{"id":17414,"date":"2025-07-30T07:54:04","date_gmt":"2025-07-30T04:54:04","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414"},"modified":"2025-07-30T07:54:04","modified_gmt":"2025-07-30T04:54:04","slug":"mineviku-kutkes-vestlus-kirjandusteadlase-maarja-holloga-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414","title":{"rendered":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Maarja Holloga vestles Karmen Maat<\/em><\/p>\n

Mida on kogenud k\u00f5ik need inimesed meie \u00fcmber? Mineviku m\u00e4letamine on keerukas teema, sest m\u00e4lu petab, ta eksitab. Ja oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine on vahel hoopis valus ja raske, nii et m\u00f5nikord on kergem vaikida.<\/p>\n

Eestlaste eluteekulgu on raputanud mitu ajaloos\u00fcndmust, mille m\u00f5ju on veel siiani tunda. 2022. aastal puhkenud Vene-Ukraina s\u00f5jaga seoses muutus taas kord aktuaalseks Teine maailmas\u00f5da ja selle tagaj\u00e4rgede meenutamine. Kodumaal ja paguluses kirjapandud s\u00f5jam\u00e4lestused erinevad teineteisest. Seda p\u00f5hjusel, et N\u00f5ukogude Eestis valitsenud ideoloogiline surve seadis piirid, mis viisil sai ja tohtis juhtunust r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Ainult paguluses oli v\u00f5imalik s\u00f5jas\u00fcndmustest kirjutada ilma ideoloogiliste m\u00f5jutusteta. N\u00fc\u00fcdseks on tegeletud ja tegeletakse j\u00e4tkuvalt kodumaalt p\u00f5genenud inimeste m\u00e4lestuste m\u00f5testamisega. Oma panuse v\u00e4liseestlaste lugude talletamisse on andnud ka Eesti Rahva Muuseum: 1998. aastal kuulutasime v\u00e4lja kogumisv\u00f5istluse teemal \u201eP\u00f5genemine kodumaalt. Esimene aastak\u00fcmme paguluses\u201c. \u00dcks, kes vastas, oli Helga N\u00f5u, kes p\u00f5genes 10-aastasena kodumaalt koos perega Rootsi (ERM KV 1005:19\/266\u2013282).<\/p>\n

Selles blogiloos m\u00f5testame koos Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri ja \u00dchenduse Eesti Elulood esinaise Maarja Holloga Teise ilmas\u00f5ja t\u00e4hendust meie kultuurim\u00e4lus ja s\u00f5jaj\u00e4rgset elu paguluses Helga N\u00f5u m\u00e4lestuskatkendite najal. Maarjal on pikaaegne kogemus elulooliste allikate ja eksiilkirjanduse uurimisel. Ta on oma teadust\u00f6\u00f6s p\u00f5hjalikult k\u00e4sitlenud V\u00f5rumaa kirjaniku Bernard Kangro loomingut, kaitstes selle p\u00f5hjal 2016. aastal Tartu \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6 \u201eRomantiline subjekt, m\u00e4lu ja trauma Bernard Kangro s\u00f5jaj\u00e4rgses loomingus\u201c. Maarja uurimustega on v\u00f5imalik tutvuda artiklikogu \u201eK\u00f5ik, mis oli, on suurem ja suurem. Artikleid eksiilist, traumast ja m\u00e4lust \u201c (2019) vahendusel.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kirjandusteadlane Maarja Hollo. Foto: Alar Madisson, 4.06.2025.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: tumedap\u00e4ine punase pluusiga naine istub toolil ja naeratab. Tema selja taga on n\u00e4ha taimi ja natuke ka trepi k\u00e4sipuud. <\/em><\/p>\n

Alustuseks uurin, milline on sinu kokkupuude elulugude ja\/v\u00f5i m\u00e4lestuste kogumisega. Usun, et \u00dchenduse Eesti Elulood esinaisena pole see sulle tundmatu teema. Mulle tundub, et p\u00e4ris keeruline on panna v\u00f5\u00f5ras inimene ennast avama.<\/strong><\/p>\n

Esimest korda puutusin elulugudega kogumisega kokku 2019. aastal, kui mulle tehti ettepanek asuda juhtima MT\u00dc-d \u00dchendus Eesti Elulood, mille eesotsas oli enne mind pikka aega olnud minu hea kolleeg, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadur Rutt Hinrikus. Ruti eestvedamisel on \u00fchendus koost\u00f6\u00f6s Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga korraldanud elulugude kogumisv\u00f5istlusi alates 1989. aastast. Selle tulemusel on arhiivi kogunenud p\u00e4ris palju eestlaste elulugusid, m\u00e4lestusi ja intervjuusid.<\/p>\n

Nagu ERM, oleme ka meie kogunud temaatilisi lugusid, aga oleme kirjutajatele andnud samas t\u00e4ieliku vabaduse, pakkudes siiski alati v\u00e4lja ka rea k\u00fcsimusi, millest v\u00f5ib l\u00e4htuda, kui endal ideid napib. Esimene kogumisv\u00f5istlus, mille korraldamisel osalesin, oli \u201eM\u00e4lestused Tartust\u201c. Ruti soov oli koostada selle v\u00f5istluse lugudest raamat, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi v\u00e4lja, sest v\u00f5istlusele ei laekunud piisavalt lugusid. J\u00e4rgmine v\u00f5istlus \u201eEriolukorra p\u00e4evikud\u201c osutus seevastu v\u00e4gagi edukaks, ilmselt ka seet\u00f5ttu, et mitmes koolis andsid \u00f5petajad \u00f5pilastele \u00fclesande pidada eriolukorra ajal p\u00e4evikut. Suure hulga kaast\u00f6id t\u00f5i arhiivi ka v\u00f5istlus \u201eKirjad minu elus\u201c. Raamatuaasta puhul kuulutasime jaanuari l\u00f5pus v\u00e4lja v\u00f5istluse \u201eRaamatud minu elus\u201c. Infot leiab selle kohta Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt rubriigist \u201eEesti Raamat 500\u201c. Julgustan k\u00f5iki neid, kelle elus on raamatututel t\u00e4htis koht, v\u00f5istlusel osalema! Parimate kaast\u00f6\u00f6de autoreid premeerime rahaliste auhindadega.<\/p>\n

Teine maailmas\u00f5da, trauma, eksiilis elamine \u2013 need on v\u00e4ga olulised teemad. Kuidas sa j\u00f5udsid nende teemade uurimiseni? Miks need sind k\u00f5netavad?<\/strong><\/p>\n

Eestlaste p\u00f5genemise ja paguluse teemade juurde j\u00f5udsin bakalaureuset\u00f6\u00f6d kirjutades. Uurisin Helga N\u00f5u romaanide \u201eTiiger, tiiger\u201c (1969) ja \u201eHundi silmas\u201c (1999) tegelaste identiteediprobleemide kujutamist. Eksiiliga seonduv hakkas mulle aja m\u00f6\u00f6dudes aina enam huvi pakkuma. Lugesin magistrit\u00f6\u00f6 kirjutamise ajal poliitilise eksiili kohta mitmeid k\u00e4sitlusi, aga minu meelest suutis selle n\u00e4htuse tuuma tabada k\u00f5ige paremini Edward Said essees \u201eM\u00f5tisklusi pagulusest\u201c. Said oli palestiinlane, kellest kujunes USAs m\u00f5jukas teadlane ja intellektuaal. Ta k\u00e4sitleb eksiili eri tahke, millest \u00fcks, eksiili ja rahvuse seotus, tundub eesti pagulaskogukondadele m\u00f5eldes ehk olulisim. Said k\u00fcsib: \u201eKuidas seljatada [—] pagulas\u00fcksildust, langemata rahvusliku uhkuse k\u00f5ikehaaravasse ja teisi t\u00f5rjuvasse keelekasutusse, kollektiivsetesse tundmustesse, grupikirgedesse?\u201c[1]<\/a> Pagulastel oli kolm valikut: kas siduda ennast uuel asukohamaal oma rahvuskaaslaste kogukonnaga, et s\u00e4iliks keel ja samas oleks kohanemisprotsess kergem, osaleda sama innukalt nii omakeelses kultuurielus kui ka uue asukohamaa kultuurielus, v\u00f5i sulanduda t\u00e4ielikult, v\u00e4\u00e4rtustamata sidet oma keele ja kultuuriga. Neist pagulastest teame hoopis v\u00e4hem. Ja kas neid, kes tegid esimese valiku, vaevas pagulas\u00fcksildus, milles r\u00e4\u00e4gib Said? Millised olid kohanematuse tagaj\u00e4rjed? M\u00f5ningaid vihjeid sellele v\u00f5ib leida pagulaskirjanike loomingust. N\u00e4iteks kujutab pagulaste kohanemisraskusi Kanadas Salme Ekbaum romaanis \u201eK\u00e4restik\u201c (1955). \u00dcks tegelastest, Kadi, n\u00e4ebki lahendust enesetapus. Pole kahtlust, et kohanematusega seotud r\u00e4\u00e4kimata lugusid on palju. Veel \u00fcks teema, mis seostub kodumaa kaotamise, p\u00f5genemise ja kohanemisraskustega uuel asukohamaal, on trauma. Mind t\u00f5i selle teema juurde Bernard Kangro looming. Aastal 2010, kui t\u00e4itus 100 aastat Kangro s\u00fcnnist, k\u00fclastasin tema kodulinna Lundi ja tegin muu hulgas sealsete eestlastega intervjuud. See oli silmi avav kogemus: nende eestlaste jaoks oli p\u00f5genemise meenutamine j\u00e4tkuvalt valus, ehkki sellest oli tolleks ajaks m\u00f6\u00f6dunud juba rohkem kui pool sajandit. Hingehaavade ravi on keerukas ja n\u00f5uab aega, kuid seda v\u00f5ib kergendada loov enesev\u00e4ljendus. Kangro puhul tuleb see kujukalt esile \u2013 tema peateost, kuueosalist Tartu-romaanide sarja on kirjandusteadlane Harald Peep v\u00e4ga tabavalt nimetanud m\u00e4lestuslikuks suhtumiste- ja eneseeritlusromaanide sarjaks[2]<\/a>, mille autor peidab end tegelaste sisse, uurides sel viisil nii enese kui ka paljude teiste eestlaste valikuid Teise maailmas\u00f5ja ajal ja j\u00e4rel. Autobiograafilised on ka Kangro luuletused, mis t\u00f5ukuvad enamasti kas m\u00f5nest unen\u00e4ost, m\u00e4lestusest v\u00f5i kujutlusest. Traumakogemuse v\u00e4ljaelamist ja l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist on v\u00f5imalik j\u00e4lgida teemade, motiivide, kujundite ja l\u00fc\u00fcrilise mina positsiooni kaudu.<\/p>\n

Miks vajab Teine maailmas\u00f5da ja selle j\u00e4relm\u00f5jud ka n\u00fc\u00fcdisajal uurimist?<\/strong><\/p>\n

Tundub, et erinevalt naaberriikidest L\u00e4tist ja Leedust ei ole me Eestis veel Teist maailmas\u00f5da puudutava m\u00e4lut\u00f6\u00f6ga kuigi kaugele j\u00f5udnud. Meenub Andrei Hvostovi raamat \u201eSillam\u00e4e passioon\u201c, mis l\u00f5peb lausega \u201eNII SAIGI<\/strong> valmis ehitatud oma riik \u2013 Eesti \u00dctlemataj\u00e4tmiste Vabariik\u201c. Hvostov ei pea m\u00f5istagi silmas \u00fcksnes \u00fchiskonnas heaks kiidetud mahavaikimist, vaid ka isiklikku elu puudutavat vaikimist. Kui aga m\u00f5elda ajale, mil ta selle teose kirjutas \u2013 2010 \u2013, siis kahjuks n\u00e4ib, et ega praeguseks polegi palju muutunud. Vaevleme endiselt mahavaikimise ja -salgamise koorma all, mille m\u00f5ju on Venemaa s\u00f5da Ukrainas veelgi v\u00f5imendanud. Kuidas sellest koormast vabaneda? Arvan, et julgusega saada \u00fcle h\u00e4bitundest N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal toime pandud tegude p\u00e4rast. Pean silmas nii neid, kes kannatasid repressioonide all, kuid on eelistanud oma l\u00e4bielamistest ja neile tehtud \u00fclekohtust vaikida, kui ka neid, kes ise kannatusi p\u00f5hjustasid. Samuti leidub teemasid, millest on eesti pagulaskogukondades eelistatud vaikida, n\u00e4iteks enesetapud, alkoholism, uimastis\u00f5ltuvus ja teised vaimse tervise probleemid.<\/p>\n

M\u00e4rkasin, et oled oma artiklites keskendunud just eluloolistele allikatele ja autobiograafilisele kirjandusele. Minule pakub enim huvi just kirjaniku elust t\u00f5ukunud fiktsioon \u2013 selle j\u00e4lgimine, kuidas autori l\u00e4bielamised teksti suunda m\u00f5jutavad. Tihti olen end tabanud m\u00f5tlemast, et niiviisi saab kirjutada ainult oma kogemuse najal. Mis sind (auto)biograafilise materjali puhul paelub?<\/strong><\/p>\n

Autobiograafiliste teoste j\u00f5ulisemat esilet\u00f5usu meie kirjanduskultuuris m\u00e4rgati 2008. aastal ja sellest alates on aina enam ilmunud teoseid, mida v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda kui auto- v\u00f5i biofiktsiooni. Autofiktsioon on m\u00f5iste, mida kasutatakse autori enda elu kujutavate kirjandusteoste kohta, mille autor teeb seda enamasti enda nime kandva jutustaja vaatepunktist. Biofiktsioon aga on kirjandusteos, mille autor kujutab kellegi teise elu. Miks need teosed on huvitavad? Esmalt muidugi seet\u00f5ttu, et autor loob autobiograafilise ruumi kirjandusteosele omaste v\u00f5tete abil, mis teeb selle lugemise nauditavaks. Muidugi kasutavad niisuguseid v\u00f5tteid ka selliste autobiograafiliste teoste autorid, kes ei m\u00e4\u00e4ratle oma teoseid otseselt romaani v\u00f5i m\u00f5ne muu \u017eanrina, aga kelle eesm\u00e4rk on kunstilise terviku loomine. Teiseks on kirjaniku enda elust l\u00e4htunud teosed huvitavad seet\u00f5ttu, et autobiograafilise tegelase loomise puhul n-\u00f6 teeb kirjanik midagi ka iseendaga, vaadeldes ennast kord k\u00f5rvalt ja siis j\u00e4lle tegelase sisse asudes, luues ennast sel moel justkui uuesti ja uuesti. Nende kahe p\u00f5imumine teoses muudabki loo paeluvaks.<\/p>\n

Mullu m\u00f6\u00f6dus 80 aastat 1944. aasta p\u00f5genemisest, mille meenutamiseks toimus Eesti Kirjandusmuuseumis sinu korraldatud konverents \u201eKohanemislood. Mida t\u00e4hendab olla naispagulane?\u201c Kuidas vastaksid pealkirjas esitatud k\u00fcsimusele kirjandusteadlasena?<\/strong><\/p>\n

\u00dche vastuse sellele k\u00fcsimusele annab Elin Toona Gottschalki 2013. aastal ilmunud raamat \u201ePagulusse\u201c (2017). Peategelasi on seal kolm: Elin ise, tema ema Liki Toona ja vanaema Ella Enno. Elin oli Eestist p\u00f5genedes 7-aastane, ema 33 ja vanaema 65. Kuna Elini vanemad oli enne p\u00f5genemist lahku l\u00e4inud, oli perepea rolli sunnitud enda kanda v\u00f5tma Liki. Ta pidi k\u00f5igega \u00fcksi hakkama saama: otsima p\u00f5genemisv\u00f5imaluse, leidma elukoha Saksamaal ja perele elatist hankima. Ei saa alahinnata julgust ja eneseusku, mida sellised \u00fclesanded \u00fchelt naiselt n\u00f5udsid. Saksamaal elati esialgu \u00fche ja teise pere juures, hiljem aga DP-laagrites, kus valitses toidupuudus, viletsad h\u00fcgieenitingimused ja k\u00fcttematerjali puudus, samuti polnud lastel jalatseid ega sooje riideid. 1947. aastal \u00f5nnestus Likil p\u00e4\u00e4seda \u201eBalti Luikede\u201c aktsiooni kaudu Inglismaale t\u00f6\u00f6le, kuhu l\u00e4ks kokku 700 eestlannat. Paraku ei olnud tal \u00f5iget ettekujutust ei sellest, milline on elu s\u00f5jaj\u00e4rgsel Inglismaal (toidu normeerimine l\u00f5ppes seal alles 1954), ega ka sellest, kui raske on hakkama saada v\u00f5\u00f5ramaalasena, kes tuleb riigist, mida pole enam maakaardilgi. Ometi oli vaja toime tulla, sest tal tuli hoolitseda nii \u00a0t\u00fctre kui ka ema eest. Lisaks k\u00f5igele valitses eesti pagulaste hulgas s\u00f5jaeelsest ajast kaasa v\u00f5etud arusaam naisest kui koduhaldjast, kelle t\u00f6\u00f6 on lapsi kasvatada. Seet\u00f5ttu tekkis konflikt naistele suunatud ootuste ja tegelikkuse vahel: seni \u00fcksnes koduperenaise rolli t\u00e4inud naised pidid muude kohustuste k\u00f5rval harjuma ka palgat\u00f6\u00f6lise eluga. Anu Mai K\u00f5ll on seda teemat uurinud Rootsi j\u00f5udnud eestlannade andmetele tuginedes[3]<\/a>, tuues v\u00e4lja, et eesti kogukonnas p\u00fc\u00fcti s\u00e4ilitada 1930. aastate Eesti elustiilimudelit, mis t\u00e4hendas, et naised j\u00e4eti raskes olukorras \u00fcksi, samuti ei suutnud nad elada kogukonna eeldatud mudeli j\u00e4rgi. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kasutan teema n\u00e4itlikustamiseks katkendeid Helga N\u00f5u m\u00e4lestustest, kes elas esimese pagulusaasta jooksul seitsmes p\u00f5genikulaagris. Oma esimest elupaika Rootsis kirjeldab ta sel viisil: <\/strong>\u201eOlime majutatud umbes 120 inimest suurde seltsimajja ja magasime s\u00f5jav\u00e4e kolmekorruselistes raudvoodites. Perekonnad eraldasid oma voodid teiste omadest s\u00f5jav\u00e4e hallide villaste tekkide abil. Ruumi \u00fches otsas oli lava. \u201eLotad\u201c [Rootsi naiss\u00f5jav\u00e4elased] tegid meile s\u00fc\u00fca suurtes v\u00e4likateldes. S\u00f6\u00f6gisaal oli eraldi barakis. Saime kole suured portsjonid kaerahelbeputru, hernesuppi, makarone, magusaid pruune ube ja hapuka maiguga vorsti (arvati, et oli pahaks l\u00e4inud, aga oli ainult rootsi maitse j\u00e4rgi). K\u00f5ik toit oli magus v\u00f5i l\u00e4\u00e4ge. Pannkoogid olid paksud ja tainased ja vanemad sundisid meid taldriku t\u00fchjaks s\u00f6\u00f6ma.<\/em> P\u00f5genikud olid ka jaotatud toimkondadeks, kes tegid suure osa igap\u00e4evasest laagrit\u00f6\u00f6st: k\u00f6\u00f6git\u00f6\u00f6, n\u00f5udepesemine, p\u00f5randate p\u00fchkimine ja muu koristamine ja pesemine. Esimesed neli n\u00e4dalat olime karantiinis ega tohtinud laagrist lahkuda ja laagripiirkond oli okastraadiga \u00fcmbritsetud. N\u00e4gime rootslasi, kes meid teisel pool aeda uudistasid. Peale nelja n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dumist v\u00f5isime ise ringi liikuda. S\u00fcgis oli hall ja vihmane. Laagri \u00fcmbrus oli okaspuumets ja samblased kaljud.\u201c (ERM KV 1005:19\/269<\/em>\u2013<\/strong>270)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3051:14894 Helga N\u00f5u rahvariietes, 1983.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol on eesti rahvar\u00f5ivastes tumedap\u00e4ine naine, kes vaatab naeratades kaamerast eemale paremale. <\/em><\/p>\n

Mida tavaliselt v\u00e4liseestlased pagulaslaagris viibimise ajast on jaganud? Helga n\u00e4iteks toob v\u00e4lja looduse \u2013 see on tal \u00fcllatavalt detailselt meeles. <\/strong><\/p>\n

See, mida laagris viibimise ajast m\u00e4letatakse, s\u00f5ltub paljuski sellest, kas satuti Saksamaale v\u00f5i Rootsi ja kas oldi laps v\u00f5i t\u00e4iskasvanu. Elin Toona Gottschalki raamatust ilmneb, et Saksamaal olid olud palju karmimad ja ka DP-laagrites viibimise aeg tunduvalt pikem. Saksamaale j\u00f5udnute lugudes kordub toidupuuduse ja haiguste teema\u2026 Veidi lihtsam oli toime tulla neil, kes kuulusid laagri administratsiooni \u2013 sellisel juhul olid t\u00f6\u00f6tasuks kas sigaretid ja toiduained v\u00f5i raha. Veelgi paremini l\u00e4ks aga neil eesti pagulastel, kes j\u00f5udsid Rootsi \u2013 nende lugudes tuleb toiduga seoses jutuks pigem k\u00fcllus ja harjumatud maitsed. Rootsi suutis ka erinevalt s\u00f5jast r\u00e4situd Saksamaast p\u00f5genikud kiiremini \u00fchiskonda suunata. 1945. aasta kevadeks olid sealsed eesti p\u00f5genikud laagritest lahkunud ja alustanud uut elu. Anu Klaar, kes oli Rootsi p\u00f5genedes sama vana kui Helga N\u00f5u, v\u00f5tab oma eluloos laagris oldud aja kokku s\u00f5nadega \u201eMeil lastel oli p\u00e4ris tore\u201c.[4]<\/a><\/p>\n

Helga t\u00f5deb mitmes kohas, et vanem p\u00f5lvkond ei suutnud pigem kohaneda: <\/strong>\u201e\u00dcmbruskond suhtus meisse heatahtlikult, aga raske oli suhelda, kuna ei osatud teineteise keelt. Rootslased kinkisid vahel oma pruugitud riideid ja muud nagu armuandi vaestele. Eestlased pidasid j\u00e4lle rootslasi poliitiliselt naiivseteks. Kui oli juttu k\u00fc\u00fcditamistest, olevat keegi k\u00fcsinud, et \u201emiks te ei kutsunud politseid?\u201c Kas see on anekdoot, ei tea, aga suhtumine oli selline.<\/em><\/p>\n

Laagriajal ei saanud ju kohaneda, kuna elu oli nii ebanormaalne ja meid viidi nagu kariloomi \u00fchest kohast teise. P\u00e4rast oma elamist saades hakati raha ja vara koguma, aga mitmeid aastaid arvati veel ikka, et pole m\u00f5tet midagi pidevat soetada, sest varsti saame Eestisse tagasi. Lootus kadus pikkam\u00f6\u00f6da. P\u00e4ris kohanemist on raske m\u00e4\u00e4rata. Mina kui laps kohanesin siis, kui olin \u00e4ra \u00f5ppinud rootsi keele, kui sain koolikursustega hakkama ja oma eakaaslastega suhelda. Minu vanemad, v\u00f5iks \u00f6elda, ei kohanenud t\u00e4ielikult iialgi. Nad j\u00e4id ikka rootslaste seas v\u00f5\u00f5raks elu l\u00f5puni.\u201c (ERM KV 1005:19\/273)<\/em><\/p>\n

\u201eVanemad r\u00e4\u00e4kisid pidevalt Eestist ja \u00fclekohtust, mis meie maa vastu on tehtud. K\u00f5ik, mis eesti, oli hea, k\u00f5ik mis rootsi, oli halb v\u00f5i naeruv\u00e4\u00e4rne. Venemaast ja venelastest ei maksa r\u00e4\u00e4kidagi. K\u00f5ik esitati liigagi must-valgelt, nii et lastel v\u00f5is vahel \u201esellest eesti asjast\u201c k\u00f5rini olla. Telliti eesti raamatuid ja k\u00e4sti neid lugeda. Eesti organisatsioonid, skautlus jne. Eeldati, et pidi ka abielluma eestlastega. See tekitas kriisi paljudes perekondades.\u201c (ERM KV 1005:19\/278)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3051:634 Skautide ja gaidide rongk\u00e4ik, mis suundub Stockholmi Jakobi kirikusse, kus t\u00e4histati j\u00fcrip\u00e4eva. Autor: Andres Loor, 1977.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalge fotol on esiplaanil kaks gaidivormis noort naist, kes m\u00f5lemad kannavad k\u00e4es lippu. Nende taga on k\u00f5nnib Eesti lipuga skaudivormis noormees.<\/em><\/p>\n

Mismoodi v\u00e4liseestlaste m\u00e4lestustest tuleb v\u00e4lja identiteedimuutus? V\u00f5i kas \u00fcldse soovitakse seda jagada?<\/strong><\/p>\n

Esimese p\u00f5lvkonna pagulased sellest teemast kuigi palju ei kirjuta, k\u00fcll aga tuleb see esile nende lugudes, kes sattusid pagulusse lapsena v\u00f5i s\u00fcndisid v\u00f5\u00f5rsil. Need, kes j\u00e4id seotuks eesti kogukonnaga ja kelle koduseks keeleks oli eesti keel, m\u00e4\u00e4ratlesid ennast ilmselt eestlastena, kuigi oli ka teistsuguseid juhtumeid.<\/p>\n

K\u00fcsimustele \u201eKuidas hindate eestlaste rahvuspoliitilist ja kultuurilist tegevust paguluse esimesele aastak\u00fcmnel?\u201c ja \u201eMissugused muutused on toimunud pagulaste elus (majandus, kultuur, eluolu, keel jm) paguluse algusest t\u00e4nap\u00e4evani\u201c vastab Helga nii: <\/strong>\u201eTegevus oli v\u00e4ga intensiivne, t\u00f5hus, peaaegu maaniline. Paljud kulutasid k\u00f5ik oma j\u00f5u idealistlikuks tegevuseks, Eesti vabastamiseks ja eestluse s\u00e4ilitamiseks. Teised, kes ei osalenud isikliku t\u00f6\u00f6panusega, toetasid \u201eEesti asja\u201c eestikeelsete ajakirjade ja raamatute tellimisega. L\u00f5puks, viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6dudes, keegi enam tegelikult ei uskunud, et Eesti v\u00f5iks vabaks saada. V\u00f5itlus aga j\u00e4tkus juba v\u00f5itluse enese p\u00e4rast, et mitte kunagi alla anda. Paljudele, kes rootsi \u00fchiskonnas ei kodunenud ega enam karj\u00e4\u00e4ri ei suutnud teha, andis see v\u00f5itlus elum\u00f5tte.<\/em><\/p>\n

Hilisemad, teistest rahvustest p\u00f5genikud ja sisser\u00e4ndajad on imetlenud eesti keele ja rahvustunde s\u00e4ilimist l\u00e4bi viie aastak\u00fcmne ja k\u00fcsinud: kuidas te tegite? Sellele ei oska vastata muud kui et kodumaa kaotusest tekitatud j\u00f5ud oli nii suur (igatsus, viha, \u00fclekohus). <\/em><\/p>\n

\u00dches suhtes eba\u00f5nnestus pagulus siiski: nimelt j\u00e4relkasvu suhtes. Noortele \u00f5petati k\u00fcll, neid peaaegu sunniti, kodumaad austama ja armastama. Aga tegelikus rahvuspoliitilises ja kultuurilises t\u00f6\u00f6s ei lastud noori ligi. Nad v\u00f5isid olla jooksupoisid, aga v\u00f5im oli ikka vanade k\u00e4es ja see peletas noori eemale. Peale selle on valdav enamus eestlaste lastest abiellunud muulastega. Seet\u00f5tu on v\u00e4he keskealisi ja noori, kes eestlaste elu Rootsis t\u00e4nap\u00e4eval \u00fclal hoiavad. Organisatsioonid, koolid, ajalehed ja kirjastused l\u00f5petavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma tegevuse liikmete v\u00e4hesuse t\u00f5ttu. Puudub ka tegelik t\u00f5ukej\u00f5ud: pagulus on l\u00f5ppenud ja Eesti on n\u00fc\u00fcd vaba. Need kes tahavad, v\u00f5ivad otse Eestiga suhelda v\u00f5i sinna minna. Ei ole enam \u201etagasi\u201c, vaid \u201eedasi\u201c.\u201c (ERM KV 1005:19\/282)<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3051:54 ESTO 80: missikandidaatide tutvustamine Bl\u00e5 Hassenis. Foto: Herbert Trummer, 16.07.1980.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol seisab laval kuus noort eesti rahvar\u00f5ivastes naist. K\u00f5igil on kaelas \u00f5lalinti riigi nimega, mida nad esindavad: Inglismaa, Kanada, \u0160veits, Rootsi, Saksamaa, USA.<\/em><\/p>\n

Helga vastusest koorub v\u00e4lja, kuidas eri p\u00f5lvkonnad hakkama said kodumaalt lahkumise ja selle kaotamisega. Mis t\u00e4hendus on Teisel ilmas\u00f5jal \u00fche v\u00f5i teise p\u00f5lvkonna jaoks? <\/strong><\/p>\n

K\u00f5ige traumaatilisem oli kodumaa kaotamine kahtlemata pagulaste esimese p\u00f5lvkonna jaoks: maha j\u00e4i kodu ja kogu harjumusp\u00e4rane elu, m\u00f5nel juhul ka mees, naine v\u00f5i lapsed. Nagu Helga N\u00f5u kirjutisest ilmneb, aitas paljude jaoks sellest peataolekust teatud m\u00e4\u00e4ral \u00fcle saada v\u00f5itlus Eesti vabaduse eest. Eriti keerulisse olukorda sattusid aga selle p\u00f5lvkonna noored, kes olid sunnitud astuma t\u00f6\u00f6teenistusse ja viidi Saksamaale, ning mehed, kes otsustasid kas vabatahtlikult v\u00f5i k\u00e4su korras s\u00f5dida sakslaste poolel ja kes j\u00f5udsid Saksamaale. DP-laagritesse neid ei v\u00f5etud ja s\u00f5ja l\u00f5ppedes pidid paljud neist veetma mitu aastat vangilaagris. Samuti kartsid nad uuel asukohamaal Kanadas, USAs v\u00f5i Austraalias, kus valitses suhtumine, et need, kes v\u00f5itlesid koos sakslastega, olid natsid, et see asjaolu saab avalikuks. Austraaliasse emigreerunud kunstnik ja kirjanik Gunnar Neeme n\u00e4iteks otsustas hirmu t\u00f5ttu oma nimest loobuda. Laste jaoks oli kohanemine m\u00f5istagi valutum.<\/p>\n

Raamatuaasta puhul avati ERMis eesti pagulaskirjanduse n\u00e4itus \u201eKaotusest laotusse\u201c, mida sa oled j\u00f5udnud juba k\u00fclastada. Mis tundeid see tekitas?<\/strong><\/p>\n

M\u00e4\u00e4ratleksin n\u00e4itus-audiolavastust \u201eKaotusest laotusse\u201c kogemusn\u00e4itusena: ruumid, kuhu k\u00fclastaja satub, sunnivad teda kujutlema ennast olukordadesse, mis seostuvad hingelise segaduse, \u00fcksilduse, kaotusvalu ja ilmaj\u00e4etuse tundega. T\u00e4henduslikult keskseim ruum oli minu jaoks lab\u00fcrint, segadusse ajav tuba, milles ekslemine v\u00f5imaldab ehk k\u00f5ige vahetumalt eksiili kogemusega suhestuda.<\/p>\n

Ait\u00e4h, Maarja. Palun anna meile \u00fcks lugemissoovitus ka.<\/strong><\/p>\n

Soovitan Karl Ristikivi luulekogu \u201eInimese teekond ja muu luule\u201c (2023), mis koondab kogu tema luuleloomingu, sealhulgas romaanides ilmunud luuletused. See on \u00fchtaegu nii poliitilise pagulase kui ka elupagulase luule ja seega mitte \u00fche, vaid paljude inimeste teekond, nagu Ants Oras oma arvustuses m\u00e4rgib.<\/p>\n

[1]<\/a> Edward Said, M\u00f5tisklusi pagulusest. \u2013 Methis.\u00a0Studia humaniora Estonica,<\/em>\u00a02014, nr 13, lk 214.<\/p>\n

[2]<\/a> Harald Peep Bernard Kangrole 18. XI 1965. \u2013 Eve Annuk, Tartu ja Lundi kahek\u00f5ne. V\u00e4ljav\u00f5tteid Harald Peebu ja Bernard Kangro kirjavahetusest. Looming 2000, nr 9, lk 1394.<\/p>\n

[3]<\/a> Anu Mai K\u00f5ll, Eesti p\u00f5genike toimetulekust Rootsis naiste perspektiivist. \u2013 Eestlaste p\u00f5genemine L\u00e4\u00e4nde Teise maailmas\u00f5ja ajal. Artiklid ja elulood. Tartu: Korporatsioon Filiae Patriae, 2009, lk 81.<\/p>\n

[4]<\/a> R\u00e4ndlindude pesad. Eestlaste elulood v\u00f5\u00f5rsil. Koostaja Tiina Kirss. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 64.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maarja Holloga vestles Karmen Maat Mida on kogenud k\u00f5ik need inimesed meie \u00fcmber? Mineviku m\u00e4letamine on keerukas teema, sest m\u00e4lu petab, ta eksitab. Ja oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine on vahel hoopis valus ja raske, nii et m\u00f5nikord on kergem vaikida. Eestlaste eluteekulgu on raputanud mitu ajaloos\u00fcndmust, mille m\u00f5ju on veel siiani tunda. 2022. aastal puhkenud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17415,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[46],"tags":[],"class_list":["post-17414","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500"],"yoast_head":"\nMineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Maarja Holloga vestles Karmen Maat Mida on kogenud k\u00f5ik need inimesed meie \u00fcmber? Mineviku m\u00e4letamine on keerukas teema, sest m\u00e4lu petab, ta eksitab. Ja oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine on vahel hoopis valus ja raske, nii et m\u00f5nikord on kergem vaikida. Eestlaste eluteekulgu on raputanud mitu ajaloos\u00fcndmust, mille m\u00f5ju on veel siiani tunda. 2022. aastal puhkenud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-07-30T04:54:04+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-07-30T04:54:04+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414\"},\"wordCount\":3201,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414\",\"name\":\"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg\",\"datePublished\":\"2025-07-30T04:54:04+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17414#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Maarja Holloga vestles Karmen Maat Mida on kogenud k\u00f5ik need inimesed meie \u00fcmber? Mineviku m\u00e4letamine on keerukas teema, sest m\u00e4lu petab, ta eksitab. Ja oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kimine on vahel hoopis valus ja raske, nii et m\u00f5nikord on kergem vaikida. Eestlaste eluteekulgu on raputanud mitu ajaloos\u00fcndmust, mille m\u00f5ju on veel siiani tunda. 2022. aastal puhkenud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-07-30T04:54:04+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-07-30T04:54:04+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414"},"wordCount":3201,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414","name":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","datePublished":"2025-07-30T04:54:04+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","width":1600,"height":1067},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17414#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Mineviku k\u00fctkes. Vestlus kirjandusteadlase Maarja Holloga. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Maarja-4.06.2025_59A4287.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4wS","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17414"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17414\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17555,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17414\/revisions\/17555"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17415"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}