{"id":16978,"date":"2025-02-18T14:53:14","date_gmt":"2025-02-18T12:53:14","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978"},"modified":"2025-02-18T16:09:12","modified_gmt":"2025-02-18T14:09:12","slug":"taani-muuseumides-opetamist-oppimas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978","title":{"rendered":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger<\/em><\/p>\n

2024. aasta oktoobri l\u00f5pus k\u00e4isid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuv\u00f5tjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelk\u00f5ige haridusprogrammide loojate ja l\u00e4biviijatega, esitasime palju k\u00fcsimusi ja proovisime m\u00f5ned asjad ka omal nahal j\u00e4rele.<\/p>\n

Kopenhaagenis valitses ootusp\u00e4raselt s\u00fcgis oma p\u00e4ikeselisemate ja sajusemate hetkedega. Sadamalinna kohta (K\u00f8benhavn t\u00e4hendabki muide taani keeles kaubasadamat) oli ilm enamjaolt \u00fcllatavalt mahe, mis meid m\u00f5istagi r\u00f5\u00f5mustas, sest p\u00fc\u00fcdsime ikka \u00f5htupoolikutel leida aega ka linnaga tutvumiseks. P\u00f5hilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rasime siiski m\u00e4luasutustele \u2013 peaaegu kogu muuseumide lahtiolekuaja avastasime neid. Igal \u00f5htul arutasime p\u00e4eva jooksul kogetu isekeskis p\u00f5hjalikult l\u00e4bi ning panime paremad m\u00f5tted kirja \u2013 \u201e\u00e4kki l\u00e4heb vaja\u201c. N\u00e4htu-kuuldu j\u00e4ttis s\u00fcgava mulje ja tekitas hulgaliselt v\u00e4rskeid ideid. Jagamegi teiega m\u00f5ningaid t\u00e4helepanekuid sellest, kuidas Taani muuseumid publikut k\u00f5netavad.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Hans Christian Anderseni kuulsa muinasjututegelase V\u00e4ikese Merineitsi selja taga avaneb Kopenhaageni sadamapiirkonna panoraam eri ajastutest p\u00e4rit kihtidega. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 1 on merelaht, esiplaanil V\u00e4ikese Merineitsi pronkskuju kivi peal, taamal sadamahooned ja tehasekorstnad.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Nyhavni ehk Uue Sadama v\u00e4rviliste majade rida on ilmselt k\u00f5ige armastatum Kopenhaageni vaade. Foto: Anna Liisa Regensperger<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 2 on v\u00e4rviliste majade rivi kanali kaldal, nende ees on purjepaadid.<\/em><\/p>\n

Taani Rahvusmuuseum<\/strong><\/p>\n

Taani Rahvusmuuseum (Nationalmuseet) on ERMist \u201em\u00f5neti\u201c vanem \u2013 asutatud juba aastal 1807 ehk 102 aastat enne ERMi \u2013 ning tutvustab nii Taanimaa ajalugu kui ka teiste rahvaste p\u00e4randit \u00fcle maailma. Viimaste hulgas paistab eriti silma Gr\u00f6\u00f6nimaa kui pikaaegne Taani koloonia. Muuseumi soliidne vanus on ikka ja j\u00e4lle pannud k\u00fcsima, kuidas olla k\u00fclastajate jaoks v\u00e4rske ja ajakohane. Enamik p\u00fcsin\u00e4itustest, sealhulgas maailma etnograafiat tutvustav esemeterohke osa, p\u00e4rineb juba 1980. aastatest ning on paljudele taanlastele ammu tuttav. Mis kutsuks neid uuesti muuseumisse, kui k\u00f5ik on juba niigi k\u00e4idud ja n\u00e4htud?<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

\u00dcks mitmest Gr\u00f6\u00f6nimaa etnograafiat tutvustavast saalist Rahvusmuuseumis. Esemeid leidub vitriinides rikkalikult, ent selgitavaid tekste siin peaaegu ei ole. Foto: Anti Lillak<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 3 on muuseumivitriinid, milles on nahast r\u00f5ivad ja palju etnograafilisi esemeid.<\/em><\/p>\n

Seni, kui uut muuseumihoonet tuleb veel oodata, on Rahvusmuuseumi t\u00f6\u00f6tajad leidnud mitmeid viise kaasajastada vanemaid p\u00fcsin\u00e4ituseid. N\u00e4iteks panid nad mitmesse kohta kollased kastikesed, millel olevat taani- v\u00f5i ingliskeelset \u201eigavusnuppu\u201c vajutades \u00e4rkab juuresolev eksponaat justkui ellu. Keskaegne puuskulptuur p\u00fcha J\u00fcri heitlusest lohemaoga saab \u00fcht\u00e4kki p\u00e4riseks \u2013 veri voolab ja hobune hirnub. Laes rippuv projektor suunab kujule liikuvad v\u00e4rvid, tuues pealtvaatajale vahetu elamuse hea ja kurja v\u00f5itlusest. Teises ruumis, mis kujutab rikka kaupmehe magamiskambrit, hakkab nupuvajutusel k\u00f5nelema peret\u00fctre vaim oma elust keskaegses Kopenhaagenis ja \u00f5nnetust katkusurmast. Kolmandas kohas j\u00e4lle avastab k\u00fclastaja end keset p\u00f5randal sibavaid hiiri-rotte. Ja nii edasi.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Keskaegse kaupmehepere elamine \u201eigavusnuppudega\u201c (allservas). Kas m\u00e4rkate vooditagusel seinal tontlikult helendavat lummutist? Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 4 on nikerdustega baldahhiinvoodi, lihtsa valge lina ja toidun\u00f5udega s\u00f6\u00f6gilaud, laes on k\u00fc\u00fcnaldega l\u00fchter. <\/em><\/p>\n

T\u00f5si, \u201eigavusnupud\u201c ei leidnud esialgu k\u00f5igi heakskiitu. Teised muuseumid n\u00e4gid neis esiti l\u00f5ivu maksmist odavale populaarsusele. Ent sedav\u00f5rd, kuidas publik, eesk\u00e4tt nooremad muuseumik\u00fclastajad, uuenduse omaks v\u00f5ttis, sulas ajapikku ka avaliku arvamuse s\u00fcda.
\nNoorema muuseumik\u00fclastaja s\u00fcdame v\u00f5itmiseks on Rahvusmuuseumis loodud ka ruumikas lasteala, kus j\u00e4tkub tegevust mitmeks tunniks. Avastamist pakuvad purjelaev, keskaegne linnus, vintst\u00f5stukiga majaehitusplats, kauplus, Pakistani turg ja muud \u00e4gedad nurgakesed, kuhu v\u00f5is ise sisse minna, r\u00f5ivaid selga proovida ja aina m\u00e4ngida. Lastel hoiavad s\u00f5bralikult silma peal muuseumi vabatahtlikud.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Keskaegne k\u00f6\u00f6ginurk ja s\u00f6\u00f6gituba on \u00fcks mitmest Rahvusmuuseumi lasteala m\u00e4nguruumist. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 5 on valgete seinte ja kivip\u00f5randaga ruum, kus on madal laud roogade mulaa\u017eidega. Laua taga istub t\u00e4iskasvanud mees, tagaseinas oleva pliidi juures seisab v\u00e4ike poiss. <\/em><\/p>\n

Raham\u00e4ng \u201eKA-CHING\u201c<\/strong><\/p>\n

Kui p\u00fcsin\u00e4ituste v\u00e4rskendamine tuleb hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda, siis uute n\u00e4ituste loomisel kasutab Rahvusmuuseum publiku k\u00f5netamiseks k\u00f5iki t\u00e4nap\u00e4eva v\u00f5imalusi. Hea n\u00e4ide on raha ajaloost ja finantsk\u00e4itumisest k\u00f5nelev n\u00e4itus\/m\u00e4ng \u201eKA-CHING!\u201c. K\u00fclastajale antakse plastikkaart, millele \u00f5nneratta keerutamisel laaditakse peale algkapital. Selle kasvatamiseks miljonini on mitu v\u00f5imalust: teenida raske t\u00f6\u00f6ga nagu orav rattas (t\u00f5sijutt, selleks tulebki joosta inimsuuruses jooksurattal!), kaubelda b\u00f6rsil kinnisvara ja v\u00e4\u00e4rtpaberitega v\u00f5i riskida \u00f5nnem\u00e4ngus. Igal meetodil on omad eelised ja puudused, ent olgu m\u00e4ngija strateegia raha kogumisel milline tahes, suunavad nad k\u00f5ik m\u00f5tlema raha ja ressursside v\u00e4\u00e4rtuse peale. M\u00e4ngu k\u00f5rval pakkus n\u00e4itus toredat valikut mitmesuguste maade ja ajastute maksevahenditest (alates kuld- ja h\u00f5bem\u00fcntidest kuni auguga kivide ja teepurust pressitud plaatideni) ning teadmisi Taani pangandusajaloost ja maailma majandusest. Elevust tekitas ka v\u00f5imalus hoida k\u00e4es ehtsat kullakangi \u2013 poleks eales uskunud, et \u00fcks v\u00e4ikese puuhalu m\u00f5\u00f5tu kullat\u00fckk v\u00f5ib kaaluda koguni 12 kilo!<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Natalia ei pelga vaeva, et Rahvusmuuseumi raham\u00e4ngus \u201eKA-CHING!\u201c oma kontole lisa teenida. Foto: Diana Loot<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 6 on suur jooksuratas, mille sees k\u00f5nnib bee\u017eides r\u00f5ivastes naeratav naine, kellel on tumedad juuksed.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

B\u00f6rsil kauplemiseks on vaja eelk\u00f5ige t\u00e4helepanu ja kannatlikkust. Hasart ja s\u00f5ltuvus tulevad iseenesest. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 7 on laud, mille \u00fcmber istuvad ja seisavad inimesed, kes uurivad enda ees olevaid tahvelekraane.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Nagu laulsid Jaan T\u00e4tte ja Marko Matvere: \u201eSiin k\u00f5ike on nii rikkalt palju \/ Siit viia midagi ei saa.\u201c Kullakangi v\u00f5ib k\u00fcll t\u00f5sta, kuid selle kotti poetamisest ei tuleks midagi v\u00e4lja. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 8 seisab tumedates riietes mees klaasvitriini k\u00f5rval. Tema k\u00e4si on vitriini sees ja hoiab kullakangi.<\/em><\/p>\n

Viikingin\u00e4itus \u201eV\u00f8lvens varsel\u201c<\/strong><\/p>\n

Mis on see v\u00f5luteema, mis tagab alati publiku huvi ja suured k\u00fclastajanumbrid? Taanis nagu k\u00fcllap teisteski P\u00f5hjamaades on selleks muidugi viikingid. Rahvusmuuseumis oli parajasti kolmeks aastaks \u00fcles seatud n\u00e4itus \u201eV\u00f8lvens varsel\u201c (\u201eTeadjanaise ennustus\u201c) vanap\u00f5hjala usuilmast. Ega me sellest midagi erilist eeldada ei osanudki, ent kui olime muuseumit\u00f6\u00f6tajatelt saadud k\u00f5rvaklapid p\u00e4he surunud, ootas meid ukse taga otsekui teine maailm. Maast laeni k\u00f5rguv pea, m\u00f5istatuslikud moonikuprad, vaskkatel, kus oli kellegi salap\u00e4rase tundmatu s\u00fcda, ning samal ajal k\u00f5rvaklappidest k\u00f5lavad k\u00f5hedad lood ennemuistsetest ennustustest viitasid k\u00f5ik s\u00fcmbolitest ja t\u00e4hendustest pungil vaimsele ilmale, mis oli vana aja inimestele k\u00fcllap niisama oluline kui toit. Hiiglaslikuks inimkolju sisemuseks muudetud saal tulev\u00e4rgi ja lahingum\u00f6lluga pani ka pahaaimamatud 21. sajandi inimesed v\u00e4hemalt selleks hetkeks uskuma v\u00e4\u00e4ramatult l\u00e4henevasse viimsep\u00e4evaraputusse \u2013 Ragnar\u00f6kki.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Rahvusmuuseumi muistse m\u00fctoloogia n\u00e4itus t\u00f5mbas k\u00fclastaja esmalt veidratesse, pisut unen\u00e4olistesse paikadesse. Foto: Anna Liisa Regensperger <\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 9 on h\u00e4mar saal, esiplaanil on maast laeni k\u00f5rguv hall inimn\u00e4gu. Tagaseinas on kaarjas ukseava.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Foto 10. Pinge kasvab \u2013 ennustus maalib hirmsa pildi meie maailma v\u00e4ltimatust l\u00f5pust Ragnar\u00f6kist. Foto: Anna Liisa Regensperger <\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 10 on h\u00e4mar saal, mida valgustavad seintele projitseeritud tuleleegid.<\/em><\/p>\n

Neist pentsikutest paikadest hingeliselt vapustatuna v\u00e4ljudes ootas k\u00fclastajat viimane ruum \u2013 rahulik, harjumusp\u00e4raste vitriinide ja vaiksete muinasesemetega. Aga elamused j\u00e4tkusid siingi: iga vitriini juures hakkasid k\u00f5rvaklappidest k\u00f5lama lood vanadest aegadest, sidudes n\u00e4ituse teatraalse avam\u00e4ngu konkreetsete arheoloogiliste leidude ja meie p\u00e4evini s\u00e4ilinud kirjalike allikatega. \u00dcheskoos aitasid need avada viikingiaegsete uskumuste tagamaid ning l\u00f5id mitmekesise pildi ennustajate rollist toonases k\u00fcllaltki heitlikus maailmas, kus loodusj\u00f5udude, jumalate ja teiste j\u00f5udude kapriisidest s\u00f5ltus inimeste elu ja saatus, \u00f5nn ja \u00f5nnetus. Leidsime \u00fchiselt, et n\u00e4itus oli kui teatrietendus, mis \u00fchendas v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00fc\u00fcdid ja tegelikkuse, emotsioonid ja teadmised.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Foto 11. N\u00e4ituse rahulikum osa lummas muinasesemete ja nendega seotud lugudega. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 11 on n\u00e4itusesaal vitriinide ja k\u00fclastajatega, kellel on k\u00f5rvaklapid peas.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Foto 12. Segadus muuseumis: kumb neist on ERMi muuseumi\u00f5petaja Anna Liisa ja kes vanap\u00f5hjala emand? Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 12 on pikas kleidis mannekeen joogisarvega, tema k\u00f5rval on samas asendis naine, kellel on k\u00e4es fotoaparaat.<\/em><\/p>\n

Muusikamuuseum<\/strong><\/p>\n

Taani Rahvusmuuseumil on nii Kopenhaagenis kui ka mujal Taani Kuningriigis terve rida filiaale. Meie k\u00e4isime neist kahes: Muusikamuuseumis ja Vastupanuliikumise Muuseumis. Muusikamuuseum (Musikmuseet) asub koos konservatooriumiga kunagi Taani Rahvusringh\u00e4\u00e4lingule koduks olnud hoones, mis on nii v\u00e4ljast kui ka seest suuresti s\u00e4ilitanud 1970. aastate stiili. Muuseum tegutseb \u00fche hoonetiiva kahel korrusel, millest esimesel on mitmek\u00fclgne ekspositsioon k\u00f5ikv\u00f5imalikest ajastutest ja maadest p\u00e4rit muusikariistadega, teisel on aga helikindlad ruumid, kus k\u00fclastaja v\u00f5ib ise pilli h\u00fc\u00fcdma panna (seda tegime meiegi innukalt).<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Muusikamuuseumi pedagoog Ulla laseb kaasaskantavast k\u00f5larist muusikat, meie aga p\u00fc\u00fcame nuputada, milline Aasia pill v\u00f5iks sellist heli tekitada. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 13 on kaks seisvat ja \u00fcks k\u00fckitav muuseumik\u00fclastaja vitriini ees. Nende k\u00f5rval seisab muuseumit\u00f6\u00f6taja, kes tutvustab eksootilisi muusikariistu.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Ave avastamas trombooni m\u00e4ngutehnika saladusi Ulla hoolsa pilgu all. Foto: Anna Liisa Regensperger<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 14 puhub suurte silmadega naine trombooni, teda vaatab muuseumit\u00f6\u00f6taja.<\/em><\/p>\n

Muusikamuuseumis k\u00e4ivad helide maailma avastamas eelk\u00f5ige kooligrupid. See, mis meile eriliselt meelde j\u00e4i, oli viis, kuidas \u00f5petatakse noori muusikat kuulama ja seda kirjeldama. \u00d5igete s\u00f5nade v\u00f5i v\u00f5rdluste leidmine v\u00f5ib ju m\u00f5nikord osutuda parajaks p\u00e4hkliks. Siin tulevad appi n\u00e4iteks karbikesed, mille sees olevad materjalid tunduvad s\u00f5rmede all kas siledad, karedad, pehmed, k\u00f5vad v\u00f5i elastsed. Heli v\u00f5rdlemine ja k\u00f5rvutamine kombitavaga on otsekui omalaadne meeltevaheline t\u00f5lkimis\u00fclesanne, mis aitab kujutlusv\u00f5imel vabaneda esialgsetest kammitsatest.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Karbike kombitavate materjalidega. Mis neist sarnaneb k\u00f5ige enam hetkel k\u00f5lava muusikapalaga? Vastus peitub iga\u00fche k\u00f5rvade ja s\u00f5rmeotste koost\u00f6\u00f6s. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 15 on puidust karbike \u00fcheksa lahtriga, igas eri materjalid.<\/em><\/p>\n

Taani Vastupanuliikumise Muuseum<\/strong><\/p>\n

Rahvusmuuseumi filiaal Taani Vastupanuliikumise Muuseum (Frihedsmuseet) k\u00f5neleb, nagu nimigi viitab, taanlaste vastupanust Saksa okupatsiooniv\u00f5imudele aastatel 1940\u20131945. P\u00fcsin\u00e4ituse p\u00f5hjamaises film noir<\/em>\u2019likus keskkonnas j\u00e4rgnesime viiele ajaloolisele isikule ning \u00f5ppisime tundma nende v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ja keerulistes oludes tehtud valikuid.
\nP\u00e4rast seda, kui muuseumi maja 2013. aastal s\u00fc\u00fctamise t\u00f5ttu tublisti kannatada sai, otsustati ehitada uus (p\u00f5hiosa sellest asub maa all) ning luua p\u00fcsin\u00e4itus, mis k\u00f5netaks eelk\u00f5ige Taani noori ja v\u00e4lisk\u00fclastajaid. Kuna teise maailmas\u00f5ja aega m\u00e4letavaid inimesi j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, vajavad just need sihtr\u00fchmad lisateadmisi selle olulise ajaj\u00e4rgu kohta. Uue v\u00e4ljapaneku t\u00e4helepanu l\u00e4ks esemetelt inimeste lugudele. Eakamad muuseumis\u00f5brad, kes olid harjunud vana ekspositsiooniga, polnud just alati muudatustega p\u00e4ri, kuid need neli aastat, mil muuseum on olnud avatud, on otsuseid \u00f5igustanud. Nagu teada saime, on muuseum noorte seas p\u00e4ris populaarne. Aga ega siin alati lihtne ole \u2013 eriti kui muuseumi\u00f5petaja paneb neid haridusprogrammis endalt k\u00fcsima, kuidas nad \u00fches v\u00f5i teises pingeolukorras k\u00e4ituksid.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Tavap\u00e4rane 1940. aastate kodu. Kes oskaks kahtlustada, et see k\u00f6\u00f6gis argiselt toimetav perenaine osaleb salaja ka okupatsioonij\u00f5udude vastases v\u00f5itluses\u2026? Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 16 on vanaaegne k\u00f6\u00f6k pliidi, laua ja kapiga, tagaseinal on naise vari.<\/em><\/p>\n

Kui ajaloost r\u00e4\u00e4kides keskendutakse pelgalt faktidele, v\u00f5ib see j\u00e4\u00e4da inimese jaoks emotsionaalselt kaugeks \u2013 n\u00e4ib, nagu k\u00e4iks jutt mingitest ammustest aegadest ja kohtadest, mis pole kuidagi p\u00e4ris eluga seotud. Vastupanuliikumise Muuseumi pedagoog Sarah l\u00f5hkus selle ajastutevahelise vaimse m\u00fc\u00fcri lihtsa, kuid leidliku v\u00f5ttega \u2013 ta luges meile ette \u00fche lapse m\u00e4lestused p\u00e4evast, mil sakslased Taani tungisid. Ilmetute faktide asemel saime osa tema kogetud hetkedest, tunnetest (\u201eVaatasin s\u00f5dureid ja v\u00f5tsin vanaemal k\u00e4est kinni. Tema k\u00e4si oli k\u00fclm ja higine\u201c), vastuseta j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimustest. Ruum ja h\u00e4\u00e4led meie \u00fcmber aitasid vaimusilmas kujutada Kopenhaageni kesklinna 9. aprillil 1940, mil t\u00e4navatel liikusid v\u00f5\u00f5rad s\u00f5durid ning taevas undavatelt lennukitelt langes alla lendlehti \u00fcleskutsetega alluda muutunud oludele (\u201eVanaema luges seda ja m\u00fchatas: \u201eNad ei oska isegi \u00f5iget taani keelt!\u201c). Meie oleme inimeste kunagi kogetud tundeid, hirme ja lootusi proovinud l\u00e4bi elada n\u00e4iteks ajar\u00e4nnakutes (loe n\u00e4iteks https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955<\/a>), ent tavap\u00e4rastes muuseumitundides seni veel v\u00f5rdlemisi v\u00e4he. Igatahes leidub siin, mille peale m\u00f5elda \u2013 eriti, kuidas tuua rollim\u00e4ngu rohkem inimlikku m\u00f5\u00f5det.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Kuulame Taani Vastupanuliikumise Muuseumis Sarah\u2019 selgitusi sellest, kuidas Taani kalurid teise maailmas\u00f5ja ajal p\u00f5genikke Rootsi viisid. Need lood k\u00f5lasid v\u00e4ga tuttavalt \u2013 just hiljaaegu olime ise kodumaal l\u00e4bi teinud ajar\u00e4nnaku eestlaste p\u00f5genemisest Rootsi 1944. aastal. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 17 on muuseumisaalis suur purjepaat, millele n\u00f5jatuvad inimesed.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

On see p\u00e4riselt v\u00f5i k\u00f5igest silmamoondus? Vastupanuliikumise Muuseumi n\u00e4ituseruumid jahmatavad oma ilustamata t\u00f5ep\u00e4rasusega. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 18 on n\u00e4ituseruum, mille seinu ja p\u00f5randat katab mustvalge fototapeet, millel kujutatakse maja, t\u00e4navat ja kivirusu.<\/em><\/p>\n

Kommunikatsioonimuuseum Enigma<\/strong><\/p>\n

Enigma (Enigma \u2013 museet for post, tele og kommunikation<\/em>) on kommunikatsiooniteemadele keskenduv muuseum\/tegevuskeskus, mis tegutseb praeguses asukohas alates 2023. aastast. Taani muuseumit\u00f6\u00f6s on \u00fcsna tavaline, et haridusprogramme loovad \u00fched, l\u00e4bi viivad aga teised inimesed. Enigmas v\u00f5tsid meid vastu just programmide l\u00e4biviijad. \u00d5pilased tulevad siia, et m\u00f5telda t\u00e4nap\u00e4eva suhtlus- ja meediaruumis oluliste asjade peale, n\u00e4iteks turvalisele k\u00e4itumisele internetis, meid \u00fcmbritseva info t\u00f5ep\u00e4rasusele ja online<\/em>-reklaami toimimisp\u00f5him\u00f5tetele. Sealjuures v\u00f5ivad muuseumitunnid olla \u00fcllatavalt pikad. N\u00e4iteks kestab \u00fcks ajakirjanduse objektiivsusest k\u00f5nelev programm koos l\u00f5unapausiga kokku neli tundi ja on vaatamata sellele v\u00e4ga menukas.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Tumedates toonides ruum valgustab t\u00e4nap\u00e4eva kommunikatsioonimaailma h\u00fcvesid ja pahesid. Viimaseid ehk isegi natuke rohkem. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 19 on suur n\u00e4itusesaal mitme ekraani ja seadmega.<\/em><\/p>\n

Enigma sobib h\u00e4sti ka lastega peredele. K\u00f5ige nooremad p\u00f5nnid v\u00f5ivad m\u00f6llata tegevussaalis, hakata ise telegraafi elektrisignaalideks v\u00f5i sukelduda otsekui telefoni sisse. Teises ruumis, mis tutvustab Taani postiteenuse ajalugu (see saab muide juba 400-aastaseks) on peidus p\u00f5nevad otsimism\u00e4ngud. Juba algusest peale on oluliseks peetud toa sisustamist eksponaatide, m\u00f6\u00f6bli ja tegevusvahenditega, et peredel oleks seal mugav iseseisvalt nokitseda. Meie v\u00f5tsime ette \u00fclesande leida ruumist telegraafiliiniks vajalikud elektroonilised komponendid, mille \u00fchendamisel s\u00fcttis valgus ning maailmakaardile tekkis sideliin Taanist Ameerikasse. Selliseid \u00fclesandeid on siin palju ning need, kes on juba \u00fche \u00e4ra lahendanud, tahavad ikka ja j\u00e4lle j\u00e4rgmistega k\u00e4tt proovida. Tore oli see, et mitmed \u00fclesanded sobisid peaaegu igas vanuses muuseumik\u00fclastajatele.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Kommunikatsioonimuuseumi Enigma v\u00f5imalusterohke ja r\u00f5\u00f5mus lasteala toob suurtelegi naeru suule. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 20 on v\u00e4rviliste piltide ja atraktsioonidega saal, kus seisavad r\u00f5\u00f5msad inimesed.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Ehitame karpidest leitud detailidest telegraafiliini ning veame selle \u00fcle ookeani Ameerikasse.Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 21 on valgel laual karbid ja \u00f5ppevahendid, mida uurivad laua \u00fcmber seisvad inimesed.<\/em><\/p>\n

Kopenhaageni Muuseum<\/strong><\/p>\n

Kopenhaageni Muuseumis (K\u00f8benhavns Museum) oli meil suurep\u00e4rane v\u00f5imalus j\u00e4lgida muuseumitundi, kus \u00fche kohaliku kooli 8. klassi noored proovisid k\u00e4tt arheoloogiliste inimluude anal\u00fc\u00fcsimisega. Kuna muuseumi \u00fcks \u00fclesanne on arheoloogiliste uuringute korraldamine Kopenhaageni arvukatel ehitusobjektidel, on leiumaterjali, sealhulgas vanadelt kalmistutelt p\u00e4rit inimluid kogunenud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt palju. Nende abil \u00f5ppisidki noored luu-uurimise ehk osteoloogia peamisi v\u00f5tteid: inimese pikkuse, soo ja eluea, haiguste ja traumade m\u00e4\u00e4ramist. Tuleb tunnistada, et nad tegid seda suure p\u00fchendumisega. On kindel, et muuseumitunnis saadud eduelamus andis teismelistele enesekindlust ning kes teab, v\u00f5ib-olla valib kunagi m\u00f5ni selle kogemuse p\u00f5hjal ka endale elukutse.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Koljud ja alal\u00f5uad, reie-, puusa- ja ristluud\u2026 Anti ja Anna Liisa m\u00e4\u00e4ravad Kopenhaageni Muuseumis vanu inimluid. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 22 on metall-laud, mille peal on m\u00f5ned vanad inimluud, tagapool on kaks plastmassist skeletti. Laua \u00fcmber on kaks inimest, kellel on valged kindad k\u00e4es.<\/em><\/p>\n

Osalusvaatlus tehtud, kuulasime huviga Kopenhaageni Muuseumi \u00f5petaja Maria juttu oma t\u00f6\u00f6st. Tuleb v\u00e4lja, et Taanis tutvustatakse arheoloogiat isegi lasteaialastele. Kui seda teha lihtsalt ja m\u00e4nguliselt, taipavad ka k\u00f5ige nooremad maailmaavastajad, kuidas kellegi kaotatud v\u00f5i \u00e4ra visatud asjad v\u00f5ivad aidata meil paremini m\u00f5ista vanu aegu ja tol ajal elanud inimesi. Programm on kaheosaline. K\u00f5igepealt l\u00e4heb muuseumi\u00f5petaja ise lasteaiar\u00fchmale k\u00fclla, kaasas kohver muinasuurija t\u00f6\u00f6vahendite ja igasuguste p\u00f5nevate esemetega, mille lugude, t\u00e4henduste ja otstarvete \u00fcle \u00fcheskoos arutletakse. Seej\u00e4rel proovivad lapsed m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul ise m\u00e4nguv\u00e4ljakul v\u00f5i pargis arheoloogina p\u00f5nevaid leide koguda. Leiud tuuakse j\u00e4rgmisel kohtumisp\u00e4eval muuseumisse ning luuakse \u00fcheskoos ainukordne n\u00e4itus. M\u00f5tlesime isekeskis, et taolisi vastastikuseid k\u00fclask\u00e4ike v\u00f5iksime meiegi siin Eestis lasteaedade ja koolidega korraldada.<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Kopenhaageni Muuseumi \u00f5petaja Marie tutvustab meile pauna, millega ta k\u00e4ib lasteaedades arheoloogi t\u00f6\u00f6st k\u00f5nelemas. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 23 on laual lasteraamat ja kott helkurvestidega. Naine laua taga osutab enda k\u00e4es olevale lapse helkurvestile.<\/em><\/p>\n

* * *
\nLisaks mainitud muuseumidele, kellega olid meil kohtumised juba aegsasti kokku lepitud, k\u00e4isime omal k\u00e4el tutvumas veel m\u00f5ne muuseumi ekspositsioonidega. Meie teele j\u00e4id T\u00f6\u00f6liste Muuseum, Taani Disainimuuseum, Kaasaegse Kunsti Muuseum, Loodusloomuuseum ja Taani Kuninglik Raamatukogu. Olime seal nii-\u00f6elda tavak\u00fclastaja rollis \u2013 p\u00f5nevatesse tagatubadesse me ei sattunud \u2013, aga loomulikult vaatasime n\u00e4itusesaalideski ringi muuseumit\u00f6\u00f6taja hindava pilguga. Nii n\u00e4iteks m\u00e4rkasime, et enamikus paikades oli palju m\u00f5eldud lastele ja peredele (eriti uuemate v\u00e4ljapanekute puhul) ning neile pakutakse p\u00f5nevaid tegevusi n\u00e4itustel ja\/v\u00f5i m\u00e4ngulistes tubades. Siin-seal hajusid s\u00f5nalavastuse ning heli- ja visuaalefektide abil n\u00e4itustel piirid eksponaatide ja inimeste vahel \u2013 k\u00fclastajast sai loomulik osa muuseumist ja n\u00e4ituste teemadest.<\/p>\n

Taani reis kinnitas meile nii m\u00f5ndagi p\u00f5hit\u00f5de, millele pelgalt oma muuseumis t\u00f6\u00f6d vihtudes alati ei m\u00f5tle. Valdavalt on meil Taani muuseumidega sarnased r\u00f5\u00f5mud ja mured ning paljudes k\u00fcsimustes saime v\u00f5rrelda v\u00f5i isegi jagada oma h\u00e4id kogemusi \u2013 mida teha, et inimesed tuleksid ikka ja j\u00e4lle taas muuseumisse; kuidas leida ja k\u00f5netada eri sihtr\u00fchmi; mida silmas pidada, et k\u00fclastus oleks vahva ja meeldej\u00e4\u00e4v igas vanuses huvilisele. Argisest t\u00f6\u00f6keskkonnast v\u00e4lja saamine p\u00e4\u00e4stab ka m\u00f5tte lendu: napi n\u00e4dala jooksul tekkis meil ridamisi uusi ideid, kuidas edendada ERMi muuseumiharidust. Kuidas meil sellega l\u00e4heb? Tulge k\u00fclla ja saate teada!<\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Rahvusmuuseumi haridusprogrammide looja Mette k\u00f5neles lahkelt k\u00f5igest, mis meile huvi pakkus. T\u00e4nut\u00e4heks kinkisime talle ERMi kolmekeelse raamatu \u201eAjalugu piltides\u201c, kus ka paar Taani ajalooga seotud hetke sees, n\u00e4iteks legend Taani lipu Dannebrogi s\u00fcnniloost 1219. aastal Taani linnas ehk Tallinnas. Foto: Ave Kikas<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 24 seisavad inimesed laua \u00fcmber ja uurivad avatud raamatut.<\/em><\/p>\n

\"Kirjeldust\u00f5lge:

Eestil ja Taanil on t\u00f5epoolest palju \u00fchist, nii muuseumides kui ka v\u00e4ljaspool. Kopenhaageni hipiasumis Christianias kohtasime muinasaegset lohukivi, mille sarnaseid leidub Eestiski, sealhulgas ERMi p\u00fcsin\u00e4itusel \u201eKohtumised\u201c. Foto: Natalia Pyllu<\/em><\/p><\/div>\n

Kirjeldust\u00f5lge: Fotol 25 on \u00f5ues suur kivi, mis toetub v\u00e4iksematele kividele. Kivi pinnal on madalad lohukesed.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Maani kummardused kolleeg Kadri-Liis Olmaru-Luhale abi eest kirjeldust\u00f5lgete tegemisel piltide juures!<\/em><\/p>\n

Kellel on huvi Taani muuseumidega l\u00e4hemat tutvust teha, v\u00f5ib hakatuseks k\u00fclastada nende kodulehti:<\/p>\n

Taani Rahvusmuuseum<\/strong> (Nationalmuseet): https:\/\/en.natmus.dk\/<\/a>
\nMuusikamuuseum<\/strong> (Musikmuseet):
\nhttps:\/\/natmus.dk\/museer-og-slotte\/musikmuseet\/<\/a>
\nVastupanumuuseum<\/strong> (Frihedsmuseet):
\nhttps:\/\/natmus.dk\/museer-og-slotte\/frihedsmuseet\/<\/a>
\nKommunikatsioonimuuseum Enigma<\/strong> (Enigma \u2013 museet for post, tele og kommunikation<\/em>): https:\/\/www.enigma.dk\/<\/a>
\nKopenhaageni Muuseum<\/strong> (K\u00f8benhavns Museum): https:\/\/cphmuseum.kk.dk\/<\/a><\/p>\n

\"\" \"\"<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger 2024. aasta oktoobri l\u00f5pus k\u00e4isid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuv\u00f5tjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelk\u00f5ige haridusprogrammide loojate…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16981,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-16978","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted"],"yoast_head":"\nTaani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger 2024. aasta oktoobri l\u00f5pus k\u00e4isid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuv\u00f5tjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelk\u00f5ige haridusprogrammide loojate…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-02-18T12:53:14+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-02-18T14:09:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"17 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas\",\"datePublished\":\"2025-02-18T12:53:14+00:00\",\"dateModified\":\"2025-02-18T14:09:12+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978\"},\"wordCount\":3436,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/02\\\/Foto-2.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978\",\"name\":\"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/02\\\/Foto-2.jpg\",\"datePublished\":\"2025-02-18T12:53:14+00:00\",\"dateModified\":\"2025-02-18T14:09:12+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/02\\\/Foto-2.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/02\\\/Foto-2.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067,\"caption\":\"ERMi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajd k\u00e4isid Kopenhaagenis. Foto: Anna Liisa Regensperger\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16978#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Anti Lillak, Natalia Pyllu, Anna Liisa Regensperger 2024. aasta oktoobri l\u00f5pus k\u00e4isid Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajad Anna Liisa, Ave, Diana, Natalia ja Anti Erasmus+ programmiga Taani pealinna Kopenhaageni muuseumides inspiratsiooniretkel. Meie peamised vastuv\u00f5tjad olid Taani Rahvusmuuseum ning selle harud: Muusikamuuseum ja Vastupanuliikumise Muuseum, samuti Kommunikatsioonimuuseum Enigma ja Kopenhaageni Muuseum. Vestlesime eelk\u00f5ige haridusprogrammide loojate…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-02-18T12:53:14+00:00","article_modified_time":"2025-02-18T14:09:12+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"17 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas","datePublished":"2025-02-18T12:53:14+00:00","dateModified":"2025-02-18T14:09:12+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978"},"wordCount":3436,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978","name":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","datePublished":"2025-02-18T12:53:14+00:00","dateModified":"2025-02-18T14:09:12+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","width":1600,"height":1067,"caption":"ERMi hariduskeskuse t\u00f6\u00f6tajd k\u00e4isid Kopenhaagenis. Foto: Anna Liisa Regensperger"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16978#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Taani muuseumides \u00f5petamist \u00f5ppimas"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Foto-2.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4pQ","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16978","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16978"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16978\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17009,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16978\/revisions\/17009"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16978"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16978"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16978"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}