{"id":17323,"date":"2025-05-15T13:01:59","date_gmt":"2025-05-15T10:01:59","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17323"},"modified":"2025-05-15T13:46:26","modified_gmt":"2025-05-15T10:46:26","slug":"1905-aasta-tartlased-minni-kurs-olesk-ja-friedebert-tuglas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17323","title":{"rendered":"1905. aasta tartlased Minni Kurs-Olesk ja Friedebert Tuglas"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Elle-Mari Talivee, kirjandusteadlane ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur<\/em><\/p>\n

1905. aasta m\u00e4lestusi ja arhiiviallikaid lugedes v\u00f5i fotosid vaadates kerkivad silme ette revolutsioonis osalenud inimesed \u2013 nii v\u00e4ga tahaks teada, millised nad olid, nii v\u00e4ljan\u00e4gemiselt kui ka suhtluslaadilt ja mismoodi nad liikusid toonases linnaruumis. Kindlasti ristusid siis kuskil Tartus ka kahe noore s\u00fcdika ja tegusa tartlase Minni Kursi ja Friedebert Tuglase teed, sest m\u00f5lemad v\u00f5tsid toonastest s\u00fcndmustest t\u00e4iel rinnal osa. Eks nad muidugi tundsid teineteist mingis eluetapis kindlasti \u2013 Tartu ei ole ju v\u00e4ga suur linn.<\/p>\n

Kursi ja Tuglase r\u00e4nnukihku saab seostada 1905. aasta revolutsiooni raamistikuga lisaks sellele, et r\u00e4ndamine ja uudishimu ei olnud sellele p\u00f5lvkonnale v\u00f5\u00f5rad. Igaks juhuks: Minni Kurs-Oleskist sai edaspidi eesti naisliikumise, sotsiaaldemokraatia ja -hoolekande \u00fcks rajajaid, Tuglasest aga kirjanik ja meie kirjandusmaailma \u00fcks \u00fclesehitajaid. 1905. aastal olid nad aga veel noored: Tuglas 19, Minni Kurs 26. Minni Kurs oli just naasnud laiast maailmast, Tuglas pidi peagi sinna teele asuma. M\u00f5lemad tunduvad mulle m\u00f5neski asjas v\u00e4ga sarnased: m\u00e4ssumeelt ja leppimatust \u00fclekohtuga oli neis m\u00f5lemas. Nii ei v\u00f5inud nad ka 1905. aasta s\u00fcndmustes pelgalt pealtvaatajaks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Ehkki Minni Kursi m\u00f5jutasid t\u00f6\u00f6 ja \u00f5pingute ajal Eestist kaugel v\u00e4lismaised mentorid ja m\u00f5ttekaaslased, l\u00f5i tema haaratusele revolutsiooni soodsa pinnase ikkagi kodulinn, perekondlik taust, riigikord mitmes m\u00f5ttes. Ta oli s\u00fcndinud Tartus 1879. aastal ja kasvanud \u00f5mblust\u00f6\u00f6koda pidanud \u00fcksikema t\u00fctrena \u2013 isa oli varakult nelja tuule poole lahkunud \u2013, ent saanud oma aja kohta hea hariduse. T\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumile lisandus saksa nais\u00f5petajate seminar, seejuures ei ole aga olnud tegemist saksastumisega, sest maasugulaste ja eesti \u00fcli\u00f5pilastega suhtlemise tulemusel pidas neiu oluliseks ka eesti keelt. Kui aga \u00f5petaja kutsetunnistus 1898. aastal k\u00e4es oli, ei avanenud talle sugugi \u00fclikooliuksed \u2013 toona ei saanud naised Vene impeeriumis (kui Helsingi \u00fclikool v\u00e4lja arvata) k\u00f5rgkoolis \u00f5ppida. Lihtne poleks olnud siin ka t\u00f6\u00f6 leidmine: nais\u00f5petajaid soosisid vaid erakoolid. Niisiis lahkus Minni Kurs Liivimaalt ja l\u00e4ks esiteks Ki\u0161injovi kooli\u00f5petajaks ning siis Turusse kodu\u00f5petajaks. Soomes tekkis idee end t\u00e4iendada Inglismaal. Peale \u00f5pingute imas noor naine endasse sajandivahetusel \u00e4gedalt v\u00f5rsuvaid ideid vabadusest, v\u00f5rdsusest ja vendlusest ning naiste \u00f5igustest ja kujundas ennast vastavalt \u00f5pitule, p\u00fc\u00fcdes saada oskusteltki iseseisvaks, kellestki s\u00f5ltumatuks. Ka \u00f5pingute ajal pidi ta t\u00f6\u00f6tama, et end \u00fclal pidada.<\/p>\n

\"20.

Lehek\u00fclg London \u00fclikooli arhiivis olevast \u00fcli\u00f5pilaste registrist t\u00f5estab, et Minny Kurs, \u00f5petaja, on olnud 1903. aasta s\u00fcgissemestril \u00fcli\u00f5pilaste nimekirjas. Foto: Elle-Mari Talivee<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: 20. sajandi algusest p\u00e4rit register, kus on k\u00e4sitsi tabelisse \u00fcles kirjutatud \u00fcli\u00f5pilaste nimed<\/em><\/p>\n

Londoni \u00fclikooli poliitikateaduste loengute ja sotsiaaldemokraadina k\u00f5nekoosolekutel k\u00e4imise k\u00f5rval \u00f5ppis Minni Kurs Inglismaal ka n\u00e4iteks juustutegemist. 1904. aasta s\u00fcgisel Tartusse naastes oli ta tulvil maailmaparandamise tungi ja oma ideid on ta igatahes lahkelt jaganud \u2013 v\u00e4hemalt s\u00fc\u00fcdistab Riias L\u00e4ti rahvusarhiivis hoitav toimik Minni Kursi mitmes asjas. Esiteks keskendus ta reisidelt naasnuna nii s\u00f5nas kui ka teos k\u00f5iksugu vabaduste jutlustamisele, sealhulgas vanema g\u00fcmnaasiumiastme t\u00fcdrukutele vabaarmastuse tutvustamisele. Teiseks s\u00f5lmis ta ise tsiviilabielu Lui Oleskiga \u2013 kiriku \u00f5nnistuseta kooselu ei olnud aga tsaaririigis aktsepteeritav. Kolmandaks avaldanud ta oktoobrimanifestile toetust punaste riiete ja punase lipuga. Toimiku j\u00e4rgi oli Minni Kurs s\u00fc\u00fcdi ka selles, et jagas oma vaateid tsiviilabielukaasa Lui Oleskiga, kes tunnistas avalikult oma t\u00e4ielikku ateismi ning selliste uute \u00f5petuste j\u00e4rgimist, mis t\u00e4hendavad v\u00f5\u00f5rdumist moraaliprintsiipidest. Lui Oleskile pannakse toimikus s\u00fc\u00fcks ka uue eestikeelse ajalehe Vaba S\u00f5na\u00a0 avaldamist \u2013 eks ole, k\u00f5neleme Jurjevist, mitte Tartust \u2013, mille esiknumber r\u00fcndas \u00e4gedalt k\u00f5ike. Numbri pidas tsaarivalitsuse tsensuur kinni ning luba j\u00e4tkamiseks ei antudki.<\/p>\n

\"Vana

Minni Kurs-Oleski toimik L\u00e4ti Rahvusarhiivis. Latvijas Valsts v\u0113stures arh\u012bvs (LVVA), 6989.2.23<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: vana kirillitsas kirjutatud dokumendi esik\u00fclg<\/em><\/p>\n

Kui Minni Kurs sukeldus v\u00f5rdsusideedesse kogu hingest k\u00f5igepealt v\u00e4lismaal, siis need m\u00f5tted podisesid siingi \u00e4gedalt, ehkki (mitme inimese m\u00e4lestuste j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4di Tartus k\u00fcll alla Riiale, mis tundub t\u00f5elise revolutsioonilinnana). Friedebert Tuglas, siis veel kodanikunimega Mihkelson, oli s\u00fcndinud 1886. aastal Ahja aidamehe peres, aga p\u00e4rast mitut kolimist L\u00f5una-Eestis j\u00f5udis seegi perekond Tartusse ning t\u00fcki oma kooliteest, ehk isegi selle k\u00f5ige m\u00f5jusama osa, k\u00f5ndis nooruk \u00e4ra seal. Tartu noori m\u00f5jutanud ideeruumi on Tuglas kirjas Mihkel Kampmaale 1935. aastal kirjeldatud j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

\u201eTolle aja noorsoo poliitikasse kaldumine s\u00fcndis hoopis loomulikumal teel. See ei olenenud nii palju kuskilt v\u00e4ljastpoolt tulevast m\u00f5jutusest kui ajaj\u00e4rgu enda oludest ja vaimust. See p\u00f5lv hakkas v\u00e4ga varakult tundma rahulolematust \u00fcmbritseva olukorra suhtes. Vanema p\u00f5lve paljas rahvus\u00adlik meeleolu (seegi \u00fcpris loid ja arg) n\u00e4is meile olevat te\u00adgeliku sihita, tuleviku perspektiivita. Ainult s\u00e4ilitada oma rahvust \u2013 see \u00fctles meile \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he. Meie ihkasime ak\u00adtiivsust! See oli naiivne, kuid ikkagi elav tunne. Sellel ps\u00fchholoogilisel pinnal hakkasid juba sajandi algusest peale tekkima \u00f5pilaste salaseltsikesed, \u00fcks siin, teine seal, t\u00e4iesti iseseisvalt, spontaanselt. Nagu hoidsime neid salajas \u00fclemuse, nii ka vanemate eest. Kummalgi pool poleks meid m\u00f5iste\u00adtud. Eriti hakkas meid \u00e4rritama juba \u00e4rkamisajast p\u00f5lvnev venevaimustus ja riigitruudus. Oli see siiras v\u00f5i teeseldud, see meid ei huvitanudki, igatahes aga vihastas.\u201c Ja veel: \u201e\u2026noorem p\u00f5lv tundis otse f\u00fc\u00fcsilist \u00f5hupuudust, mida eelk\u00e4ijad ei m\u00e4rganud. Siin pidi mingi lahendus tulema, kas v\u00f5i v\u00e4givald\u00adne, revolutsiooniline, et aga leida v\u00f5imalusi edasiarenemi\u00adseks. Revolutsioon on muidugi revolutsioon \u2013 anarhiline, tihtigi viltuhaarav, eksiv, purustav, kuid ikkagi paratama\u00adtu. Ja minu s\u00fcgava veendumuse j\u00e4rgi polnud muud teed kui see mida m\u00f6\u00f6da k\u00e4isime.\u201c<\/p>\n

Nooruk visati oma veendumuste ja tegevuse p\u00e4rast koolistki v\u00e4lja. See ei takistanud teda aga t\u00e4iel rinnal sukeldumast s\u00fcndmustesse, mis panid ta hiljem sundvaliku ette: keisririigist pidid paljud revolutsioonis osalenud p\u00f5genema. Siiski vangi kukkunud, aga ootamatult vabanenud Tuglasele t\u00e4hendas see kiiret p\u00f5genemist Eestist ja \u00fchtteist aastat pagulasp\u00f5lve. Kuni 1914. aasta kevadsuveni seikles noormees Euroopas, seej\u00e4rel sulges maailmas\u00f5da juhuslikult Karjalas suvitanud p\u00f5randaaluse tsaaririigi piiridesse. Olukord oli v\u00e4ga ohtlik: valedokumentidega tabamine v\u00f5inuks l\u00f5ppeda s\u00f5ja ajal veel halvemini kui enne, spionaa\u017eis\u00fc\u00fcdistusega. Igal aastal k\u00e4is aga noor mees v\u00e4hemalt korra Tartus \u2013 eesti kirjandusel silma peal hoidmas ja vanematel k\u00fclas, ema vaatamas.<\/p>\n

Kui Tuglas pidigi 1905.\u20131906. aastal veetma mitu s\u00fcnget vanglakuud Tallinnas Toompeal, siis Minni Kursi kohta j\u00f5udis 1906. kevadel tema inglise s\u00f5pradeni teade, et noor \u00e4sja abiellunud ja lapseootel naine on oma meelsuse ja tegevuse eest vangistatud Tartu l\u00e4hedale vangimajja ning ootab peksukaristust. Sellest olen 2024. aasta Tunas<\/a> pikemalt kirjutanud: tema eest astus kirja teel v\u00e4lja Londoni ajakirjanik William Thomas Stead, kes informeeris olukorrast keisri \u00f5ukonda. \u00d5uedaam Jelizaveta Nar\u00f5\u0161kina edastas j\u00e4relp\u00e4rimise Venemaa riigisekret\u00e4rile ehk peaministrile krahv Sergei Wittele. Ehkki kohutavas v\u00e4givallas revolutsion\u00e4\u00e4ride vastu, sh ka naiste peksmises ei olnud 1906. aasta kevadeks enam midagi erilist (sedagi oli maininud seesama Lui Oleski toimetatud Vaba S\u00f5na radikaalne esiknumber), k\u00e4ivitas inglise ajakirjaniku p\u00f6\u00f6rdumine kirjade tulva peaministri kantselei ja Baltimaade ajutise kindralkuberneri kantselei vahel. Kirjavahetuses tsiteeritakse ka politseitoimikut, v\u00e4ites aulisele \u00f5uedaamile \u2013 Nar\u00f5\u0161kina oli \u00f5ukonnahierarhias riigidaam \u2013, et v\u00e4givalda on siiski ette tulnud suhteliselt v\u00e4he ja raseda naise peksmist ei v\u00f5taks nad kindlasti ette. \u00d5nneks ei olnudki Minni Kurs vangis, ajutiselt oli kinni peetud hoopis Lui Olesk. Kaks aastat hiljem sai riigiv\u00f5im ikkagi oma hambaid n\u00e4idata: Lui Olesk saadeti kaheks aastaks asumisele Vologdasse ning sel ajaperioodil pidi Minni Kurs, kes oli selleks ajaks juba v\u00e4ikeste t\u00fctarde ema, Tartus suuresti toetuma oma reisidel omandatud iseseisvusele, kogemusele ise hakkama saada ja ka oskustele, n\u00e4iteks inglise keelest t\u00f5lkimisele.<\/p>\n

\"Mustvalge

Minni Kurs ilmselt 1904. aasta s\u00fcgisel. KM EKLA, A-149:3.<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Mustvalge foto naisest suure k\u00fcbaraga<\/em><\/p>\n

Aga ikkagi, kus nad v\u00f5isid 1905. aastal kohtuda, Tartu t\u00e4navail teineteisele vastu k\u00f5ndida kaks tulihingeliselt oma ideaalide eest seisnud noort inimest? Minni Kurs elas Tartus R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval ja kandis laia servaga k\u00fcbarat, mille ta oli Inglismaalt kaasa toonud \u2013 Karl August Hindrey on seda nimetanud peakatteks, milliseid kannavad emantsipeeruvad naised. Juuksed oli ta aga l\u00f5iganud l\u00fchikeseks: noore naise uljas poisipea pahandas toona n\u00e4iteks Aino Kallast ja sugugi mitte ainult teda. Tuglase v\u00e4limust on juba raskem aimata: prillidega noormees, nagu n\u00e4itavad temast s\u00e4ilinud portreefotod, liikus t\u00e4navail kui politsei huviorbiiti sattunud kihutusk\u00f5neleja, pooleldi p\u00f5randaalune. Nii pidi ta sageli \u00fcmber kehastuma. Valeidentiteet eeldas teatavat komejanti, maskeerumist, aga ka k\u00e4itumismaneeride muutmist, kas v\u00f5i n\u00e4iteks lonkamist. Saba olemasolu kindlaks tegemiseks sobis noormehele h\u00e4sti seisatada ja neidudele pika pilguga j\u00e4rele vaadata. Aga 16. oktoobril \u00fclikooli ees sambasoklil kihutusk\u00f5net pidades on Tuglas kandnud \u201e[t]aevas teab, millise Venemaa k\u00f5rgema kooli\u201c \u00fcli\u00f5pilasmundrit, ees kohutav kaukaaslase habe, \u201emis oli nii vastupidav, et sellega isegi magada v\u00f5is\u201c. \u00c4kki siis seal nad kohtusidki, kasv\u00f5i vaatasid \u00fcle rahvahulga teineteisele otsa.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ants Laikmaa on kujutanud Tuglast, siis juba t\u00f5elist p\u00f5randaalust, 1907. aasta kevadel, peitumas varjudesse ja kandmas nii 1905. aasta hukkunute m\u00e4lestuseks kui ka sotsiaaldemokraatide toetuseks punast kaelasidet. Pilt Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi kogust.<\/p>\n

P\u00f5nevaid allikaid:<\/p>\n