{"id":17500,"date":"2025-07-15T11:40:07","date_gmt":"2025-07-15T08:40:07","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500"},"modified":"2025-07-15T14:24:24","modified_gmt":"2025-07-15T11:24:24","slug":"heiti-talviku-rannak-saaremaal-ja-laanemaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500","title":{"rendered":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: <\/em>Tiina Tael, peaarhivaar\u00a0<\/em><\/p>\n

Saaremaal polnud meil milleski \u00f5nne. 17 augustil tegime huvitava jalutusk\u00e4igu l\u00e4bi Orin\u00f5mme ja <\/span>Liigalaskma<\/span> k\u00fclade. Esimeses joonistasime kaunis t\u00e4pse situatsiooniplaani H\u00e4rma-Tooma talust (omanik: <\/span>Joh<\/span>. Teras), p\u00e4\u00e4le selle k\u00fclastasime rea teisigi peresid. T\u00f6\u00f6d <\/span>mainit<\/span> k\u00fclades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga <\/span>hra<\/span>. <\/span>Horny\u00e1nszky<\/span> perekondlikel p\u00f5hjusil juba teisip\u00e4evaks Kuivastus olema (post!) ja n\u00f5nda ruttasimegi varsti edasi. Kuna meile Saaremaa talud olid esialgu <\/span>t\u00e4ieliseks<\/span> \u201e<\/span>terra<\/span> in<\/span>c<\/span>ognita\u2019ks<\/span>\u201c, tuli mul iga pisiasja puhul pererahvale k\u00fcsimusi esitada ja saadud vastused jalapealt <\/span>saksakeelde<\/span> t\u00f5lkida, ilma et mul <\/span>vahep\u00e4\u00e4l<\/span> aega oleks j\u00e4tkunud iseseisva m\u00e4rkmiku pidamiseks. Seegi v\u00e4hene, mis mul paberile \u00f5nnestus kritseldada, sai otsekohe <\/span>hra<\/span>. <\/span>Horny\u00e1nsky<\/span>\u2019<\/span>le<\/span> edasit\u00f5lgit<\/span> ja tema poolt ka plaanidele juurde <\/span>lisat<\/span>. Minu \u201elahtised lehed\u201c r\u00e4ndasid j\u00e4rk-j\u00e4rgult aga sinna, kus nende \u00f5ige koht, nimelt p\u00f5\u00f5saste ja <\/span>\u201e<\/span>erakabinettide\u201c seinte vahele. J\u00e4rgmisil p\u00e4evil \u00f5nnestus mul juba rohkem m\u00e4rkmeid teha, kuid imelikul kombel ei leia ma neid enam kuskilt. Olen ma need \u00e4kki \u00fches topograafiliste kaartidega Linnusesse unustanud? Igatahes pean ma meie matka Saaremaa osa m\u00e4lu j\u00e4rel rekonstrueerima. Ja m\u00e4lu on mul viimasel ajal \u00f5ige vilets.<\/span><\/span>\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

\"Mustvalgel

Heiti Talvik. Fotograaf teadmata, 1933. UTKK F 133\/A11 <\/em><\/p><\/div>\n

Nii alustab luuletaja Heiti Talvik (1904\u20131947) oma 1935. aasta reisikirjeldust Saaremaale ja L\u00e4\u00e4nemaale. Siinkohal peame selgitama, mis asjaoludel Talvik sinna sattus ja kes need tegelased on, kellest juttu. Stefan Horny\u00e1nszky<\/b> (ka Istvan, 1905\u20131974) oli ungari-rootsi arhitekt, \u00f5ppis 1935. aastal Br\u00fcnni (t\u00e4nap\u00e4eval Brno) Saksa Tehnika\u00fclikooli Ungari arhitektuuriseminaris, samas koolis \u00f5ppis Ladislaus Rigele<\/b> (Laslo, 1907\u20131980). Nad olid mitmel suvel teinud uurimismatku Ungari k\u00fcladesse, et s\u00fcstemaatiliselt uurida ja j\u00e4\u00e4dvustada rahvaarhitektuuri ning selle erip\u00e4rasid. Et seminaril osales eestlasi, n\u00e4iteks Ernst Kesa, Paul Treumann<\/b> (1940. aastast Tarvas, 1913\u20131980) jt, tekkis huvi teha selline uurimisreis ka Eestisse ja selleks v\u00f5eti \u00fchendust Eesti Rahva Muuseumiga. ERMil oli sarnane kogemus 1926.-1927. aastast, mil Tallinna Tehnikumi \u00fcli\u00f5pilased Ernst Ederbergi juhendamisel tegid taluehitiste uurimismatku ligi 15 kihelkonnas, joonistasid taluhooneid, kogusid nende kohta andmeid ning andsid kogutu muuseumile. N\u00fc\u00fcdki lepiti kokku, et ERM aitab ungarlastel objekte leida ning vahetuskaubaks saab muuseum uurimisretkel j\u00e4\u00e4dvustatu. M\u00f5ned p\u00e4evad enne reisi algust selgus, et sobiva t\u00f5lgi leidmisega on raskusi. Gustav R\u00e4nk ei saanud kaheks n\u00e4dalaks ungarlastega liituda ning kiiresti tuli leida asendus \u2013 selleks sai hea saksa keele oskajana Heiti Talvik. Kuna muuseumil on tavaks kogumisretkedel p\u00e4evikut pidada, siis kirjutaski Talvik reisiaruande m\u00e4lu j\u00e4rgi kohe p\u00e4rast uurimismatka. Oma t\u00f6\u00f6st kirjutas Talvik:<\/p>\n

T\u00f6\u00f6jaotus juba algusest p\u00e4\u00e4le kujunes sarnaseks, et ungarlased \u00fches hra. Treumanniga joonistasid ja m\u00f5\u00f5tsid (p\u00e4\u00e4le selle hra. Treumann huvitus ka traditsioonide kogumisest), kuna mina kantseldasin talurahvaga: k\u00fcsitlesin, t\u00f5lkisin ning olin \u00fchtlasi majandus- ja teedeministriks.<\/em><\/p>\n

Kuigi Talvik kurtis kehva m\u00e4lu ning m\u00e4rkmete kaotsimineku \u00fcle, siis oma muljeid kirjeldas ta erakordse p\u00f5hjalikkusega. N\u00e4itena on siin m\u00f5ned tema etnograafilised t\u00e4helepanekud:<\/p>\n

Juba esimesel p\u00e4eval torkas mulle silma k\u00e4sikivide rohkus Saaremaal; neid leidub pea igas talus. Kasutatakse neid enamasti linnaste jahvatamiseks (\u201emageda tegemiseks\u201c), H\u00e4rma-Jaani talus peenendati nendega aga ka loomatoitu. Olgu siinjuures t\u00e4hendet, et H\u00e4rma-Jaani on suur ja mitmeti moodne talu \u2013 k\u00f5ikjal puhtust, avarust ja v\u00e4rsket v\u00f5\u00f5pa. Mitmedki teised Orin\u00f5mme ja Liigalaskma talud, milledes vaid m\u00f6\u00f6daminnes peatusime, m\u00f5jusid palju muuseumlikumalt. Muhuga v\u00f5rreldes esines ornamente siiski tagasihoidlikult (v\u00e4ravad, toolikorjud). [—] Suvik\u00f6\u00f6kide juures koondus meie huvi esimesel matkap\u00e4eval muidugi koldele. J\u00e4id meelde terminid, nagu: katlapuu, katlakoogud (vahel rauast), kolde m\u00fc\u00fcr, koldepaed (vahel puuduvad). Sageli on suvik\u00f6\u00f6ki mahutet ka sepapada.<\/em><\/p>\n

\"Ehitusjoonis

Mungoka talu saun, suvikoda ja sepapada. P\u00f6ide khk, Orin\u00f5mme k\u00fcla. Joonised Ladislaus Rigele, 1935. ERM EJ 116:2 <\/em><\/p><\/div>\n

J\u00e4tkame Talviku t\u00e4helepanekutega Muhu saarelt:<\/p>\n

Eemu talu p\u00e4\u00e4hoone on ehitet 55-56 a. tagasi praeguse peremehe (Anton V\u00e4ljaotsa) isaisa poolt. Rehetoa kaks pisikest, neljaruudulist akent asendet hiljem kolme suure, kuueruudulisega (Muide, rehetoas elatakse praegugi). Rehealuse v\u00e4lisseinal loogapainepuu ja metallr\u00f5ngas hobuste sidumiseks. Nii elamu kui ka k\u00f5rvalhooned p\u00f5hjalikult remonteerit. Ait ja osalt eluhoonegi tihedalt palistet kaseokstest seot vihkudega \u2013 lammaste toit talveks. \u00d5ues puuratastega vanker ja k\u00e4ru. Suvik\u00f6\u00f6k ja sepapada on uus, umb. 40-45 a. eest ehitet paekivist hoone. Sissek\u00e4igust vasemal, umb. akna all, ulatub seinast v\u00e4lja n.n. riistapesu k\u00fcna. Siin hoiti vee all kruusa, millega k\u00fc\u00fcriti puun\u00f5usid (taarikapad, kausid, l\u00fcpsikud, lusikad jne.). Elamus, nagu k\u00f5ikjal meie poolt kirjeldet hooneis, kivip\u00f5randad (osalt kivitahvleis, osalt savist). Rehetoas kolde k\u00f5rval pikergune, kirikuaknataoline avaus seinas, mida kutsutakse papiauguks.<\/em><\/p>\n

\"Talu

Eemu talu. V\u00e4ike puust vanker, ilma rummuta rattad. Muhu khk, Linnuse k\u00fcla. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:24 <\/em><\/p><\/div>\n

Koguva k\u00fclast ei lootnud me avastada midagi erilist; <\/span>varemkuuldud<\/span> juttude j\u00e4rel pidime <\/span>s\u00e4\u00e4lt<\/span> eest leidma vaid uusi, v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul \u2013 p\u00f5hjalikult <\/span>remonteerit<\/span> ehitusi. Ometi sattus meie k\u00e4tte siin m\u00f5ndagi huvitavat, eriti mis p<\/span>uutub<\/span> \u0160muulide<\/span><\/span><\/em>, endist postivedajate<\/span>,<\/span> perekonna ajalukku. Kahjuks polnud meie hilise aja t\u00f5ttu v\u00f5imalik peatuda Koguval \u00fcle kahe tunni; t\u00f6\u00f6tasime igatahes pimedani v\u00e4lja.<\/span><\/span><\/em><\/p>\n

\"Tee,

Koguva k\u00fcla. Sepikoda k\u00fcla keskel. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:1 <\/em><\/p><\/div>\n

K\u00fcla keskel, lagedal platsil seisev sepikoda kuulub Tooma <\/span>talu<\/span> juure. Kohal seisnud see juba enne praeguse peremehe, J\u00fcri \u0160<\/span>muuli<\/span>\u00a0(v\u00f5i nagu ta end ise nimetab \u2013 Muuli) s\u00fcndimist, s.o. enne 1863-t aastat. Hiljem muidugi korduvalt <\/span>remonteerit<\/span>. Kuna \u0160<\/span>muulid<\/span> olid varem postivedajad, pole nende <\/span>talu<\/span> iialgi l\u00e4bi saanud sepikojata.<\/span><\/span>\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

\"Kivim\u00fc\u00fcrist

Tooma talu suvik\u00f6\u00f6k. Omanik J\u00fcri Smuul. Muhu khk, Koguva k\u00fcla. Foto Ladislaus Rigele, 1935. ERM Fk 883:3 <\/em><\/p><\/div>\n

Ait on praegusele kohale veetud kruntide m\u00f5\u00f5tmise ajal a. 1812. Samuti elumaja. Aida \u00fcmber kaseoksist kimbud lammaste jaoks. Suvik\u00f6\u00f6gi juures leidub siingi kivist k\u00fcna (lahtiselt), milles vee all hoitakse liiva puun\u00f5ude pesemiseks. Kolle ammugi mahal\u00f5hut, asemele ehitet pliit.<\/em><\/p>\n

\u0160muulid on algusest p\u00e4\u00e4le olnud vabad mehed. Perekonna esivanem Ants olnud W. von Plettenbergi s\u00f5dur, kes tapluses Moskva vastu n\u00e4idanud \u00fclest suurt vahvust. Tasuks saanud ta 2,5 adramaad maad, kusjuures kalap\u00fc\u00fck, linnud, jahikohad ja veekogud j\u00e4etud nii talle kui ka ta j\u00e4reltulijaile maksuvabaks. Vastukohustuseks m\u00e4\u00e4ratud talle 6 marka h\u00f5beraha aastas ja kohustus pidada hobust postiveoks. P\u00e4\u00e4le selle pidanud ta Sonnenburgi lossivanemale, kui see oma saatkonnaga jahil k\u00e4is, korraldama suure s\u00f6\u00f6gi- ja joogipeo. Antsu poja nimi olnud Asmus, Asmuse poja nime \u2013 Andrus (midagi \u00fctles peremees ka nende kohta, ei suutnud aga \u00fclesm\u00e4rkida). Postivedajaiks olnud \u0160muulid l\u00e4inud sajandi l\u00f5puni. Vabanesid nad sellest kohustusest alles kohtuprotsessi j\u00e4rel Vene riigiga a. 1894, mil J\u00fcri \u0160muul (Muul) oli vallavanemaks (kohtuotsus 1 mail 1894). Postivedu olnud raske, pakkunud aga ka palju soodustusi. Nii olnud postivedajad vabad l\u00e4biotsimisest piirivalve poolt. Pruukinud ainult h\u00fc\u00fcda: \u201ePost, post, post!\u201c ja sandarmid lasknud nad vabalt m\u00f6\u00f6da. Muide, Muhu tammi valmimisega a. 1896 kaotas kohalik postivedu iga m\u00f5tte.<\/em><\/p>\n

\"Vana

Lehek\u00fclgi Heiti Talviku reisim\u00e4rkmetest. ERM EA 23:3 <\/em><\/p><\/div>\n

P\u00f5neva leiuna avastame Talviku reisikirjeldusest \u00fche kunagise vanadekodu toidusedeli:<\/p>\n

Meie huvide keskpunktiks osutus ent siiski Viira k\u00fclas asuv Essi maja (kuulub Tallinnas asuvale Leonella M\u00e4llole). Seletusi andis meile omaniku ema, kes, kaasaarvat mitu vaheaega, elanud s\u00e4\u00e4l 40-e aasta \u00fcmber. Maja ise olevat Viirasse toodud 100 a. eest P\u00e4daste m\u00f5isast, Kolga m\u00e4elt. Elanikke olnud s\u00e4\u00e4l mitmesuguseid, muuhulgas isegi \u201esaksu\u201c. Pikema aja jooksul asunud s\u00e4\u00e4l ka vanade kodu, mis oma tegevuse l\u00f5petas umb. 23 a. tagasi. Omaniku ema piibli vahel leidus koltund \u00fclesv\u00f5te asutise kunagisist hoolealuseist, samuti nende toitlustamist normeeriv s\u00f6\u00f6gikaart. Viimasest valmistasin \u00e4rakirja:<\/em><\/p>\n

\u201eIga hommiku: kohwi, leiba, silku ja kartohwlid kui tahtwad,<\/p>\n

3 kord n\u00e4dalis piimasuppi tangudega<\/p>\n

l\u00f5unaks, kui tahwad siis ka kartohwlid ja silku<\/p>\n

3 kord n\u00e4dalas tangusupi kondi ja raswaga keedetud.<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4ewadel: lihasupi lihaga, leiked ja ka kartohwlid.<\/p>\n

\u00d5htutel ika sesama mis l\u00f5unaks oli<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4ewa homikul ja pe\u00e4le l\u00f5unat kohwe leiba ja w\u00f5id.\u201c<\/p>\n

K\u00f5ik Essi majas asuva vanadekodu hoolealused, arvult neli, on s\u00e4\u00e4l ka surnud.<\/p>\n

\"Ehitusjoonisel

Essi talu roovialusega elumaja. Muhu khk, Viira k\u00fcla. Joonised Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM EJ 115:6 <\/em><\/p><\/div>\n

Nagu m\u00e4rkasite, olen Talviku tekste illustreerinud Horny\u00e1nszky ja Rigele jooniste ja fotodega, kuid ungarlased kogusid taluehitistest ka etnograafilist teatmematerjali. J\u00e4rgmise talu kirjelduse esitan esmalt Talvikult ja siis Horny\u00e1nszky saksakeelse etnograafilise kirjelduse vaba t\u00f5lkena. Talvik:<\/p>\n

N\u00f5mmk\u00fclas soovitati meid k\u00fclastada Leemeti talu. Leidsimegi s\u00e4\u00e4l paar vana, ornamentidega kaunistet ja v\u00e4rvit ustega ehitist, kuid \u00f5liv\u00e4rv ja pastell olnuksid s\u00e4\u00e4l m\u00f5\u00f5dulindist m\u00e4rksa vajalikumad. Jalamaid aga paelus meie t\u00e4helepanu samas k\u00fclas asetseva Ansu talu (omanik: Helene Saapa p\u00e4rijad) vana rehetuba. Seletusi andis meile igivana kuid elur\u00f5\u00f5mus Helene Saabas ise. Hoone olevat ehitet \u201ekabelipuudest\u201c, mis toodud mereparvega Hiiust \u2013 (kunas \u2013 ei tea). 12 aastat s\u00e4\u00e4l enam ei elata. Korsten tehtud p\u00e4\u00e4le 30 aasta eest, v\u00f5etud aga uue elamu valmimise j\u00e4rel taas maha. Rehetoa aknad, mis vanasti olnud \u201episikesed nagu perseaugud\u201c, hiljem suurendet. Ka olnud vanasti (rehealusesse viiva ukse k\u00f5rval) seina sisse kinnitet pink, millel \u00f6\u00f6siti ka magatud (ase veel praegu n\u00e4ha). Koristati see alles \u201ep\u00e4\u00e4le Vene-Jaapani s\u00f5da\u201c. Reheahi \u2013 kerisekividega. Suvik\u00f6\u00f6gi juures vana ja primitiivne liivak\u00fcna.<\/em><\/p>\n

\"Vana

Ansu talu. Muhu khk, N\u00f5mmk\u00fcla. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:5 <\/em><\/p><\/div>\n

Horny\u00e1nszky<\/span>: <\/span>24. august. Ilm: hommikul pilves, kohati v\u00e4hest vihma, p\u00e4rastl\u00f5unal veidi parem. [—]<\/span> N\u00f5mmk\u00fcla, kus meil on terve elamu \u00fcksikasjalikult<\/span> j\u00e4\u00e4dvus<\/span>tada. 25. august. Ilm: hommikul t\u00e4iesti pilves taevas, tuuline, vaikne, aeglane paranemine keskp\u00e4eva paiku, mis kestab \u00f5htuni. J\u00e4tkame joonistamist ja m\u00f5\u00f5tmist, t\u00f6\u00f6tame \u00fcmberehitatud v\u00f5i teisest kohast toodud majaga, mille sisemine ehituslahendus on samuti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne. [—] Leht VIII.\u00a0 <\/span>N\u00f5mmk\u00fcla <\/span>Ansu<\/span> talu. Omanik Helene Saabase p\u00e4rijad. \u00dclesanne: 24. august. M\u00f5\u00f5tkava: 1:100, valguspilt 5. <\/span>Elamu. Praegu seisab t\u00fchjana, kuid oli asustatud 12 aastat tagasi. Perekonnap\u00e4rimuse kohaselt toodi see kunagi mitme paadiga Hiiumaalt kohale ja ehitati uuesti \u00fcles. 1905. aastal lisati korsten, mis hiljem eemaldati. Renoveerimise k\u00e4igus laiendati t\u00f5en\u00e4oliselt rehepeksuplatsi ja seet\u00f5ttu oli vajalik ka harja t\u00f5stmine. Seda n\u00e4htust sain mitmes kohas j\u00e4lgida. Rehepeksuplatsi sakiline kuju viitab sellele, et osa majast lammutati. T\u00e4nap\u00e4eval on p\u00f6\u00f6ningu kolmnurk <\/span>(t\u00fcmpanon) <\/span>okste ja \u00f5lgadega kaetud. Seina sisse ehitatud algse asukoha vastas leian 25 aastat tagasi kasutusel olnud v\u00e4ikese pingi j\u00e4\u00e4nused. <\/span>Reh<\/span>e<\/span>toa<\/span> detailse joonise kirjelduse annan mujal. <\/span>[—] <\/span>Leht XXI. <\/span>\u00dclesanne 25. august. M<\/span>\u00f5\u00f5<\/span>tkava 1:50. <\/span>Elurehi p\u00f5randaplaan, mis n\u00e4itab ruumi algset seisukorda, kus 1 \u2013 seina sisse ehitatud puidust pingi asukoht (ikka veel selgelt n\u00e4htav ja t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5detud), 2 \u2013 ahju algne asukoht, 3 \u2013 pliit, 4 \u2013 soojam\u00fc\u00fcr, 5<\/span> \u2013<\/span> elutoa laekonstruktsiooni toetava tala toetav post.<\/span><\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

\"Arhitektuuriline

Ansu talu, rehetoa p\u00f5hiplaan. Muhu khk, N\u00f5mmk\u00fcla. Joonis Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM EJ 115:25 <\/em><\/p><\/div>\n

J\u00e4tame siinkohal saartega h\u00fcvasti ja siirdume Talviku ja ungarlastega L\u00e4\u00e4nemaale: Kuna hra. Horny\u00e1nszky 27. aug. hommikul pidi viibima Lihulas, polnud meil, L\u00e4\u00e4nemaa pinnale astudes, kuigi palju aega reisikavade s\u00f5elumiseks. Kiiresti otsustades astusime Virtsu-Tallinna rongi ning \u00f5htul kl. 10 olime juba Karusel. Kohalikus kiriku\u00f5petajas hra. L\u00fcdigis leidsime fanaatilise etnograafi ja kunstiajaloolase, kellele v\u00f5lgnesime rea v\u00e4\u00e4rtuslikke juhiseid edaspidiseks t\u00f6\u00f6ks.<\/em><\/p>\n

26 aug. hommikul m\u00f5\u00f5tsime ja p\u00e4evapildistasime Karuse kiriku endise leeritoa (umb. 150 a. vana) roovialusega kaminat. S\u00e4\u00e4lt l\u00e4ksime edasi Kinksi k\u00fclas asetsevasse Sepa tallu (omanik Priidu Uuliver [\u00f5ige: Huliper]). Esimene suitsutare kogu me reisi kestes! Sissep\u00e4\u00e4suks sinna ei antud meile \u00fchtegi lootust, imelikul kombel \u00f5nnestus see meil aga \u00fcsna h\u00f5lpsasti. Hoone vanust elatand pererahvas (\u00f5det-venda) ei teadnud \u2013 \u201ek\u00fcllap \u00fcle saja aasta.\u201c Elatud sees v\u00e4hemalt viie sugup\u00f5lve kestes. Korsten puudub; suits lastakse v\u00e4lja uksest. Kerisekividega kolle. Vaesus ja mustus kohutav, rehealune vett t\u00e4is, lagi k\u00f5ikjal tilgub. Ennes\u00f5jaaegne praost lubanud uue hoone p\u00fcstitamiseks palke, surnud aga enne. Laenu pole julet aga teha.<\/em><\/p>\n

\"Vana

Sepa talu elurehi. Karuse khk, Kinksi k\u00fcla. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:9 <\/em><\/p><\/div>\n

\"Ehitusjoonis,

Sepa talu elurehi. Karuse khk, Kinksi k\u00fcla. Joonised Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM EJ 115:7<\/em><\/p><\/div>\n

Edasi l\u00e4ksime sama k\u00fcla juure kuuluvasse <\/span>Kuitsa<\/span> tallu (omanik: Jaan J\u00e4\u00e4rmann). Elamu vanus (perenaise s\u00f5nade j\u00e4rel) olevat 62 aastat. Korsten puudub \u2013 suits lastakse v\u00e4lja uksest. Leidub aga ka takkudega <\/span>kinnitopit<\/span> suitsuauk. Rehetoas elatakse alaliselt, ainult viljakuivatamise ajaks kolitakse kambrisse. Kerisekividega kolle, \u00fches <\/span>sinnakuuluvate<\/span> katlapuu, katla kookude, koldem\u00fc\u00fcri ja kolde paega. Peergude tarvitamist vanaldane perenaine ei m\u00e4leta. Pidude puhul rippunud laest suur \u00f5lilamp. Toa plaan erineb m\u00e4rgatavalt Saare-Muhu \u0161abloonist. Rehealune \u2013 v\u00e4ga kitsas. Tema taga <\/span>n.n<\/span>. \u201eaganalaut\u201c. Talvel rehealuses muidugi loomad sees. Perenaise etnograafiline s\u00f5nastik v\u00e4ga <\/span>piirat<\/span>.<\/span><\/span>\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

\"Vana

Kuitsa talu, omanik Jaan J\u00e4\u00e4rmann. Karuse khk, Kinksi k\u00fcla. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:3<\/em><\/p><\/div>\n

\"Ehitusjoonis,

Kuitsa talu elurehi. Karuse khk, Kinksi k\u00fcla. Joonised Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM EJ 115:12<\/em><\/p><\/div>\n

Vahem\u00e4rkusena m\u00e4rgin, et ERMi fotokogus on varasemast ajast juhtumisi nii <\/span>Sepa<\/span><\/a> kui ka ka <\/span>Kuitsa talu<\/span><\/a> sisevaated 20 aastat varemast ajast, j\u00e4\u00e4dvustanud on need vanavarakoguja ja p\u00e4evapiltnik Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava, 1887\u20131945).\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

Talvik ja ungarlased k\u00e4isid aga veel Lihula ja Kirbla kihelkonnas. Ka Kirblas oli teejuhiks k\u00fclavaimulik, kes neid soojalt vastu v\u00f5ttis, ringk\u00e4iku tegi ning huvipakkuvad objektid k\u00e4tte juhatas:<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00f5igepealt sattusime Kirbla k\u00fclas asetsevasse M\u00e4e tallu, mis kevadest saadik on \u00fc\u00fcril J\u00fcri Niibergi k\u00e4es (omanik elab linnas). \u00dc\u00fcrniku naise seletuse j\u00e4rel olevat hoone umb. 60 a. vana, naabrite andmeil ent mitte \u00fcle kolmek\u00fcmne. Rehetoas leidsime, mida nii kaua asjata olime otsind: seina sisse ehitet pingitaolise magamisaseme (\u201ekoiku\u201c), mida kasutatakse veel praegu. Majas valitses eeskujulik puhtus ja kord, nii et me pererahvast magneesiumi \u00fclesv\u00f5ttega (suits!) ei raatsind t\u00fclitada. Kolle ilma keriseta. Kolde m\u00fc\u00fcri kutsuti siin korja paeks (\u201ekorja paas\u201c), koogu puud \u2013 koogu vinnaks, katusealust \u2013 leevialuseks, paare (\u201epaarid\u201c) \u2013 l\u00f5snadeks. Korjapaas asetseb m\u00f5lemal pool koldesuud, kolde k\u00fclge m\u00fc\u00fcrituna. \u201eAhutagune\u201c ja liigtuba siin erinimetusi ei omanud. Harimalku asendasid harikivid. Unustasin mainimata, et M\u00e4e talu hoone on ilma korstnata. Suits lastakse v\u00e4lja ukse kaudu. Suitsuauk olemas kuid kinnitopit. Pidulikel puhkusel kasutatud rehetoa valgustamiseks ennevanasti k\u00fc\u00fcnlaid. Rehealuses praegugi lehm ja sead.\u00a0<\/em><\/p>\n

\"Vana

M\u00e4e talu. Omanik J\u00fcri Niiberg. Kirbla khk. Foto Stefan Horny\u00e1nszky, 1935. ERM Fk 882:7 <\/em><\/p><\/div>\n

P\u00e4ris mitmel korral teeb Talvik oma reisim\u00e4rkmetes juttu \u201ekajuv\u00f5tjatest\u201c ja Asmusest ning n\u00e4ib, et see teema on talle eriti huvi pakkunud. V\u00f5ib-olla anti talle ka \u00fclesandeks sel teemal andmeid koguda, sest just hiljuti oli Gustav R\u00e4nk koostanud ERMi k\u00fcsimuslehe kaevutarkade teemal. Talviku \u00fclest\u00e4hendused Saaremaalt ja Muhust:\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

[Tagavere, Jaani khk]<\/span> \u00d6\u00f6bisime \u00fches talus, kogusime andmeid k\u00fcla vanemate elamute kohta, ajasime niisama juttu. Peremees-perenaine \u00fctlesid end m\u00f5ndagi kuulnud olevat n.n. kajuv\u00f5tjaist. Need olnud vanemad mehed, kes k\u00f5rva maa ligi hoides p\u00fc\u00fcdnud m\u00e4\u00e4rata maaaluste vete asupaika. Perenaine oleks lapsep\u00f5lves nagu kuulnud isegi kajuv\u00f5tjate isesuguseist p\u00e4\u00e4katteist. Missugused need aga olnud, k\u00f5neleja ei tea. Muid kunste p\u00e4\u00e4le maaaluste vete v\u00e4ljanuhkimise mainit targad polevat harrastand. Peremees ise peab igasuguseid n\u00f5iavigureid petuseks. Kajuv\u00f5tjad olnud lihtsalt h\u00e4\u00e4d geoloogid. Toob n\u00e4ite isiklikust praktikast \u2013 Otsisin kord kaevupaika. Maastik olnud kuiv ja k\u00f5rbene nii et \u00e4ra mine ligigi. \u00dches kohas leidsin siiski haljendava rohulapi. Sinna ehitasingi \u2013 ja kaev tuli kohe vett t\u00e4is.\u00a0<\/em><\/p>\n

Muhu kihelkonnast Rootsiverest vestlusest T\u00f5nu T\u00fc\u00fcriga: <\/span>Kui ma kajuv\u00f5tjaid mainisin, hakkas vanamees naerma: Miks ma ei m\u00e4leta, veel 30-e aasta eest k\u00e4is siin \u00fcks sarnane pisike mees ringi; kaotas ka prussakaid ja kilke. Pakkus end mulle kaevu ehitama, \u00fctles end n\u00e4gevat maaalust vett. Vigurid puha. Edasi k\u00fcsitledes kuulsin esmakordselt Asmuse nime. See olnud keegi sulane, kuulus oma anni poolest n\u00e4ha maaaluseid vesi. Nii \u00fctelnud ta kord kirikuteel Iga k\u00fcla rahvale: \u201eKui te n\u00e4eksite, missugune j\u00f5gi siit l\u00e4bi voolab, ei siis keegi julgeks siit l\u00e4bi minna.\u201c Kuivastu m\u00f5isas v\u00f5tnud Asmus kord kaevu. H\u00e4rra \u00fctlenud \u201eTeed muidu nalja.\u201c Asmus annud talle oma m\u00fctsi: \u201eSuurisand, pange see laiki omale p\u00e4he!\u201c H\u00e4rra v\u00f5tnudki m\u00fctsi ja n\u00e4inud: maa olnud alt l\u00f5hki ja vesi jooksnud. Karjunud siis kohe: \u201eV\u00f5ta \u00e4ra, v\u00f5ta \u00e4ra, sa oled p\u00e4ris tonte t\u00e4is.\u201c Ning Asmus teinudki kaevu. Kui mahaarvata n\u00f5iam\u00fcts, polevat Asmusel mingisuguseid v\u00e4lism\u00e4rke olnud, ka mitte arstimisv\u00f5imet. Olnud niisama r\u00e4ndav vigurimees, kes leppinud iga pakutava t\u00f6\u00f6ga. Asmust ennast T\u00f5nu T\u00fc\u00fcr ei m\u00e4leta, on temast lapsep\u00f5lves ainult seda-teist kuulnud. Muide, vanasti olnud igas k\u00fclas vaid \u00fcks kaev.\u00a0<\/em><\/p>\n

[—]<\/span>\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00d5htul j\u00f5udsime Kallaste k\u00fclla. Saime s\u00e4\u00e4l jutule kellegi vanamehega, kes samuti tundis (muidugi vaid nime j\u00e4rel!) Asmust. Asmusel olnud m\u00fcts, mille abil ta n\u00e4inud maaaluseid vesi. P\u00e4\u00e4le kajuv\u00f5tmise teinud veel kingsepa t\u00f6\u00f6d. K\u00e4sit\u00f6\u00f6lisena kuulunud Asmus \u201ep\u00fcrgeri\u201c seisusesse (nagu rida teisigi Muhu k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi, kelle nimesid jutustaja veel m\u00e4letas). K\u00fcsisime veel, kuidas nimetatakse harimalkade all seinas olevat avaust. \u201ePersuse augud\u201c oli vastus. \u00dcldse figureerib s\u00f5na perse asjade nimetuste juures v\u00e4ga tihti. M\u00e4letan veel Eemu talu perenaise v\u00e4ljendust: \u201eAhju perse ulatas tahatuppa.\u201c\u00a0<\/em><\/p>\n

Teateid kaevutarkadest kogus Talvik ka L\u00e4\u00e4nemaalt Peanse ja Kirbla k\u00fclast. Kirbla k\u00fcla T\u00f5nu talu peremees oli neist poisip\u00f5lves kuulnud: <\/span>Nimetatud neid \u201ekauvaatajaiks\u201c. Vanemad mehed, kes rohu kasvu j\u00e4rel maaluse vee asupaiku m\u00e4\u00e4ranud. Teistele \u00fctelnud aga, et nad vett maa all n\u00e4evad. Peremehe poisip\u00f5lves v\u00f5etud Lihulas kellegile kaupmehele kaevu. Maaalust vett sattunud \u201ekauvaataja\u201c n\u00e4gema ent just keset t\u00e4navat\u2026 Kaevu sinna muidugi ei ehitatud.\u00a0<\/em><\/p>\n

    \n
  1. augustil andis<\/span> Horny\u00e1nszky<\/span> muuseumile postkaardiga teada, et matk l\u00f5peb p\u00fchap\u00e4eval ja tullakse oma kogutud materjali esitlema. Heiti Talvik lisas kaardile: <\/span>V.a. hra mag! Pean otsekoheselt tunnistama, poisid on viimaseil p\u00e4evil t\u00f6\u00f6tanud kui kuradid, liikunud ja m\u00f5ndagi huvitavat kuulnud-n\u00e4inud. Ilmad on juba kolmandat p\u00e4eva toredad. L\u00f5petame praegu oma l\u00f5una ja l\u00e4heme varsti Kirbla poole edasi.<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

    Siinsed tegelased korraldasid meile eila midagi banketitaolist, p\u00e4\u00e4d praegugi veel huugavad. P\u00e4rast pikemalt. Terv H. Talvik.\u00a0<\/em><\/p>\n

    \"Vana

    Postkaart, mille Stefan Horny\u00e1nszky ja Heiti Talvik saatsid Gustav R\u00e4ngale. ERM Arh n 1 s 72 l 171 <\/em><\/p><\/div>\n

    Talviku terane silm jagas oma reisikirjelduses veel \u00fcldmuljed Saaremaast, Muhust ja L\u00e4\u00e4nemaast:<\/p>\n

    Saaremaa n\u00e4ib vanust, algkuju ja algmaterjali s\u00e4ilitand ehitusist m\u00e4rksa rikkam kui Muhu. Rahvas on, v\u00f5rreldes muhulastega, vaesem, kindlasti aga ka pisut hooletum. Mitte asjata ei kuuldunud Muhus sageli juttu: Saaremaal on metsi palju, kuid uusi ehitusi v\u00e4he, Muhus, sellevastu, metsi polegi, kuid uusi ehitusi kerkib j\u00f5udsasti. Ka osutavad Muhu ehitused tihedamaid remondij\u00e4lgi kui Saaremaa omad. Ehitusmaterjali veetakse Muhumaale p\u00e4\u00e4miselt Saarest, p\u00f5hjaranda aga ka Hiiust.<\/em><\/p>\n

    Kuigi k\u00f5neldakse saarlasist kui osavaist k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisist, \u00fcletavad muhukad neid ses m\u00f5ttes igak\u00fclgselt. Kuna Saaremaal talu sepapajad (kui neid \u00fcldse leidub), on harilikult mahutet suvik\u00f6\u00f6ki, ehitavad muhulased omale selleks alatihti erihooneid. Ka treipinke, nurki kingsepat\u00f6\u00f6 tarvis jne. n\u00e4eb Muhus sagedamini kui Saaremaal. Ning ornamentt\u00f6\u00f6de poolest ei tule saarlased muhulasile l\u00e4hedalegi. (Muide, hra. Treumann koostas omale viisaka kollektsiooni muhu \u201eharimalkadest\u201c enesestki m\u00f5ista vaid paberil). Ka v\u00e4rvi, hoonete kaunistamisel, kasutatakse Muhus enam kui Saaremaal.<\/em><\/p>\n

    Rabade l\u00e4heduses n\u00e4eb k\u00f5ikjal talude \u00fcmber kuivavat turvast; turbaga kaitstakse hoonete seinu p\u00f5hjatuule eest, turvast laotakse loomade alla. K\u00fclma vastu kaitstakse elamuid tihtip\u00e4\u00e4le ka \u00f5lemattidega. Sageli n\u00e4eb aitade ja elumajade k\u00fclge riputet, vihkudesse seot kaseoksi kuivamas \u2013 lammaste toit talveks. K\u00e4siveskeid leidub k\u00f5ikjal. V\u00e4ljastpoolt k\u00f6etavaist sauna- ja reheahjest ei teata midagi; seina k\u00fclge kinnitet pinke enam ei leidu, k\u00fcll aga m\u00e4letatakse neid lapsep\u00f5lvest. M\u00f6\u00f6bli paigutus eluruumes allub enam-v\u00e4hem kindlaile traditsioonile, m\u00f5ningat t\u00f6\u00f6d nende fikseerimiseks sooritasid loodetavasti hra-d arhitektid. Minul, kui v\u00f5hikul joonestamise alal, polnud siin v\u00f5imalik midagi \u00e4ra teha. Sama k\u00e4ib ka loomade paigutamise kohta rehealuseisse.<\/em><\/p>\n

    T\u00e4nu kasvavale t\u00f6\u00f6vilumusele ja parenevaile ilmastikuoludele, osutusid t\u00f6\u00f6p\u00e4evad Muhus kaugel viljakamaks kui Saaremaal.[—]<\/em><\/p>\n

    L\u00e4\u00e4nemaa \u00fcldpilt on Saare- ja Muhumaa omaga v\u00f5rreldes k\u00fcllaltki kahvatu. Suitsutaresid ja saunu leidub muidugi k\u00fclluses, saarte talude ornamendi- ja v\u00e4rvikirevust otsid ent asjata. Siingi talup\u00f5randad enamasti kivist ja savist. V\u00e4ljastpoolt k\u00f6etavaid sauna- ja reheahje ei tunta. Looga painepuid kohtab v\u00f5rdlemisi harva; lookasid valmistatakse harilikult maas. Suvik\u00f6\u00f6ke ei n\u00e4inud me \u00fcldse. K\u00fclma vastu kaitstakse majaseinu \u00f5le- ja pilliroo kubudega. Seina k\u00fclge kinnitatavaid pinke-koikusid m\u00e4letatakse laialt. Siin-s\u00e4\u00e4l kasutatakse neid pragugi. Karuse kirikum\u00f5isas n\u00e4gime kootidega rehepeksu.<\/em><\/p>\n

    \u00dclaltoodud vaatlused on muidugi kohaliku iseloomuga ja t\u00e4iesti p\u00e4\u00e4liskaudsed. Edukas t\u00f6\u00f6 eeldab k\u00f5igep\u00e4\u00e4lt tihedat kontakti kohap\u00e4\u00e4lse rahvaga; viimase saavutamine n\u00f5uab ent aega. Aega polnud mul aga kunagi palju \u2013 l\u00f5viosa sellest l\u00e4ks ungarlaste abistamiseks. P\u00e4\u00e4le selle ei saa suus\u00f5nalisi andmeid kaugeltki mitte alati v\u00f5tta puhta kullana\u202f\u2026<\/em><\/p>\n

    L\u00f5petuseks saak, mis sellest kogumismatkalt ERMi arhiivi j\u00f5udis: Stefan Horny\u00e1nszkylt taluehituste teatmematerjal koos p\u00e4evikuga (ERM EAV EA 1:20), 33 joonistelehte 104 \u00fcksikjoonisega (ERM EJ 115), 24 fotot (ERM Fk 882); Ladislaus Rigelelt teatmematerjal (ERM EAV EA 1:21), 12 joonistelehte 53 joonisega (ERM EJ 116), 6 fotot (ERM Fk 883) ning Heiti Talvikult etnograafilised m\u00e4rkmed (ERM EA 23:3). Ungarlastega koos ekspeditsioonil osalenud Paul Treumanni uurimisobjektideks oli elamute kaunistused, m\u00f6\u00f6bel ja v\u00e4hem levinud k\u00f5rvalhooned, kuid temalt ei laekunud ERMi kogudesse midagi. Hilisemas elus juhtus nii, et nii Horny\u00e1nszky, Rigele kui Treumann p\u00f5genesid Teise maailmas\u00f5ja ajal Rootsi ning j\u00e4tkasid oma tegevust seal. Horny\u00e1nszky n\u00e4iteks projekteeris mitmeid Rootsi haiglaid, Rigele avas G\u00f6teborgis arhitektikontori ja osales suurt\u00f6\u00f6stuste projekteerimisel. Rigele kontakt Eestiga oli aga pikem, Teise maailmas\u00f5ja eel 1939. aastal emigreerus ta eesti s\u00f5prade kutsel Eestisse ja t\u00f6\u00f6tas siin Riigi Sadamatehase ehitusosakonnas, kuulus Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi ning osales aktiivselt pagulasp\u00f5lves eesti seltskondlikus elus. Heiti Talviku elutee oli kurvem: 1945. aastal arreteeris NKVD Talviku ning ta saadeti asumisele Tjumeni oblastisse, kus suri 1947. aastal. Tema luulep\u00e4rand aga elab edasi.<\/p>\n

     <\/p>\n

     <\/p>\n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar\u00a0 Saaremaal polnud meil milleski \u00f5nne. 17 augustil tegime huvitava jalutusk\u00e4igu l\u00e4bi Orin\u00f5mme ja Liigalaskma k\u00fclade. Esimeses joonistasime kaunis t\u00e4pse situatsiooniplaani H\u00e4rma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), p\u00e4\u00e4le selle k\u00fclastasime rea teisigi peresid. T\u00f6\u00f6d mainit k\u00fclades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Horny\u00e1nszky perekondlikel p\u00f5hjusil juba teisip\u00e4evaks Kuivastus olema (post!) ja n\u00f5nda…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17501,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,6,5,20],"tags":[],"class_list":["post-17500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto","category-museaal","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nHeiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar\u00a0 Saaremaal polnud meil milleski \u00f5nne. 17 augustil tegime huvitava jalutusk\u00e4igu l\u00e4bi Orin\u00f5mme ja Liigalaskma k\u00fclade. Esimeses joonistasime kaunis t\u00e4pse situatsiooniplaani H\u00e4rma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), p\u00e4\u00e4le selle k\u00fclastasime rea teisigi peresid. T\u00f6\u00f6d mainit k\u00fclades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Horny\u00e1nszky perekondlikel p\u00f5hjusil juba teisip\u00e4evaks Kuivastus olema (post!) ja n\u00f5nda…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-07-15T08:40:07+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-07-15T11:24:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1061\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"19 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal\",\"datePublished\":\"2025-07-15T08:40:07+00:00\",\"dateModified\":\"2025-07-15T11:24:24+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500\"},\"wordCount\":3775,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/07\\\/UTKKF133-A11.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\",\"Museaal\",\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500\",\"name\":\"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/07\\\/UTKKF133-A11.jpg\",\"datePublished\":\"2025-07-15T08:40:07+00:00\",\"dateModified\":\"2025-07-15T11:24:24+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/07\\\/UTKKF133-A11.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/07\\\/UTKKF133-A11.jpg\",\"width\":1061,\"height\":1600,\"caption\":\"Heiti Talvik. Fotograaf teadmata, 1933. UTKK F 133\\\/A11\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17500#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar\u00a0 Saaremaal polnud meil milleski \u00f5nne. 17 augustil tegime huvitava jalutusk\u00e4igu l\u00e4bi Orin\u00f5mme ja Liigalaskma k\u00fclade. Esimeses joonistasime kaunis t\u00e4pse situatsiooniplaani H\u00e4rma-Tooma talust (omanik: Joh. Teras), p\u00e4\u00e4le selle k\u00fclastasime rea teisigi peresid. T\u00f6\u00f6d mainit k\u00fclades oleks leidund rohkesti, kahjuks pidi aga hra. Horny\u00e1nszky perekondlikel p\u00f5hjusil juba teisip\u00e4evaks Kuivastus olema (post!) ja n\u00f5nda…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-07-15T08:40:07+00:00","article_modified_time":"2025-07-15T11:24:24+00:00","og_image":[{"width":1061,"height":1600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"19 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal","datePublished":"2025-07-15T08:40:07+00:00","dateModified":"2025-07-15T11:24:24+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500"},"wordCount":3775,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto","Museaal","Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500","name":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","datePublished":"2025-07-15T08:40:07+00:00","dateModified":"2025-07-15T11:24:24+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","width":1061,"height":1600,"caption":"Heiti Talvik. Fotograaf teadmata, 1933. UTKK F 133\/A11"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17500#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Heiti Talviku r\u00e4nnak Saaremaal ja L\u00e4\u00e4nemaal"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/UTKKF133-A11.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4yg","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17500"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17500\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17521,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17500\/revisions\/17521"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}