{"id":17385,"date":"2025-06-05T07:59:18","date_gmt":"2025-06-05T04:59:18","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385"},"modified":"2025-12-04T15:46:20","modified_gmt":"2025-12-04T13:46:20","slug":"laburintlik-teekond-eesti-pagulaskirjanduse-radadel-intervjuu-naituse-kaotusest-laotusse-kuraatori-jan-kausiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385","title":{"rendered":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Jan Kausiga vestles Karmen Maat<\/em><\/p>\n

Jan Kaus on kirjanik, muusik, \u00f5ppej\u00f5ud ja t\u00f5lkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust k\u00e4sitlev n\u00e4itus-audiolavastus \u201eKaotusest laotusse\u201c. N\u00e4ituse kunstnik on Henry Griin. T\u00e4nases blogiloos vestleme Janiga n\u00e4itusest ja pagulaskirjandusest.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kuraator Jan Kaus n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201c avamisel. Foto: Arp Karm<\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: tumedap\u00e4ine prillidega mees seisab mikrofoni ees ja r\u00e4\u00e4gib.<\/em><\/p>\n

Pagulaskirjandus on meie kirjandusloos pigem varju j\u00e4\u00e4nud teema. Sina tegid sellest v\u00e4ga p\u00f5neva n\u00e4ituse. K\u00fcsingi kohe alustuseks, mis sind selle juures k\u00f5netab?<\/strong><\/p>\n

Ennek\u00f5ike see, et pagulaskirjandus on \u00fchtaegu oma ja pisut v\u00f5\u00f5ras. Paratamatultki. See on eesti keeles kirjutatud, kohati v\u00e4ga eestimeelne kirjandus, aga ometi pole see \u2013 m\u00f5ned erandid, n\u00e4iteks Ristikivi, v\u00e4lja arvatud \u2013 sulandunud siiani loomulikult eesti kirjanduse \u00fcldpilti. Hoolimata sellest, et 1940. aastate ja 1950. aastate k\u00f5ige t\u00e4hendusrikkamad eestikeelsed ilukirjanduslikud tekstid kirjutati just paguluses ning olukord hakkas tasakaalustuma alles 1950. aastate l\u00f5pus. Mu meelest v\u00f5iks Smuuli kallal jauramise asemel lugeda pagulaskirjanduse rikkalikku p\u00e4randit.<\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi kodulehel saab n\u00e4ituse kohta lugeda j\u00e4rgmist: \u201eKuraatori ja kunstniku sihiks on t\u00f5lkida ilukirjanduse v\u00e4ljendusj\u00f5ud ja pagulaskirjanduse kandvad motiivid ruumikogemuseks. N\u00e4itus-audiolavastus lisab ilukirjanduslikule v\u00e4ljendusele visuaalse ja ruumipoeetilise, otseselt kombatavagi kogemuse, paigutab k\u00fclastajad pagulaskirjanduse motiivide keskele, nii et s\u00f5nad hakkavad looma keskkonda.\u201c N\u00e4itus on \u00fcles ehitatud lab\u00fcrindina, mis koosneb k\u00fcmnest ruumist. Millest selline valik?<\/strong><\/p>\n

Ma sain sel moel \u00fchendada mitu taotlust. Esiteks olen hakanud liikuma \u00fcha meelsamini erinevate loominguliste v\u00e4ljenduslaadide vahel. \u201eLihtsalt\u201c kirjandus pole mu jaoks enam huvitav, mind k\u00f6idab \u00fcha rohkem kirjanduse t\u00f5lkepotentsiaal \u2013 st t\u00f5lkida ei saa mitte ainult keeli, vaid ka v\u00e4ljendusviise. \u201eKaotusest laotusse\u201c andis mulle v\u00f5imaluse viia lugeja teksti kohalt omal moel teksti sisse. Teiseks s\u00fcmboliseerib lab\u00fcrint v\u00e4ga h\u00e4sti pagulase ekslevat, \u00fchtaegu ahistavat ja ammendamatut elukogemust \u2013 miks muidu oleks Ristikivi pidanud tegema Surnud Mehe majast lahendamatu lab\u00fcrindi? Ma muide p\u00fc\u00fcdsin n\u00e4itust ette valmistades Surnud Mehe maja ruumiplaani raamatu s\u00fc\u017eee j\u00e4rgi \u00fcles joonistada, aga see ei \u00f5nnestunud, kirjeldus oli liiga unen\u00e4oline, \u00fchtaegu tihe ja hajus, j\u00e4rg kadus k\u00e4est. Aga just unen\u00e4olisus oli kolmas p\u00f5hjus, miks ma tahtsin luua tavap\u00e4rasest erinevat ruumikogemust: ma soovisin kunsti ja unen\u00e4olisust (uuesti) teineteisele l\u00e4hemale tuua, muuta n\u00e4ituse l\u00e4bimise kogemust \u00e4rkvelune sarnaseks. Neljandaks: tubade jaotus, j\u00e4rjekord ja arv ei tulenenud mitte ainult v\u00f5i eelk\u00f5ige mind k\u00f6itnud teostest, vaid neist motiividest, mis tundusid mulle pagulaskirjanduse juures olulised \u2013 seet\u00f5ttu tahtsin panna ka igale ruumile oma nime, mis peaksid nendele temaatilistele r\u00f5hkudele osutama. Need nimed leiab n\u00e4ituse kataloogist.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

N\u00e4itusesaal. Foto: Anu Ansu<\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: kolmnurga moodustavatel seintel saab lugeda n\u00e4ituse pealkirja valgel ja punasel taustal. Foto vasakus nurgas on n\u00e4ha eesti pagulaskirjanike teostega t\u00e4idetud raamaturiiulit. Taamal paistab l\u00e4bi klaasuste taevas.<\/em><\/p>\n

N\u00e4ituse kataloogis tood esile ka selle, kuidas Karl Ristikivi romaan \u201eHingede \u00f6\u00f6\u201c inspireeris n\u00e4ituse ruumilist \u00fclesehitust. Mis sind selle teose puhul k\u00f5netas?<\/strong><\/p>\n

Ristikivi romaan on \u00fcks neid v\u00e4heseid teoseid, millega suurem osa lugemisega harjunud eesti inimesi ennast mingilgi m\u00e4\u00e4ral seostada oskab. Ma ei usu, et \u00fckski teine pagulaskirjanduse tekst oleks n\u00f5nda h\u00e4sti tuntud, v\u00f5ib-olla ainult Arved Viirlaiu \u201eRistideta hauad\u201c v\u00f5i Ilmar Laabani luule on saavutanud (kohati) ligil\u00e4hedase k\u00f5lapinna. Pealegi p\u00f5hineb romaani narratiiv liikumisel, see on tihendanud od\u00fcsseia \u2013 ja kuna mulle oli kohe alguses selge, et ma ei taha teha stendin\u00e4itust, kus eksponeeritaks \u00fche h\u00e4rra piipu ja teise proua pihikut (mitte et mul selliste vormide vastu midagi oleks), siis k\u00f6itis \u201eHingede \u00f6\u00f6\u201c d\u00fcnaamika mind kohe algusest. See on \u00fchtaegu ahistav ja avar, energia koondub \u00fchte ruumi ja hakkab seda paisutama. Hiljem tuli asjale kasuks see, et n\u00e4ituse kunstnik Henry Griin on \u201eHingede \u00f6\u00f6ga\u201c ka varem loominguliselt kokku puutunud, nii et ta tunneb vist teose koetist minust pareminigi.<\/p>\n

Milline tuba on sinu lemmik ja miks?<\/strong><\/p>\n

Minu jaoks on n\u00e4ituse keskmeks vana kodu tuba, mis p\u00f5hineb Marie Underi imeilusal luuletusel \u201eN\u00e4gemus\u201c. P\u00f5hjuseid on palju. Esiteks: selles toas viibivad n\u00e4ituse k\u00fclastajad arvatavasti k\u00f5ige kauem, helir\u00e4nnak sunnib neid seal eriti aeglaselt v\u00f5tma, aeglasemalt hingama, Underi n\u00e4gemuses peatuma ja korraks isegi horisontaalasendisse laskuma \u2013 selleks, et toast edasi saada, tuleb voodisse pikali heita ja ennast sealt seinavaiba taha vinnata v\u00f5i veeretada. Teiseks: saime kasutada toas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest p\u00e4rit artefakte: Marie Underi isiklikku raamatukogu, tema n\u00f5elapatja ja prille, tema surivoodi kohal rippunud kalendrit, mis on siiani avatud tema surmakuup\u00e4eva kohal. Lisaks leidsin UTKK-s koos Elle-Mari Taliveega k\u00f5iki neid artefakte l\u00e4bi k\u00e4ies \u00fche Underi piibli vahelt tema t\u00fctre valmistatud j\u00e4rjehoidja, millele oli kirjutatud \u201eL\u00e4hme eksima\u201c. See lause m\u00f5jus mulle nagu kaugelt tulnud kingitus, kinnitus, et olen \u00f5igel teel. J\u00e4rjehoidja muutus mu jaoks nagu kogu mu taotluste \u00f5nnistuseks. Kolmandaks: lisaks sellele, et k\u00fclastaja eksir\u00e4nnak Underi toas aeglustub, hakkab see seal ka omal moel uut vormi omandama (v\u00e4hemalt minu vaimusilmas), kaotusest hakkab tasapisi v\u00e4lja imbuma laotuse lubadus.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\u201eVana kodu toa\u201c raamaturiiul. Foto: Berta J\u00e4nes<\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: raamaturiiulis on n\u00e4ha raamatute k\u00f5rval suurt punase s\u00fcdamega kalendrit, millest vasakut k\u00e4tt j\u00e4\u00e4b v\u00e4ike m\u00e4ngukoaala ja teisele poole puidust alusel sulepea.<\/em><\/p>\n

M\u00e4rkasin, et oled n\u00e4itusele valinud eri p\u00f5lvkondade autorid. Mille j\u00e4rgi sa tekstid valisid? <\/strong><\/p>\n

Pidasin p\u00f5lvkondlikkust kindlasti silmas. Samuti lasin ennast rahumeeli m\u00f5jutada isiklikest eelistustest. Ent olin otsustanud loobuda stendin\u00e4ituse vormist ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et tahtsin v\u00e4ltida kronoloogilist l\u00e4henemist ja v\u00f5imendada just pagulaskirjanduse temaatilist k\u00fcllust, vaadelda seda n\u00e4htust kui kihilist pingev\u00e4lja. Ma \u00fclepea arvan, et kirjanduse \u00f5petamises oleks m\u00f5ttekas kaaluda kronoloogilisuse asendamist temaatilisusega, et noor inimene saaks aru: Homeros v\u00f5i Rabelais v\u00f5i Alver r\u00e4\u00e4givad \u00fchel v\u00f5i teisel moel temagi elust.<\/p>\n

Ma ei kujutanud ette, et teeksin pagulaskirjandusest n\u00e4itust, ilma et kaasaksin Ristikivi, Viirlaiu, Kalju Lepiku, Ilmar Laabani v\u00f5i Marie Underi loomingut. Aga p\u00f5hitaotlus oli leida pagulaskirjanduses oluliste temaatiliste fookuste kaudu k\u00f5nekaid tekste ning t\u00f5lkida need ruumikogemuseks; et esiplaanil oleksid siiski mitte (ainult) autorid, vaid ilukirjandusliku s\u00f5na m\u00f5juj\u00f5ud.<\/p>\n

See on sul teine kureeritud n\u00e4itus. Kas oli ka midagi sellist, mis j\u00e4i teoks tegemata? V\u00f5i j\u00e4i m\u00f5ni autor v\u00e4lja, keda oleksid tahtnud esile tuua? <\/strong><\/p>\n

Kindlasti oli autoreid, keda oleksin tahtnud (rohkem) kaasata: Valev Uibopuu, Asta Willmann (neid tsiteerin siiski n\u00e4ituse kataloogis), Helga ja Enn N\u00f5u, Ivar Ivask, August Gailit, Salme Ekbaum, Ain Kalmus jne. Aga nagu \u00f6eldud: kuna v\u00f5tsin fookusse teemad ja kirjas\u00f5na, siis ei olnud mulle k\u00f5ige t\u00e4htsam mitte autorite v\u00f5imalikult lai esindatus, vaid pagulaskirjanduse kui k\u00f5neka ja olulise fenomeni kogum\u00f5ju. Ja et see m\u00f5ju j\u00f5uaks kohale mitte ainult tekstile suunatud silmade, vaid ka k\u00f5rvade, nina, naha, kogu keha kaudu.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kahe mulla tuba. Foto: Berta J\u00e4nes<\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: kaks puidust kasti on t\u00e4idetud mullaga, mille peal on labidas ja pruunid mullaga t\u00e4idetud kotid. N\u00e4ituseruumi lagi on samuti mullaga kaetud ja sealt ripuvad alla puujuurikad.<\/em><\/p>\n

Mis tunne sul oli, kui esimest korda n\u00e4ituseruumi sisse astusid ja seal jalutasid?<\/strong><\/p>\n

Mind valdasid peamiselt kaks tunnet, \u00fcks isiklikum, teine \u00fcldisem, m\u00f5lemad v\u00e4ga \u00f5nnelikud. Isiklikult tundus kaunis uskumatu liikuda ruumis, mis oli k\u00f5igepealt vormunud \u00e4hmaselt mu peas, seej\u00e4rel pisut konkreetsemal kujul mu joonistel ja joonistustel ning oli n\u00fc\u00fcd saanud Henry ja ehitusmeeskonna abil (suur t\u00e4nu neile!!!) kombatava vormi. \u00c4kki tunneb midagi sarnast arhitekt, kui ta k\u00f5nnib esimest korda enda projekti j\u00e4rgi valminud majas? Muidugi tekkis n\u00e4ituse loomise k\u00e4igus palju uut ning algsed ideed elasid l\u00e4bi metamorfoose \u2013 ilma Henry panuseta poleks me sedav\u00f5rd h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tava helir\u00e4nnaku versioonini ehk j\u00f5udnudki, lisaks tegi K\u00fclli T\u00fcli selles osas v\u00e4ga palju head t\u00f6\u00f6d. Minu jaoks oli oluline kaasam\u00f5tleja n\u00e4ituse produtsent Piret Simson. Aga \u00fcldjoontes sai teoks ikkagi mu algne n\u00e4gemus.<\/p>\n

\u00dcldisem \u00f5nnetunne oli aga veelgi tugevam ja joovastavam: m\u00f5tlesin just sellele laotusele, mille all on meil \u00f5nn j\u00e4tkuvalt elada ja mida me nimetame kodumaaks; mis asub meile liiga l\u00e4hedal, et me selle olulisust jaksaksime pidevalt t\u00e4hele panna. Mulle kangastub pealesunnitud pagulus omamoodi vangistusena \u2013 su \u00fcmber pole k\u00fcll m\u00fc\u00fcre, aga pagulane on sunnitud olema m\u00fc\u00fcride taga. See m\u00f5jub nagu talumatult avar vangla. Pealesunnitud vabadus on nagu pool rehkendust. Sain korraga tugevalt aru, milline \u00f5nn sisaldub selles lihtsas t\u00f5siasjas, et mu jalad saavad toetuda pinnale, mida v\u00f5in \u00fcldjoontes nimetada omaks \u2013 koos k\u00f5ikide nende h\u00e4dade ja r\u00f5\u00f5mudega, sealhulgas praeguste ohtude ja hirmudega, mida see pind kannab. Ma arvan, et see \u00f5nnetunne sarnanes v\u00e4heke olekuga, kui oled paranenud mingist raskest haigusest, mis on muutnud k\u00f5ik argimured l\u00e4bipaistvaks.<\/p>\n

N\u00e4ituse pealkiri \u201eKaotusest laotusse\u201c paneb kohe kaasa m\u00f5tlema. Loen siit v\u00e4lja raskustest vabanemise m\u00f5tte, aga oleks p\u00f5nev sinu ideed kuulda. <\/strong><\/p>\n

Teadsin kohe alguses, et tahaksin l\u00f5petada n\u00e4ituse Ilmar Laabani luuletuse \u201eAnkruketi l\u00f5pp on laulu algus\u201c l\u00f5puridadega \u2013 \u201eteiselpool vett teiselpool tuld \/ ootab virmaliste m\u00e4\u00e4ratu leib\u201c. See \u201evirmaliste m\u00e4\u00e4ratu leib\u201c on \u00fclimalt \u00e4ge v\u00e4ljend. Virmalised s\u00fcmboliseerivad mu jaoks elu imelisust \u2013 need tekivad P\u00e4ikese laetud elementaarosakeste ja Maa magnetv\u00e4lja vastasm\u00f5jus. Seega \u201epaljastavad\u201c virmalised kogu maapealset elu kaitsva, aga n\u00e4htamatu magnetv\u00e4lja, ilma milleta lakkaks elu Maa peal \u00fcsna kiiresti. Magnetv\u00e4li pole midagi enesestm\u00f5istetavat, n\u00e4iteks Marsil puudub kogu planeeti kaitsev magnetiline kiht. Marsi pinnal saab pikemalt jalutada ainult filmides. Mu silmis ei ole virmalised seega mitte ainult ilusad, vaid ka pisut kohutavad \u2013 need osutavad elu samaaegsele haprusele ja vastupidavusele. Sellele, et elu t\u00f5siasi on uskumatu ime. Elu v\u00f5imalikkuse kontekstis m\u00f5juvadki virmalised mu vaimuseisundile nagu toit kehale, nende olemasolu pakub hingetuge. Taolise, elu imelisusele osutava \u00f5nnetundega tahtsingi n\u00e4ituse k\u00fclastust l\u00f5petada. Aga see metaf\u00fc\u00fcsiline \u00f5nnetunne, \u00f5nn olemas olla, tekib muidugi paguluse kontekstile ehk siis \u00f5nnele elada, olla elus omaenda kodumaal.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ilmar Laabani luuletuse katkend n\u00e4itusel. Foto: Berta J\u00e4nes<\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: valge kangast lahti rullitud stendilt saab lugeda s\u00f5nu \u201evirmaliste m\u00e4\u00e4ratu leib\u201c. Stendi taga paistab taevas.<\/em><\/p>\n

Millised m\u00f5tted v\u00f5iksid inimesed sinu meelest sellelt n\u00e4ituselt kaasa v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n

\u00d5nnetunde, et meil on veel kodumaa, mille eest on v\u00f5imalik v\u00f5idelda. Ja aimduse v\u00f5i veendumuse, et kirjandus v\u00f5ib olla samav\u00f5rd elamuslik kui k\u00f5ige \u00e4gedam reis \u2013 see viib reisile inimese vaimu (viimast s\u00f5na tuleb lugeda nii omastavas kui ka sisse\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes). Kui me m\u00f5tleme iga inimese keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis aset leidvate keemilis-elektriliste \u00fchenduste rohkusele ja keerukusele (meie ajus on umbes 100 miljardit neuronit, millest iga\u00fchel v\u00f5ib tekkida kuni 200\u00a0000 s\u00fcnapsi), siis tundub lab\u00fcrindi kujund \u00fclimalt tagasihoidlik.<\/p>\n

Ait\u00e4h, Jan. Palun anna raamatuaasta puhul \u00fcks lugemissoovitus ka. <\/strong><\/p>\n

Gert Helbem\u00e4e \u201eOhvrilaev\u201c. Tegu on intensiivse ja veidra, \u00fchtaegu s\u00fcmboolselt laetud ja painavalt meelelise armastuslooga, millel on pealegi v\u00e4ga huvitav peategelane, kellele lugeja on \u00fchtaegu sunnitud kaasa elama ja samas tema suhtes kahtlevale positsioonile asetuma. Selline piiripealsus v\u00f5i vastuolulisus teebki mu jaoks kirjanduse k\u00fctkestavaks. See \u00fctleb l\u00f5ppude l\u00f5puks v\u00e4ga lihtsalt \u2013 miski pole lihtne. Parimate teoste l\u00f5ppj\u00e4reldus k\u00f5lab umbes nii: mingile p\u00fcsivale l\u00f5ppj\u00e4reldusele on peaaegu v\u00f5imatu j\u00f5uda.<\/p>\n

N\u00e4itusega <\/em>\u201eKaotusest laotusse\u201c <\/em><\/a>\u00a0on v\u00f5imalik tutvuda kuni j\u00e4rgmise aasta neljanda jaanuarini. <\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jan Kausiga vestles Karmen Maat Jan Kaus on kirjanik, muusik, \u00f5ppej\u00f5ud ja t\u00f5lkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust k\u00e4sitlev n\u00e4itus-audiolavastus \u201eKaotusest laotusse\u201c. N\u00e4ituse kunstnik on Henry Griin. T\u00e4nases blogiloos vestleme Janiga n\u00e4itusest ja pagulaskirjandusest. Kuraator Jan Kaus n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201c…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17390,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,7],"tags":[],"class_list":["post-17385","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-naitus"],"yoast_head":"\nLab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Jan Kausiga vestles Karmen Maat Jan Kaus on kirjanik, muusik, \u00f5ppej\u00f5ud ja t\u00f5lkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust k\u00e4sitlev n\u00e4itus-audiolavastus \u201eKaotusest laotusse\u201c. N\u00e4ituse kunstnik on Henry Griin. T\u00e4nases blogiloos vestleme Janiga n\u00e4itusest ja pagulaskirjandusest. Kuraator Jan Kaus n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201c…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-06-05T04:59:18+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-04T13:46:20+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"900\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-06-05T04:59:18+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-04T13:46:20+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385\"},\"wordCount\":1964,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/bj0018.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"N\u00e4itus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385\",\"name\":\"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/bj0018.jpg\",\"datePublished\":\"2025-06-05T04:59:18+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-04T13:46:20+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/bj0018.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/06\\\/bj0018.jpg\",\"width\":1200,\"height\":900},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17385#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Jan Kausiga vestles Karmen Maat Jan Kaus on kirjanik, muusik, \u00f5ppej\u00f5ud ja t\u00f5lkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust k\u00e4sitlev n\u00e4itus-audiolavastus \u201eKaotusest laotusse\u201c. N\u00e4ituse kunstnik on Henry Griin. T\u00e4nases blogiloos vestleme Janiga n\u00e4itusest ja pagulaskirjandusest. Kuraator Jan Kaus n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201c…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-06-05T04:59:18+00:00","article_modified_time":"2025-12-04T13:46:20+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":900,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-06-05T04:59:18+00:00","dateModified":"2025-12-04T13:46:20+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385"},"wordCount":1964,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","N\u00e4itus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385","name":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","datePublished":"2025-06-05T04:59:18+00:00","dateModified":"2025-12-04T13:46:20+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","width":1200,"height":900},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17385#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lab\u00fcrintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu n\u00e4ituse \u201eKaotusest laotusse\u201d kuraatori Jan Kausiga. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/bj0018.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4wp","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17385","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17385"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17385\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17887,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17385\/revisions\/17887"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17385"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17385"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17385"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}