{"id":17065,"date":"2025-03-11T11:34:40","date_gmt":"2025-03-11T09:34:40","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065"},"modified":"2025-05-07T13:29:45","modified_gmt":"2025-05-07T10:29:45","slug":"argielu-elamise-julgus-vestlus-kirjanik-berit-petolaiga-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065","title":{"rendered":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Miks, algav p\u00e4ev, on argip\u00e4ev sul nimeks?<\/em>
\nMa kuulutan su sekundid k\u00f5ik imeks<\/em>
\nt\u00e4is iluehmatust ka sellel hommikul<\/em>
\n(Betti Alver)<\/em><\/p>\n

Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai<\/em><\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201c r\u00e4\u00e4gib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust \u00fchiskonna normide ja ajalook\u00e4\u00e4nakutega. Ka soome-ugri p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201c keskne idee p\u00f5hineb naiste ja meeste argistel tegemistel ning maailma tajumisel.<\/p>\n

Berit Petolai loomingus on samuti kesksel kohal inimene argimaastikul, tema igap\u00e4evased toimetused, mis m\u00f5juvad rituaalsena \u2013 argine muutub p\u00fchaks ja kosutavaks. Sestap tundus Berit \u00f5ige inimene, kellega r\u00e4\u00e4kida argirutiinist ja -imedest.<\/p>\n

Luuletaja Berit Petolai elab v\u00e4ikeses Meoma k\u00fclas. Temalt on ilmunud luulekogud \u201eMeoma \u00fcmisevad tuuled\u201d (Verb, 2019), tekste on ilmunud ajakirjades Looming ja V\u00e4rske R\u00f5hk, ajalehtedes M\u00fc\u00fcrileht ja Sirp, kogumikus \u201eMetsik s\u00f5na\u201d (2016) ning antoloogiates \u201eArmastuse planeet\u201d (2022) ja \u201eS\u00fcdames laulavad metsad\u201d (2024). Just n\u00fc\u00fcd m\u00e4rtsis ilmub Beriti teine luulekogu \u201eHele, tuisklev ja nimetu\u201d (Hunt).<\/p>\n

Berit on \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis kirjandust. Ta t\u00f6\u00f6tab Koosa k\u00fclaraamatukogus raamatukoguhoidjana. 2017. aasta kevadel p\u00e4lvis Berit Prima Vista deb\u00fc\u00fcdiauhinna \u201eEsimene samm\u201d 2016. aasta Loomingus ilmunud luuletuste eest. Esikkogu \u201eMeoma \u00fcmisevad tuuled\u201c valiti \u00fcheks Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdipreemia nominendiks. 2021. aastal p\u00e4lvis Berit Juhan Liivi luuleauhinna.<\/p>\n

\"Palkhoone

Berit koer Esko ja kass Tonduga saunah\u00fcti ees<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Palkhoone ees oleval j\u00e4ndrikul pingil istub heledate juustega pruunis jakis naine – Berit. Beriti s\u00fcles istub kass ja tema k\u00f5rval pingil seisab koer.<\/em><\/p>\n

ERMi p\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201d on nagu segamets, t\u00e4is teeotsi ja k\u00e4\u00e4nakuid ja ringe. Korraga k\u00f5ike kogeda ei suuda, k\u00fclastaja teeb oma valiku. Berit, millised on sinu ootused ja valikud? Kelle v\u00f5i millega sina tahad n\u00e4itusel kohtuda? Milline on hea ja m\u00f5juv n\u00e4itus?<\/strong><\/p>\n

Lihtsa asja v\u00f5ib valada geniaalsesse vormi. Igap\u00e4evast ja harjumuslikku saab n\u00e4idata l\u00e4bi p\u00f5neva prisma. Arvan, et ootangi midagi t\u00e4itsa tavalist ja \u00fcdini inimlikku, mis on aga t\u00e4nu n\u00e4itusele saanud huvitava v\u00e4ljundi. Hea n\u00e4itus \u00e4ratab vaatajas-kogejas midagi, mis on ehk kuskile sisemusse uinuma j\u00e4\u00e4nud; mis on inimese m\u00e4lus ja meeltes olemas, kuid vajab \u00e4ratust.<\/p>\n

Kirjutasid mitu aastat tagasi ERMi p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201d arvustuse, kus sa \u00fctled, et argip\u00e4eva juurde k\u00e4ivad v\u00e4ikesed l\u00f5bustused ja traditsioonid, sest seegi on inimesele loomuomane. Millised on sinu argip\u00e4eva meelelahutused ja rituaalid?<\/strong><\/p>\n

Ma vist elan j\u00e4tkuvalt oma elukest nii, et suudan ikka elevust tunda. Kui astun n\u00e4iteks varakevadisel \u00f5htul \u00fcle uksel\u00e4ve \u00f5ue, j\u00e4\u00e4n vaatama \u00f5hetavat loojangutaevast ja m\u00e4rkan seal esimest t\u00e4hekildu \u2013 ikka t\u00f5usevad kuklasuled surinal p\u00fcsti ja midagi sisemuses n\u00f5ksatab nagu \u00f5iges suunas. Kui k\u00f5rv tabab sinna juurde veel kauge kakuh\u00fc\u00fcu, maa l\u00f5hnab v\u00e4rskelt ja \u00fcle metsa puhub v\u00e4ike kevadiselt soe tuulejupike vastu p\u00f5ski, siis olengi hoobilt \u00e4ratehtud.<\/p>\n

Ehk v\u00f5ib seda samuti nimetada meelelahutuseks? Sellistel hetkedel mu meel t\u00f5esti laheneb, lahustub k\u00f5ige \u00fcmbritsevaga \u00fcheks. Ja see on hea tunne, olen siis p\u00e4ris mina ise. Eks ole ju seegi rituaal, mida n\u00fc\u00fcdseks oskan ka ise esile manada \u2013 tean ju neid hetki, eeldusi ja p\u00e4\u00e4stikuid, mis selliseid momente taasloovad. Ning k\u00fcllap ma intuitiivselt ikka otsin neid, sest kes siis ei tahaks leida seda, mis loob hea tunde. Proovid ju ikka naasta selle juurde, mis kutsub ja meelitab, rahustab ja r\u00f5\u00f5mustab.<\/p>\n

Kui ma n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen, siis sellist, \u00fctleme siis argip\u00e4eva peidetud hinge rituaalset meelelahutust leidubki minu jaoks kahesuguses olemisseisundis. Esiteks neis hetkedes, millest juba juttu tegin, kus on midagi v\u00e4ga puhast, v\u00e4ga selget ja loomulikku, looduslikku, ja mille keskmesse ma satun p\u00e4ris omap\u00e4i olema. Hetked iseendale, milles ma saan nagu v\u00e4ike ussike keerelda rahulikult omaenese telje \u00fcmber. Toon \u00f5htul viimase \u00e4rkvelolijana kuurist puid tuppa \u2013 nii lihtne ja argine toimetus, eks \u2013, aga sellel teekonnal kuurini ja p\u00e4rast tuppa tagasi v\u00f5ib juhtuda m\u00f5ndagi. Meeled on avatud, kuulen, n\u00e4en ja haistan erakordselt vahedalt, taban loodush\u00e4\u00e4li, m\u00e4rkan tikutajat lendamas, k\u00f5rv nopib tiigi\u00e4\u00e4rse konnakrooksatuse, kuskilt m\u00e4\u00e4ramatust kaugusest j\u00f5uab s\u00f5\u00f5rmeisse l\u00f5kkel\u00f5hn. Siis tardun paigale, lasen neil tundmustel m\u00f6\u00f6da keha laiali kanduda, need haaravad mu, s\u00fctitavad ja s\u00fcnnitavad midagi.<\/p>\n

Ja teiseks j\u00f5udu andvaks ning r\u00f5\u00f5mu toovaks argirituaaliks ja vaimu-meele turgutuseks on minu jaoks see, kui m\u00fcttan lastega ringi. Siis on avatud teistsugune taju, meeled on ergud teistmoodi. Ma k\u00fcll vastutan, j\u00e4lgin, \u00f5petan ja aitan (kellel murdus tokk, kes kaotas v\u00e4\u00e4rtusliku kivi, kes kiskus teisega t\u00fclli, jalad v\u00e4sisid v\u00f5i tekkis joogijanu, koduigatsus ja k\u00fcmme muud asja), kuid samas vaatan elu ja ilma ka just laste silmade kaudu ja olen isegi taas natuke laps. (Teatav lapsemeelsus on mulle vististi loomuomane, ehk on seet\u00f5ttu need minu argimeelelahutused ka just sellised, nagu nad on). Nii v\u00f5in end koos lastega \u00fcheskoos tundideks sauna ja sauna eesruumi unustada. Lobisema maast ja ilmast, laule jorutama, lollitama, kraaklema. V\u00f5i uitame m\u00f6\u00f6da k\u00fclateid, jala ja jalgratastel, koer karjusena seltsiks, k\u00e4ratsedes nagu hakiparv ja siis j\u00e4lle m\u00f5tlikult vaikides, iga\u00fcks mingi oma m\u00f5ttekese kallal pusides. Seda enamasti \u00f5htuti, sest olen ise h\u00e4marikuarmastajast \u00f6\u00f6kull ning tundub, et lapsedki on samasugused. Suvel k\u00e4ime peaaegu igal \u00f5htul naaberk\u00fclas Metsakivi j\u00e4rves ujumas, just need \u00f5htused k\u00e4igud on erilised, rituaalsed, alates kodus pesun\u00f6\u00f6rilt ujumisriiete ja k\u00e4ter\u00e4ttide kaasa pakkimisega, siis s\u00f5it l\u00e4bi k\u00fcla ja p\u00f5ldude ning metsa vahelt. Ees ootab m\u00f5nusalt t\u00fchi ja rahulik rand (enamasti, vahel on ka paar teist toredat \u00f6\u00f6kull-ujujat), suvesoe metsaj\u00e4rve pruunikas puhas vesi, t\u00f5usev udu, s\u00e4\u00e4sepinin, sulpsatustega vette s\u00f6\u00f6stmine, traditsiooniline \u201eoleme natuke veel!\u201d ja l\u00f5puks kojus\u00f5it loojuva p\u00e4ikese kumas (vahel on kuugi juba taevasse t\u00f5usnud). Laup\u00e4eviti l\u00e4hme ujumast tulles kodus otse sauna. P\u00e4rast tuppa minnes on n\u00f5iduslik rammestus peal, vajume k\u00f5ik robinal voodisse. Armastan neid suve\u00f5htuid.<\/p>\n

Samuti kondame palju seenemetsas, varakevadest hiliss\u00fcgiseni. Meil on oma kohad, millele on ajapikku tekkinud h\u00fc\u00fcdnimed. Peame metsas s\u00f6\u00f6gipause \u2013 see on m\u00f5nus, on hubane. J\u00e4llegi \u00fcks selline kodune tava, milleta olla oleks raske. Ja kui meie h\u00fctist \u00fcksk\u00f5ik millisel aastaajal \u00f5htutunnil m\u00f6\u00f6duda, siis v\u00f5ib teeline olla tunnistajaks \u00fchele rituaalile, mida ma olen aastaid koos oma plikatirtsudega harrastanud. Ei ole sellele tegelikult sedasi m\u00f5elnudki, kuidagi kogemata ja loomulikult on see v\u00e4lja kujunenud, kuid n\u00fc\u00fcdseks on sellest t\u00f5esti saanud \u00fcks isemoodi rituaal. Me kustutame v\u00e4ikses k\u00f6\u00f6gis tuled \u00e4ra, paneme muusika m\u00e4ngima (on svingi, bluusi, rokki ja a poppi) ning tantsime lihtsalt ennastunustavalt. Kargleme, h\u00fcpleme ilma midagi m\u00f5tlemata. See on l\u00f5bus ja annab alati uue hingamise. Lihtsalt on vaja end vahel k\u00f5igest lahti raputada. Ja n\u00e4ed, seda vajavad nii suured kui v\u00e4ikesed. Elu ja maailm kisuvad kohati \u00e4ra nii hulluks, et selline tantsimine pimedas k\u00f6\u00f6gis ongi ehk k\u00f5ige m\u00f5istlikum, mida teha annab. Pidu pimedas k\u00f6\u00f6gis, see on t\u00f5esti selline v\u00e4ike aga sisult me enese jaoks v\u00e4gagi suur ja m\u00f5juv rituaal, jah. Need lihtsad tegevused, n\u00f6 tasuta meelelahutus, on jah see, millest oma j\u00f5u ja hea tuju ammutan.<\/p>\n

\"Maha

Naistekari oma uitamisel k\u00fclamaastikul, taustal Vana Maja nurk<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Maja nurgal kasvava valge kibuvitsap\u00f5\u00f5sa ees seisab punases kleidis Berit oma kolme t\u00fctre ja koeraga.<\/em><\/p>\n

Samas arvustuses k\u00e4id sa v\u00e4lja huvitava m\u00f5tte, et kui n\u00e4itusel n\u00e4idatakse inimesele teist inimest argisitutasioonis, siis \u00e4ratundmist jagub. M\u00f5tted, mida \u00fcht v\u00f5i teist toimetust tehes m\u00f5eldakse, on tuttavad. Tekib omamoodi \u00fchine m\u00f5ttev\u00e4li. Miks selline \u00e4ratundmine inimese jaoks vajalik on?<\/strong><\/p>\n

\u00c4ratundmishetk on alati r\u00f5\u00f5mustav. Rahustav. See seob, tekitab turvalise kuuluvustunde. See \u00fchine m\u00f5ttev\u00e4li paneb \u00f5hu kuidagi maagiliselt v\u00f5nkuma, selles v\u00e4ljas tunneme teineteist t\u00f5eliselt \u00e4ra. Siit tekivad ka ajastu\u00fclesed sillad, sest ajad k\u00fcll muutuvad ja eluolu v\u00f5ib ka muutuda, kuid inimene j\u00e4\u00e4b sisemuselt ikka samaks oma soovide, m\u00f5tete ja lootustega, argir\u00f5\u00f5mude ja -muredega. Teatud jooned meis on ikka samad mis sada, kakssada ja tuhat aastat tagasi. Mingites v\u00e4ikestes tegevustes v\u00f5ime iseendas \u00e4ra tunda oma esivanemad. Need v\u00f5ivad olla tillukesed, oma tavap\u00e4rasuses isegi m\u00e4rkamatud asjad. Kuidas paksu lumega talvel enne tuppa astumist ukse ees jalgu vastu maad trambime. Kuidas udust aknaklaasi n\u00e4hes tekib soov sinna midagi n\u00e4puga kritseldada \u2013 \u00fcldiselt s\u00fcdant v\u00f5i naerun\u00e4gu. Kuidas \u00f5uele uppi j\u00e4\u00e4nud reha teistpidi p\u00f6\u00f6rame, sest p\u00fcstised rehapiid ajavad ilma vihmale (seda lihtsalt oleme uskunud nii kaua, kui end m\u00e4letame. Ja uskusid ka inimesed ammu enne meid). Kuidas reageerime mingitele asjadele samamoodi; kuidas ikka on tunne, et h\u00e4id \u00fcllatusi (ma m\u00f5tlen t\u00f5esti h\u00e4id!) on elus liiga v\u00e4he, samas kui ehmatavaid pauke saab inimene eba\u00f5iglaselt tihti tunda. See on k\u00f5igiga nii, oleme neis tunnetes sarnased. Selliseid \u00e4ratundmishetki on vaja, et tunda end veidigi v\u00e4hem \u00fcksildasena. Inimene\u00a0 on oma tuumalt ju tegelikult v\u00e4gagi \u00fcksik ja \u00fcksildane olend. Siia ellu tulek ja siit minek toimub \u00fcksinda, need v\u00f5itlemised teeb iga\u00fcks l\u00e4bi vaid p\u00e4ris ise, keegi teine ei saa neid meie eest \u00e4ra teha. Ja k\u00f5ik tunded, k\u00f5ik l\u00e4bielamised peame me l\u00e4bi tunnetama \u00fcksinda, vaid sa ise. \u00dcksk\u00f5ik siis, kui tihedalt keegi sulle toeks proovib olla, f\u00fc\u00fcsiliselt kasv\u00f5i v\u00e4ga ligi, sind k\u00f5vasti hoides, kuid ikkagi, nende tunnete s\u00fcdamikus oleme me iga\u00fcks \u00fcksinda. V\u00f5ibolla ka see iga\u00fche \u00fcksindus on paradoksaalselt see, mis meid mingil tasandil siiski liidab, inimlik \u00fcksindus on see \u00fchine nimetaja, milles v\u00f5ime \u00fcksteisega p\u00e4riselt kokku saada. \u00dcksindus, sellest tulenev nukrus, inimesele omane \u00fcrgkurbus on samuti mingi situatsioon, milles me paratamatult oleme. Ja seegi teadmine lohutab \u2013 justkui selles s\u00fcva\u00fcksinduses tabame \u00e4ra, et selles oleme me k\u00f5ik \u00fchiselt \u00fcksi. See on inimesele nii omane, nii inimlik, et muutub teisalt juba jumalikuks. N\u00e4itus, mis n\u00e4itaks vaatajale tema inimlikku kurbust, selle algosakesi ja tuuma \u2013 see juba oleks midagi. Geniaalne ja tabav, nagu v\u00f5ib olla m\u00f5ni luuletus.<\/p>\n

Pika koridori l\u00e4vel<\/p>\n

loojanguvarjude vahel<\/p>\n

sain aru,<\/p>\n

et p\u00f5line kurbus<\/p>\n

ei kuulu ainult mulle.<\/p>\n

Seda kiiskavmusta kuuli<\/p>\n

on arutud p\u00f5lvkonnad<\/p>\n

sydames veeratanud.<\/p>\n

\u00c4ra kulunud siiski ta pole,<\/p>\n

ajast ei p\u00e4rine,<\/p>\n

ju on Jumala loodud.<\/p>\n

Lauri Sommer<\/p>\n

Kuidas sinust kirjanik sai?<\/strong><\/p>\n

Sellele k\u00fcsimusele saaks vastata lihtsalt ja l\u00fchidalt, aga saab ka pikemalt. Valin selle teise variandi, ehk on sedasi lugejal huvitavam. Vastuse l\u00f5puks j\u00f5uan t\u00f5demuseni, et\u2026 ah, seda \u00fctlen allpool!<\/p>\n

Mulle on p\u00e4ris v\u00e4iksest peale meeldinud raamatud, muinaslood, lugeda ja kuulata kellegi ettelugemist ning lubada ka enda m\u00f5te r\u00e4ndama neile maastikele, kus s\u00fcnnivad lood, kus elab fantaasia. Ema luges meile v\u00e4ga palju ette, \u00f5htujuttu ja keskp\u00e4evajuttu ja isegi hommikuti, kui oli aega ega pidanud kuskile kiirustama, vedelesime voodis ja kuulasime lugusid. Ema oli meie, lastega kodune, \u00f5nneks oli selline v\u00f5imalus (tubli isa!) ja olime \u00f5e ja vendadega t\u00f5esti n-\u00f6 h\u00e4sti tegeletud lapsed. Hakkasin varakult lugema \u2013 m\u00e4letan t\u00e4pselt seda hetke, kui sain esimest korda p\u00e4ris ise aru, kuidas t\u00e4htedest moodustuvad s\u00f5nad; kuidas hakkasin m\u00f5istma t\u00e4heparvede t\u00e4hendust ja lugu seal taga. Olin siis umbes kolm ja pool aastat vana. Vanema \u00f5e ja venna k\u00f5rvalt \u00f5ppides tuli lugemisoskus kuidagi loomulikult, sest m\u00e4ngisime palju kooli, mul oli oma v\u00e4ike p\u00e4evik ja ainevihikud. Oli \u00fcks vana aabits, mille esimesel lehel salmike: \u201eKui l\u00e4hed kooli, saad kaasa laeka, mis on nii p\u00f5nev meistriteos, et tema sisse mahub maailm, kuid ise on ta sinu peos!\u201d (tsiteerin m\u00e4lu j\u00e4rgi). See salm oli mulle koolim\u00e4ngudest p\u00e4he kulunud ja korraga lugesin ma seda raamatust ise, sain sellest aru, see t\u00e4hendaski raamatut ja raamatu imev\u00e4ge! K\u00f5rvus l\u00f5i m\u00fchisema ja midagi sisemuses kaardus metsikult avaraks. Ma m\u00e4letan seda hetke siiamaani.<\/p>\n

Sealt edasi hakkasin raamatuid lugema. Ja millalgi natuke hiljem ka ise jutukesi kirjutama. M\u00f5ned neist peaksid vanematekodus alles olema, kuigi ega ma otsinud pole. Tean, et ema j\u00e4ttis need alles nagu ka koolit\u00f6id, kus olin midagi kokku luuletanud. Isa just hiljuti leidis \u00fche paksu vana klade, mille algusesse olen kirjutanud muinasloo, olin siis vast neljandas klassis. Ise ma seda ei m\u00e4letanud ja n\u00fc\u00fcd oli endal k\u00fcll tore lugeda, ajas naerma ja nutma \u00fchteaegu. See oli nagu vahetu kontakt ja taaskohtumine iseenda teadvusega lapsep\u00f5lvest. Kirjandustund oli algusest peale koolis mu lemmik, k\u00e4isin Tartu Forseliuse g\u00fcmnaasiumi kirjandusklassis. P\u00f5hikoolis ja g\u00fcmnaasiumis oli mul ka see \u00f5nn, et mul olid suurep\u00e4rased kirjandus\u00f5petajad, kes omakorda \u00f5hutasid seda kirjandus- ja kirjutamislembust nii, et teismeeas ei triivinud ma neist teemadest eemale. Mingit metsikut sahtlip\u00f5hja kirjutamist k\u00fcll ses m\u00f5ttes ei olnud, et oleksin siis n\u00e4iteks tohutult luuletusi treinud. Natuke ikka katsetasin, aga pigem lustisin koolit\u00f6id tehes, kirjandeid mulle meeldis kirjutada, need olid mul alati k\u00fcll pigem esseistlikud, kui viljelesid mingit s\u00fcvaarutlust. Mulle meeldis jutustada, pajatada, v\u00e4lja m\u00f5elda, piire kombata. Enim meeldisidki igasugu loomet\u00f6\u00f6d ja vimkaga kirjutamis\u00fclesanded, mida \u00f5petaja Helja Kirber meile andis. N\u00e4iteks kirjutada midagi nii, et m\u00f5tled end autorina kelleksi teiseks. Need \u00fclesanded oli l\u00f5busad ja arendavad, see oli heaks trenniks, n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen veel suurema t\u00e4nutundega, et see oli loovkirjutamine k\u00f5ige m\u00f5nusamas m\u00f5ttes!<\/p>\n

Ja p\u00e4rast kooli tuli \u00fcsna loomuliku j\u00e4tkuna Tartu \u00dclikool, ikka eesti keel, kirjandus ja teatriteadus, kus ma suutsin k\u00fcll bakalaureuseastmes molutada k\u00fcll ilmatuma kaua, sest muu elu oli samuti kirju ja ahvatlev. \u00d5ige \u00fclikoolitunde sain sisse hoopis magistrantuuris maailmakirjanduse \u00f5pingutes, kahe aastaga suutsin seal v\u00e4ga intensiivselt \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6d teha, nautisin kammerlikumat loengute seltskonda ja imelisi ainekursusi suurep\u00e4raste \u00f5ppej\u00f5ududega eesotsas. Siis tuli juba muu elu vahele, liikusin elukaaslasega p\u00fcsivalt linnast \u00e4ra maale, tema vanavanemate kodumaile vana h\u00fctti k\u00f5pitsema ja sellest pesa looma. Algas justkui uus ajastu ja omaenese v\u00e4ikese maailma loomine. Sealt perioodist on p\u00e4rit ka mu esimese luulekogu materjal \u2013 maale j\u00f5udes l\u00e4ks kirjutamissoon (ja soov, tung) vulinal lahti, inspiratsioon l\u00f5i m\u00fchinal p\u00e4he, k\u00fclamaastik ja loodus hakkasid minuga k\u00f5nelema, siinsed inimesed ja vanad lood panid k\u00f5rvu kikitama ja kujutlusv\u00f5ime t\u00f5usis lendu. Kirjutasin need puhta tunde ajel s\u00fcndinud luuletused \u00fcles, teisiti lihtsalt ei saanud ega osanud olla. Ainest j\u00e4tkus, muusa oli lahke ja lood ilmusid p\u00e4he, sealt edasi paberile. Maal sain t\u00f6\u00f6d \u00fcsna kodu l\u00e4hedal Liivi muuseumis, sealsed maastikud ja kunagi seal konnanud kirjanikust j\u00e4\u00e4nud tajutav h\u00f5llandus m\u00f5jusid samuti loominguliselt.<\/p>\n

2015.aasta kevadel sattusin \u00f5nneliku juhuse kaudu fotograafina kaasa Prima Vista kirjanike seltskonna rabaretkele, mis liigutas minus midagi paika. Sain uusi toredaid tutvusi ja, mis peamine, mulle anti v\u00f5imalus sellest retkest ise kirjat\u00fckk luua. Saan aru, et see retk Palup\u00f5hja rappa oli minu jaoks m\u00e4rgiline, n\u00e4gin seal rabade vahel loodusmajas \u00f6\u00f6bides \u00fchte kummaliselt ilusat und ja p\u00e4rast seda hakkasid asjad jooksma kindla rahuga selles suunas, et kirjutamine sai aina teadlikumalt tegevuseks. Kui s\u00fcndis mu esimene laps ja sain t\u00f6\u00f6lt pikemaks ajaks koju j\u00e4\u00e4da, andis see omakorda vabama hingamise ja hoopis teistsuguse kulgemise, mis mulle v\u00e4ga sobis ja sobib siiamaani: askeldada kodus, tegeleda lastega ja ajada rahus selliseid koduseid asjakesi ning siis enamasti \u00f5htutundidel kirjat\u00f6\u00f6le keskenduda. See armuaeg, m\u00f5tlen lapsega kodus olemine, muidugi igavesti ei kesta, t\u00f6\u00f6le naastes tuleb taas paratamatult rutt ja igap\u00e4evane stressinoot sisse. Aeglased pikad hommikud, p\u00e4evased vabad kulgemised iseenda ja laste tempos vajuvad tahaplaanile, loomingukanal l\u00e4heb paratamatult veidi kinni, sest vaimul on siis v\u00e4hem v\u00f5imalust vabalt uidata. Siis tuleb ise osata teadlikult kirjutamise jaoks aega v\u00f5tta, pikkida oma p\u00e4eva hinget\u00f5mbehetki, vabu p\u00e4evi hinnata ja neisse mahutada igikestva askeldamise k\u00f5rvale just nimelt ka molutamist, et muusal oleks v\u00f5imalus ligi astuda.<\/p>\n

\u00d5nneks on mu praegune t\u00f6\u00f6koht, maaraamatukogu, kirjanikuks, lapsevanemaks ja \u00fcldse selliseks loominguliseks olemiseks s\u00f5bralik ja soosiv paik. Selles ametis saab neid enda ise\u00e4rasusi \u00e4ra kasutada, \u00fcks toetab teist. Aga jah, just esimese lapsega kodus olemise ajal saatsin esmakordselt oma kirjat\u00fckid Loomingule paari hea julgustaja toel ja innustusel. Sealt edasi l\u00e4ks ratas veerema\u2026 Esimene luuleraamat sai kokku sedasi, et korjasin oma tekstid kokku, panin j\u00e4rjekorda, arutasime toimetaja Doris Karevaga l\u00e4bi ja see raamat s\u00fcndis kuidagi v\u00e4ga loomulikult, leebelt. Teise lapsega kodus olemise ajal tuli Liivi preemia ja hakkasid kogunema luuletused j\u00e4rgmise raamatu jaoks. N\u00fc\u00fcd kolmanda lapse, pesamunaga kodus olles j\u00f5udis see raamat valmimiseni. Seega oma muster on siin t\u00e4iesti olemas: kodus olles, argir\u00fctmis tiksudes taban end ka rohkem kirjutamast. Olen siis rohkem sellel lainel, oma \u00f5igel lainel. Kirjat\u00f6\u00f6 jaoks aja n\u00e4pistamine on muidugi tihti omaette kunst (muide, ma olen kirjutanud luuletust n\u00e4iteks supi keetmise ajal, reaalselt kulp \u00fches ja pastakas teises k\u00e4es), aga hilis\u00f5htud ja \u00f6\u00f6dki tulevad siin vajadusel s\u00f5bralikult appi, kui vaid endal j\u00f5udu on. Aga proovida \u00e4ra elada \u00fcksnes kirjutamisest \u2013 selle jaoks mul hetkel t\u00e4nap\u00e4eva Eestis (hull)julgust pole. Muidugi \u2013 see oleks unistus.<\/p>\n

Pean ka t\u00e4nutundega \u00fctlema, et olen sel teel, kirjutamiseteel, puutunud kokku m\u00f5ne v\u00e4ga suurep\u00e4rase ja s\u00fctitava inimesega. Kes on julgustanud, aidanud, toetanud hea s\u00f5naga. Ilma nende kohtumisteta ei teagi, kuidas oleks l\u00e4inud. T\u00f5esti on vahel selline tunne, et keegi saadetakse su teele hea haldja v\u00f5i suunajana. Olen nendele inimestele s\u00fcdamest t\u00e4nulik!<\/p>\n

Kord kui emaga maast, ilmast ja elust k\u00f5nelesime, \u00fctles ta mulle: \u201eBerit, kirjutamine on sinu tee, j\u00e4\u00e4 sellele teele, \u00e4ra sellest p\u00f6\u00f6rdu, mis iganes k\u00e4\u00e4nakuid elu ette s\u00f6\u00f6dab!\u201d See salvestus kuskile mu meeltesse, kuid alles hiljem hakkasin selle \u00fctluse tuuma tajuma. Saan m\u00e4rtsis 40 ja n\u00fc\u00fcdseks v\u00f5in t\u00f5esti \u00f6elda, et nii tunnengi. Ilma kirjutamiseta ma ei saa, olen seda mingis vormis teinud terve oma teadliku elu. Kirjutamises peitub mu kese, t\u00e4nu sellele tegevusele p\u00fcsin oma telje juures, suudan naasta oma \u00f5igesse olemisse, kui ka jalgealune muutub ebakindlaks ja olemine rabedaks. N\u00fc\u00fcd ma nagu julgen seda ka tasasel h\u00e4\u00e4lel lausuda: olen v\u00e4ikestviisi kirjanik. Seda tajuda ja teada, et see on see, mida ma t\u00f5esti teha tahan ja armastan, on hea ja soe tunne. Kirjutades olen ma kodus, oma rahus.<\/p>\n

Ja see on t\u00f5demus, milleni ma lubasin selle vastuse alguses j\u00f5uda.<\/p>\n

Kelleks sa lapsena saada tahtsid?<\/strong><\/p>\n

R\u00e4ndv\u00f5luriks v\u00f5i karjuseks m\u00f5nest muinasjutust (r\u00e4nnata m\u00f6\u00f6da maid ja metsi oma v\u00e4ikse loomakarjaga, paunas piimapudel, sool, leib, vilepill ja soovikivike \u2013 ikka t\u00e4ielik unistuste amet tundus see). Lisaks kauboiks (k\u00e4isin ringi, puust tokk paela k\u00fcljes \u00fcmber v\u00f6\u00f6, nuga ema mulle anda ei tihanud, tsirkuse akrobaadiks (palusin vanematel otsida ometi m\u00f5ne tsirkusekooli, aga sellist paraku ei leidunud), kangelassportlaseks (kes jookseb k\u00f5igist k\u00f5ige kiiremini nagu muinasjuttudes). Varateismelisena sain teatristuudiosse sisse ja sealt edasi tuli h\u00e4sti p\u00f5nev teatrimaailm ning sellega koos muidugi meeletu soov saada n\u00e4itlejaks. Ei teagi, kuidas sellega oleks l\u00e4inud, sest lavaka katsetelt tulin ise poole pealt \u00e4ra \u2013 tundsin, et see siiski pole minu jaoks ja Tartus ootas juba muu: elu, armastus ja mis k\u00f5ik veel.<\/p>\n

Sinu luules on elamise julgust: Ela oma elu julge hooga, \/nagu kallaksid kuldkollast \u00f5unamahla suurest purgist v\u00e4iksesse topsi. Kas see julgus on sinus kogu aeg olemas olnud?<\/strong><\/p>\n

Need konkreetsed read \u00fchest minu luuletusest \u2013 seda \u00fctles h\u00e4\u00e4l unen\u00e4ost, soovides luule-minale seda julgust sisendada ja l\u00e4bi lausumise juurde manada, s\u00f5braliku hea vaimuna innustavalt \u00f5lale patsutades. Suurest purgist midagi v\u00e4iksesse anumasse valades ei saa arglikult tilgutada, siis l\u00e4heb k\u00f5ik m\u00f6\u00f6da ja untsu. Tuleb uljalt sihtides valada hooga \u00fcle purgisuu, et juga langeks kenasti tassi. Nii ongi.<\/p>\n

Aga ma tunnistan, et minul endal on hetki, mil elamise julgus on minust v\u00e4lja voolanud nagu m\u00f5raga klaaspurgist. Olgu p\u00f5hjuseks siis midagi v\u00e4list, suurest ilmast p\u00e4rit v\u00f5i midagi, mis v\u00f5rsub \u00e4revalt su enese siseilmast. Praeguses maailmas ja inimese elus \u00fcldse on paljut, mis teeb rabedaks, paneb oma v\u00e4ikse argimaailma rappuma, sest suur maailm, see rapub lausa kolinal. Lisaks omaenda hirmud, painajad. Meeled t\u00f6\u00f6tavad vahel nagu k\u00f5rvukr\u00e4tsu sulisk\u00f5rvad, mis \u00e4revust v\u00f5i ohtu tajudes p\u00fcsti t\u00f5usevad. Aga jah, ikka p\u00fc\u00fcan kirjutada helgest ja heledast, see hoiab pinnal, annab \u00f5hku ja tahan ka lihtsalt uskuda: mida h\u00fc\u00fcad, seda ka kutsud, meelitad ligi ja manad esile. Mu luulelugudeski j\u00e4\u00e4vad ikka k\u00f5lama \u00f5nnelikud l\u00f5pud, isegi kui loos on \u00e4revust, kurbust v\u00f5i valu. See on mul loomuses \u2013 vaadata ikka valguse poole. Ka siis, kui ise juhtun seisma pimeduse piiril.<\/p>\n

Oma uues luulekogus \u00fctlen \u00fches luuletuses, et \u201eaastaringide kasvamisega on julgest hoost saanud ettevaatlik samm\u201d. Nii ongi. Nooruses on seda uljust ja hoogu muidugi rohkem, hirme on v\u00e4hem. Mida vanemaks saad, seda ettevaatlikumaks muutud. Elamise julgust aga minetada ei tohi, see peab kuskil s\u00fcgaval sisimas ikka edasi tuksuma, isegi siis, kui sellest n\u00e4iliselt kohati eemale triivid. Mis aitab mul sellest julgusest kinni hoida, tuletab seda meelde, annab mulle m\u00e4rku, et see on osake mu p\u00e4ris minast \u2013 selleks ongi kirjutamine. Ja argip\u00e4eva imeline ilu, v\u00e4ikeste hetkede r\u00f5\u00f5mud, laste olemasolu, nende r\u00f5\u00f5m ja tublidus\u2026 nende p\u00e4rast elad elu ikka julge hooga, v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcad seda teha. Liimid m\u00f5raga purgi taas kokku ja l\u00e4hed edasi, vahel keksides, vahel longates, aga l\u00e4hed.<\/p>\n

\"Maastik

\u00d5ueavarus ja hommikuudu<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Maastik puude ja p\u00f5\u00f5sastega.<\/em><\/p>\n

Kas elamise julgus on ka see, kui tuled mugavast voodist v\u00e4lja ja l\u00e4hed \u00f6\u00f6sel ujuma ja teed uuesti jalad liivaseks; jooksed sooja vihmaga \u00f5ue, kuigi kleit saab m\u00e4rjaks; l\u00e4hed k\u00fcdeva ahju k\u00e4est tuisku vaatama, sest see on ilus? Kas n\u00f5ustud, et n\u00e4ilises argirutiinis saab kogu aeg oma mullist v\u00e4lja tulla. Selleks ei pea Mehhikosse s\u00f5itma v\u00f5i langevarjuh\u00fcpet tegema, et elu p\u00f5nev tunduks\u2026<\/strong><\/p>\n

Jah, just. Olen Fred J\u00fcssiga v\u00e4gagi n\u00f5us, et oma enese \u00f5uel veedetud v\u00e4iksest momendist v\u00f5id soovi korral ja \u00f5igeid vastuv\u00f5turetseptoreid kasutades leida v\u00e4ga palju, rohkem kui m\u00f5ni reisilt maakera teise nurka.<\/p>\n

Nimetame seda siis elamise julguseks v\u00f5i lihtsalt sooviks saada osa neist v\u00e4ikestest imedest me \u00fcmber, lapsemeelsest elevusest, mis inimeses s\u00fcgaval alati olemas on ja vaikselt pulbitseb. Mina elan nii, et luban sellel v\u00e4lja tulla, teisiti ei oskakski. Olengi keset \u00f6\u00f6d \u00e4ratanud lapsed \u00fclesse, pakkinud nad kiiresti autosse ning s\u00f5itnud k\u00fcla \u00e4\u00e4realadele, metsa vahele, et vaadata virmalisi. Meenub stseen Steven Spielbergi lapsep\u00f5lvest ainest saanud filmist \u201eThe Fabelmans\u201d, kus pereema ajab lapsed j\u00e4rsku autosse, et kihutada vaatama keeristormi, mis linnakesest m\u00f6\u00f6da marutab. Mees h\u00f5igub teda tagasi, v\u00e4ike laps s\u00fcles, aga naine ei p\u00f6\u00f6ra \u00fcmber. Vanemad lapsed, silmad elevusest suured, usaldavad ema ja l\u00e4hevad kaasa. Ta katsub p\u00e4\u00e4seda tormi s\u00fcdamele ligi, unustades k\u00f5ik muu, minetades hetkeks isegi ohu- ja hirmutunde. Ta tahab tormi n\u00e4ha, kogeda, olla korraks selle taltsutamatu stiihia sees. Lapsed kaasas, nii ta l\u00e4heb. See stseen oli mulle tuttavlik, tundsin seal iseennast \u00e4ra.<\/p>\n

Ma ei oskagi seda k\u00e4itumist kuidagi tituleerida v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsida, minu puhul see lihtsalt on nii, meie peres asjad k\u00e4ivad nii. Lapsed on seejuures t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsed kaaslased, tulevad ikka selliste s\u00f6\u00f6studega kaasa. Tajuvad seda sama p\u00f5nevust, mis minagi.<\/p>\n

Olen ka v\u00f5imeline t\u00fckk aega imetlema v\u00e4ikse vaigupisara p\u00f5lemist kuusehalul. V\u00f5i j\u00e4lgima mesilaste tegutsemist taru lennulaual. Olen vilistanud peoleoga v\u00f5idu, aeg muudkui kulus, laps magas vankris, unustasin end \u00e4ra ja muutusin ise ka peoleoks. Huiganud kakkudega dialoogi, \u00f5petasin ka t\u00fctred v\u00e4lja, oskavad kakuh\u00fc\u00fcdu juba p\u00e4ris h\u00e4sti matkida. Sellised hetked on need, mis j\u00e4\u00e4vad kuskile sisimasse igaveseks alles. Kallid, olulised, puudutavad ja heas m\u00f5ttes raputavad hetked.<\/p>\n

Kas lapsena tajusid argip\u00e4eva teisiti? Kas aja kulgemisel, rutiinil ja kohustustel oli teine t\u00e4hendus?<\/strong><\/p>\n

Oli ikka teistmoodi. Oli rahulikum, muretum, aeg sahises oma vaikses kulgemises, mitte ei vuhisenud nii, et k\u00f5rvus v\u00f5tab kohati undama. Miks? Sest polnud suurte inimeste muresid ja t\u00e4iskasvanueluga kaasnevat pidevat ruttu, kui miski v\u00f5i keegi ajab sind pidevalt taga! Lapsena, lapsep\u00f5lves on inimene \u00f5nnelikum, olgu mis siis on. Mingisugused mured muidugi ikka on, isegi, kui elu ja olu on \u00fcldjoontes h\u00e4sti. Aga pole selliseid hirme, mille m\u00f5\u00f5tmeid sa lapsena lihtsalt ei oska veel teada ja tajuda. See \u201eoskus\u201c, need teadmised tulevad hiljem, suuremaks saades, kui oled saanud s\u00e4hvakaid siit ja sealt. Kui hoomad maailma paremini. Lapsena elasin perega Karlova rohelises puumajaderajooni vabas metsikus maailmas, see polnudki nagu p\u00e4ris linnaelu, meie hoov sarnanes m\u00f5nele maamaja\u00f5uele, d\u017eunglile. Ja meil oli \u00f5nneks ka maakohti, kus k\u00fclas k\u00e4ia ning suviti olla. Loodus ja maa-armastus ongi mul vast sealt p\u00e4rit. Ja m\u00f5tlen, et ka maal k\u00e4ib aeg natuke teises r\u00fctmis, kindlasti teistmoodi kui linnas. Alateadlikult ma seda ehk otsima olen tulnudki, seda rahulikumat aja ja olemisekulgu, mida m\u00e4letan lapsep\u00f5lvest.<\/p>\n

Ahjude k\u00fctmine, puude riita ladumine, vaiba kloppimine, p\u00f5randapesu, lillepeenarde kastmine, laste magama panek, s\u00f5starde korjamine, triikimine, seente kupatamine \u2013 kas see l\u00f5putu t\u00f6\u00f6de ja tegemiste ring annab turvatunde?<\/strong><\/p>\n

Jah, v\u00e4hemalt mulle annab. Selles peitub teatud seadusp\u00e4ra, mida ma ise valitseda ja suunata saan. Suuremat osa asju me elus ise hallata ei saa, need lihtsalt juhtuvad, olenemata meie soovidest ja pingutustest. Aga need argised askeldused on \u00fchtlasi rituaalsed ja teraapilised tegevused, mille k\u00e4igus loon korda enda \u00fcmber, s\u00e4tin asju oma v\u00e4ikses koduilmas ning seel\u00e4bi loon mingit seadusp\u00e4ra ka enese sees. See toob rahu, selgust ja m\u00f5tete avarust. Kui olen \u00e4rritunud, kurb v\u00f5i segaduses, hakkan n\u00e4iteks koristama. P\u00e4rast, kui elamine on s\u00e4etud ja toad tuulutatud, on enesel ka parem, selgem, klaarim olla. V\u00e4line maailm k\u00e4ib sisemisega s\u00fcnkroonis. Ja seda teatavat kindlus- ja selgustunnet inimene ikka vajab.<\/p>\n

\"Suvises

Voodipesud n\u00f6\u00f6ril<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Suvises aias ripub n\u00f6\u00f6ril kirju voodipesu.<\/em><\/p>\n

Sinu luuletustes on palju meeltega, n\u00e4gemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompamisega tajutavat. Kas see on teadlikult nii komponeeritud, et vahendada \u00fcmbritsevat? Millist meelt enda puhul k\u00f5ige tugevamaks pead?<\/strong><\/p>\n

Ma tajungi k\u00f5ike v\u00e4ga ergult, vahetult, teravalt v\u00e4iksest peale. Ja eks see j\u00f5uab vahendatud kujul ka mu luuletustesse, see juhtub loomulikult, kogemata. Lugejad on ka \u00f6elnud, et mu tekste lugedes jookseb k\u00f5ik sealne silme ees, k\u00f5rvus ja ninas, nagu oleks ise selles hetkes kohal. See teeb mulle kui autorile muidugi r\u00f5\u00f5mu, kui kirjutatu (ja l\u00e4bielatu) sedasi ehedalt vastuv\u00f5tjani j\u00f5uab. Mu enese meeled on komponeeritud nii, et need on pidevalt avatud ja valmis muudkui vastu v\u00f5tma. See on \u00f5nnistus ja \u00f5nnetus \u00fchteaegu. Elu ilusat poolt sedasi tajuda on muidugi \u00f5nn, viimse piisani iman k\u00f5iki v\u00e4ikseidki heledaid kogemusi endasse. V\u00f5i lasen end minema kanda m\u00f5nest raamatust, filmist, teises linnas vilksamisi silmatud majast ja seal elavate inimeste elust (s\u00f5idan akendest m\u00f6\u00f6da, n\u00e4en midagi, kujutlusv\u00f5ime ja meeled hakkavad t\u00f6\u00f6le, l\u00e4hen sellesse k\u00f5igesse nii sisse, et p\u00e4rast on raske v\u00e4lja tulla). Aga paraku pahisevad ka elu tumedamad v\u00e4rvid sedasi minusse, \u00e4rev, valuline, \u00e4hvardav, \u00f5udne. Ja kuna seis maailmas on juba t\u00fckimat aega pehmelt \u00f6eldes pinev, siis on ka enda tundlad pinevalt \u00f5ieli. Sellele k\u00f5igele vastukaaluks, et hoida end pinnal, proovida p\u00fcsida ikka nende helgemate tajude juures tulebki siis lihtsalt teadlikult v\u00f5idelda, tegeledes sellega, mis annab meeltele positiivset toitu. Astun \u00fcle ukse \u00f5ue, t\u00f5mban s\u00f5\u00f5rmed v\u00e4rsket \u00f5hku t\u00e4is, vaatlen loodust, kuulatan selle h\u00e4\u00e4li, silitan k\u00e4ega \u00fcle krobelise kuuset\u00fcve – see ravib, see aitab, see annab meelele ja meeltele rahu, vaigistab \u00e4reva m\u00fcra.<\/p>\n

K\u00f5ik meeled on muidugi olulised. Aga l\u00f5hnatajus on midagi m\u00fcstilist, see paneb r\u00e4ndama ajas ja liigutab hinge nii, nagu teised meeled ei suuda. L\u00f5hnad on n\u00e4htamatud, helitud ja k\u00e4ega katsutamatud, ent ometi peituvad neis v\u00e4rvid, tunded, helid, m\u00e4lestused, isegi puudutused. Mingit tuttavat l\u00f5hna tabades v\u00f5id liikuda ajas tagasi, tunda midagi ammust uuesti nii, et ulg tuleb peale ja hing hakkab liigutusest v\u00e4risema. Vot see on superv\u00f5ime, supertaju, see l\u00f5hnameel!<\/p>\n

Mind on kummitanud v\u00e4rss \u00fchest sinu luuletusest, kuidas Saare Salme paneb konnale piima. Mis v\u00e4rk sellega on?<\/strong><\/p>\n

Saare Salme (neiup\u00f5lvenimega Olesk) elas kunagi Meomal Vanas Majas. See on p\u00f5neva ajalooga suur talumaja, mida oma luulelugudes mitmel korral mainin ja mis p\u00e4riselt eksisteerib. Praegu seal p\u00fcsiv inimasustus k\u00fcll puudub, maja on ajahambast puretud ja vajaks kordategemiseks \u00fc\u00fcratut eelarvet. Kunagi oli see suurim ja j\u00f5ukaim talu \u00fcmbruskonnas. Paul Saar tuli ja v\u00f5ttis Salme Oleski naiseks, siit siis see Saare Salme nimi. Ja \u00fcks esimesi jutte, mida Vana Maja kunagiste asukate kohta siia tulles kuulsin, oli lugu Salmest ja konnast. See konnalugu meeldis mulle tohutult ja pani ajuk\u00e4\u00e4rudes kujutluspildid elavalt jooksma.<\/p>\n

Majatrepi all oli elanud suur padakonn, kes \u00f5htuti sealt ikka v\u00e4lja ukerdas. Ja Salme pani talle alustassile piima, konn oli seda siis limpsinud (toona ei juhtunud sellel konnal lehmapiima tarbimisest midagi). K\u00fcll see v\u00f5is ilus ja m\u00fcstiline vaatepilt olla: sume varasuvine \u00f5htupoolik, talu eeskojast astub v\u00e4lja heledas pikas kleidis naine, kann piimaga k\u00e4es. Sammub paariastmelisest kivitrepist alla, k\u00fckitab madalale ja kallab v\u00e4iksele lopergusele alustassile piima. Ehk tegi ta isegi kutsuvat h\u00e4\u00e4lt, nagu tehakse lindudele terakesi puistates: krook, krook, konnu! Ning naadid ja teelehed kivitrepi \u00e4\u00e4res hakkasid tasakesi liikuma, nende vahelt astus neljal k\u00e4pal kuninglikult taarudes v\u00e4lja hiiglaslik pruun k\u00e4rnkonn muglulise naha ja suurte tarkade punnsilmadega. Kooberdas usaldavalt alustassini ja asus sealt piima l\u00fcrpima (siinkohal teeb mu kujutlusv\u00f5ime sisse v\u00e4ikse virvenduse, sest ma ei oska t\u00e4pselt arvata, kuidas see kausist joomine tema puhul v\u00e4lja v\u00f5iks n\u00e4ha). Salme j\u00e4lgis kogu toimingut vaikse t\u00e4nutundega, silmad hellalt suurel konnal. Imeline! Ait\u00e4h selle k\u00fcsimuse eest, mulle sai just selgeks, et sellest tuleb veel \u00fcks lugu kirjutada.<\/p>\n

Jah, Saare Salme oli \u00fcks isemoodi kuju. Lapsi Salmel ja Paulil polnud, kuid k\u00fclalastega suhtles Salme kenasti ja s\u00f5bralikult, hoidis neid. Voolis kraavipervelt leitud punasest savist v\u00e4ikseid loomakujukesi ja pani need puuriidale puuhalgude vahele t\u00fchimikesse, et m\u00f6\u00f6da k\u00fclateed koolist koju tulevatel v\u00f5i karja minevatel lastel oleks midagi toredat leida. Tahtis lapsi \u00fcllatada, neile r\u00f5\u00f5mu teha! Isetult, s\u00fcdamest. Vahel siin Vana Maja \u00fcmbruses uidates on mul tunne, et keegi j\u00e4lgib mind, tasaselt nagu k\u00f5rge muru sees k\u00fckitav konn. Vahel n\u00e4ib, et Vana Maja aknal seisab keegi pikka kasvu ja heledates riietes. Ja k\u00f5igi k\u00e4rnkonnade vastu tunnen ma austust. Kevadel korjan koos lastega neid teedelt kokku ja viime nad siis enda tiigi \u00e4\u00e4rde. Siinsed k\u00e4rnkonnad on Saare Salme p\u00fchad kaitsealused loomad.<\/p>\n

\"Sinilillede

Saare Salme p\u00fchad loomad<\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Sinilillede vahel k\u00fckitavad pruunid konnad.<\/em><\/p>\n

Mida sulle meeldib lugeda?<\/strong><\/p>\n

Mulle meeldib kirjandus, mis on nagu pinnaalune hoovus, veealune virvendus, mille autorid on pigem tasased kujud, kuid kirjutatu s\u00fcgav, puudutav, oma lihtsuses v\u00f5imas ja vahetu, elus, kordumatu. \u00c4rplev eputamine ja p\u00fc\u00fcnel keksimine, v\u00e4ga v\u00e4ljapoole p\u00f6\u00f6ratud poos m\u00f5jub mulle v\u00f5\u00f5ristavalt, kandub l\u00e4bi kirjutaja ka tekstidesse ja ma panen siis raamatu k\u00e4est \u00e4ra. Mul ei teki sellega sidet, see pole mulle. Kellelegi kindlasti, jah!<\/p>\n

Mulle meeldib mingi salap\u00e4rane loomuomane tasasus, mis ometi meeltes v\u00f5imsalt kaikuma j\u00e4\u00e4b. Mulle on s\u00fcdamel\u00e4hedased Vallisoo, R\u00e4nik, Baturin, Sommer. Lauri Pilteri maailmataju, tema meenutuslikud kirjutised meeldivad ja sobivad mulle v\u00e4ga. Mehis Heinsaare salap\u00e4rased retked sise- ja v\u00e4lisilmadesse haaravad alati kaasa. Liiv, sest temaga sain ta kodumuuseumis t\u00f6\u00f6tades l\u00e4bi sealsete maastike kuidagi l\u00e4hedaseks s\u00f5braks, ta muutus omaks. Hingesugulust tajun Mikitaga. Kareva luule on lausa kriipivalt puudutanud, tema looming on n\u00e4htus omaette. Veel on mulle alati meeldinud P\u00f5hjamaade romaanid ja saagad. Ning ehe fantaasiakirjandus, muinasjutud \u2013 neid v\u00f5in lugeda alati, iseendale, lastele v\u00f5i koerale.<\/p>\n

Raamatukogus meeldib mulle luuleriiulite juures seisatada ja t\u00f5mmata sealt v\u00e4lja vanemaid \u00f5hukesi v\u00e4ikseid luulevihke, piiluda neisse sisse, avastada sealset maailma\u2026 M\u00f5ni autor on mulle t\u00e4iesti tundmatu, vajunud kuskile aegade h\u00f5lma unustusse, aga hea on tajuda, et tema m\u00f5tted, tema luuleread siiski p\u00fcsivad. Keegi ikka satub \u00fche k\u00fclaraamatukogu luuleriiulist neid v\u00f5tma ja lugema, luulelemb raamatukoguhoidja n\u00e4iteks. M\u00f5nda neist raamatutest avatakse ehk esmakordselt\u2026 See on selliste vanade v\u00e4ikeste tundmatute luulevihkude saatus. Maha ma neid ei kanna \u2013 mul on raamatukogus oma v\u00e4ike luulekogude kaitseala.<\/p>\n

Hea kirjandus tekitab k\u00fclmav\u00e4rinaid, paneb naerma, paneb vappudes nutma.<\/p>\n

Kas raamatutest, filmidest, n\u00e4itustelt ootad pigem argiimesid v\u00f5i ootamatuid kurioosume?<\/strong><\/p>\n

Ootan argiimesid, mis viivad ootamatute (argi)kurioosumiteni!<\/p>\n

Vestlesime sinuga hiljuti n-\u00f6 skandaalsel teemal: miks pole eesti kirjanduses suuri armastusromaane v\u00f5i miks neid k\u00fcll nii v\u00e4he on, et isegi k\u00fcmmet kokku ei saa. Kas sa oled vastuseni j\u00f5udnud?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5tlesin, et peaks ikka ise \u00fche sellise kirjutama. \u00c4kki isegi oskaks ja tuleks v\u00e4lja. Aga jah, k\u00fcllap on selles t\u00f5esti midagi eestlaslikku, et selline suur teema on leidnud leiget kajastust. Kas armastame kuidagi tasakesi, vaikselt, sissepoole? Ehk see on t\u00f5esti nii. Ehk on armastus me jaoks nii oluline ja p\u00fcha, et sellest naljalt pl\u00e4kutama ei kiputa. Eestlase armastus on nagu noor \u00f5rnuke k\u00e4rbseseen, imeilus, ulmaline, n\u00f5iduslik, uinutav, ligit\u00f5mbav, kiinduma panev, hullutav ja uimastavgi, kuid piidleme seda aukartusega, \u00f5rna hoidmistundega \u2013 ta on rabe, v\u00f5ib puruneda, laguneda koost. Parem siis mitte liialt torkida, vaid nautida vaikuses, rikkumata seda imelist armastusemaagiat.<\/p>\n

Anna palun l\u00f5petuseks \u00fcks lugemissoovitus.<\/strong><\/p>\n

Kui tohib, annan kolm! Esiteks palun teilt lahkesti: ostke, laenutage ja lugege mu peagi ilmuvat luuleraamatut \u201eHele, tuisklev ja nimetu\u201d. Ja kirjutage, kuidas see m\u00f5jus, j\u00e4tke kuskile v\u00e4ike m\u00e4rgegi! See teeks mul s\u00fcdame t\u00f5esti r\u00f5\u00f5msaks. See luuleraamat, need luulelood seal, on mulle olulised. Ait\u00e4h!<\/p>\n

Ja Doris Kareva koostatud metsaluule antoloogiat soovitaksin samuti v\u00e4ga lugeda. See on ainulaadne metsa- ja luuletunnetus, mis l\u00e4bi selle raamatu r\u00e4nnates lugejasse j\u00f5uab ning lugeja meelemaastikesse oma teekesi rajama hakkab. V\u00e4rskendav! Ja eestlase hingele, praeguse aja inimesele nii v\u00e4ga vajalik.<\/p>\n

Kolmandaks soovituseks on Valdur Mikita \u00fcks varajasem kirjutis enne k\u00f5iki neid metsikusi ja lingvistikaid, mis tulid veidi hiljem ja millega ta end laiema lugejaskonna s\u00fcdamesse kirjutas ja kuulsaks sai. 2007. aasta Vikerkaares ilmunud novell \u201eJ\u00e4nesekapsa teoreem\u201d on v\u00f5rratult ilus ja h\u00f5rk, leidlik, m\u00e4nguline ja midagi s\u00f5nulseletamatut on seal veel \u2013 see, kuidas igatsusest kui tundest saab midagi m\u00fcstilist. See jutustus p\u00e4lvis ka Gailiti novelliauhinna ja just, midagi Gailiti maailmast on seal t\u00f5esti olemas. Midagi, mida peaksime aeg-ajalt parajas koguses manustama, et s\u00e4iliks elu v\u00f5lu.<\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miks, algav p\u00e4ev, on argip\u00e4ev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid k\u00f5ik imeks t\u00e4is iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201c r\u00e4\u00e4gib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust \u00fchiskonna normide ja ajalook\u00e4\u00e4nakutega. Ka soome-ugri p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201c keskne idee p\u00f5hineb naiste ja…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":17073,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46],"tags":[],"class_list":["post-17065","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500"],"yoast_head":"\nArgielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Miks, algav p\u00e4ev, on argip\u00e4ev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid k\u00f5ik imeks t\u00e4is iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201c r\u00e4\u00e4gib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust \u00fchiskonna normide ja ajalook\u00e4\u00e4nakutega. Ka soome-ugri p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201c keskne idee p\u00f5hineb naiste ja…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-03-11T09:34:40+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-05-07T10:29:45+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1555\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"30 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-03-11T09:34:40+00:00\",\"dateModified\":\"2025-05-07T10:29:45+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065\"},\"wordCount\":5938,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065\",\"name\":\"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg\",\"datePublished\":\"2025-03-11T09:34:40+00:00\",\"dateModified\":\"2025-05-07T10:29:45+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/03\\\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1555},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=17065#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Miks, algav p\u00e4ev, on argip\u00e4ev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid k\u00f5ik imeks t\u00e4is iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai Eesti Rahva Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201c r\u00e4\u00e4gib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust \u00fchiskonna normide ja ajalook\u00e4\u00e4nakutega. Ka soome-ugri p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201c keskne idee p\u00f5hineb naiste ja…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-03-11T09:34:40+00:00","article_modified_time":"2025-05-07T10:29:45+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1555,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"30 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-03-11T09:34:40+00:00","dateModified":"2025-05-07T10:29:45+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065"},"wordCount":5938,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065","name":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","datePublished":"2025-03-11T09:34:40+00:00","dateModified":"2025-05-07T10:29:45+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","width":1600,"height":1555},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=17065#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/Berit-koer-Esko-ja-kass-Tonduga-saunahuti-ees.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4rf","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17065","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=17065"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17065\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17305,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/17065\/revisions\/17305"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/17073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=17065"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=17065"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=17065"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}