{"id":17997,"date":"2026-02-26T13:46:02","date_gmt":"2026-02-26T11:46:02","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17997"},"modified":"2026-02-26T13:46:02","modified_gmt":"2026-02-26T11:46:02","slug":"meie-roiva-varvid-kohalik-ja-kauge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17997","title":{"rendered":"Kauge sinine kohaliku lisandiga"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Riina Rammo, Tartu \u00dclikooli arheoloogia kaasprofessor, n\u00e4ituse \u201eMeie r\u00f5iva v\u00e4rvid\u201c \u00fcks kuraatoritest<\/em><\/p>\n

N\u00e4itus \u201eMeie r\u00f5iva v\u00e4rvid. Kohalik ja kauge\u201c<\/a> on mahukas ja katab pika perioodi Eesti ajaloost alates esimestest s\u00e4ilinud v\u00e4rvitud kangakatketest, l\u00f5petades s\u00fcnteetiliste v\u00e4rvide tulekuga. Lisaks saab n\u00e4itusel tutvuda t\u00e4nap\u00e4eva innovaatiliste tehnoloogiatega.<\/p>\n

Arheoloogina on mul siiski eriti hea meel, et oli v\u00f5imalik esitleda haruldasi 11.\u201314. sajandi tekstiilileide Eestist. K\u00fclastajale tunduvad need t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00fcll pigem pruunid ja tuhmid, ent selliste kangaj\u00e4\u00e4nuste \u00fcksikasjalik uurimine avab ukse kunagiste v\u00e4rvalite oskuste ja toonieelistuste juurde. L\u00e4hen siin loos arheoloogiaga rohkem s\u00fcgavuti, sest n\u00e4itusele ei olnud v\u00f5imalik v\u00e4lja panna k\u00f5ike, mida oleme viimastel aastatel ajaloo kohta teada saanud.<\/p>\n

Esimesed j\u00e4ljed ja indigosinine<\/strong><\/p>\n

Praeguste teadmiste kohaselt p\u00e4rineb Eesti vanim v\u00e4rvitud tekstiilileid 9.\u201310. sajandist ehk viikingiajast. Veelgi enam on selliseid fragmente s\u00e4ilinud alates 11. sajandist, mil t\u00e4nu surnute p\u00f5letamise kombe taandumisele tekib v\u00f5imalus, et matustesse kaasa pandud r\u00f5ivad p\u00fcsivad alal t\u00e4nap\u00e4evani. Sel perioodil oli v\u00e4rvimise kunst siinmail juba v\u00e4lja kujunenud. Naabermaade paralleelidele p\u00f5hjal otsustades olid v\u00e4rvilised tekstiilid piirkonnas tuntud juba hiljemalt esimestel sajanditel ajaarvamise algusest.<\/p>\n

Arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et algusest peale oli Eesti alal \u00fcks armastatumaid pidur\u00f5ivaste v\u00e4rve indigosinine, mida kuni 16. sajandini saadi mitmel pool Euroopas kasvatatavast siner\u00f5ikast (Isatis tinctoria<\/em>). Kuna siner\u00f5ikast saadud v\u00e4rvaine j\u00f5udis L\u00e4\u00e4nemere idakaldale ilmselt kaupmeeste vahendusel, olid kontaktid \u201ekaugega\u201c kohalikus v\u00e4rvimispraktikas olemas juba algusest peale. 16.\u201317. sajandil vahetus siner\u00f5ikasinine troopikas kasvava v\u00e4rvi-indigop\u00f5\u00f5sast (Indigofera tinctoria<\/em>) toodetava indigopigmendi ehk sinikivi vastu. Kuigi allikas muutus, j\u00e4id v\u00e4rvimismeetod ja toonieelistused t\u00f5en\u00e4oliselt samaks.<\/p>\n

\"\"

Siner\u00f5igas, esimese aasta taim. Foto: Heikki Luhamaa<\/p><\/div>\n

Osavad v\u00e4rvalid<\/strong><\/p>\n

Kohalikud elanikud oskasid kaugelt siia j\u00f5udnud v\u00e4rvainet h\u00e4sti kasutada. V\u00e4rvalite osavus ja teadmised tulevad v\u00e4lja arheoloogilistest leidude uuringutest. N\u00e4ituse alguses on vitriinis n\u00e4ha suhteliselt peened villased tumesinised 11.\u201312. sajandi kangakatked, mis m\u00f5juvad lausa mustjalt. Need j\u00e4\u00e4nused p\u00e4rinevad kahest maap\u00f5ue j\u00e4\u00e4nud varandusest, millest \u00fcks avastati P\u00f5ltsamaa kandi Pudiverest ja teine Puhja l\u00e4histelt Porik\u00fclast. M\u00f5lemad leiud sisaldasid ajastule omaseid naise ehteid ja spiraaltorukeste ehk vaselistega kaunistatud siniste r\u00f5ivaesemete, n\u00e4iteks p\u00f5llede ja s\u00e4\u00e4rem\u00e4histe j\u00e4\u00e4nuseid. Kahe komplekti kangad on \u00e4\u00e4rmiselt sarnased ja kootud koha peal l\u00e4htuvalt siinsest traditsioonist. Seega v\u00f5iks tegemist olla perioodile omase kangat\u00fc\u00fcbiga.<\/p>\n

Maap\u00f5ues v\u00e4rvitoon teatud m\u00e4\u00e4ral muutub, ent mainitud tekstiilij\u00e4\u00e4nuste puhul v\u00f5ib v\u00e4ita, et need on algseltki olnud tumedat sinist tooni. V\u00e4rvuse p\u00fcsimine on lausa imekspandav ja n\u00e4itab muu hulgas head v\u00e4rvimisoskust. Tegijate osavust kinnitab Pudivere leiust p\u00e4rit l\u00f5nga anal\u00fc\u00fcs ultrak\u00f5rgsurve vedelikkromatograafia meetodil. Kuigi seda v\u00f5is juba silmaga vaadates aimata, kinnitas uuring indigosinise olemasolu, kusjuures selle kontsentratsioon on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suur. See polnud veel k\u00f5ik \u2013 lisaks indigole leiti proovist veel teistegi v\u00e4rvainete j\u00e4lgi, mis on labori v\u00f5rdluskogule tundmatud ja t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4rit kohalikest taimedest. Tundmatu p\u00e4ritoluga on n\u00e4iteks punakaid-oran\u017eikaid ning lillakaid toone andvad v\u00e4rvained. Viimaste puhul on oletatud, et need v\u00f5ivad p\u00e4rineda m\u00f5nest kohalikust samblikust. Kuidas need komponendid m\u00f5jutasid kanga algset tooni, pole kahjuks v\u00f5imalik \u00f6elda. \u00dche v\u00f5imalusena aitas just eri v\u00e4rvilahuste kombineerimine saavutada tumedat, peaaegu mustjat v\u00e4rvust, mis on s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evanigi.<\/p>\n

\"\"

Siner\u00f5ika esimese aasta taime lehtede t\u00f6\u00f6tlemisel saadud indigot sisaldavad klombid ja v\u00e4rvi-indigop\u00f5\u00f5sast valmistatav indigopigment ehk rahvakeeli sinikivi. Fotod: Dominique Cardon 2023, CC BY 4.0; The Society of Dyers and Colourists tekstiilikollektsioon, Suurbritannia<\/p><\/div>\n

Kohalik ja kauge<\/strong><\/p>\n

Seega kasutati Pudivere ja ilmselt ka Porik\u00fcla 11.\u201312. sajandi kangaste sinise tooni saamiseks mitmeosalist ning keerukat v\u00e4rvimistehnoloogiat. Mitmes j\u00e4rgus v\u00e4rvimine oli tavap\u00e4rane meetod, sest v\u00f5imaldas saada erinevaid toone ja varjundeid suhteliselt piiratud hulgast v\u00e4rvainetest. See oli n\u00e4iteks laialt levinud keskaegsete linnade elukutseliste v\u00e4rvalite hulgas. Muu hulgas kombineerisid nemadki vahel indigosinist samblikest saadava lilla orselli-nimelise v\u00e4rvainega. Eesti tekstiiliv\u00e4rvides on juba kaugest minevikust alates \u00fchendatud oskuslikult nii kaugeid kui ka kohalikke vahendeid.<\/p>\n

Pudivere proovi anal\u00fc\u00fcsis Art Ness Proa\u00f1o Gaibor 2017. aastal Madalmaade kultuurip\u00e4randi agentuuris (Rijksdienst voor het Cultureel Erfgoed) Amsterdamis.<\/p>\n\n\t\t