalt operatiivselt. Me ei j\u00f5udnud v\u00e4li\u00f6\u00f6bimiseks vajalikke ettevalmistusi veel alatagi, kui ta jalgrattal [—] naases, kaasas vajalik jupp. Meie \u00fcllatunud p\u00e4rimistele ta ainult naeratas salap\u00e4raselt. Virve oli k\u00fcll v\u00e4ga tubli ja jupp oli \u00f5ige, aga asi vajas siiski rihtimist. Siin ilmutas oma salav\u00f5imeid Aado. P\u00e4rast meelik\u00f6itvalt v\u00f5etud rallikurvi (90\u00b0) J\u00e4rva-Jaani alevis, l\u00e4ks s\u00f5it K\u00e4raveteni tolmuselt ja rahulikult. Kohapeal selgus, et erinevaist allikaist p\u00e4rit vastuoluline info oli \u00f5ige. \u00dchest k\u00fcljest meid lubati \u00f6\u00f6majale, teiselt k\u00fcljest j\u00e4lle mitte. <\/em>(ERM TA 820)<\/p>\n

    Komi, 15. august 1989<\/strong><\/p>\n

    \"\"

    ERMi t\u00f6\u00f6taja Heiki P\u00e4rdi ja Komi Koduloomuuseumi bussijuht Slava parve \u00fcle j\u00f5e vedamas, 1989. Foto: Aldo Luud. ERM Fk 2327:182<\/p><\/div>\n

    Muuseumi siseelust <\/strong><\/p>\n

    Ameti\u00fching, 1977<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. P\u00e4rdi oli koos A. Petersoni ja E. Mainlaga komisjoni koosseisus, mis kontrollis VTK normide t\u00e4itmist.<\/li>\n<\/ol>\n

      Normatiivid olid 1977. aastal t\u00e4idetud 1 inimesel, osaliselt 25 inimesel. Kuid \u00fcldiselt oldi passiivsed ja seda eriti noorte hulgas. On viimane aeg alustada ja j\u00e4tkata VTK normatiivide t\u00e4itmist ja hakata osa v\u00f5tma meile v\u00f5imaldatud kehakultuuritundidest. Valiti 7-liikmeline a\u00fc komitee, mille seast valiti H. P\u00e4rdi esimeheks ja sotsiaalkindlustuskomisjoni esimeheks. <\/em>(Ameti\u00fchingute \u00fcldkoosolekute ja aruande-valimiskoosolekute protokollid. ERM-i arhiiv, n 1-a\u00fc, s 40)<\/p>\n

      Ameti\u00fching, 1981\u20131986<\/strong><\/p>\n

        \n
      1. P\u00e4rdi valiti 1981 kutset\u00f6\u00f6komisjoni esimeheks, 1984 tootmiskomisjoni esimeheks ja 1985 kehakultuurikomisjoni esimeheks ja 1986 taas kutset\u00f6\u00f6komisjoni esimeheks. (Samas, s 43)<\/li>\n<\/ol>\n

        Ameti\u00fching, 1987<\/strong><\/p>\n

          \n
        1. P\u00e4rdi t\u00f6\u00f6lt vallandamise arutelu\u2026<\/li>\n<\/ol>\n

          Reet Piiri: \u00a0Tegemist ei olnud mitte tavalise t\u00f6\u00f6luusiga. P\u00e4rdi oli lasteekskursioonil nii saatjaks kui ka ekskursioonijuhiks. <\/em>[—] Varem on muuseumis lapsevanematel lubatud olla saatjaks oma laste ekskursioonidel ja suusap\u00e4evadel, nii oli see veel ka 1986-1987 \u00f5a. P\u00e4rdi ei kasutanud puudutud p\u00e4evi kuritahtlikult (mitte joomiseks ega luusimiseks), vaid h\u00e4davajalikel p\u00f5hjustel. <\/em><\/p>\n

          Heno Sarv: \u00a0T\u00f6\u00f6luusi \u00f5igustamine ei too kaasa t\u00f6\u00f6distsipliini t\u00f5usu eesti etnograafia osakonnas ja kogu muuseumiski.<\/em> [—]<\/em> Vajakaj\u00e4\u00e4misi on esinenud osakonna t\u00f6\u00f6 juhtimises ja osakonna enda t\u00f6\u00f6 kvaliteedis.<\/em><\/p>\n

          Heiki P\u00e4rdi: Missugused oleksid siis peamised puuduj\u00e4\u00e4gid osakonna t\u00f6\u00f6s?<\/em><\/p>\n

          Heno Sarv: Eesti etnograafia osakond on t\u00f6\u00f6kvaliteedi poolest praegu k\u00f5ige n\u00f5rgem. Samuti on osakonna teaduslik potentsiaal langenud.<\/em><\/p>\n

          Heiki P\u00e4rdi: Vaidleksin siinkohal vastu. K\u00f5igepealt peab meenutama, et k\u00f5ik teised muuseumi osakonnad on v\u00e4lja kasvanud eesti etnograafia osakonnast ja teistesse osakondadesse on ka hiljem l\u00e4inud parimaid t\u00f6\u00f6tajaid minu juhitud osakonnast. Parimate t\u00f6\u00f6tajate \u00fcleviimise puhul on mind seatud ainult fakti ette, keegi pole minu n\u00f5usolekut selles suhtes k\u00fcsinud. <\/em>[—] Mis teaduslikku potentsiaali puutub, siis see on t\u00f5usuteel \u2013 P. \u00d5unapuu ja M. Piho teevad edukalt nii aspirantuurieksameid kui teadust\u00f6\u00f6d.<\/em><\/p>\n

          Otsustati: 1) Lugeda P\u00e4rdi 5.05.1987 ja 3.-4.06.1987 t\u00f6\u00f6lt puudumist objektiivselt p\u00f5hjendatuks. K\u00f5iki asjaolusid arvestades ei saa a\u00fc komitee n\u00f5ustuda eesti etnograafia osakonna juhataja Heiki P\u00e4rdi vallandamisega, millise otsuse v\u00f5ttis a\u00fc komitee vastu \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt. <\/em>(Samas, s 43)<\/p>\n

          \"\"

          K. Tammur, V. Tuubel, U. Ojala ja H. P\u00e4rdi koos laste Maria ja Mikuga, 1983. Foto: Aldo Luud. ERM Fk 2055:19<\/p><\/div>\n

          Elatusalade ja rahvakunsti osakond, 1979<\/strong><\/p>\n

          Heiki P\u00e4rdi: Direktsioonis on olnud tihti juttu meie osakonna t\u00f6\u00f6st. Peamisteks punktideks olid distsipliin ja kataloogimine. T\u00f5si, distsipliin pole meie osakonnas mitte just halvem kui teistes osakondades, kuid n\u00f5udlikkust tuleb sellegipoolest meie t\u00f6\u00f6tajate suhtes t\u00f5sta. Teiseks valusaks probleemiks on olnud kataloogimine. K\u00f5ik probleemid ses osas on siiski lahendatavad, kui t\u00f6\u00f6tajad ise v\u00e4ga tahavad. [\u2026]\u00a0 Sisuline k\u00fclg n\u00f5uab senisest suuremat t\u00e4helepanu ja \u00fchtlasi ka n\u00f5udlikkust kataloogija suhtes. Kataloogijal tuleks rohkem kirjandust uurida, eriti tekstiilide osas. Puidu osas on kirjandust kahjuks v\u00e4hem. Suureks abiks on ka vanad kataloogid. Kindlasti tuleks enne mustand teha. Puhtalt kirjutada puhtandit uuesti on m\u00e4rksa aegan\u00f5udvam. V\u00e4ga tervitatav on ka jooniste tegemine kataloogitud eseme juurde [\u2026] Ka distsipliini osas ei tohiks olla nii palju t\u00f6\u00f6le hilinemisi ja varem lahkumisi t\u00f6\u00f6lt.<\/em><\/p>\n

          Tanel Linnus:\u00a0 Kahjuks saab osakonnajuhataja sm. P\u00e4rdi tihti s\u00f5imata osakonna t\u00f6\u00f6tajate p\u00e4rast asjata. <\/em><\/p>\n

          (Elatusalade ja rahvakunsti osakonna protokolliraamat 1977\u20131982. ERM Arh n1 s 408a)<\/p>\n

          \"\"

          ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi teadusliku osakonna juhataja Heiki P\u00e4rdi ja direktor Aleksei Peterson, 1978. Foto: Rein Olli. ERM Fk 1861:48<\/p><\/div>\n

          Elatusalade ja rahvakunsti osakond, 1980<\/strong><\/p>\n

          P\u00e4evakord: distsipliin osakonnas<\/em><\/p>\n

            \n
          1. P\u00e4rdi \u2013 sissejuhatav s\u00f5na. Edastab direktsiooni rahulolematuse osakonna t\u00f6\u00f6ga j\u00e4rgmistes punktides <\/em><\/li>\n<\/ol>\n
              \n
            • joomine<\/em><\/li>\n
            • suitsetamine<\/em><\/li>\n
            • kohvijoomine<\/em><\/li>\n
            • elektriradiaatorite kasutamine<\/em><\/li>\n
            • t\u00f6\u00f6d tehakse v\u00e4he.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n

              V\u00e4ltimaks nimetatud puudusi, kuulutab v\u00e4lja uue kursi<\/u>. <\/em><\/p>\n

                \n
              • T\u00f6\u00f6koodeksi \u00a737 punkt 2 alusel ebakainena t\u00f6\u00f6l viibimise eest (\u00fcksk\u00f5ik kas t\u00f6\u00f6p\u00e4eva alguses, keskel v\u00f5i l\u00f5pus) m\u00e4rgitakse t\u00f6\u00f6graafikusse L \u2013 luus. Hakkab seda rakendama ilma pikemalt hoiatamata kui rahalist karistust. Igasugustel v\u00f5\u00f5rastel \u00e4rgu olgu kohta muuseumi ruumes alkoholi pruukimiseks. <\/em><\/li>\n
              • Suitsetamist otseselt \u00e4ra keelata ei saa, kuid piirata tuleb grupiviisilist suitsetamist, mis venib v\u00e4ga pikaks. Suitsetamise koht on ainult<\/u> esimesel korrusel \u00fcmmarguse laua juures. <\/em><\/li>\n
              • Ka kohvitamine ei tohi v\u00f5tta \u00e4ra t\u00f6\u00f6aega nii palju. <\/em><\/li>\n
              • T\u00f5esti, on ka meie osakonnas m\u00f5ningaid radiaatoreid. Neid v\u00f5ib kasutada vaid \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel. N\u00e4iteks m\u00f5ningad haiged inimesed, kellel on t\u00f5esti tarvis. <\/em><\/li>\n
              • Nimetatud meetmed t\u00f5stavad kindlasti t\u00f6\u00f6viljakust. Tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kvaliteedile, et poleks p\u00f5hjust nuriseda. <\/em>(Samas)<\/li>\n<\/ul>\n

                Eriti uus kurss ehk kuumad \u00fcheksak\u00fcmnendad<\/strong><\/p>\n

                \"\"

                ERM-i teadusdirektor Heiki P\u00e4rdi, KV juhataja Tiina Tael ja \u201eKodu ja pere\u201c v\u00f5istlust\u00f6\u00f6de v\u00f5itja Helve Tamvelius, 1993. Foto: Arp Karm. ERM Fk 2501:25<\/p><\/div>\n

                Tiina Tael meenutab:<\/p>\n

                  \n
                1. aastate algul, mil mina hakkasin korrespondentide v\u00f5rku juhtima ja Heikist oli saanud teadusdirektor, toetas ta mind kirjasaatjate juhtimisel. Tema initsiatiivil nihkus fookus \u00fcha enam argielule \u2014 t\u00e4helepanu sai see, mis varem oli j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamatuks. Mihklip\u00e4evast kujunes kirjasaatjate pidup\u00e4ev, kus kohtuti ja t\u00e4nati neid tehtud t\u00f6\u00f6 eest. Esimene koduteemaline v\u00f5istlus t\u00f5i kokku 171 t\u00f6\u00f6d. V\u00f5itjaks kuulutati Helve Tamvelius, aga ta ei saanud auhinnatseremooniale tulla. See andis Heikile m\u00f5tte, et viime preemia talle koju. Oli 1993. aasta \u2014 siis ei mindud k\u00fclla nii, et helistati mobiilile v\u00f5i lauatelefonile, iga\u00fchel lihtsalt ei olnud tollal telefoni. Ma ei m\u00e4leta enam, kas ma kirjutasin Helvele siiski ette, aga igatahes istusime \u00fchel p\u00e4eval muuseumi bussi: mina kui v\u00e4rske korrespondentide v\u00f5rgu juhataja, Heiki ja fotograaf, bussijuht ka. Helve elas Kuusalu l\u00e4histel Kosu k\u00fclas. Venekeelses autoatlases, mis bussijuhil kasutada oli, polnud sellest kohanime h\u00f5ngugi. Imekombel j\u00f5udsime Heiki juhatuse j\u00e4rgi kohale, kuigi mulle tundusid need metsateed ikka v\u00e4ga kahtlased. Tagantj\u00e4rele tean, et Heiki ruumitaju ja kohatunnetus on omaette klass. Aga siis tundus k\u00f5ik paras ime. Kohale j\u00f5udes ootas meid lukus uks. Jalutasime mitu korda \u00fcmber maja aga ei hingegi. Kui olime valmis juba n\u00f5utult lahkuma, ilmus perenaine \u2014 tuli naabrinaise juurest. Selgus, et Helvel ja naabri-Martal oli just omavaheline uudistep\u00e4ev. Helve oli meie ootamatust k\u00fclask\u00e4igust siiralt \u00fcllatunud. M\u00e4letan selgelt, kuidas Heiki hetkega kohalikega jutu peale sai \u2014 see on tema oskus, mis paistab nii loomulik, et tegi seal kohe kadedaks ja olemise vabaks.<\/li>\n<\/ol>\n

                  Muuseumist ja muuseumit\u00f6\u00f6st<\/strong><\/p>\n

                  1994<\/strong><\/p>\n

                  P\u00f5hiprobleem on selles, kas ERM j\u00e4\u00e4b kultuurim\u00e4lestiseks, “eesti rahva s\u00fcmboliks” v\u00f5i saab tast aktiivne kultuuritegur k\u00f5ige sellest tulenevaga [\u2026]<\/em> enamus meie muuseume j\u00e4rgib oma tegevuses “klassikalise”, 19. sajandi muuseumit\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tteid ja hoiakuid \u2014 j\u00e4ikus, akadeemilisus (sageli v\u00f5lts), passiivsus, teadmiste ja faktide kultus. [\u2026] K\u00f5ige olulisemaks pean avanemist \u00fchiskonna suhtes.\u00a0 Veelgi t\u00e4htsam on vaimne avanemine, pidades silmas mitmetest vanadest hoiakutest lahti\u00fctlemist l\u00e4henemises oma ainele \u2014 kultuurile, p\u00fc\u00fcdu leida seoseid “inimese kui kultuurikandja” ja “inimese kui kultuurilooja” vahel, muutuda sotsiaalsemaks, saada aktiivseks kultuuriteguriks, kes mitte ainult ei ahmi endasse, vaid annab \u00fchiskonnale ka midagi vastu, mis aitaks minevikku \u00fchendada oleviku kaudu tulevikuga. <\/em>(Heiki P\u00e4rdi. Eesti Rahva Muuseum \u2013 \u201eEesti Rahva S\u00fcmbol\u201c ja muuseum. ERM-i kaasaegsest retseptsioonist. \u2013 Pro Ethnologia 2, 1994. Etnoloogia ja muuseumid, lk 30\u201350)<\/p>\n

                  [\u2026] <\/em>moodsa kultuuri n\u00e4htuste jaoks on esemete liigituse s\u00fcsteem ebapiisav<\/em> [\u2026] <\/em>muuseumi erinevate esemekogude s\u00fcstemaatika ei haaku omavahel, r\u00e4\u00e4kimata n\u00e4iteks \u00fchildumisest fotokogu v\u00f5i\u00a0 arhiivis\u00fcsteemiga. <\/em>[\u2026] <\/em>kogude p\u00f5hjal on tegu pigem rahvakunstimuuseumi kui etnograafiamuuseumiga, mis ta peaks olema. Seega on meie kogudes l\u00fcnki rohkem kui k\u00fcll, aga viimastel aastak\u00fcmnetel on t\u00e4idetud pigem kujuteldavaid kui tegelikke l\u00fcnki. <\/em>[\u2026] <\/em>peame r\u00f5hu kogumist\u00f6\u00f6s \u00fcmber asetama \u2013 terve 20. sajand on sisuliselt dokumenteerimata<\/em> [\u2026] <\/em>Valdaval enamusel esemeist pole omavahelisi seoseid. <\/em>(Heiki P\u00e4rdi. Eesti Rahva Muuseumi kodumaised esemekogud. \u201eEthnographica\u201c paikkondlik p\u00e4ritolu. \u2013 ERM Ar XL, 1994: 11\u201354)<\/p>\n

                  1996<\/strong><\/p>\n

                  [\u2026]<\/em>\u00a0 Ka meil on p\u00f5hjust k\u00f5nelda muuseumikriisist, aga meil v\u00e4ljendub kriis muus. See v\u00e4ljendub muuseumide \u00e4\u00e4rmiselt madalas avalikus maines. See v\u00e4ljendub muuseumide katastroofiliselt kehvas majanduslikus seisus. See v\u00e4ljendub muuseumit\u00f6\u00f6tajate naeruv\u00e4\u00e4rselt madalais palkades. See v\u00e4ljendub selles, et Eestis pole kunagi ehitatud mitte \u00fchtegi muuseumihoonet. See v\u00e4ljendub selles, et meil ei ole \u00fchtki eriharidusega muuseumit\u00f6\u00f6tajat.<\/em> [\u2026]<\/em> Eesti muuseumid tervikuna ei ole laia avalikkuse ega ka \u00fchiskonna v\u00f5tmeisikute silmis (k\u00f5rged riigiametnikud, poliitikud, \u00e4rimehed jt) kuigi oluline kultuuriinstitutsioon….<\/em> Selle peamine p\u00f5hjus peitub meie “muuseumikogukonnas” endas, meie \u00fcldises enesega rahulolus<\/em> [\u2026]<\/em> Muuseumi pea\u00fclesanne on kommunikatsioon, suhtlemine \u00fchiskonnaga, \u00e4ratamaks huvi kultuurip\u00e4randi vastu. Niisama t\u00e4htis on, et muuseum ei vaataks m\u00f6\u00f6da kaasaja olulistest probleemidest ning seostaks minevikku oleviku kaudu tulevikuga. <\/em>(Heiki P\u00e4rdi. Muutuv maailm ja muuseumid. \u2013 Akadeemia nr 9, 1996: 1930\u20131950)<\/p>\n

                  \"\"

                  Heiki P\u00e4rdi Koeru mehe r\u00f5ivastuses, 1997. Foto: Arp Karm. ERM Fk 2589:35<\/p><\/div>\n

                  1998<\/strong><\/p>\n

                  Meie etnoloogia on alati olnud (liiga) \u00fchtne ja (liiga) suletud \u2014 \u00fcks kool, \u00fcks “koolkond”, \u00fcks meetod (v\u00f5rdlev ajaloolis-geograafiline) ja \u00fcks prohvet \u2014 Manninen.<\/em> Piltlikult \u00f6eldes viibib meie etnoloogia veel teadvuseelses seisundis ehk kasutades A. Gurevit\u0161i m\u00f5tet 19. sajandi ajalooteaduse kohta \u2014 “filosoofilise s\u00fc\u00fctuse ajastus”….<\/em> Eesti etnoloogia lipukirjaks on olnud F. Linnuse s\u00f5nad “teooriad m\u00f6\u00f6duvad, materjal j\u00e4\u00e4b”. See omas ajas ja oludes arvestatav seisukoht ei t\u00e4henda, et etnoloogia peakski piirduma “muuseumiteaduse” rolliga. Kui etnoloogia Eestis \u00fcldse millegi all kannatab, siis eelk\u00f5ige (kroonilise) teooriapuudulikkuse all <\/em>[\u2026]<\/em> Ka eesti etnoloogidel oleks aeg hakata uurima “inimest kultuuris”, mitte ainult “kultuuri inimeses”. <\/em>(Heiki P\u00e4rdi. M\u00f5istetest etnograafia, etnoloogia ja rahvateadus ning eesti etnoloogiast. \u2013 Akadeemia nr 2, 1998: 252\u2013266)<\/p>\n

                  M\u00f5ned aastad tagasi ERMi-aega meenutades \u00fctles Heiki:<\/p>\n

                  Ma ei kahetse, et ma sellise tee valisin, see on fakt. Ja et ma Eesti Rahva Muuseumis t\u00f6\u00f6tasin, see oli v\u00e4ga suur kool\u00a0 <\/em>[\u2026]<\/em> Eesti Rahva Muuseum on ammendamatu igas m\u00f5ttes. <\/em>(Indrek J\u00e4\u00e4tsi intervjuu Heiki P\u00e4rdiga 2019, ERM) \u00a0<\/em><\/p>\n

                  Ei saa teisiti, kui n\u00f5ustuda.<\/p>\n

                  Armas Heiki, Sinuga koos t\u00f6\u00f6tamine on olnud suur au ja r\u00f5\u00f5m. Palju \u00f5nne!<\/p>\n

                  <\/fb:like><\/div>
                  <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                  Tekst: ERMi arhiiv ja v\u00e4ljaanded \u00dcrikuid ja \u00fcllitisi lugesid Tiina Tael, Ellen V\u00e4rv, Reet Piiri, Anu J\u00e4rs, Anu Kannike Kui Heiki 1. augustil 1974 ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi j\u00f5udis, oli elatusalade ja rahvakunsti osakonna juhataja Kalju Konsin juba puhkusele l\u00e4inud. V\u00e4rske nooremteaduri t\u00f6\u00f6laual ootas \u00fclemuse kiri t\u00f6\u00f6\u00fclesandega \u2013 m\u00f5istagi oli selleks esemete teaduslik kirjeldamine ehk kataloogimine.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":18112,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":true,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-18107","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal"],"yoast_head":"\nMees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: ERMi arhiiv ja v\u00e4ljaanded \u00dcrikuid ja \u00fcllitisi lugesid Tiina Tael, Ellen V\u00e4rv, Reet Piiri, Anu J\u00e4rs, Anu Kannike Kui Heiki 1. augustil 1974 ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi j\u00f5udis, oli elatusalade ja rahvakunsti osakonna juhataja Kalju Konsin juba puhkusele l\u00e4inud. V\u00e4rske nooremteaduri t\u00f6\u00f6laual ootas \u00fclemuse kiri t\u00f6\u00f6\u00fclesandega \u2013 m\u00f5istagi oli selleks esemete teaduslik kirjeldamine ehk kataloogimine.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-04-20T13:53:40+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-04-21T08:52:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2000\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1283\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"21 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum\",\"datePublished\":\"2026-04-20T13:53:40+00:00\",\"dateModified\":\"2026-04-21T08:52:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107\"},\"wordCount\":4309,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107\",\"name\":\"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg\",\"datePublished\":\"2026-04-20T13:53:40+00:00\",\"dateModified\":\"2026-04-21T08:52:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2026\\\/04\\\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg\",\"width\":2000,\"height\":1283,\"caption\":\"Ekspeditsiooni \u00fclem Heiki P\u00e4rdi p\u00e4evikusse sissekannet tegemas. Murmanski obl. Foto: Aado Lintrop, 1981. ERM Fk 1942:51\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=18107#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: ERMi arhiiv ja v\u00e4ljaanded \u00dcrikuid ja \u00fcllitisi lugesid Tiina Tael, Ellen V\u00e4rv, Reet Piiri, Anu J\u00e4rs, Anu Kannike Kui Heiki 1. augustil 1974 ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi j\u00f5udis, oli elatusalade ja rahvakunsti osakonna juhataja Kalju Konsin juba puhkusele l\u00e4inud. V\u00e4rske nooremteaduri t\u00f6\u00f6laual ootas \u00fclemuse kiri t\u00f6\u00f6\u00fclesandega \u2013 m\u00f5istagi oli selleks esemete teaduslik kirjeldamine ehk kataloogimine.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2026-04-20T13:53:40+00:00","article_modified_time":"2026-04-21T08:52:15+00:00","og_image":[{"width":2000,"height":1283,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"21 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum","datePublished":"2026-04-20T13:53:40+00:00","dateModified":"2026-04-21T08:52:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107"},"wordCount":4309,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","articleSection":["Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107","name":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","datePublished":"2026-04-20T13:53:40+00:00","dateModified":"2026-04-21T08:52:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","width":2000,"height":1283,"caption":"Ekspeditsiooni \u00fclem Heiki P\u00e4rdi p\u00e4evikusse sissekannet tegemas. Murmanski obl. Foto: Aado Lintrop, 1981. ERM Fk 1942:51"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=18107#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Mees, kes r\u00e4\u00e4gib argielu v\u00f5luvaks. Heiki P\u00e4rdi ja Eesti Rahva Muuseum"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/247670_ERM_Fk1942_51_247670.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4I3","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18107"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18107\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18125,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18107\/revisions\/18125"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}