{"id":17801,"date":"2025-11-11T08:10:36","date_gmt":"2025-11-11T06:10:36","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801"},"modified":"2025-11-11T08:21:43","modified_gmt":"2025-11-11T06:21:43","slug":"bernhard-weber-elulugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801","title":{"rendered":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Karmen Maat, ERMi arhivaar<\/em><\/p>\n

Kui eesti kirjandusloolane kord lehitseb laialipillatud lehek\u00fclgi eesti kirjanduse l\u00e4hemast minevikust, siis leiab ta sealt kahtlemata ka Bernhard Weber\u2019i nime, ning siit \u2013 \u00fche tema elup\u00e4evist. Oli ta luuletaja, kunstnik v\u00f5i kunstiasjadega kaupleja? Oli ta vahest hullumeelne? V\u00f5i inimene, kes eluaeg oli j\u00e4\u00e4nud lapseks? Maga rahus, Bernhard Weber, seal v\u00f5\u00f5ras mullas, kuhu sind vist k\u00fcll maeti ainsagi saatjata, nimetuna! Vahest kunagi m\u00e4rgib keegi sinugi nime m\u00f5ne reagagi \u2013 eesti kirjandusajaloo lehek\u00fcljele. <\/em><\/p>\n

1929. aasta Loomingu teisest numbrist saab lugeda kunstnik Jaan Vahtra m\u00e4lestusi Peterburis elatud ajast. \u00dcks nendest lugudest peatub 1918. aasta kevadp\u00e4eval, kus tema teed ristusid kirjanik Bernhard Weberiga, kes vajas kunstiharidusega inimese abi, et teha inventuur oma antikvariaadi maalide hulgas. Nagu n\u00e4ha, j\u00e4i Weberi t\u00f5eline olemus Vahtrale m\u00f5istmatuks, aga inimene ise j\u00e4i siiski sedav\u00f5rd h\u00e4sti meelde, et temast veel 11 aastat hiljem kirjutada. Kes see Weber siis ikkagi oli: luuletaja, kunstnik, kunstiasjadega kaupleja v\u00f5i veel keegi? Nagu Vahtra omal ajal, p\u00fc\u00fcan siin omakorda seda m\u00f5istatust lahti harutada.<\/p>\n

Ma ei v\u00f5tnud endale sugugi lihtsat \u00fclesannet, sest infot on v\u00e4he ja seegi on l\u00fcnklik ning ebaselge. K\u00f5ige p\u00f5hjalikuma \u00fclevaate Bernhard Weberi elust leiab Eduard Suursepa koostatud \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c k\u00e4sikirjalisest artiklikogust, mida tutvustasin ERMi ajaveebis<\/a> kuu tagasi. \u201eOrlando Furioso\u201c pealkirja kandvast peat\u00fckist saab lugeda, et Bernhard Gottfried Weber s\u00fcndis Tartus v\u00f5i Tartumaal Kivisaares 1874. aastal. P\u00e4rast kohaliku alg- ja linnakooli l\u00f5petamist alustas ta t\u00f6\u00f6d vallakirjutaja abina R\u00f5ngus. Sellel ametipostil t\u00f6\u00f6tas Weber 1895. v\u00f5i 1896. aastani, kuni pidi minema s\u00f5jav\u00e4eteenistusse.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Karl Eduard S\u00f6\u00f6t ja Bernhard Weber. Foto: H. Riedel, 1907. EKLA B-31:38<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge. Mustvalgel fotol poseerib kaks meest. Vasakpoolne mees istub toolil, <\/em>tema kaaslane on n\u00f5jatunud sama tooli paremale servale<\/em>. M\u00f5lemad kannavad pintsakut ja selle all triiks\u00e4rki. Nende <\/em>n\u00e4gu<\/em> kaunistavad uhked vuntsid. <\/em><\/p>\n

Juba koolip\u00f5lves proovis Weber k\u00e4tt luuletuste kirjutamises, paistes silma hea teksti- ja keeletaju poolest. Seda suurem oli tema r\u00f5\u00f5m, kui ta leidis R\u00f5ngu kolides eest kirjandushuviga inimesi, kellest moodustus R\u00f5ngu kirjandusring. \u00dchistel koosviibimistel loeti ette enda loodud v\u00e4rsse (proosa neile eriti huvi ei pakkunud), anti \u00fcksteisele tagasisidet ja p\u00fc\u00fcti v\u00e4hegi \u00f5nnestunud tekste ajakirjandusele l\u00e4kitada. K\u00f5ige l\u00e4hedasemaks sai Weber selles seltskonnas Ernst Enno ja Otto Grossschmidtiga, kelle s\u00f5prust kujutatakse \u201eR\u00f5ngu poeetides\u201c n\u00f5nda:<\/p>\n

Kolme noorpoeedi \u2013 Enno, Grossschmidti ja Weberi s\u00f5prusest r\u00e4\u00e4giti tollal anekdoote, ning ristiti nad muigamisi \u201ekolmeks musket\u00e4riks\u201c. Nad ei saanud ka t\u00f5esti end \u00fcks \u00fchest naljalt lahti kiskuda: kui tuli kojuminek, siis \u201eOtu\u201c l\u00e4ks \u201eP\u00e4rnit\u201c ja \u201e\u00c4rnit\u201c tingimata saatma, v\u00e4hemalt kuni poole maani Raigaste koolimaja ja R\u00f5ngu viiva maantee vahel. \u00dche noore, randmej\u00e4meduse kase kohal oja \u00e4\u00e4res, Luukse talu metsa ligidal harilikult peatuti ja anti h\u00fcvastij\u00e4tuks juba k\u00e4edki. Ent jutt ei saanud kuidagi otsa, ning\u00a0 lahkujad v\u00f5tsid siis Otul k\u00e4e alt kinni ja saatsid ta omakorda koduni. N\u00f5nda k\u00e4idi sageli mitu korda edasi-tagasi kuni \u201esaate-kaseni\u201c, millest Grossschmidtil isegi laul loodud: <\/em><\/p>\n

\u201eSaate-kaseke\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n

Minu kodu ligi kasvas<\/em><\/p>\n

V\u00e4ike kena kaseke.<\/em><\/p>\n

Igal kevadel ta lehtis<\/em><\/p>\n

Laulis lepalinnuke.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Minul oli vanast\u2019 s\u00f5ber, <\/em><\/p>\n

keda saatsin kaseni:<\/em><\/p>\n

kase kohal j\u00e4tsin teda jumalaga alati.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Tema kutsus meie kaske:<\/em><\/p>\n

\u201ev\u00e4ike saate-kaseke\u201c.<\/em><\/p>\n

Sagedasti \u00fctles mulle:<\/em><\/p>\n

\u201eTee \u00fcks laul ka kasele!\u201c<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

S\u00f5ber kadus laia ilma,<\/em><\/p>\n

kask see kasvas kenasti.<\/em><\/p>\n

S\u00f5ber unustas mind \u00e4ra \u2013<\/em><\/p>\n

kask see kasvas edasi.<\/em><\/p>\n

1901<\/em><\/p>\n

(Katkend artiklist \u201eRaigaste uus koolipapa\u201c, lk 7)<\/em><\/p>\n

Luuletuses igatseb luulemina \u201elaia ilma kadunud s\u00f5pra, kes ta unustas\u201d, millest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et \u201elahutamatu kolme musket\u00e4ri\u201c teed l\u00e4ksid ikkagi lahku. Kuna Enno ja Grossschmidti suhtlus j\u00e4tkus (k\u00fcll varasemast v\u00e4hem), siis ilmselt vihjati kolmandale s\u00f5pruskonna liikmele.<\/p>\n

Peatuksin korra veel R\u00f5ngu kirjandusringi tegemistel. Luuletamise k\u00f5rvalt tegeles kirjas\u00f5nast huvitatud seltskond palju t\u00f5lkimisega. Weber valdas h\u00e4sti saksa ja vene keelt, tema lemmikud olid saksa kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe ja Heinrich Heine. Perioodikast leidsin veel autoreid, keda Weber emakeelde vahendas: Leopold von Schroeder, Carl Hermann Busse, Elizabeth Kolbe, S\u00e1ndor Pet\u0151f, Ernst Ziel, Nicolas Martin, Aleksei Merzljakov, Carl Siebel, Aleksei Ple\u0161t\u0161ejev, Anatoli Aleksandrov, August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, Max Kalbeck, Aleksei Koltsov ja Baron Anton Antonovich Delvig. (L\u00e4hemalt saab m\u00f5ne Weberi luulet\u00f5lkega tutvuda kl\u00f5psates siia<\/a>)<\/p>\n

Weberi annet t\u00f5lkijana on kiitnud mitu l\u00e4hikondset, n\u00e4iteks kirjutab tema parim s\u00f5ber Ernst Enno kogumikus \u201ePostimees 1857\u20131907: 50-aastase kestuse m\u00e4lestuseks\u201c:<\/p>\n

Weberi keelele ei taha peaaegu midagi v\u00f5imatu olla. Sellep\u00e4rast t\u00f5lkimises wist teist tema k\u00f5rvale k\u00fcll Eestis leida ei taha olla. J\u00f5udu \u201eFausti\u201c t\u00f5lkimisel!<\/em> (lk 155)<\/p>\n

\u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c k\u00e4sikirjas tuuakse esile Weberi t\u00e4psust Heinrich Heine luule t\u00f5lkimisel, mida avaldas ajaleht Postimees.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kirjanik Ernst Enno. VaM F 655<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge. Mustvalgel fotol vaatab keskealine mees t\u00f5sisel ilmel otse kaamerasse. Tal on vuntsid ja seljas on tal \u00fclikond.<\/em><\/p>\n

Kuna andekaid autoreid oli nii palju, otsustati 1894. aastal elu sisse puhuda koolialmanahhile \u201eTorupill\u201c, mis ilmus kaks kuni neli korda aastas. Selleks moodustati R\u00f5ngu kirjandusringi liikmetest lausa toimetus:<\/p>\n

M\u00e4\u00e4rati naljatamisi isegi \u201epeatoimetaja\u201c \u2013 O. Grossschmidt, tema abiks Weber, \u201e\u00fclemsekret\u00e4riks\u201d v\u00f5i \u00fcmberkirjutajaks Juno, Astuvere kooli\u00f5petaja, kel oli k\u00f5igist koosviibijaist ilusaim k\u00e4ekiri. \u201eIllustratsioonide\u201d eest t\u00f5otasid hoolt kanda Enno ja \u00fcli\u00f5pilane Rud. Bernakoff, p\u00e4rastine doktor ja g\u00fcnekoloogia-professor. M\u00f5lemad maalisid ja joonistasid veidi, kuigi polnud kusagil seda \u00f5ppinud. Bernakoff oli k\u00fcll luulekatseidki teinud (Saku ja Ruudi varjunime all), kuid ilma suuremata eduta, teised naersid v\u00e4lja. Rohkem annet oli tal \u201enaljapiltide\u201c peale, nagu \u00fcteldi. (lk 3)<\/em><\/p>\n

Kaasaegsete m\u00e4lestuste kohaselt olevat \u201eTorupilli\u201d sageli p\u00e4ris \u00f5nnestunud asju sisse kirjutatud, n\u00e4iteks kirjandusringi tegeliku algataja maam\u00f5\u00f5tja Eichwaldt\u2019i algup\u00e4rane poeem \u201eAhasveerus\u201d ja \u201eHamleti\u201d t\u00f5lkekatkendid algkeelest, samuti Weberi \u201eFausti\u201d t\u00f5lked ning ta paremad luulet\u00f6\u00f6d.<\/em><\/p>\n

H\u00e4sti v\u00e4ljakukkunud olnud samuti m\u00f5ned Rud. Bernakoffi karikatuurid Jakob K\u00f5rvist, \u201eValguse\u201d tagurlikust toimetajast, Ado Grenzsteinist, eriti aga Jaan T\u00f5nissonist, kellele just Bernakoff esimesena ta kuulsa koodi pihku pannud oma \u201enaljapiltides\u201d, K. A. Hindrey, kes hiljem tihti oma ranget \u0161effi \u201eS\u00e4demetes\u201d koodiga kujutas, pidi nii siis t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5nda \u201eTorupilli\u201d kaustikut n\u00e4inud olema ning v\u00f5ttis selle koodiga-asja \u00fcle juba isikliku \u201eleiutisena\u201d. (lk 4)<\/em><\/p>\n

\u201eTorupilli\u201c viimane number ilmus 1905. aastal. K\u00f5ik, mida \u201eR\u00f5ngu poeetidest\u201c almanahhi kohta lugesin, n\u00e4itas, et tegu on v\u00e4ga huvitava materjaliga eesti kirjandusuurijale. Kahjuks pole sellega v\u00f5imalik tutvuda, sest almanahh h\u00e4vis Otto Grossschmidti kodu laastanud tulekahjus, mis omakorda t\u00e4hendab suurt auku Weberi loomet\u00f6\u00f6 avastamisel, n\u00e4iteks j\u00e4\u00e4b k\u00e4ttesaamatuks tema \u201eFausti\u201c t\u00f5lge. Aga meieni on j\u00f5udnud \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c kaudu \u00fcks Weberi luuletus \u201eUdu\u201c, mis ilmus\u00a0 \u201eTorupillis\u201c Orlando Furioso varjunime all:<\/p>\n

Udu<\/em><\/strong><\/p>\n

Juba kuldne p\u00e4ike s\u00e4rab<\/em><\/p>\n

k\u00f5rgel taeva w\u00f5lwi alla,<\/em><\/p>\n

aga udu, k\u00fclm ja tihe,<\/em><\/p>\n

orust weel ei lahku ta.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Aga udu, k\u00fclm ja tihe,<\/em><\/p>\n

teel mul seisab m\u00fc\u00fcrina.<\/em><\/p>\n

Warjab silmist kitsast rada,<\/em><\/p>\n

kust w\u00f5iks \u00fcles p\u00e4\u00e4seda.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Wahel l\u00e4bi halli katte<\/em><\/p>\n

m\u00e4e harjad wilguwad,<\/em><\/p>\n

nagu tuletunglad, t\u00e4hed \u2013 <\/em><\/p>\n

\u00fclesse meid juhiwad.<\/em><\/p>\n

Ja ma n\u00f5utult orus seisan,<\/em><\/p>\n

kardan \u00fcles sammuda, <\/em><\/p>\n

kardan \u2013 udust pimestatud \u2013<\/em><\/p>\n

kuristikku langeda.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Uduring, nii k\u00fclm ja tihe<\/em><\/p>\n

Mind ei lase paigastki,<\/em><\/p>\n

Tiiwa wuhin, kotka kisa\u2026<\/em><\/p>\n

Julgust, julgust \u2013 edasi! <\/em><\/p>\n

Weberi luule- ja t\u00f5lkeloomingut avaldati peale \u201eTorupilli\u201c ajalehtedes Olevik, Postimees, Uudised ning ajakirjades Linda ja Eesti Kodu. Veel saab tema tekste lugeda Karl Eduard S\u00f6\u00f6di v\u00e4lja antud \u201ePiltidega naljakalendris\u201d ja kahes antoloogias: \u00a0\u201eEesti luule\u201c (1910) ja \u201eEesti luuleilm\u201c (1913). Viimane sisaldab Weberi k\u00f5ige tuntumat luuletust \u201eMillal ilmub kepis\u00e4\u00e4dus?\u201d, mis olevat Enno ja Grossschmidti s\u00f5nul esmalt ilmunud \u201eTorupillis\u201d. Nii \u201eUdu\u201c kui ka teisi Weberi luuletusi lugedes, mida ma ei leidnud sugugi palju, peab \u00fctlema, et neid k\u00f5iki iseloomustab s\u00fcngus. M\u00e4rkamata ei j\u00e4\u00e4 haiguse- v\u00f5i surmamotiiv, kus r\u00f5hutatakse luulemina f\u00fc\u00fcsilise keha n\u00f5rkust v\u00f5i selle h\u00e4\u00e4bumist.<\/p>\n

Luulekogu avaldamiseni Weber ei j\u00f5udnud, olgugi et ta seda v\u00e4ga soovis. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4ngis selles rolli tema vaimse tervise halvenemine, mis viis ta Seevaldi ps\u00fchhiaatriakliinikusse ravile. Sellele viitab Otto Grossschmidt oma kirjas kirjanik Karl Eduard S\u00f6\u00f6dile 1900. aastal:<\/p>\n

Nagu Teil teada, viibib praegu Teile tuttav Orlando Furioso <\/u>R\u00f5ngus ja k\u00e4ib siin \u00fchest teisi luulenatukesed kaenlas. Ta on k\u00fcll kuu aega n\u00e4rvikliinikus olnud, aga ma ei usu mitte, et ta weel terwe on. Wahest ei ole ta ka iialgi terwe olnud, noorest p\u00f5lwest p\u00e4\u00e4le on tal \u2013 suuruset\u00f5bi juures. Kuulsaks, kuulsaks ja kuulsaks saada, see n\u00e4ikse tema elutingimine olema, ehk ta k\u00fcll ise t\u00f5endab, et ta ainult neid Jumalast kingitud andeid austada, mis tema p\u00e4\u00e4s walitsewat. \u201eMitte ennast ei kiida ma\u201c, \u00fctles ta, kui ma t\u00e4hendasin, et see moodis ei ole, kui ennast nii kiidetaks, \u2013 \u201ewaid Jumalat kiidan! Au kiitus olgu igawest Talle, et ta \u00fche messia <\/u>on saatnud, kes meie maad wale luuletajatest puhastab! Bergmann, Lipp \u2013 mis luuletajad need on? Jakob Tamm \u2013 waim t\u00f6ndsiks l\u00e4inud. Luiga? Mis luuletaja ta on? Kas see m\u00f5ni luuletus, mis meile S\u00f6\u00f6tiga \u201eLindast\u201c lugesime? Gr\u00fcnfeldtid ja temasugused \u2013 selged durakud, narrid \u2013 maap\u00e4\u00e4lt niisugused kaotada.\u201c<\/em><\/p>\n

Veel kiitis Weber enda luuleannet Grossschmidti s\u00f5nade j\u00e4rgi n\u00f5nda:<\/p>\n

\u201eMina, Orlando Furioso, olen esimene Eestis. Mul pole ka mitte Eesti weri rinnus, waid isa oli sakslane, ema taanlane \u2013 eestlased on tuimad, t\u00f6ndsid. Mis Pu\u0161kin tegi, teen ka mina. Mis Schiller w\u00f5is, w\u00f5in ka mina. Goethe, jah, Goethe, see on mitmesugust teinud \u2013 Faust, niisugust ehk ei saa. Lermontow, pfui! Mis see on? Waata, kus mul p\u00e4\u00e4, eht luuletaja p\u00e4\u00e4, eht luuletaja p\u00e4\u00e4! Kobi mu meelekohtasid. Waata, kus otsid, waata, need on luuletaja s\u00f5rmed\u2026 \u00dcmmargused k\u00fc\u00fcned, pikad. S\u00f6\u00f6til on ka, aga pole nii pikad, kui minul, n\u00e4ita oma s\u00f5rmekesi \u2013 palju alamad kui S\u00f6\u00f6til. Ma olen jaanuarikuul s\u00fcndinud \u2013 Goethe, Heine ka. S\u00f6\u00f6t on detsembrikuu, Kreutzwaldiga \u00fchel p\u00e4ewal. Jaanuarikuu on k\u00f5ige suuremad mehed ilma tulnud, detsembril ka, aga pole ikka nii. Waata, minu nimi on Bernhard. Kelle nimes \u201er\u201c t\u00e4ht ette tuleb, need k\u00f5ik on mehed<\/u>. Minul tuleb kaks korda.\u201c (lk 5\u20136)<\/em><\/p>\n

Kirjaniku elu viimased aastad v\u00f5tab k\u00e4sikiri \u201eR\u00f5ngu poeedid\u201c kokku nii:<\/p>\n

1905. a. revolutsioonip\u00e4evade palanguil oli Weber j\u00e4lle kraps-poisina jalul, k\u00e4is tihti R\u00f5ngus vanu s\u00f5pru k\u00fclastamas, tegi v\u00e4rskeid luuletusi \u201eUudistele\u201c ja \u201ePostimehele\u201c, aitas koguni j\u00e4rjekordset \u201eTorupilligi\u201c koostada ning suutis Raigaste koolimajas peetavail rahvakoosolekuil isegi mitutki tarmukat k\u00f5net maha pidada.<\/em><\/p>\n

Viimase kirja (kaardi) saatis ta s\u00f5pradele Ennole ja Grossschmidtile 1907. a. juba Seevaldist. Neis \u00fctleb ta igavesti lahti s\u00f5pradest ja sinatamisest, teietab m\u00f5lemaid pilkavalt, teeb vihjeid mingile kohutavale \u00fclekohtule, mis talle osaks saanud, nukrutseb kadunud s\u00f5pruse \u00fcle. Ligi paark\u00fcmmend aastat kestnud \u201ekolme musket\u00e4ri\u201c truu vendlus oli surnud. <\/em><\/p>\n

Sellest peale kaovad poeedist pikemaks ajaks igasugused j\u00e4ljed. Ei ole teada, kuis ja millest ta vahepeal elatus, millal v\u00f5ttis naise ja soetas kaks poegagi, kes oli ta naiseks \u2013 eestlanna, venelanne? Alles 1922. a. saadakse teada, et ta on Petrogradis koos perekonnaga n\u00e4lga surnud. Ei teata ka ta viimset puhkepaikagi. (lk 8)<\/em><\/p>\n

On teada, et enne Peterburi kolimist t\u00f6\u00f6tas Weber Harjumaal Hageris raamatupidajana. Miks Weber lahkus Eestist, seda teab ainult tema. L\u00fcngad Peterburis elatud ajast t\u00e4idab loo alguses viidatud Jaan Vahtra m\u00e4lestus Loomingus. Vahtra esmamulje Weberist kujunes selliseks:<\/p>\n

See oli l\u00fchikest kasvu, tublisti k\u00fc\u00fcrus h\u00e4rra, k\u00f5hna, luise n\u00e4oga, haruldaselt k\u00f5rge ja laia otsaesisega, suurte hallide silmadega ja tugevate vurrudega, milles oli n\u00e4ha juba halle jooni. Ta kandis musta, laiade \u00e4\u00e4rtega kaabut ja oli \u00fcldse v\u00e4limuselt sarnane kirjaniku v\u00f5i kunstnikuga kui vast antikvaariga. Eesti keelt k\u00f5neles ta v\u00e4ga puhtalt.<\/em><\/p>\n

[—] Jutt p\u00f6\u00f6rdus kunstiasjadele, nende tundmisele ja korjamisele. N\u00fc\u00fcd sai Weber elavaks, k\u00f5neles hooga ja ilma l\u00f5pmata. Ta k\u00f5nelusist j\u00f5udsin otsusele, et siin on tegemist inimesega, kes kunstik\u00fcsimuses h\u00e4sti orienteerunud. Pealegi v\u00f5is m\u00e4rgata, et ta teadmised ka kirjanduse alal on laialdased, sest igakord, kui jutt sattus m\u00f5nda ajaj\u00e4rku, siis oskas ta t\u00e4pselt defineerida kirjanduslikke paralleele kunsti suhtes, m\u00e4rkides \u00fcht v\u00f5i teist kirjanikku ja tema loomingu karakteerseid jooni. (lk 174)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kunstnik Jaan Vahtra UTKK F 165\/A11<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge. Mustvalgel fotol p\u00f5rnitseb \u00fclikonnas mees kaamerat. Tal on peas kaabu.<\/em> Vasakust <\/em>nurgast langeb tema peale valgus ja paremalt vari. <\/em><\/p>\n

Vahtra tabas kohe esimesel kohtumisel \u00e4ra, et tema vestluskaaslasel on laialdased teadmised kirjandusest ja kunstist. Tema s\u00f5nutsi olevat Weber ise viinud vestluse luulele ja t\u00f5lkimisele:<\/p>\n

Kohvi r\u00fc\u00fcbates hakkas Weber j\u00e4rsku k\u00f5nelema luulest, poeetidest. \u201eKas te tunnete Heinet? Ja? Aga mina olin Heine\u2019sse kord nii armunud, et tean praegu peast suurema hulga ta luuletisi. Ja kui palju olen ma neid t\u00f5lkinud!\u201c<\/em><\/p>\n

\u201eTeie olete neid t\u00f5lkinud? Mis, kas eestikeelde?\u201c<\/em><\/p>\n

\u201eJah, just eestikeelde. K\u00fcmmekond aastat tagasi, veel ka hiljem, olen avaldanud eesti ajalehtedes ja ajakirjades palju t\u00f5lkeid saksa luulest. On ilmunud ka hulk minu algup\u00e4raseid luuletisi.\u201c<\/em><\/p>\n

[—] \u201eTegin seda enese rahustamiseks, sest kirjandus oli tookord mu ebajumal. Meid oli tookord Tartumaal, R\u00f5ngus, terve ring: S\u00f6\u00f6t, Grossschmidt, mina, Gr\u00fcnstamm\u2026 N\u00fc\u00fcd on sellest hulk aega, leidsin vahepeal teise jumaluse.\u201c (lk 175)<\/em><\/p>\n

Ja Weber hakkas peast deklameerima George\u2019 luuletisi, \u00fcksteise j\u00e4rele, \u00f5rnalt, laulvalt. Ning selle j\u00e4rele veel teisi saksa luuletajaid, n\u00e4is, ilml\u00f5pmata\u2026Ja l\u00f5puks luges ta Heine\u2019 tuttava v\u00e4ikese luuletise \u201eWo?\u201c ning sellest tema tehtud eestikeelse t\u00f5lke, mis oli \u00fcllatav t\u00e4psuse, s\u00f5nade ja salmide r\u00fctmika poolest ning tuleb vist arvata Heine selle luuletise paremaks t\u00f5lkeks. (lk 176)<\/em><\/p>\n

Isegi hilisemas eluetapis polnud Weber kaotanud t\u00e4psust Heinrich Heine ja teiste saksa luuletajate v\u00e4rsiridade t\u00f5lkimisel. Sellel kummalisel p\u00e4eval ei j\u00f5udnudki nad arutada maalide hindamise \u00fcle ja p\u00e4rast seda kohtusid nad ainult korra \u00fchel Vahtra n\u00e4itusel. Nagu Grossschmidt oli ka Vahtra ainult teistelt kuulnud, kuidas Weberi elu l\u00f5ppes: \u201eKui Mart Pukits 1920. aastal Peterburist Eestisse tuli, jutustas ta, et Bernhard Weber olla surnud 1918. v\u00f5i 1919. a. \u00fches Peterburi haigemajas, ja vist poolenisti n\u00e4lga\u2026\u201c (lk 178)<\/p>\n

Weberi pseudon\u00fc\u00fcmiks valitud Orlando Furioso oli tegelane Ludovico Ariosto renessansiaegsest r\u00fc\u00fctlipoeemist \u201eRaevunud Orlando\u201c, kes p\u00fc\u00fcdis r\u00fc\u00fctlina elada endale seatud ideaalide k\u00f5rgusel. K\u00f5rvalseisjale, nagu ma olen, paistavad Weberi ideaalid olevat seotud kirjandusega, ehkki hiljem nihkus tema t\u00e4helepanu kunstile. Eks kirjameest v\u00f5ibki kirjeldada luuletaja, t\u00f5lkija, kunstiasjadega kaupleja ja ametnikuna, ent see on siiski ainult t\u00f6\u00f6alane info. Muu tema iseloomu ja k\u00e4itumise kohta on vahendatud teiste inimeste silmade l\u00e4bi, kes toovad nagu ikka v\u00e4lja nii meie head kui ka halvad omadused.<\/p>\n

M\u00f5tlesin selle loo kirjutamise k\u00e4igus, et Weberi anne t\u00f5lkijana vajaks rohkem v\u00e4\u00e4rtustamist. K\u00f5ik luulet\u00f5lked, mis perioodikast leidsin, panid mind kaasa noogutama kirjamehe suhtlusringkonnaga, kes m\u00e4rgivad tema head keeletaju. Ka autori enda v\u00e4lja m\u00f5eldud salmid tundusid mulle huvitavad, kuid paraku on minu teadmised 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse eesti luulest liiga napid, et suudaksin v\u00e4lja m\u00f5elda, kust tasuks veel tema omaloomingut otsida. Loodan aga koos Jaan Vahtraga, et eesti kirjanduslukku j\u00f5uab taas Bernhard Weberi nimi.<\/p>\n

Viimasena annaksin s\u00f5na Otto Grossschmidtile. Kui temani j\u00f5udis nukker teade endise l\u00e4hedase s\u00f5bra surmast \u2013 kes oli ka muide tema esimese lapse ristiisa \u2013, siis haaras ta sule j\u00e4rele. Tema luulevormi valatud m\u00e4lestus v\u00f5tab nelja salmi abil kokku Weberi elatud elu:<\/p>\n

Weberi m\u00e4lestuseks<\/em><\/strong><\/p>\n

(\u00dche optandi teate p\u00f5hjal)<\/em><\/p>\n

Otto Grossschmidt<\/em><\/p>\n

Sa ollit peris tubli luuletai \u2013<\/em><\/p>\n

auahnus kaugeste so sehen kei,<\/em><\/p>\n

see n\u00f5ndagine pahandust sul tei,<\/em><\/p>\n

ent p\u00fc\u00fcdmisele edesi so ai.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Sis k\u00f5ik see asi sulle saatuslikuks sai \u2013<\/em><\/p>\n

kui ilm to w\u00e4idse s\u00fcdame lei:<\/em><\/p>\n

tan kokku langsewa k\u00f5ik lossi, kallerei \u2013 <\/em><\/p>\n

s\u00e4\u00e4l, t\u00fchj\u00e4 wareme, kos silm ka kai.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Sa ellit Piiterin, kui s\u00e4\u00e4l suur n\u00e4lg;<\/em><\/p>\n

ei luulest j\u00e4\u00e4 sis ainus j\u00e4lg,<\/em><\/p>\n

kui ori olet t\u00fchj\u00e4 k\u00f5tule.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Kaits pojakest so naine j\u00e4tnu maha\u2026<\/em><\/p>\n

neil leib\u00e4! leib\u00e4! es\u00e4 muud es taha \u2013<\/em><\/p>\n

leib saamata j\u00e4i \u2013 surm tul\u2019 k\u00f5igile\u2026<\/em><\/p>\n

1922<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karmen Maat, ERMi arhivaar Kui eesti kirjandusloolane kord lehitseb laialipillatud lehek\u00fclgi eesti kirjanduse l\u00e4hemast minevikust, siis leiab ta sealt kahtlemata ka Bernhard Weber\u2019i nime, ning siit \u2013 \u00fche tema elup\u00e4evist. Oli ta luuletaja, kunstnik v\u00f5i kunstiasjadega kaupleja? Oli ta vahest hullumeelne? V\u00f5i inimene, kes eluaeg oli j\u00e4\u00e4nud lapseks? Maga rahus, Bernhard Weber, seal v\u00f5\u00f5ras mullas,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17802,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,6,5],"tags":[],"class_list":["post-17801","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto","category-museaal"],"yoast_head":"\n\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-11-11T06:10:36+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-11T06:21:43+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1047\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"848\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"14 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-11-11T06:10:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-11T06:21:43+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801\"},\"wordCount\":2718,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/B-31-38-e1762842096747.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\",\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801\",\"name\":\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/B-31-38-e1762842096747.jpg\",\"datePublished\":\"2025-11-11T06:10:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-11T06:21:43+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"description\":\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/B-31-38-e1762842096747.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/11\\\/B-31-38-e1762842096747.jpg\",\"width\":1047,\"height\":848},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17801#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-11-11T06:10:36+00:00","article_modified_time":"2025-11-11T06:21:43+00:00","og_image":[{"width":1047,"height":848,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"14 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-11-11T06:10:36+00:00","dateModified":"2025-11-11T06:21:43+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801"},"wordCount":2718,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto","Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801","name":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","datePublished":"2025-11-11T06:10:36+00:00","dateModified":"2025-11-11T06:21:43+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"description":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u201c \u2013 Bernhard Weberi elu ja looming | Eesti Rahva Muuseum","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","width":1047,"height":848},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17801#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u201eKirjandus oli tookord mu ebajumal\u2026\u201c Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/B-31-38-e1762842096747.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4D7","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17801"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17801\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17832,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17801\/revisions\/17832"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}