{"id":17349,"date":"2025-06-17T07:57:32","date_gmt":"2025-06-17T04:57:32","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349"},"modified":"2025-06-17T07:57:32","modified_gmt":"2025-06-17T04:57:32","slug":"lugemine-on-inimeseks-olemine-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349","title":{"rendered":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Vestlusringis osalejaid k\u00fcsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed<\/em><\/p>\n

Kirjandus pole miski, mis asetseb p\u00e4riselu k\u00f5rval \u2013 kirjandus on elu osa.\u00a0 See on tohutu hulk v\u00f5imalusi, ressurss, mis v\u00f5ib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest.<\/p>\n

Lugeda v\u00f5iks eelk\u00f5ige lugemisr\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on ka mitmetasandiline kogemus. See on endasse s\u00fc\u00fcvimine, uute teadmiste saamine, reisimine ja meelelahutuslik nauding samaaegselt. On raamatuid, mille lugemise j\u00e4rel soovid mitu p\u00e4eva omaette m\u00f5tiskleda v\u00f5i hoopis selle \u00fcle teiste inimestega arutada \u2013 lugemine ja lugemisest r\u00e4\u00e4kimine annab v\u00f5imaluse teist inimest tundma \u00f5ppida.<\/p>\n

Seitse n\u00e4gemispuudega inimest oli n\u00f5us r\u00e4\u00e4kima raamatutest ja lugemisest. Nad k\u00f5ik on kirjeldust\u00f5lke konsultandid. Kirjeldust\u00f5lge on visuaalse vahendaja ning see valmib koost\u00f6\u00f6s n\u00e4gemispuudega konsultandiga \u2013 see tagab, et t\u00f5lge on pimedatele ja vaegn\u00e4gijatele loogiline ning arusaadav.<\/p>\n

Laseme iga\u00fchel neist ennast ise tutvustada.<\/p>\n

Artur R\u00e4pp<\/strong>: Olen 56-aastane ja ei n\u00e4e mitte midagi, n\u00fc\u00fcd oma kolmk\u00fcmmend aastat. P\u00e4ris h\u00e4sti pole oma teadliku elu ajal kunagi n\u00e4inud. Kolmeaastaselt n\u00e4gin, kuid m\u00e4lestustega nendest ajast on, nagu on \u2013 neid on v\u00e4he. YouTube\u2019ist vaatan loodusest, f\u00fc\u00fcsikast, matemaatikast ja vahel s\u00f5jast (Ukraina s\u00f5da) r\u00e4\u00e4kivaid videoid. Mis minust veel? Olen arvutitega ja telefonidega \u00fcsna sina peal, kirjeldust\u00f5lk ning, \u00fcllatus-\u00fcllatus, ka veebiajakirja Reaktor jututoimetaja ja kui v\u00e4hem oluliste asjade juurest t\u00e4htsamate juurde tulla, siis abielus, varsti 20 aastat.\u00a0 Raamatuid loen palju. M\u00f5ni aasta \u00fcle 100, m\u00f5ni alla 100.<\/p>\n

Gerli Kangur<\/strong>: Olen s\u00fcgava n\u00e4gemispuudega ja kodune. Seega on palju aega lugeda. Minu hobideks ongi kirjandus ja muusika.<\/p>\n

Kairi Kivitar:<\/strong> Olen 52-aastane ning 22 aastat olen olnud pime. K\u00e4isin Viljandi maag\u00fcmnaasiumi humanitaarklassis ja sealt sai alguse minu suur huvi kirjanduse ja teatrikunsti vastu. Pimeda inimesena \u00f5ppisin 2013. aastal T\u00dcVKA kirjeldust\u00f5lke kursusel, seej\u00e4rel sukeldusin filmi ja teatrietenduste kirjeldust\u00f5lke koostamise maailma. Naudin kirjeldust\u00f5lke tegemist siiani. Selle t\u00f6\u00f6 tegemisel on mind aidanud suur lugemus.<\/p>\n

Mirja R\u00e4pp<\/strong>: Olen 54-aastane ja olnud poole elust n\u00e4gija inimene ja teise poole pime. Kogu elu on olnud minu suureks kireks ja armastuseks raamatute lugemine. M\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral olen ka ise l\u00fchilugusid ja luuletusi kirjutanud. Olen olnud umbes 25 aastat pimedate infolehe peatoimetaja ning selle aja jooksul kirja pannud sadu artikleid.<\/p>\n

Mirjam Pihlam\u00e4gi<\/strong>: Olen hariduselt eesti filoloog ja p\u00f5hiosa t\u00f6\u00f6elust h\u00f5ivab keeletoimetamine. Olen keeletoimetanud ka m\u00f5ne raamatu, n\u00e4iteks Liisi Jalukse toreda lastejutustuse \u201eTeekond tiibadeni\u201c. M\u00f5istagi kuulub minu huvide hulka lugemine, aga soovi korral saab teisigi minu hobisid seostada tekstide ja nende lugemisega. Mulle meeldib kududa, aga eriti tore on, kui saan n\u00e4put\u00f6\u00f6 taustaks kuulata raamatut v\u00f5i j\u00e4rjejutte. Samuti laulan naiskooris, kus eriliselt jumaldan sisukate tekstidega viisistusi. Veel \u00fche mu meelistegevuse, rattas\u00f5idu ajal saab loetut v\u00f5i kuulatut rahus lahti m\u00f5testada. Viimasel ajal olen osalenud ka n\u00e4iteringi t\u00f6\u00f6s, kus on otse loomulikult olulisel kohal head tekstid.<\/p>\n

Priit Kasepalu<\/strong>: Kuni peaaegu 40. eluaastani olin vaegn\u00e4gija, p\u00e4rast seda ei ole \u00fcldse n\u00e4inud. L\u00f5petasin kiitusega tollase Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi majandusteaduskonna. Pean oma elut\u00f6\u00f6ks \u00fcle-eestilise n\u00e4gemispuudega inimesi teenindava raamatukogu loomist. Olen selles valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud juba 40 aastat. Praegu olen Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu juhtivspetsialist.<\/p>\n

S\u00fclvi Sarapuu<\/strong>: Olen pension\u00e4rist kultuurikorraldaja, kellel on alati midagi teoksil. Olen kolme t\u00e4iskasvanud lapse ema ja kuuele lapselapsele vanaema. Audioraamatud on kaaslaseks reisidel ja kodus ning n\u00e4iteks k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tehes v\u00f5i pesu triikides. Loen palju v\u00e4ga erinevat kirjandust nii eesti kui ka soome keeles.<\/p>\n

L\u00e4heme k\u00f5igepealt ajas tagasi. Palun meenutage oma lapsep\u00f5lvelugemisi.<\/strong><\/p>\n

Gerli<\/strong>: Lapsep\u00f5lves loeti mulle kodus palju raamatuid ette. Enamasti oli lugejaks vanem \u00f5de. Minu lemmikraamat oli \u201eMinu pere ja muud loomad\u201d. Hiljem internaatkoolis loeti ka \u00f5htujuttu. Eriti h\u00e4sti on meeles raamatud \u201eTeofrastus\u201d ja \u201eHulkur Rasmus\u201d. Kohustuslikku kirjandust sai loetud nii palju, kui see k\u00e4ttesaadav oli. K\u00f5ike toona kooliraamatukogus ei olnud\u2026<\/p>\n

\"\"ERM Fk 2644:6505. ETKVLi lasteaed. Kasvataja loeb lastele raamatut. Foto: Viktor Salmre, 1968<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol istuvad kahes reas madalatel toolidel umbes nelja-aastased lapsed. Nende ees istub keskealine kasvataja, avatud raamat p\u00f5lvedel.<\/em><\/p>\n

Priit<\/strong>: Mulle loeti ette palju raamatuid, seda tegi peamiselt isa. Kord koolieelikuna olin tuuler\u00f5ugetes ja ei saanud seet\u00f5ttu lasteaeda minna. Siis luges ta mulle ette \u201eKevadet\u201c. Isal oli aspirantuuris vaja teha saksa keele eksam, nii et ta luges ka valjusti saksakeelseid raamatuid. Olin \u00fcsna k\u00e4rsitu ja palusin tal eesti keeles jutustada, millest ta saksa keeles luges.<\/p>\n

Elasime \u00fchiskorteris. Lugema \u00f5ppisin lasteaiaeas koos paar aastat vanema naabripoisiga. Abiks olid puust klotsid, millel t\u00e4hed peal. Eriti meeldis m\u00e4ng \u201eKoosta s\u00f5nu!\u201c, kus olid t\u00e4htedega kaardikesed, mille abil sai koos naabripoisiga s\u00f5nade koostamises v\u00f5istelda.<\/p>\n

Mul oli ikka tavaks \u00f6elda teadlasest isale, et tema p\u00f5hiline lugemisvara on minu koolikirjandus. \u00d5ppisin tavakoolis. Kevadeti anti teada, millised raamatud on vaja j\u00e4rgmisel \u00f5ppeaastal l\u00e4bi lugeda. Sain aru, et k\u00f5iki neid ei j\u00f5uta mulle ette lugeda. Seet\u00f5ttu lugesin suvevaheaegadel m\u00f5ned raamatud, nagu \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c, \u201eIsa Goriot\u201c ning \u201ePunane ja must\u201c, ise l\u00e4bi ning kirjutasin vihikusse kokkuv\u00f5tted. L\u00f5puklassides sain laenata oma esimesed magnetofonilintidel heliraamatud ehk audioraamatud \u2013 kohustusliku kirjanduse hulka kuulunud \u201eEma\u201c ja \u201eKuidas karastus teras\u201c.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Lapsep\u00f5lves olin palju haiglas, seal polnud kellelgi aega ette lugeda ja see \u00e4rgitas ise lugusid v\u00e4lja m\u00f5tlema. M\u00f5ned raamatud, mida lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, olid Kalevipoja, vanapagana ja Kaval Antsu lood ning loomamuinasjutud. Meenub veel raamat \u201eKikukesed-pikukesed\u201d. Ahmisin eesti muinasjutte ja \u00fcldse muinasjutte. Internaatkooli algaastatel loeti koolis iga p\u00e4ev ette mingi osa raamatutest \u201eTotu kuul\u201c ja \u201eSipsik\u201c. M\u00e4ngisime vabal ajal muinasjutte l\u00e4bi asjadega, mida k\u00e4tte saime, n\u00e4iteks pliiatsite ning naasklitega. Jutustasime ka enda v\u00e4ljam\u00f5eldud muinasjutte \u00fcksteisele enne magama j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n

Samal ajal \u00f5ppisin punktkirjat\u00e4hti ja lugesin punktkirjaraamatut \u201eV\u00e4ike Heidi\u201d. \u00dcldiselt oli sel ajal lugemisvara punktkirjas v\u00e4ga v\u00e4he. Kohustuslikku kirjandust lugesime meeleldi, kui oli, kes ette luges. Kui sain endale lintmagnetofoni, oli raske seda pausile panna. Muusika ja kirjandus avardasid maailma kordi suuremaks.<\/p>\n

\"\"ERM Fk 3033:196. Lapsed k\u00f5rvaklappide ja magnetofoniga kodus. Foto: Rein Linask, 1975<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: raamaturiiuli ees seisavad p\u00e4evitunud ja naerusuised lapsed: umbes kaheaastane poiss ja viieaastane t\u00fcdruk. Poisil on peas suured k\u00f5rvaklapid, laste ees laual paistab osaliselt magnetofon.<\/em><\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Vanemad lugesid mulle ikka unejutuks midagi ette, aga rohkem minu pealek\u00e4imisel. Meelde on j\u00e4\u00e4nud Ervin Lazari muinasjutukogu \u201eSeitsmep\u00e4ine haldjas\u201c lood ema muhedas esituses. Ka internaadis oli meie \u00f5nn, et kasvatajad viitsisid esimestel aastatel ikka meile unejuttu lugeda. Olin aga juba lapsena kaval ja \u00f5ppisin selgeks, et iga p\u00e4ev kell 20.45 tuleb \u00f5htujutt Vikerraadiost ja 21.00 paiku Pereraadiost. Viimasel juhul tuli k\u00fcll tihtipeale kuulata kristliku taustaga lekt\u00fc\u00fcri, nt Noa laeva lugusid, aga pidasin sedagi pigem p\u00f5nevaks ajaviiteks.<\/p>\n

Mida rohkem eriilmelisi tekste ma etteloetuna kuulata sain, seda parem, sest ettelugemine kui selline meeldis mulle tohutult. Ka suviti, kui k\u00e4isime vanaema juures, oli meil traditsioon, et vanaema luges mulle igal aastal ette v\u00e4hemalt \u00fche raamatu. Lugema \u00f5ppisin millalgi eelkooli ja esimese klassi ajal, st kuue- v\u00f5i seitsmeaastasena. Kahju, et meile ei tutvustatud punktkirjat\u00e4htede moodustumise reegleid \u2013 oleksin ma selle s\u00fcsteemi kohe selgeks saanud, oleks lugema \u00f5ppimine kulgenud kindlasti palju sujuvamalt.\u00a0 Lapsep\u00f5lves lugesin pigem laste- ja noortekirjandust, kuigi millalgi varateismelisena katsusin \u00f5nne ka Kaugveri romaaniga \u201eKas ema s\u00fcdant tunned sa?\u201c. P\u00e4rast kohustuslikku tutvust Tom Sawyeri ja \u201eK\u00e4rbeste jumalaga\u201c leidsin, et eelistan pigem lugusid puhastest ja kenadest inimestest, kelle elus ei ole liiga palju v\u00e4givalda. Minu vaieldamatu lapsep\u00f5lvelemmik oli aga kassett Lewis Carrolli raamatu \u201eAlice Imedemaal\u201c katkenditega (ikka Jaan Krossi t\u00f5lkest), mida esitas T\u00f5nu Aav. Kuulasin seda vaest kassetti iga p\u00e4ev suure andumusega, kuni see nii minule kui t\u00f5en\u00e4oliselt ka mu \u00fcmberkaudsetele p\u00e4he kulus. Neid Alice\u2019i seiklusi m\u00e4ngisin ka oma nukkude ja m\u00e4nguloomadega l\u00e4bi. Kohustuslikku kirjandusse suhtusin \u00fcldiselt soosivalt, kuigi mida aasta edasi, seda sagedamini imestasin, miks me k\u00fcll peame lugema aina noortest, kes muudkui joovad, suitsetavad, teevad narkootikume ja koperdavad \u00fchest \u00f5nnetust suhtest teise. Aga kuna lugemine mulle meeldis, neelasin alla ka raskemad v\u00f5i v\u00e4hem meelep\u00e4rasemad palad ja pidasin isegi lugemisp\u00e4evikut. M\u00f5nel juhul, n\u00e4iteks Bornh\u00f6he \u201eTasujale\u201c tegin punktkirjamasinaga koguni illustratsiooni, millel oli vapper vabadusv\u00f5itleja.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Ma ei m\u00e4leta end raamatuga kedagi taga ajavat, et \u201eloe-loe\u201d. Minu kohta ka ei r\u00e4\u00e4gitud seda. Ju siis ei loetud palju v\u00f5i loeti nii palju, et lugemisn\u00e4lja m\u00e4lestust pole. Lugema \u00f5ppimisest ei m\u00e4leta ka midagi, t\u00e4hekuubikud olid ja sealt ma t\u00e4hti tundsin. Kooli minnes oskasin lugeda, aga ei meenu, et oleks t\u00e4htede juures higistanud v\u00f5i nutnud. Keegi ei r\u00e4\u00e4kinud ka p\u00e4rast minu lugema \u00f5ppimisest mingeid lugusid. Ju l\u00e4ks piisavalt lihtsalt, kuid samas ilma eriliste vapustusteta stiilis \u201ekaheaastane luges Tammsaare kogutud teoseid\u201c vms. Ainuke selge lapsep\u00f5lvem\u00e4lestus raamatust on \u201eSipsik\u201d. Vaatasin pilti, kuidas paks Sipsik ripub pappkarbist tehtud telekaekraanist v\u00e4lja, teleka peal kahest pliiatsist antenn, ja m\u00f5tlesin, et kes sellist jama k\u00fcll tahab. Ilmselt polnud see k\u00fcll s\u00f5na \u201ejama\u201c, mida m\u00f5tlesin, kuid m\u00f5te j\u00e4\u00e4b samaks. Olin siis v\u00e4hem kui viieaastane. Sipsiku katse Kuule lennata oli huvitavam. M\u00e4letan Sipsikut p\u00f5\u00f5sa taga. Loodetavasti pole see libam\u00e4lestus. Kuna ma lapsep\u00f5lves n\u00e4gin vahelduvalt \u2013 vahel n\u00e4gin ise lugeda, vahel ei n\u00e4inud \u2013, siis m\u00f5nda raamatut loeti ette, m\u00f5nda lugesin ise. Mis milline oli, enamasti ei tea. \u201eMowgli\u201d oli viimane, mida ise lugesin. \u201eTondinahku\u201c loeti ette, \u201eAatomikku\u201d ka, olin siis ise lugemiseks vist liiga v\u00e4ike. Pilte m\u00e4letan sealt: puust koer, kes tegelikult oli karu ja p\u00e4riselt hoopis m\u00f5tlev masin. Koledatel kindralitel koopas oli ilus rakett. Oli ka paberirulliga vehkiv arhitekt hiigelaugu serval\u2026.<\/p>\n

Kohustuslik kirjandus oli okei. Selleks ajaks n\u00e4gin ma nii halvasti, et mulle tuli ette lugeda ja neid raamatuid loeti ette enne teisi. Ja loeti ikkagi v\u00e4he, kes see jaksab. Hea meel oli sellestki.\u00a0 Kui korraks piltide juurde tagasi tulla, siis mulle v\u00e4ga meeldis jutukogumiku \u201eP\u00f5genemiskatse\u201c kaas. Selle lilla v\u00e4rv ehk polnud kaasaja m\u00f5ttes parim, kuid see, et kaanel oli vaid joontena paistev planeet koiduvalguses ja laskuv kosmoselaev \u2013 k\u00f5ik selline paistab-ei-paista v\u00e4lja joonistatuna \u2013 pani kaant v\u00e4ga uurima. Seda raamatut loeti mulle ette. Mirabilia sarja kaaned jahmatasid oma ilmetusega. M\u00e4letan, et k\u00e4isin \u00fcle k\u00fcsimas, et kas siin t\u00f5esti muud pole kui see, mis mulle paistab.<\/p>\n

Raamatud mulle v\u00e4ga meeldisid. Ema t\u00f6\u00f6tas raamatukogus ja kui m\u00f5nikord raamatuhoidlasse sattusin, oli nii p\u00f5nev neid pikki raamaturiiuleid vaadata. Oli pakse ja \u00f5hukesi, k\u00f5rgeid ja madalaid raamatuid. K\u00fcsisin emalt veel: \u201eKas keegi inimene on k\u00f5ik need raamatud l\u00e4bi lugenud?\u201c<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Minu isapoolne vanaema (memm) luges mulle varases lapsep\u00f5lves ette erinevate rahvaste muinasjuturaamatuid. M\u00e4letan selgelt hirmu, mis tekkis vendade Grimmide muinasjuttude kuulamisel.<\/p>\n

Hakkasin varakult lugema. Minu esimene raamat oli kindlasti muinasjuturaamat. Lapsep\u00f5lves lausa neelasin raamatuid, ema ostis meile kogu aeg neid juurde ja meie \u00f5ega lugesime suure p\u00f5nevusega k\u00f5ik kiiresti l\u00e4bi. Minu lemmikautorid olid Astrid Lindgren ja Eno Raud. Nende raamatuid lugesin ikka ja j\u00e4lle uuesti l\u00e4bi. Lapsep\u00f5lve lemmikuraamatud olid \u201eBullerby lapsed\u201d, \u201eNaksitrallid\u201d, \u201ePipi\u00a0 Pikksukk\u201d ja \u201eMeisterdetektiiv Blomkvist\u201d, \u201eTom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklused\u201d, \u201eAgu Sihvka annab aru\u201d, \u201eR\u00f6\u00f6vlit\u00fctar Ronja\u201d ning \u201eVennad L\u00f5vis\u00fcdamed\u201d.<\/p>\n

Olen vaba hing ja kohustuslik kirjandus mulle v\u00e4ga ei meeldinud, see kippus sageli olema veidi tolleaegse poliitika vaimus valitud. Keskkoolis olin humanitaarklassis ja lugesin siiski kohustuslikku kirjandust ning 12. klassis pidin endale selle t\u00f5ttu prillid laskma teha!<\/p>\n

Kui kinno tuli Tanel Toomi film \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201d, kuulasin k\u00f5ik Tammsaare \u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\u201d viis osa l\u00e4bi. Lugesin ka keskkoolis kohustusliku kirjandusena \u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\u201d esimest ja viiendat osa, aga n\u00fc\u00fcd kuulates m\u00f5istsin hoopis paremini n\u00fcansse tolleaegsest eluolust ning teose s\u00fcgavust. Olen n\u00f5us, et\u00a0 see kuulub meie klassika varamusse!<\/p>\n

Mirja<\/strong>: Kui ma olin alles v\u00e4ike laps ja lugeda ei osanud, luges vanaisa mulle p\u00e4evast p\u00e4eva raamatuid ette. Ta oli kodune ja k\u00e4is vaid karkudega, mist\u00f5ttu tal oli palju aega lapselapsele ette lugeda. Peamiselt luges ta ikka muinasjutte. \u201eKolm p\u00f5rsakest\u201c, \u201eTuhkatriinu\u201c ja \u201eP\u00f6ial-Liisi\u201c olid mul praktiliselt peas. Minu vaieldamatuks lemmikraamatuks oli aga muinasjutt \u201eTulipunane lilleke\u201c, mille kuulamisest ei t\u00fcdinenud ma iial. M\u00e4letan, et selles raamatus olid ka v\u00e4ga ilusad suured ja v\u00e4rvilised pildid. Lehitsesin tihti seda, vaatasin pilte ja jutustasin endale p\u00e4he kulunud lugu, kui ise veel lugeda ei m\u00f5istnud.<\/p>\n

Ei m\u00e4letagi, kuidas ja millal t\u00e4pselt lugema \u00f5ppisin, aga kooli minnes oskasin igatahes juba lugeda. Meenub k\u00fcll selline naljakas t\u00f5ik, et veerisin mingist raamatust t\u00e4hthaaval s\u00f5na \u201epott\u201c ning kui veerimise j\u00e4rel palus ema \u00f6elda, mis s\u00f5na ma kokku sain, olevat ma teatanud, et \u201epada\u201c. Ja kui ema rahule ei j\u00e4\u00e4nud, olevat ma pahaseks saanud ja k\u00e4ratanud k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, et \u201epada ja k\u00f5ik\u201c. Ema olevat olnud p\u00e4ris h\u00e4das, et kuidas see laps ometigi niiviisi lugema \u00f5pib. Aga \u00f5ppisin.<\/p>\n

K\u00e4isin koolis n\u00f5ukogude ajal ja toonane kohustuslik kirjandus mulle \u00fcldse ei meeldinud. \u00dckskord algklassides sain koguni \u201ekahe\u201c \u00fche raamatu lugemata j\u00e4tmise t\u00f5ttu, kuigi p\u00f5hjus oli see, et mul ei \u00f5nnestunud seda teost kusagilt hankida. Hilisemate klasside kohustusliku kirjanduse puhul olen hiljem m\u00f5elnud, et ilmselt pidi neid raamatuid lugema liiga noorelt. Ja muidugi pidi toona loetust just etten\u00e4htud moel aru saama, mingit oma peaga m\u00f5tlemist eriti ei lubatud. Aga v\u00e4ljaspool kooli lugesin pidevalt. Koolist koju j\u00f5udnud, haarasin tihti esimese asjana m\u00f5ne raamatu ja muudkui lugesin. K\u00fcllap oli see ka omamoodi stressimaandamise viis, hetkeline eemaldumine argip\u00e4evast ja oma koolilapse muredest.<\/p>\n

Kui ma 26-aastaselt n\u00e4gemise kaotasin, oli minu \u00fcks peamine mure see, et kuidas ma ometigi n\u00fc\u00fcd raamatuid saan lugeda. P\u00e4eval, mil t\u00f5in pimedate raamatukogust koju esimese heliraamatu (toona helikassettidel), oli mu r\u00f5\u00f5m piiritu. Uks raamatute maailma ei olnudki l\u00f5plikult mu nina ees kinni l\u00f6\u00f6dud.<\/p>\n

Kas olete emotsionaalsed lugejad? Kas see on ajaga muutunud?<\/strong><\/p>\n

Mirja<\/strong>: L\u00e4hen tihti lugudesse sedav\u00f5rd sisse, et muutun emotsionaalseks k\u00fcll. Olen raamatutegelastele kaasa tundes lahinal pisaraid valanud ja nende koomiliste tempude \u00fcle laginal naernud. Kuid mulle tundub, et vanemaks saades on sellist emotsionaalsust k\u00f5vasti v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Ehk on selle taga omaenda elukogemus, ei oskagi \u00f6elda.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Lugedes kaob \u00fcmbritsev maailm ja lugu elustub minu m\u00f5tteis piltidena. Armun tegelastesse ja elan nendele kaasa, naeran laginal ja nutan nii, et pean vahepeal nina nuuskama. Isegi kui raamat on igav, ei j\u00e4ta ma seda kunagi pooleli, sest tahan kogu lugu l\u00f5puni teada.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Luulet ma v\u00e4ga ei loe, naistekaid loen vahel, et teada saada, mis seal on v\u00f5i miks need v\u00f5iks kellelegi meeldida. Spetsiaalselt pisarakiskujaid ei otsi.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Tundelisus suureneb pigem ajaga. M\u00e4letan n\u00e4iteks, et kui g\u00fcmnaasiumi ajal \u201eT\u00f5e ja \u00f5iguse\u201c esimest osa kohustusliku kirjandusena lugesin, olin \u00fchel hetkel kindel, et j\u00e4tan selle katki, kui v\u00f5igas koerapiinamise kirjeldamine ei tahtnud ega tahtnud l\u00f5ppeda. \u00dcldse elan kaasa minu silmis positiivsetele kangelastele ja soovin, et neil ikka h\u00e4sti l\u00e4heks. Krimkasid loen k\u00fcll harva, aga n\u00e4iteks Jan Weiler oskab kirjutada niisuguseid raamatuid, mis pole pelgalt p\u00f5nevad m\u00f5rvalood, vaid mitmekihilised ja selgitavad, nii et lugeja hakkab t\u00f5epoolest ohvritele ja nende l\u00e4hedastele (v\u00f5ib-olla isegi m\u00f5rvaritele) kaasa tundma ja m\u00f5istma nende tausts\u00fcsteemi. Nutma on mind aga ajanud \u00fcksikud raamatud, ilmselt sellep\u00e4rast, et ma \u00fcle\u00fcldse nutan v\u00e4he. Aga lapsena t\u00f5i klombi kurku \u201ePal-t\u00e4nava poiste\u201c v\u00f5i \u201eKasuema\u201c l\u00f5pp, t\u00e4iskasvanuna olen vesistanud n\u00e4iteks prantsuse kirjaniku Fournier\u2019 t\u00f5sielul p\u00f5hineva \u201eIssi, kus me l\u00e4hme?\u201c peale. Tuleb ka ette kordi, kui ma olen m\u00f5ne eriti haarava raamatu lummuses ja loen selle \u00fche hooga l\u00e4bi, hoolimata \u00f6\u00f6tundidest v\u00f5i kohustustest, ja p\u00f5en p\u00e4rast lugemispohmelli. Selle \u00fcks osa, nagu tavapohmellilgi, on kassiahastus \u2013 miks see raamat k\u00fcll pidi nii ruttu l\u00e4bi saama ja mis ma n\u00fc\u00fcd oma eluga peale hakkan!<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Arvan, et olen emotsionaalne lugeja. Naeran, nutan, elan kaasa ja vihastan.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Kui ma enam lugeda ei saanud ja t\u00f6\u00f6st ilma j\u00e4in, olid heliraamatud mulle palju abiks meeleolu hoidmisel.<\/p>\n

Gerli<\/strong>: Olen k\u00fcll emotsionaalne. Kui on midagi naljakat v\u00f5i\u00a0 kurba, siis elan ikka kaasa.<\/p>\n

\"\"ERM Fk 3009:1697. Raamaturiiul. Foto: Voldemar Rumvolt<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol on riiul raamatutega, samuti on riiulis raadio, toalill ja ajalehed.<\/em><\/p>\n

Kas m\u00f5ni raamat v\u00f5i raamatutegelane on teie v\u00e4\u00e4rtushinnanguid kujundanud?<\/strong><\/p>\n

Priit<\/strong>: Seda otseselt v\u00e4lja tuua ei oska. Olen kuulates ikka kaasa m\u00f5elnud ja usutavasti on lugu kogumina mu iseloomu ja arusaamu m\u00f5jutanud.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Kedagi v\u00f5i midagi ei oska v\u00e4ga esile tuua, aga t\u00fctarlapsena loetud \u201eKristiina Lauritsat\u00fctar\u201d, \u201eConsuelo\u201d, \u201eTasuja\u201d, \u201eT\u00f5de ja \u00f5igus\u201d ning \u201eKevade\u201d on andnud elamusi. Usun, et iga raamat annab mingi pisikese tera ja t\u00f5uke m\u00f5tiskleda ja muuta midagi.<\/p>\n

Gerli<\/strong>: Ei ole vist v\u00e4ga palju. M\u00f5ne tegelase v\u00f5i s\u00fcndmustiku peale olen ikka kauemaks m\u00f5tisklema j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Vargsi k\u00fcllap kindlasti, nii et ma lapsep\u00f5lves loetust ei oska isegi midagi konkreetset nimetada. Aga n\u00e4iteks Upton Sinclairi realistlik teos \u201eD\u017eungel\u201c, mida t\u00e4iskasvanuna lugesin, pani mind kapitalismi natuke rohkem p\u00f5lgama ja enesestm\u00f5istetavaks peetavaid inim\u00f5igusi enam hindama. Atwoodi ja teiste naisk\u00fcsimusega tegelevate kirjanike lood on kallutanud mu maailmatunnetust feminismi poole.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Iga raamat, iga inimene, kellega kohtud, ja iga s\u00fcndmuski muudab meid. Aga seda vist mitte, et ma olin p\u00e4rast m\u00f5nda raamatut teine kui enne. Kuigi m\u00f5ni raamat j\u00e4\u00e4b rohkem meelde. Strugatskite \u201eMiljard aastat enne maailma l\u00f5ppu\u201c j\u00e4tab hetkel, kui pead elus valima kas kerge v\u00f5i raske tee, teise m\u00e4lestuse kui muul hetkel loetuna. Remarque\u2019i lugemine ajal, kui peret on surm k\u00fclastanud, j\u00e4tab ka teise j\u00e4lje. N\u00e4iteid v\u00f5iks tuua veel.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Raamatute raamat Piibel \u2013 Jumala S\u00f5na ja isikuks meie Lunastaja Jumala Poeg Jeesus Kristus.<\/p>\n

Mirja<\/strong>: Mitte vist eriti. Nooremana imetlesin Scarlett O\u2019Harat \u201eTuulest viidud\u201c lehek\u00fclgedelt. Mulle \u00fcldiselt meeldivad sellised naistegelased, kes eristuvad rohkem v\u00f5i v\u00e4hem teistest kas siis oma ajas v\u00f5i keskkonnas. V\u00f5ib-olla seep\u00e4rast, et mulle meeldiks ise ka selline olla.<\/p>\n

Mille j\u00e4rgi lugemist valite?<\/strong><\/p>\n

Gerli<\/strong>: Autori j\u00e4rgi ja vahel ka s\u00f5brad soovitavad. Lemmikuks on saanud p\u00f5nevus- ja kriminaalromaanid.<\/p>\n

Priit<\/strong>: P\u00f5hiliselt arvustuste j\u00e4rgi. Pimedate raamatukogus antakse v\u00e4lja igakuist Raamatututvustajat, kus on l\u00fchikokkuv\u00f5tted raamatukogus valmistatud v\u00f5i mujalt saadud uutest raamatutest. Veebiraamatukogus on \u00fclevaade autorite, esitajate ja v\u00e4ljaandjate kaupa.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Raamatuid valin nii ja naa, s\u00f5prade, tuttavate, \u017eanride ja meeleolu j\u00e4rgi.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Mul on m\u00f5ned blogid, kust k\u00e4in ikka v\u00e4\u00e4rt lugemissoovitusi kogumas, nt Marca ja Reelika Kasem\u00e4gi (alias<\/em> Mae Lenderi) omad. Ka tuttavatelt olen h\u00e4id soovitusi saanud. \u00dcldiselt aga vaatan sisututvustusi, et ma ei satuks 13. sajandit kirjeldava ajaloop\u00f5neviku, halvasti komponeeritud naisteka, millegi harrypotteriliku v\u00f5i eneseabiraamatu peale \u2013 niisugust lekt\u00fc\u00fcri p\u00fc\u00fcan t\u00f5epoolest v\u00e4ltida. \u00dcldse arvan, et pigem tasub lugeda v\u00e4hem, aga see-eest kvaliteetsemat kirjandust. Ja tuleb ka meeles pidada, et k\u00f5ike ei j\u00f5ua nagunii lugeda, elu on \u00fcks paras valikute tegemise lab\u00fcrint.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Mulle meeldib ulme, aga mitte k\u00f5ik \u00fchepalju. Kitsa \u017eanrieelistuse tulemusena paratamatult v\u00e4ikese lugemisvaliku puhul on m\u00f5ttekam raamatut otsast lugema hakata ja siis vaadata, mis edasi saab. Seep\u00e4rast ma arvustusi \u00fcldiselt ei loe, ma ei saa neist piisavalt infot, kuiv\u00f5rd just mulle v\u00f5iks konkreetne raamat meeldida. Arvustusi loen pigem selleks, et n\u00e4ha raamatut l\u00e4bi kellegi teise silmade. Autor, \u017eanr ja raamatu k\u00e4ttesaadavus m\u00e4\u00e4rab \u00fcldiselt valiku.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Tavaliselt teen valiku kirjaniku ja seej\u00e4rel \u017eanri j\u00e4rgi. Haigena loen sageli laste- ja loodusraamatuid ning reisikirju, \u00fches\u00f5naga midagi kergemat. Olen kuulanud ka p\u00f5nevus-, spiooni- ja s\u00f5jalugusid, kriminulle ja ulmeraamatuid. Samuti kuulan vahel naistekaid ning klassikute raamatuid.<\/p>\n

Mirja<\/strong>: Praegu seab raamatute valikul omad piirid pimedale k\u00e4ttesaadava vormingu olemasolu. Muidugi saaks paberraamatut skaneerida ja arvutist k\u00f5nes\u00fcntesaatori abil lugeda, kuid mulle see ei meeldi. Samas, kui see on ainus v\u00f5imalus raamatule ligi p\u00e4\u00e4seda ning ma ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga soovin mingit teost lugeda, eks teen siis sedagi.<\/p>\n

Loen hetkel valdavalt audioraamatuid, mida tuleb aastas kokku umbes sadakond. Kuna mulle meelep\u00e4raste eestikeelsete audioraamatute valik pole teab mis suur, loen enamasti soomekeelseid raamatuid. Laenutan neid Soome Celia-raamatukogust veebi kaudu.<\/p>\n

Valin raamatu kirjaniku j\u00e4rgi, kui m\u00f5ni varasem tema raamat on mulle meeldinud. Samuti sisututvustuse alusel, kui see n\u00e4ib kutsuv. \u00dcldisemalt v\u00f5ttes loen teatud \u017eanre, n\u00e4iteks kriminaalromaane, perekonnasaagasid ning, olgem ausad, tihtipeale leian end r\u00e4ndamas ka nii-\u00f6elda naistekate lehek\u00fclgedel. Vahetevahel loen m\u00f5ne raamatu l\u00e4bi seet\u00f5ttu, et see on hirmus kuulus v\u00f5i sellest r\u00e4\u00e4gitakse ning seda tsiteeritakse k\u00f5ikjal. See teos ei pruugigi mulle meeldida, aga sunnin end sellest l\u00e4bi n\u00e4rima, sest siis tean v\u00e4hemalt, millest r\u00e4\u00e4gitakse. Tegin nii n\u00e4iteks Harry Potteriga \u2013 lugesin suure vaevaga esimese osa l\u00e4bi, kuigi see mulle ei meeldinud\u2026 Muidu ei saaks ma ju \u00fcldse aru, kui kusagil Potter jutuks tuleb.<\/p>\n

S\u00f5prade soovitustele ma \u00fcldiselt ei toetu, sest lugemiseelistused on v\u00e4ga erinevad. Minu parima s\u00f5bra lemmikraamat ei ole kindlasti minu lemmik, sest ma tean, et tal on hoopis teine maitse.<\/p>\n

Loen huviga ka niisuguste inimeste elulooraamatuid, kes mulle inimese ja artistina huvi pakuvad. S\u00f5ltub muidugi, millise nurga alt talle on l\u00e4henetud ja kui h\u00e4sti on lugu kirja pandud.<\/p>\n

\"\"

AM N 5631:839. Riigi Ringh\u00e4\u00e4ling, kuuldem\u00e4ngustuudio. Teadmata fotograaf, u 1936\u20131939<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol on \u00fcmmarguse laua taga 10 inimest, \u00fcks seisab, teised istuvad. K\u00f5igil on k\u00e4es paberid, mida nad pingsalt uurivad.<\/em><\/p>\n

Kas audioraamatud on levinuim lugemise viis n\u00e4gemispuudega inimestel? Kes on teie lemmiksisselugejad? Mida hindate nende puhul? Kas olete rahul praeguse audioraamatute valikuga?<\/strong><\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Jah, audioraamat on levinuim raamatute lugemise viis. Punktkirjaraamatud on liiga suured, et neid n\u00e4iteks reisile kaasa v\u00f5tta. Audioraamatu saad koos m\u00e4lukaardi ja telefoniga k\u00e4ekotti pista ja kuulata seda k\u00f5rvaklappidest. Minul ei ole lemmiksisselugejat. Minu n\u00f5ue on, et loetaks v\u00f5imalikult neutraalselt.<\/p>\n

Mirja<\/strong>: V\u00f5ib-olla hetkel veel on see levinuim viis, kindlasti loeb suurem osa n\u00e4gemispuudega inimesi just eelk\u00f5ige audioraamatuid. Kuid tundub, et \u00fcha enam loetakse n-\u00f6 tekstiraamatuid, eriti teevad seda nooremad inimesed. Pean tekstraamatute all silmas kas skaneeritud paberraamatuid v\u00f5i mingil muul moel tekstina esitatud teoseid, mida ekraanilugeja ning k\u00f5nes\u00fcntesaatori abil arvutist v\u00f5i nutitelefonist loetakse.<\/p>\n

Minu jaoks on hea raamatute sisselugeja see, kes on leidnud paraja tasakaalu neutraalsuse ning emotsionaalsuse vahel. Piisavalt neutraalne, et mulle kui lugejale j\u00e4\u00e4ks ruumi oma suhtumise ja arusaama kujundamiseks, aga seejuures kerge emotsionaalsuse puudutus, justkui \u00f5ige kogus maitseainet hea roa valmistamiseks.<\/p>\n

Mulle meeldivad vanemast ajast n\u00e4iteks Helle-Reet Helenurm ja Andres Ots ning veidike uuemast ajast Valli P\u00e4rn ja Eva P\u00fcssa. On teisigi.<\/p>\n

Audioraamatute valik pole meil just suur. Soome Celia raamatukogus on valik kordades suurem, aga eks ole tegemist ka suurema ja rikkama riigiga, kus v\u00f5imalused paremad.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Kuulan nii audioraamatuid kui ka skaneeritud raamatuid. Kui autoril on kolmeosaline sari, siis v\u00f5ib juhtuda, et veebiraamatuna on kaks esimest osa ja kolmanda osa leian hoopis skaneeritud raamatute hulgast.<\/p>\n

Kuulan sageli audioraamatuid pimedatele loodud veebiraamatukogust. Minu lemmiklugeja on Katrin Karisma. Kui sisselugeja aga \u00fcldse ei meeldi, siis otsin teost skaneeritud raamatute hulgast.<\/p>\n

Pimedatel ja vaegn\u00e4gijatel on v\u00f5imalus paluda enda valitud raamatu sisselugemist ning selle \u00fclespanekut veebiraamatukogusse. Paljud \u00f5pilased ja tudengid paluvad \u00f5pikuid, raamatuid ning teatmeteoseid sisse lugeda. Nii loeti sisse ka n\u00e4iteks minu valitud raamat, Umberto Eco \u201eRoosi nimi\u201d.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Ma loen valdavalt elektroonilisi raamatuid, selliseid, mida arvuti s\u00fcnteesh\u00e4\u00e4l ette loeb. Ma ei ole rahul audioraamatute valikuga, sest neid on lihtsalt nii v\u00e4he. Kui aastas ilmub neid eesti keeles paarsada, siis polegi nagu millestki r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Olen sisselugemise suhtes \u00fcsna neutraalne. Kui raamat on hea, ei ole lugemisstiil kuigi oluline. Kui raamat on halb, ei aita hea lugemine ka. On raamatuid, mida ma ei suuda kuulata, sest lugeja on kasutanud minu arvates valesid r\u00f5huasetusi ja valet ilmekust. Tuim lugemine, vigadega lugemine \u2013 see segab palju v\u00e4hem. Hea lugu on l\u00f5puks see, mis k\u00f6idab. Ilmekas lugemine ei ole halb, lihtsalt vahel k\u00e4ib minu m\u00f5te teist teed kui ettelugejal. Kui m\u00f5nda nime mainida, siis Liisu Krassi lugemine meeldib, kuid ta loeb enamasti raamatuid, mis mulle ei meeldi, pole mulle suunatud kirjandus. Ainult lugeja p\u00e4rast n\u00fc\u00fcd ka raamatut kuulama ei hakka.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Usun, et valik audio- v\u00f5i tekstiraamatu vahel s\u00f5ltub inimese vanusest ja arvuti kasutamise oskusest. On vist nii, et arvuti kasutamise osavus seostub pigem tekstiraamatute eelistamisega. Ise olen viimasel ajal ka liikunud pigem tekstiraamatute peale. Kui aga juba olen otsustanud audio- ja mitte tekstiraamatu kasuks, peaks sisselugeja h\u00e4sti tajuma teksti. Ei tohi kuivalt lugeda ette AK ilmateadet ega deklameerida \u00fclitundeliselt Hamleti monoloogi \u2013 tasakaal on t\u00e4htis. Magusaks boonuseks on, kui ta on natuke vaeva n\u00e4inud ja teinud endale selgeks, kuidas nimesid h\u00e4\u00e4ldada, ning on selles ka \u00fche teksti piires j\u00e4rjepidev. Tean inimesi, kes kuulavad audioraamatuid kiirendusega, et nendega rutem \u00fchele poole saada, aga see tundub mulle hea sisselugeja vastu natuke lugupidamatu, sest kui ta teeb seda h\u00e4sti, siis on see omaette kogemus. Lemmiklugejad on Tambet Tuisk ja Harriet Toompere, juba lahkunud n\u00e4itlejaist Gunnar Kilgas, Aksel Orav ja Helle-Reet Helenurm. Valik on paratamatult kesine, aga mul on see eelis, et mul on sk\u00e4nner \u2013 kui ilmub m\u00f5ni raamat, mida tahaks n\u00fc\u00fcd kohe ja tingimata lugeda, laenutan selle raamatukogust ja skaneerin sisse. Olen ka ostnud e-raamatuid, aga harva.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Audio- ehk heliraamatud on praegusel ajal p\u00f5hilised. Punktkirjas raamatute osakaal on aastak\u00fcmnetega tunduvalt v\u00e4henenud. Meelde on j\u00e4\u00e4nud Helle-Reet Helenurme sisseloetu. Praegu audioraamatute tekste salvestavatest n\u00e4itlejatest meeldib Andres Otsa oma. Enam meeldivad heliraamatud, mille tekst on esitatud k\u00fcllalt neutraalselt, nii et saan kaasa m\u00f5elda ja ise oma emotsioonid luua.<\/p>\n

Gerli<\/strong>: Audioraamatud on t\u00f5esti k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavam vorm. Isiklikult sooviksin rohkem punktkirjas lugeda. Siiani on lemmiklugejad Helle-Reet Helenurm ja Andres Ots. Uutest ei oskagi kohe kedagi esile tuua. Ei meeldi, kui n\u00e4itleja loeb liiga ilmekalt ja teatraalselt.<\/p>\n

Kas kasutate k\u00f5nes\u00fcnteesi, mis oskab tekstifailist, n\u00e4iteks e-raamatust, teksti ette lugeda? <\/strong><\/p>\n

Mirja<\/strong>: \u00dcldiselt ei kasuta.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Pigem mitte, piirdun ekraanilugejaga.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Mina kasutan.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Mina ka ja v\u00e4ga palju. Tekstifaile loen tunduvalt rohkem kui sisseloetud raamatuid. Eks siit ka minu m\u00f5ningane \u00fcksk\u00f5iksus sisselugejate suhtes. Masinh\u00e4\u00e4l j\u00e4\u00e4b inimh\u00e4\u00e4lele h\u00e4\u00e4ldust\u00e4psuses ja ilmekuses kaugelt alla.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Jah, k\u00f5nes\u00fcntees loeb ette iga p\u00e4ev nii tekste kui ka skaneeritud raamatuid.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Kasutan s\u00fcnteesk\u00f5net ajalehtede ja ajakirjade lugemisel. Pimedate Raamatukogus antakse ajalehed-ajakirjad v\u00e4lja just nii. Raamatutekste esitavad n\u00e4itlejad. Niisugune lahendus on operatiivsem ja arvestab ka rahalisi v\u00f5imalusi.<\/p>\n

Kas kasutate seda varianti, et skaneerida paberraamat, salvestada see arvutisse ja muuta etteloetavaks?<\/strong><\/p>\n

Gerli<\/strong>: Jah, loen sel moel suhteliselt palju tekstraamatuid. Seal saan ise oma emotsioonidega tegeleda, mitte ei taju lugu ettelugeja kaudu.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Kasutan niisugust varianti oma t\u00f6\u00f6s. \u00dcks mu \u00fclesanne on punktkirjas raamatute valmistamine. See t\u00e4hendab, et paberraamatud skaneeritakse ja mina teen arvutis muudatused, et need punktkirjas printida.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Jah, kasutan, ehkki viimasel ajal k\u00fcll v\u00e4hem.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Kuulan tihti skaneeritud raamatuid, laen valitud raamatu skaneeritud raamatute lehek\u00fcljelt alla oma arvutisse ning kuulan siis seda endale sobival ajal JAWSi programmiga (kraanilugeja koos k\u00f5nes\u00fcntesaatoriga).<\/p>\n

Kas loete aeg-ajalt raamatuid ka punktkirjas, olgu paberilt v\u00f5i punktkirjakuvarilt? Kas v\u00f5rreldes tehis- v\u00f5i inimh\u00e4\u00e4le sisseloetud raamatutega annab see midagi lugemiselamusele juurde?<\/strong><\/p>\n

Artur<\/strong>: Jah, loen. Punktkiri on aeglasem kui teised v\u00f5imalused, aga aeglus annab oma v\u00f5lu ja j\u00f5uab iga s\u00f5na \u00fcle m\u00f5elda. Lisaks on punktkiri neutraalne. Nii inim- kui masinh\u00e4\u00e4l paneb oma r\u00f5hud, punktkiri ei pane ise midagi, k\u00f5ik tuleb lugeja seest ja peast.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Lapsena lugesin ikka aeg-ajalt raamatuid paberil ja punktkirjas, n\u00fc\u00fcd kasutan m\u00f5nikord lihtsalt punktkirjakuvari tuge. Juurde annab see \u00f5igekirjale, sest teksti punktkirjas l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades saab paremini aimu kirjavahem\u00e4rkide kasutusest ja s\u00f5nade kirjapildist (\u201ebaar\u201c v\u00f5i \u201epaar\u201c, \u201edoos\u201c v\u00f5i \u201etoos\u201c). Vaatan ikka aeg-ajalt punktkirjakuvarilt \u00fcle, kuidas m\u00f5nda isiku- v\u00f5i kohanime kirjutatakse, v\u00f5i kontrollin, kas t\u00f5esti on j\u00e4lle toimetatud teksti sisse j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ni rumal tr\u00fckiviga (toimetajare\u017eiim, mis teha).<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Kasutan kogu aeg punktkirjakuvarit. Eriti hea ja kasulik on see luuletuste lugemisel, teadust\u00f6\u00f6de tegemisel ja \u00f5igekirja kontrollimisel.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Punktkirjas raamatute valmistajana tuleb neid kontrollida \u2013 panna s\u00f5rm m\u00f5nele l\u00f5igule peale ja \u201evaadata\u201c, kas k\u00f5ik on kenasti paberile j\u00e4\u00e4nud. Praegu on punktkirjas raamatute peamised lugejad algklasside \u00f5pilased. Seet\u00f5ttu on viimastel aastatel Pimedate Raamatukogus v\u00e4lja antud p\u00f5hiliselt lastekirjandust. Kui \u00f5pilased saavad vanemaks, hakkavad nad kuulama audioraamatuid, lugema s\u00fcnteesk\u00f5nes tekste ning huvi punktkirjas raamatute vastu v\u00e4heneb.<\/p>\n

Varem v\u00e4lja antud punktkirjas raamatutest olen kasutanud s\u00f5nastikke. Kui heliraamatuid oli veel v\u00e4ga v\u00e4he, kasutati punktkirjas raamatuid just seet\u00f5ttu, et nende puhul oli v\u00f5imalik peatuda ja m\u00f5tlemiseks lause-paar tagasi minna. Heliraamatu kuulamisel seda tolleaegsete magnetofonidega nii h\u00f5lpsalt teha ei saanud. Praegused kuulamisseadmed, DAISY-pleierid, v\u00f5imaldavad seda aga v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n

Gerli<\/strong>: Nagu juba mainisin, loeksin hea meelega rohkem punktkirjas teoseid. Viimasel ajal ei ole just palju raamatuid juurde tr\u00fckitud. T\u00e4iskasvanutele tr\u00fckitakse \u00fcldse v\u00e4ga v\u00e4he raamatuid punktkirja. Nii palju, kui olen inimestega sel teemal vestelnud, sooviksid k\u00f5ik punktkirja oskajad rohkem f\u00fc\u00fcsilist raamatut lugeda.<\/p>\n

Mirja<\/strong>: Kui ma pimedaks j\u00e4\u00e4des punktkirja \u00e4ra \u00f5ppisin, lugesin ka selles kirjas raamatuid. Algul harjutamise eesm\u00e4rgil ja punktkirjaoskuse parandamiseks. Aga kui oled punktkirja \u00f5ppinud kasutama alles t\u00e4iskasvanuna, ei saavuta ilmselt kunagi sellist lugemiskiirust nagu need pimedad, kes on terve kooliaja seda oskust lihvinud. Seega pakse raamatuid pole lugenud, aga \u00f5hemaid k\u00fcll. Pean siiski t\u00f5dema, et viimasel 15\u201320 aastal enam mitte \u2013 liialt aegan\u00f5udev ja aeglane lugemisviis.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Ei, minu n\u00e4puotsad on diabeedi anal\u00fc\u00fcside tegemise t\u00f5ttu kahjustatud ning seet\u00f5ttu olen v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral punktkirja ehk Braille kirja \u00f5ppinud.<\/p>\n

Jagage palun veel, millised on teie raamatute ostmisharjumused, kas k\u00fclastate raamatukogusid, milline on teie kodune raamatukogu, kuidas suhtute raamatute kinkimisse, kas peate veebip\u00e4evikut vms arvestust selle \u00fcle, mis loetud.<\/strong><\/p>\n

Gerli<\/strong>: Kodune raamatukogu on enamasti arvutis. See omakorda on jaotatud kaustadesse vormingu ja autorite kaupa. E-raamatuid v\u00f5ib ikka kinkida. Raamatukogus pole ammu k\u00e4inud, sest saan oma raamatud k\u00e4tte internetist.<\/p>\n

Priit<\/strong>: Raamatute kinkimisse suhtun h\u00e4sti ja olen seda ka ise teinud.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Jah, raamat on hea kink! Veebiraamatukogud Celia ja Pimedate Raamatukogu on pidevas kasutuses. Ostan ka tr\u00fckiraamatuid Kirjaklubi kaudu ja lasen skaneerida. Viimane oli \u201eDialoogid Tiiu Randviiruga\u201c.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Minu lemmikraamatukogu on Tartu Linnaraamatukogu, tellin sinna ikka lugemisvara. Olgu kiidetud see geenius, kes m\u00f5tles v\u00e4lja raamatukappide lahenduse! \u00a0Koduse raamatukogu osas pean vist pettumuse valmistama: kuna ma paberraamatuid koju ise ei osta, on meie raamaturiiulil minu kaudu tulnud raamatutest esindatud peamiselt m\u00f5ned autorieksemplarid mu enda keeletoimetatud raamatutest. Vanematekodus peaks aga olema m\u00f5ned audioraamatud (muist isegi kassettidel!), mille sain kunagi koolis kingituseks, sest taheti eksemplaride arvu v\u00e4hendada vms.<\/p>\n

Pean Excelis aastate kaupa arvestust loetud raamatute kohta, viimastel aastatel olen lisaks autori ja pealkirja mainimisele sundinud end kirjutama \u00fcles ka vahetud muljed. Raamatute kinkimisse suhtun \u00fcldiselt h\u00e4sti, aga saan aru ka neist, kes seda n\u00e4iteks raamatute kalli hinna t\u00f5ttu teha ei saa ja eelistavad raamatuvahetust v\u00f5i raamatukogu. Ise kinkisin aga n\u00e4iteks viimati abikaasale s\u00fcnnip\u00e4evaks p\u00f5hjaliku seenem\u00e4\u00e4raja, millest oli tal mitmeks p\u00e4evaks avastamisr\u00f5\u00f5mu ja mida saab ka edaspidi kindlasti kasutada.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Mina ei pea raamatup\u00e4evikut. Goodreadsi korra proovisin, kuid seal l\u00e4ks liiga palju aega. Raamatuid \u00fcldiselt ei kingi ja mulle ka ei kingita. Kuigi m\u00f5nev\u00f5rra on seda k\u00fcll tehtud ka. Kui m\u00f5elda raamatutele, mida mulle on kingitud, siis \u00fctleks, et see on hea v\u00f5imalus j\u00f5uda selliste raamatute, teemade ja autoriteni, millest enne ei teadnud v\u00f5i muidu poleks lugenud. Kingitud raamat annab ju v\u00f5imaluse. M\u00f5ni on p\u00e4riselt meeldinud, m\u00f5ni mitte, kuid ka see on n\u00e4idanud teistsugust maailma, teistsugust kirjandust.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Jah, ostan raamatuid ning kingin samuti. Meil on kodus riiulite kaupa raamatuid: lasteraamatud, sarju, teatmeteoseid. Terve meie pere armastab lugeda. Vanemad laenutavad iga n\u00e4dal uusi raamatuid raamatukogust. Kogu mu suguv\u00f5sa, naabrid ja s\u00f5brad loevad raamatuid. Viljandi Pimedate \u00dchingus on meil iga kuu kirjandusring, kus iga\u00fcks tutvustab viimati loetud raamatut.<\/p>\n

\"\"ERM Fk 2955:774. Paarisportree, naine istub tugitoolis ja mees loeb kirjutuslaua taga, taustal j\u00f5ulukuusk. Foto: Elmar Einasto, 1932\u20131939<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: mustvalgel fotol on mees, naine ja j\u00f5ulukuusk. Tumedas kleidis naine loeb tugitoolis, temast paremale j\u00e4\u00e4b kiilakas mees, kellel on seljas hele kampsun ja kes loeb kirjutuslaua taga.<\/em><\/p>\n

Mirja<\/strong>: N\u00e4gijana ostsin raamatuid p\u00e4ris palju, kuid pimedana olen ostnud neid vaid \u00fcksikuid \u2013 paar audioraamatut, m\u00f5ned skaneerimise eesm\u00e4rgil ja m\u00f5ned n\u00e4gijaist s\u00f5pradele kingituseks. Aga ilmselt on pimedana ostetud paberraamatuid k\u00fcmne kanti.<\/p>\n

Praegusel ajal ma raamatukogus kohapeal ei k\u00e4i, saan audioraamatud, nii eesti- kui ka soomekeelsed, laenutada veebi kaudu.<\/p>\n

Pidasin millalgi teismelisena ja ka veidi vanemana kaustikut, kuhu loetud raamatud kirja panin, kuid see kestis vaid m\u00f5ned aastad. Pimedana olen viimased viis-kuus aastat taas k\u00f5ik loetud teosed n-\u00f6 lugemisp\u00e4evikusse \u00fcles t\u00e4hendanud, t\u00e4nap\u00e4evases Exceli-tabeli vormis siis. M\u00f5tlen ikka, et peaks iga raamatu juurde ka l\u00fchikese sisukokkuv\u00f5tte v\u00f5i oma arvamuse kirja panema, kuid see on j\u00e4\u00e4nudki m\u00f5tteks. Kui ma hakkan aasta jooksul loetud raamatute nimekirja \u00fcle vaatama, ei m\u00e4leta pooltest raamatutest mitte midagi. Olen m\u00f5elnud, et ilmselt need raamatud, mida h\u00e4sti m\u00e4letan, olid tegelikult ka head. Teised polnud kindlasti halvad, ent pakkusid ehk hetkelist p\u00f5nevust ja kaasahaaratust.<\/p>\n

Kuigi olen pool elust pime olnud, on mul kodus siiski alles suur hulk (umbkaudu 500\u2013600) tr\u00fckikirjas raamatut. M\u00f5ned on enda ostetud, kui veel silmaga lugeda sain, ning on selliseidki, mis p\u00e4ritud vanematelt. Kodus oleks kuidagi t\u00fchi tunne, kui seal m\u00f5nda raamatuid t\u00e4is riiulit ei oleks. Tunnen siiani m\u00f5negi lemmiku pelgalt k\u00e4ega raamatukaant katsudes \u00e4ra. Vana hea teismeliseea lemmik \u201eKalle Blomkvist\u201c on mul siiani riiulis ning isegi r\u00e4balaks loetud \u201eTulipunane lilleke\u201c on alles.<\/p>\n

Suur ait\u00e4h teile! Palun teilt veel l\u00f5petuseks \u00fche lugemissoovituse.<\/strong><\/p>\n

Priit<\/strong>: Vahur Afanasjev \u201eSerafima ja Bogdan\u201c, Juhani P\u00fcttsepp \u201eOn kuu kui kuldne laev\u201c.<\/p>\n

Gerli<\/strong>: Jane Harperi raamatud. Lisaks p\u00f5nevale s\u00fcndmustikule on seal v\u00e4ga nauditavad Austraalia looduse kirjeldused.<\/p>\n

S\u00fclvi<\/strong>: Viive Ernesaks \u201eV\u00e4ljat\u00f5ugatud\u201c. Soome kirjandusest Sofia Tawast ja Riika Leinonen \u201eSuuri valhe vammaisuudesta\u201c, mis sai 2024. aastal Soomes teatmekirjanduse Finlandia auhinna.<\/p>\n

Mirjam<\/strong>: Julie Otsuka \u201eBuddha p\u00f6\u00f6ningul\u201c. L\u00fchike, see-eest tohutult \u00fcldistusj\u00f5uline ja tuumakas, stiililiselt imetlusv\u00e4\u00e4rselt \u00fcles ehitatud ja h\u00e4sti t\u00f5lgitud raamat Jaapani naiste saatusest 21. sajandi alguse Ameerikas.<\/p>\n

Kairi<\/strong>: Umberto Eco \u201eRoosi nimi\u201d. Soovitan kindlasti enne raamatusse sukeldumist sissejuhatuse l\u00e4bi lugeda.<\/p>\n

Mirja<\/strong>: Kindlat soovitust ei oskagi anda. Aga soovitan lugeda raamatut, mis haarab j\u00e4\u00e4gitult endasse ning paneb argimured hetkeks unustama. Peaasi, et endale meeldib.<\/p>\n

Artur<\/strong>: Lugege rohkem. Kui raamatukokku l\u00e4hete, siis valige \u00fclalt teise riiuli pealt seitsmes raamat paremalt v\u00f5i siis \u00fcheksas. Laske end \u00fcllatada. Muide, \u00fcks minu jahmatavam lugemiskogemus oli see, kui sattusin internetis lugema programmeerimiskeele Python juhendit. Mul ei olnud seda \u00fcldse vaja, ma kirjutasin selles keeles esimest korda mingi 15 aastat hiljem, kuid ma ei suutnud lugemist pooleli j\u00e4tta, sest see oli nii p\u00f5nev, kuidas keel oli tehtud. Lummav lugemine v\u00f5ib olla ka muust vallast kui ilukirjandus.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vestlusringis osalejaid k\u00fcsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb p\u00e4riselu k\u00f5rval \u2013 kirjandus on elu osa.\u00a0 See on tohutu hulk v\u00f5imalusi, ressurss, mis v\u00f5ib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda v\u00f5iks eelk\u00f5ige lugemisr\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17352,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,6],"tags":[],"class_list":["post-17349","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto"],"yoast_head":"\nLugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Vestlusringis osalejaid k\u00fcsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb p\u00e4riselu k\u00f5rval \u2013 kirjandus on elu osa.\u00a0 See on tohutu hulk v\u00f5imalusi, ressurss, mis v\u00f5ib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda v\u00f5iks eelk\u00f5ige lugemisr\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-06-17T04:57:32+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"773\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"30 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-06-17T04:57:32+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349\"},\"wordCount\":6042,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/05\\\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349\",\"name\":\"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/05\\\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg\",\"datePublished\":\"2025-06-17T04:57:32+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/05\\\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/05\\\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg\",\"width\":1200,\"height\":773},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17349#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Vestlusringis osalejaid k\u00fcsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb p\u00e4riselu k\u00f5rval \u2013 kirjandus on elu osa.\u00a0 See on tohutu hulk v\u00f5imalusi, ressurss, mis v\u00f5ib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda v\u00f5iks eelk\u00f5ige lugemisr\u00f5\u00f5mu p\u00e4rast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-06-17T04:57:32+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":773,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"30 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-06-17T04:57:32+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349"},"wordCount":6042,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349","name":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","datePublished":"2025-06-17T04:57:32+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","width":1200,"height":773},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17349#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/366841_ERM_Fk3009_1697_366841.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4vP","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17349"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17349\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17355,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17349\/revisions\/17355"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}