{"id":17746,"date":"2025-10-09T07:57:31","date_gmt":"2025-10-09T04:57:31","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746"},"modified":"2025-10-09T08:04:39","modified_gmt":"2025-10-09T05:04:39","slug":"uks-rongu-poeet-kes-oli-otto-grossschmidt-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746","title":{"rendered":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Karmen Maat, ERMi arhivaar<\/em><\/p>\n

Loominguline tegevus v\u00f5imaldab kunstnikul endast maha j\u00e4tta midagi p\u00fcsivat. Samas teadup\u00e4rast ei k\u00f5la k\u00f5igi nimi tulevaste p\u00f5lvede huulil. Miks m\u00f5ni autor j\u00e4\u00e4b tuntuks, teine vajub kiiresti unustuseh\u00f5lma ja kolmas saavutab populaarsuse alles p\u00e4rast surma? Selle kohta saab ainult oletada\u2026<\/p>\n

Otto Grossschmidt (1869\u20131941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjat\u00f6\u00f6d hinnati kaasaegsete seas, kuid praegusel ajal ei \u00fctle tema nimi enamikule suurt midagi. Just selle \u00fcle valutas s\u00fcdant Grossschmidti poeg Eduard Suursepp. Kui tema poole p\u00f6\u00f6rdus Tartumaa Muuseumi tollane direktor Kaljola Kirt palvega kirjutada Edasisse oma isast, vastas Suursepp talle nende ridadega:<\/p>\n

Olin v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, saades Teilt nii pika ja hea ja s\u00fcdamliku kirja oma isa Otto Gr. kohta. Meie, s.o. tema veel elusolevad lapsed (meid oli kokku viis: Hilda, Eduard, Helmi, Erna, Heinar) olime ju kuni viimase ajani veendunud, et N\u00f5ukogude ajastul on meie isa otse nimme <\/u>unustatud, nagu \u00f5ite paljud \u201ekuldsed\u201c. Eriti rabas valusalt meid k\u00f5iki, ka meie ema (Liina Grossschmidti), kui ta veel elas, see, et suures 2-k\u00f6itelises Eesti luuleantoloogias polnud avaldatud mitte ainsatki isa luuletust. Ja ometi oli just luule\u017eanr see, mis teda omal ajal tuttavaks tegi ja milles ta siiski arvustuselt m\u00f5ningast tunnustust p\u00e4lvis. (18.08.1962)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Otto Grossschmidt. Foto: Ferdinand Dannenberg, u 1892\u20131900. ERM TM Fk 518<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge: mustvalgel fotol vaatab l\u00fchikeste juustega ja vuntsiga mees kaamerast vasakule.<\/em><\/p>\n

Nagu selles kirjas v\u00e4ljendab Suursepp ka teistes siirast t\u00e4nu Tartumaa Muuseumi direktorile, kes tundis huvi tema isa loomingu vastu. Nende k\u00fcmne aasta v\u00e4ltel peetud kirjavahetusest (18.08.1962\u201326.12.1972) kasvas \u00fchel hetkel v\u00e4lja plaan panna kokku artiklikogu \u201eR\u00f5ngu poeedid. Lehek\u00fclgi meie vanematest sulemeestest\u201c. Tekstide kirjutamiseni j\u00f5uti, avaldamiseni mitte. Mille taha asi v\u00f5is j\u00e4\u00e4da? Oletan, et esimene p\u00f5hjus oli kahtlemata konarlik koost\u00f6\u00f6 Tartumaa Muuseumiga, kus Suursepp j\u00e4eti tihti kauaks vastust ootama. Teise p\u00f5hjusena n\u00e4en aga tema N\u00f5ukogude v\u00f5imu kritiseerivaid lauseid.<\/p>\n

T\u00e4nane ja etteruttavalt \u00f6eldes ka minu j\u00e4rgmise kuu blogilugu tutvustabki 17 artiklist koosnevat \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c sisu, mille on kirjutanud Eduard Suursepp ja Kaljola Kirt. P\u00f5nev kultuurilooline allikas visandab Otto Grossschmidti eluk\u00e4iku. Eraldi peat\u00fckid on p\u00fchendatud kirjaniku jaoks olulistele isikutele, kelleks olid Liina Grossschmidt, Peeter Gr\u00fcnfeldt, Ernst Enno, Bernhard Weber ja Mart J\u00e4nes. K\u00e4sikirjale annab lisav\u00e4\u00e4rtuse tollase kirjandus- ja hariduselu kirjeldamine.<\/p>\n

Perekondlik seos v\u00f5imaldas Suursepal avada oma isa elu isiklikust k\u00fcljest, abiks nii tema enda kui ka teiste (l\u00e4hi)sugulaste meenutused. Samuti saab kirjade ja m\u00e4lestuste vahendusel palju s\u00f5na Grossschmidt ise. Kahjuks ei ole v\u00f5imalik memuaaride originaalidega tutvuda, ehkki s\u00e4ilinud on E. Lauli kiri, kes olevat saatnud Tartumaa Muuseumile oma sugulase Otto Grossschmidti m\u00e4lestusi. Minu silmad neid n\u00e4inud pole.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Eduard Suursepp, 1916. ERM TM Fk 4827<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge: mustvalgel fotol seisab noor s\u00f5durivormis mees k\u00e4ed puusas. Tema selja taga on n\u00e4ha akent ja k\u00f5rget raamaturiiulit.<\/em><\/p>\n

Lapsep\u00f5lv Nuustakul<\/strong><\/p>\n

Artiklikogu esimeses tekstis \u201eNuustaku\u201c keskendub Suursepp oma isa lapsep\u00f5lvele Otep\u00e4\u00e4l. Sealt tuleb v\u00e4lja, kuidas tulevase poeedi eluk\u00e4iku m\u00f5jutas kokkupuude Jakob Hurda ja Jakob P\u00e4rnaga.<\/p>\n

Nuustaku alev oli s\u00fcnnipaigaks ka \u00fchele k\u00e4esolevas raamatus mainitavale, p\u00e4rastisele R\u00f5ngus tegutsenud koolmeistrile-kirjamehele Otto Grossschmidtile, <\/u>kes s\u00fcndis siin kohaliku pagari Juhan Grossschmidti pojana 20. detsember 1869. a. Siin puutus ta tihedasti kokku Jakob Hurdaga ja k\u00e4is Jakob P\u00e4rna juures kihelkonnakoolis. On kaheldamatu, et tema hilisemale kirjanduslikule tegevusele avaldasid teatavat m\u00f5ju ja andsid hoogu just need kaks meest. Ilmselt sai ta neilt seda, mida nii luuleliselt on harjutatud nimetama \u00e4ratuseks. (lk 1\u20132)<\/em><\/p>\n

Enne Jakob P\u00e4rna Otep\u00e4\u00e4le koolmeistriks tulekut oli O. Grossschmidtil nagu eespool t\u00e4hendatud, \u00fcsna tihedaid kokkupuuteid ka Otep\u00e4\u00e4 pastori dr. Hurdaga. Kirikusse, kuhu Otto isa, \u00e4ge palvevend, vennastekoguduse lugeja ja v\u00f6\u00f6rm\u00fcnder, poisi otsekui malgaga ajas, ei l\u00e4inud nooruk hoopiski mitte jumalas\u00f5na p\u00e4rast, vaid teda paelusid Hurda kantslik\u00f5nedes pigem need kohad, kus pastor piiblit\u00f5dede sekka puistas \u00e4kisti ootamatuid s\u00f5nu: isamaa, Eesti, Kalevipoeg, Kreutzwald, Koidula. Veel enam kiskus poisikest kaasa see, kui kiriksand m\u00f5nikord oma vaimuliku standardk\u00f5ne hulka poetas nagu kogemata ka poleemikat peamise idee-vastase, C. R. Jakobsoni aadressil\u2026 On p\u00e4ris selge, et k\u00f5ik see kokku s\u00fctitas noore kuulaja s\u00fcdamesse kustumatu s\u00e4deme. Kindlasti ajendas teda see noorp\u00f5lvine tutvus suurmehega hilisemas eluj\u00e4rgus ka \u00fcsna viljakale rahvaluule- ja vanavara kogumisele, millisel alal Grossschmidt oli R\u00f5ngus koolmeistrina tegeldes \u00fcks selle kandi agaramaid pioneere. (lk 7)<\/em><\/p>\n

Kuidas \u00f5ppida \u00f5petajaks?<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast kihelkonnakooli l\u00f5petamist otsustas Grossschmidt minna vallakooli\u00f5petaja kursustele. Kuidas see tal l\u00e4ks, sellest k\u00f5neleb \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c teine lugu \u201eKuidas koolmeistriks saadi?\u201c Seal on Suursepp kasutanud enamasti katkendeid isa m\u00e4lestusteraamatust \u201eLangevad lehed\u201c \u2013 teost, mis ongi j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sikirjaliseks. Grossschmidt jagab rohkelt muljeid ka inimestest, kellega ta sellel ajal tutvus:<\/p>\n

Sealsamas Holmi t\u00e4naval sain ka Elias Liivi venna Juhan Liiviga tuttavaks. Ta t\u00f6\u00f6tas siis Grenzsteini \u201eOleviku\u201c juures Raekoja t\u00e4naval. Meie peremehe pool k\u00e4is ta \u00f5lut joomas ja kaarte m\u00e4ngimas; oli kaotuse puhul v\u00e4ga n\u00e4rviline, l\u00f5i k\u00f5vasti vastu lauda ja kurat jooksis kuradi j\u00e4rele suust. Imestasin otse, kuis kirjanik, kes laulus ja loos teistele eeskujuks peaks olema, s\u00e4\u00e4rane olla v\u00f5ib. Ei ta vend Elias ega meie teisedki kursusepoisid pannud seda vandumist miskiks, lasid aga isegi sekka samu kuradeid ja veelgi v\u00e4ngemaid s\u00f5nu. Siis kuulsin ka Juhan Liivi enda suust ta esimese jutustuste-kogu \u201eK\u00fcmne loo\u201c kohta m\u00f5ndagi. Vandus t\u00e4ie kurjaga, et keegi pole tr\u00fckkida tahtnud, ainult Schnakenburg pakkunud 10 rubla, iga jutt \u00fcks rubla. Sinna ta siis m\u00fc\u00fcski. (lk 2<\/em>\u2013<\/em>3)<\/em><\/p>\n

Tuli kord kursuse ajal Riiast kohale ka rahvakoolide peavalitsuse juhataja, tore pikk, kuldn\u00f6\u00f6pidega vormikuues, prillidega h\u00e4rra, asetati \u00fche eraldi laua taha istuma, ja Satalov, kursuste juhataja, Tartu II seminari \u00f5petaja, pidi k\u00f5rgele k\u00fclalisele n\u00e4itama, kuidas vallakoolimeistrid tundi annavad. Proovitunni tegijaks m\u00e4\u00e4rati enamasti ikka neid mehi, kes lektoritega vastuollu sattunud v\u00f5i muidu krilli all. Niisuguseks meheks sattus seekord Maramaa koolmeister G. E. Luiga, p\u00e4rastine \u201eP\u00e4evalehe\u201c peatoimetaja, kes inspektor Luigega vimma vedas. Teiste kursuste-kaaslaste k\u00e4est olin kuulnud, et inspektor Luik olla Luiga Valgj\u00e4rvelt vallandanud, kus ta oma isa juures abikoolmeistriks oli. Kui teda hiljem Maramaale, Tartu ligidale, k\u00f5igi tavade ja seaduste kohaselt koolmeistriks valiti, siis ei kinnitanud inspektor Luik teda ka sinna, vaid m\u00e4\u00e4ras teistkordselt suvekursustele.<\/em><\/p>\n

Kutsutaksegi siis Luiga pingist v\u00e4lja ja ta asub juhataja kateedri k\u00f5rvale. Tal k\u00e4stakse vene lugemikust see v\u00f5i too t\u00fckk \u00fcles leida, ja siis m\u00f5ni \u201elastest\u201c, kes k\u00fcll seekord k\u00f5ik vurrude v\u00f5i habemetega, valitud t\u00fckki lugema panna, siis t\u00f5lkida ja \u00e4ra seletada. Luigal ei tulnud \u00e4revuses meelde kedagi teist v\u00e4lja h\u00f5igata, kui mind, oma s\u00f5pra. V\u00f5ib-olla kursuste juhataja k\u00e4skiski k\u00fcsitleda mind, kuna teadis h\u00e4sti, et ma too nr 1. ei olnud ja nii j\u00e4imegi m\u00f5lemad j\u00e4nni.<\/em><\/p>\n

Luik k\u00e4sutas v\u00e4riseva h\u00e4\u00e4lega mitu korda \u201etsitai\u201c ja \u201etsitai\u201c, minul aga ihu hirmu t\u00e4is ja s\u00fcda sees peksmas kui vasaraga. Kogelen ja komistan pea iga s\u00f5na juures, h\u00e4\u00e4ldan neid vene susinaid ja vusinaid valesti, ning Satalov parandab, ise tigedalt naerdes ja Riia h\u00e4rrale v\u00f5idukalt silma vahtides, et n\u00e4ete, kus mul aga koolmeistrid! Kas \u00fclesantud t\u00fckiga hakkama saime, pole enam meeleski. (lk 4)<\/em><\/p>\n

R\u00f5ngu Parnass<\/strong><\/p>\n

Kooli\u00f5petaja diplom k\u00e4es ja esimene prooviaasta Kodavere-Punikvere vallakoolis tehtud, viis tee 1889. aastal noore Grossschmidti R\u00f5ngu kihelkonda Raigastesse erialasele t\u00f6\u00f6le. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasa Liina S\u00f6\u00f6diga ja l\u00f5i kaasa R\u00f5ngu kirjandusringi tegevuses, mida on kutsutud ka R\u00f5ngu Parnassiks. Kirjandusringi liikmetest ja tegevusest on Suursepp kirjutanud artiklis \u201eRaigaste uus koolipapa\u201c:<\/p>\n

Samuti r\u00f5\u00f5mutses uus koolipapa selle \u00fcle, et uuele kohale tulles v\u00f5is ta n\u00fc\u00fcd \u00fchendusse astuda ka\u00a0 R\u00f5ngu kirjandusringi liikmetega, kellede tegevusest ja nende k\u00e4sikirjalisest \u201eTorupillist\u201c olid kuuldused temanigi j\u00f5udnud juba ta Kodaveres veedetud prooviaasta jooksul. Ringi juhtivama mehega, maam\u00f5\u00f5tja Karl Eichwaldtiga, tutvus ta peagi. See oli laialdase silmaringiga inimene, Venemaal geodeesiainstituudi l\u00f5petanud, valdas ammendavalt inglise, saksa ja prantsuse keeli, kuid mis peamine, armastas luulega tegeleda, milleks oligi teisi asjahuvilisi enda \u00fcmber koondunud ja sellega kirjandusringile aluse pannud. Otto Grossschmidti ja Ernst Enno andmete kohaselt on Eichwaldt algkeelest t\u00f5lkinud Shakespeare\u2019i \u201eHamleti\u201c, \u201eMacbethi\u201c ja mitmed teisedki sama autori tuntumad n\u00e4idendid, milliseist m\u00f5ned katkendeina kirjutati ka k\u00e4sikirjalise almanahhi \u201eTorupill\u201c, mille samuti ellu oli kutsunud seesama Eichwaldt. <\/em><\/p>\n

Teisteks ringi liikmeteks olid veel P\u00fchaste koolmeister Peeter Gr\u00fcnfeldt, R\u00f5ngu k\u00f6ster-kooli\u00f5petaja Kiipsaar, R\u00f5ngu apteeker Ainberg ja tema abi J. Huik, kelle korterisse apteegimajja tavalisti koosviibimistele koguneti. Aasta hiljem asus R\u00f5ngu vallasekret\u00e4ri Simensoni abiks tuline luuleentusiast Bernhard Weber, ning pea samal ajal hakkas kirjahuviliste seas liikuma ka Soosaare perepoeg Ernst Enno, kes \u00f5ppis tollal veel Tartu reaalkoolis.<\/em><\/p>\n

Seega sai R\u00f5ngu kirjandusring hulga v\u00e4rsket verd juurde: liikmeskond suurenes tervelt nelja inimese v\u00f5rra, sest kaasa tuleb lugeda ka Grossschmidti m\u00f5rsja Liina S\u00f6\u00f6t, kes oli juba \u00f5pilasena Nuustaku koolis edukaid luule- ja t\u00f5lkekatseid teinud ning k\u00fclastas n\u00fc\u00fcd vahel oma peigmeest Raigastes.<\/em><\/p>\n

Weberi, Enno ja Grossschmidti vahel kujunes \u00fcsna varsti soe s\u00f5prus, kuna neid liitis \u00fchine harrastus luule vastu. Vabadel p\u00e4evadel, eriti suvekuudel, olid kolm noorukit lahutamatult koos, enamasti Raigaste koolimajas, kuhu n\u00fc\u00fcd ka vanemadki kirjandusringi liikmed kogunema hakkasid. K\u00fclalisi meelitas kokku ka veel see, et Grossschmidtile k\u00e4isid peaaegu k\u00f5ik tolleaegsed eesti lehed ja ajakirjad, mida talle saadeti kaast\u00f6\u00f6 arvel. (lk 3)<\/em><\/p>\n

Kirjandushuvilistega seltsisid veel Astuvere kooli\u00f5petaja J\u00fcri Juno, juba nimetatud Julius Bernakoff, ta vend, tulevane doktor-g\u00fcnekoloog Rudolf Bernakoff, Tartu g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja M. K\u00e4\u00e4rik ja Vootele Mesik\u00e4pp. K\u00e4sikirjalist ajakirja v\u00f5i almanahhi \u201eTorupilli\u201c hakati rohke kaast\u00f6\u00f6 saabudes juba paar korda aastas kokku seadma. Selle vahakaantega koolikaustiku v\u00f5i \u201eklade\u201c peamiseks t\u00e4itjateks olid kolm poeeti \u2013 Enno, Weber, Grossschmidt. Ainult haruharva t\u00f5id Peeter Gr\u00fcnfeldt, Martin Lipp, Ed. W\u00f6hrmann, vahel ka K. E. S\u00f6\u00f6t ning kohapealsed luulekatsetajad eelmistele midagi lisaks, vanad veteranid-asjaajajad Eichwaldt, Ainberg ja Kiipsar aga esinesid veelgi tagasihoidlikumalt, lastes noortel segamatult tegutseda. Need vanad tulidki koolimajja rohkem selleks, et j\u00f5udeaega paremini veeta m\u00f5tteosaliste seltsis, kohvitasside taga, mida koolmeistri m\u00f5rsja Liina, vestlusist osav\u00f5tja, alati lauale t\u00f5i. (lk 6)<\/em><\/p>\n

R\u00e4ndkaupmees <\/strong><\/p>\n

Suvekuudel, kui koolikellad vaikisid, teenis Grossschmidt palka harjuskina ehk r\u00e4ndkaupmehena, kellelt sai peamiselt raamatuid osta. Unustamatuks t\u00f6\u00f6p\u00e4evaks kujunes 1897. aasta 30. aprill:<\/p>\n

Piksek\u00e4rgatuste hulka segunes j\u00e4rsku midagi muud: mingi koletu m\u00fcrin ja pragin, millele varsti j\u00e4rgnes hulga inimh\u00e4\u00e4lte valju ja metsik r\u00f6\u00f6kimine. Oli selge, et siinsamas l\u00e4hedal on s\u00fcndinud midagi hirmsat.<\/em><\/p>\n

Peremehega eesotsas jooksid k\u00f5ik majakondsed v\u00e4lja, kuigi taevast kallas vihma ikka edasi nagu oavarrest. Grossschmidt oma pambuga sibas teistele j\u00e4rele, kuni j\u00f5uti suure raudtee\u00e4\u00e4rse heinamaani, mis oli v\u00e4hese ajaga muutunud j\u00e4rveks. Ning otse selle j\u00e4rve sees ning k\u00f5rval raudteetammil k\u00f5rgus tohutu lasu purunenud, paiguti pilbasteks pihustunud vaguneid. Sealsamas lebas pooliti vee sees kummuli veel suitsev ja susisev vedur. K\u00f5ige selle kirjeldamatu tohuvabohu sees karglesid ja jooksid ning kisendasid inimesed. [—]<\/em><\/p>\n

Siia oli kohutava paduvihma t\u00f5ttu tekkinud raudteetammi uuristuse p\u00e4rast hunnikusse jooksnud 33 vagunist koosnev e\u0161elon V\u00f5nnus ja Vomaris paiknenud 95. Krasnojarski polgu 1. ja 2. pataljoni s\u00f5duritega, kes pidid s\u00f5itma Tartusse laskeharjutustele ja j\u00e4\u00e4ma m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem kavatsevale polgu 100-aasta kestvuse pidustustele. (\u201eKaks harjuskit\u201c, lk 3\u20134).<\/em><\/p>\n

Paljud inimesed, naised aga pea k\u00f5ik, valasid ohtralt pisaraid. Ka Grossschmidtil, kes m\u00fctsi hardalt maha v\u00f5ttes tummalt k\u00f5ike toimuvat oli j\u00e4lginud, hakkas vesi silmist jooksma. H\u00e4bi tundes oma n\u00f5rkuse \u00fcle, \u00e4igas ta pisaraid rusikaga maha ja piidles ringi \u2013 ega ometi keegi teda vaatle? Siin m\u00e4rkaski ta peaaegu enda k\u00f5rval laia\u00f5lgset j\u00e4ssakat meest, kel samuti oli m\u00fcts peos ning kes samal kombel silmi vesistas. Mehel oli mingi t\u00fcse pamp rihmadega seljal, ning Grossschmidt taipas sedamaid, et tundmatu on samasugune vandersell nagu ta ise.<\/em><\/p>\n

Harjuskid m\u00f5\u00f5tsid teineteist algul pika pilguga, torkasid siis m\u00fctsid h\u00e4belikult p\u00e4he ja astusid ligi. Kolleegid andsid k\u00e4tt ja tutvusid. J\u00e4ssakas sell oli Mart J\u00e4nes, tulevane suurkaupmees, kes sellal veel riidepampu kaasa tassides k\u00fclateid m\u00f5\u00f5tis, aluseid luues oma varstisele hiigla\u00e4rile.<\/em><\/p>\n

Siitpeale sugenes nende kahe mehe vahele terve nende eluaja kestnud s\u00fcdamlik s\u00f5prus, mis Grossschmidtile hiljem, tema Tartu-perioodil, kus ta ikka vaesuses ja puuduses siples, \u00fcsna marjaks \u00e4ra kulus. Siitpeale sooritasid m\u00f5lemad r\u00e4ndlinnud oma suvised matkad ikka juba paarikesi. Nii oli hoopiski seltsim ja l\u00f5busam, sai tigedate penidega kergemini hakkama, ning \u201e\u00e4rigi\u201c \u00f5itses paremini. (\u201eKaks harjuskit\u201c, lk 5\u20136)<\/em><\/p>\n

Kurvast \u00f5nnetusest on Grossschmidt kirjutanud luuletuse \u201eM\u00f5tted raudteel surmasaanud soldati juures\u201c.<\/p>\n

Elu Tartus<\/strong><\/p>\n

1906. aastal lahkus Grossschmidt R\u00f5ngust ja kolis Tartusse. Seal teenis ta elatist ajakirjaniku- ja kirjanikut\u00f6\u00f6ga. Enim tuntakse Grossschmidti kui luuletajat, kes on andnud v\u00e4lja kaks luulekogu: \u201eVeikene Lille Kimbukene\u201c (1895) ja \u201eOtto Grossschmidt\u2019i luuletused. II jagu. Viisk\u00fcmmend algup\u00e4ralist laulu\u201c (1901). Samuti on ta kirjutanud proosat ja n\u00e4itekirjandust, tegelenud t\u00f5lket\u00f6\u00f6ga ning \u00f5pikute koostamisega. Kirjandusteadlane Oskar Kuningas on pidanud oluliseks r\u00f5hutada Grossschmidti luule puhul selle \u00fchiskondliku joont: \u201eEluraskustes karastanud kirjanik loobus oma luulest peagi epigoonilikust ilutsemisest ja pateetilisest isamaa \u00fclistamisest, suunates pilgu sotsiaalsetele vastuoludele.\u201c (ajaleht Uus Tee, 3.07.1962)<\/p>\n

\u201eMuremuljutis\u201c<\/strong><\/p>\n

\u201eR\u00f5ngu poeetides\u201c viidatakse samuti luuletajat kimbutanud raskustele, mida p\u00f5hjustas perekonnas valitsev majanduslik olukord:<\/p>\n

Kui lapsed tulid vahel isa juurde ohkama eluraskuste \u00fcle, siis Grossschmidtil oli \u00fcksainus vastus: \u201eK\u00fcll tulevik toob paremat! Ja see on k\u00f5ik meie endi k\u00e4es!\u201c Seejuures ei olnud lauliku enda elutee pea kunagi sillutatud lillevaibaga \u2013 ikka vahtis vaesus ja viletsus uksest-aknast armutult sisse. Kuid luuletaja t\u00f5estigi ei \u201ekaevanud\u201c oma h\u00e4dadest iialgi maailmale. Keegi tema nuttu millalgi ei n\u00e4inud, k\u00fcll aga tundsid teda k\u00f5ik reipa, alaliselt elur\u00f5\u00f5msa mehena, kelle seesmust ei paistnud pigistamas pisimgi muremuljutis. <\/em><\/p>\n

Ometi oli tookordse sulemehe leib \u00fcsnagi m\u00f5ru. Millist vaeva v\u00f5ttis j\u00e4rjekordselt valminud k\u00e4sikirjakimbuga l\u00e4bi joosta k\u00f5ik Tartu rohked raamatupoodnikud-pisikirjastajad, enne kui \u00fchega asi n\u00e4kkas ja paark\u00fcmmend k\u00f5hna rublakest pihku pisteti. Kodus aga ootas ammulisui varesepesa: k\u00f5ik viis last k\u00e4isid korraga koolis, k\u00f5igile pidi vaimuvalgust saama, maksu v\u00f5i elu. (\u201eSulemehe m\u00f5ru leib\u201c, lk 1\u20132)<\/em><\/p>\n

Rikkalik looming kutsub tutvuma<\/strong><\/p>\n

Olen suutnud puudutada ainult pealiskihti \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c k\u00e4sikirja sisust. Omaette t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4riks kirjamehe loomet\u00f6\u00f6. Eduard Suursepp on n\u00e4inud meeletut ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt vaeva, et koguda kokku k\u00f5ik teadaolev oma isast, ja vormistanud selle paberile. Peale \u201eR\u00f5ngu poeetide\u201c v\u00f5ivad uurijatele huvi pakkuda Tartumaa Muuseumisse j\u00f5udnud luuletused, l\u00fchiproosa, t\u00f5lked ja n\u00e4idendid. Luuletaja isikuarhiivi korrastades j\u00e4i mulle mulje Grossschmidti kavatsusest avaldada kolmas luulekogu, mis koondab kokku varasemalt (perioodikas) ilmunud loomingu ja veel ilmumata tekstid.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Katkend Otto Grossschmidti luulevihikust. Foto: Anu Ansu<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge:<\/em> tindipliiatsiga kirjutatud luuletused on punase pliiatsiga \u00e4ra nummerdatud.<\/em><\/p>\n

Nii et kellele pakub huvi Grossschmidti looming v\u00f5i meie varasem luuleperiood, siis ootame materjaliga tutvuma. Taustaks soovitan juurde lugeda Oskar Kruusi uurimust \u201eKirjanduslik Otep\u00e4\u00e4\u201c, kus ta peatub nii Otto Grossschmidti, Ernst Enno kui ka Bernhard Weberi ja teiste sellel perioodil tegutsenud autorite loomet\u00f6\u00f6l.<\/p>\n

Otto Grossschmidt <\/strong><\/p>\n

\u201eP\u00fchaj\u00e4rw\u201c<\/strong><\/p>\n

Kuulen sinu laente laksu,<\/p>\n

Sala wete kohinat,<\/p>\n

N\u00e4en su w\u00e4ikse woode pinnal<\/p>\n

P\u00e4ikse kiiri helkivat.<\/p>\n

 <\/p>\n

Siis su rannalt s\u00f5uan, j\u00f5uan<\/p>\n

W\u00e4lja w\u00e4ikse wenega,<\/p>\n

Ja su halja saaredele<\/p>\n

T\u00f5ttan waimus r\u00e4ndama.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sinu saare puude varjult<\/p>\n

Leian lille n\u00e4gusa,<\/p>\n

Ja ma tahan hoolimatalt<\/p>\n

Teda \u00e4ra noppida\u2026<\/p>\n

 <\/p>\n

Kaugel, kaugel end\u2019sed ajad,<\/p>\n

P\u00fchaj\u00e4rw, sa kaugel ka,\u00a0 \u2013<\/p>\n

Siiski sinu sala kahin<\/p>\n

Hingest ei saa kaduda.<\/p>\n

Luuletus on algselt ilmunud 1900. aastal Postimehe eralisas ja aasta hiljem redigeerituna luulekogus \u201e<\/em>Otto Grossschmidt\u2019i luuletused. II jagu. Viisk\u00fcmmend algup\u00e4ralist laulu\u201c. Seda peetakse Grossschmidti tuntuimaiks tekstiks ja seda on viisistanud mitu heliloojat. <\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus v\u00f5imaldab kunstnikul endast maha j\u00e4tta midagi p\u00fcsivat. Samas teadup\u00e4rast ei k\u00f5la k\u00f5igi nimi tulevaste p\u00f5lvede huulil. Miks m\u00f5ni autor j\u00e4\u00e4b tuntuks, teine vajub kiiresti unustuseh\u00f5lma ja kolmas saavutab populaarsuse alles p\u00e4rast surma? Selle kohta saab ainult oletada\u2026 Otto Grossschmidt (1869\u20131941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjat\u00f6\u00f6d hinnati kaasaegsete seas,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17747,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,6,5],"tags":[],"class_list":["post-17746","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto","category-museaal"],"yoast_head":"\n\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus v\u00f5imaldab kunstnikul endast maha j\u00e4tta midagi p\u00fcsivat. Samas teadup\u00e4rast ei k\u00f5la k\u00f5igi nimi tulevaste p\u00f5lvede huulil. Miks m\u00f5ni autor j\u00e4\u00e4b tuntuks, teine vajub kiiresti unustuseh\u00f5lma ja kolmas saavutab populaarsuse alles p\u00e4rast surma? Selle kohta saab ainult oletada\u2026 Otto Grossschmidt (1869\u20131941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjat\u00f6\u00f6d hinnati kaasaegsete seas,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-10-09T04:57:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-09T05:04:39+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"989\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1020\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"13 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-10-09T04:57:31+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-09T05:04:39+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746\"},\"wordCount\":2678,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/10\\\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\",\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746\",\"name\":\"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/10\\\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg\",\"datePublished\":\"2025-10-09T04:57:31+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-09T05:04:39+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/10\\\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/10\\\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg\",\"width\":989,\"height\":1020},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17746#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus v\u00f5imaldab kunstnikul endast maha j\u00e4tta midagi p\u00fcsivat. Samas teadup\u00e4rast ei k\u00f5la k\u00f5igi nimi tulevaste p\u00f5lvede huulil. Miks m\u00f5ni autor j\u00e4\u00e4b tuntuks, teine vajub kiiresti unustuseh\u00f5lma ja kolmas saavutab populaarsuse alles p\u00e4rast surma? Selle kohta saab ainult oletada\u2026 Otto Grossschmidt (1869\u20131941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjat\u00f6\u00f6d hinnati kaasaegsete seas,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-10-09T04:57:31+00:00","article_modified_time":"2025-10-09T05:04:39+00:00","og_image":[{"width":989,"height":1020,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"13 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500","datePublished":"2025-10-09T04:57:31+00:00","dateModified":"2025-10-09T05:04:39+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746"},"wordCount":2678,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto","Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746","name":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","datePublished":"2025-10-09T04:57:31+00:00","dateModified":"2025-10-09T05:04:39+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","width":989,"height":1020},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17746#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcks R\u00f5ngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/137283_ERM_TM_Fk518_137283-e1759985962160.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4Ce","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17746"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17746\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17752,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17746\/revisions\/17752"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17747"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}