{"id":16908,"date":"2025-01-14T09:23:03","date_gmt":"2025-01-14T07:23:03","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908"},"modified":"2025-01-24T14:19:31","modified_gmt":"2025-01-24T12:19:31","slug":"emotsioonide-roll-lugemises-reaalsuse-eest-peitu-lehekulgede-varju-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908","title":{"rendered":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kirjandusel on eriline v\u00f5ime meid m\u00f5jutada, puudutada. Selleks et kujutlusv\u00f5ime saaks ohjad \u00fcle v\u00f5tta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on m\u00f5elda, et s\u00f5nad paberil suudavad v\u00e4lja meelitada naeru, pisaraid v\u00f5i h\u00e4mmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma v\u00f5rku, j\u00e4\u00e4des tema m\u00f5tetesse veel kauaks.<\/p>\n

Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad siin all, mis tunded neile meenuvad seoses kirjat\u00e4htede selgeks saamisega ja kuidas nad lapsena loetut l\u00e4bi m\u00e4ngisid. Lisaks arutlesime selle \u00fcle, kas me oleme emotsionaalsed lugejad.<\/p>\n

Esimesed read<\/strong><\/p>\n

Millegi uue \u00f5ppimine v\u00f5ib olla hirmutav \u2013 tahaks ju k\u00f5iges kohe hea olla, aga elu n\u00e4itab, et nii libedalt selle tee l\u00e4bimine siiski ei l\u00e4he. Tavap\u00e4rane \u00f5ppeprotsess h\u00f5lmab kordaminekute vaheldumist eba\u00f5nnestumistega, m\u00f5ni asi \u00f5nnestub kiiremini, teine j\u00e4lle vaevalisemalt. Tunded, mis seotud lugema \u00f5ppimisega jagunesid kaheks: oli neid, kellele ei meenu midagi, ja neid, kelles see tekitas suurt rahulolu ja r\u00f5\u00f5mu, aga ka hirmu ja ebamugavust.<\/p>\n

*Ei m\u00e4leta lugema \u00f5ppimisest erilisi emotsioone. Ilmselt l\u00e4ks k\u00f5ik valutult. Lugemisest aga k\u00fcll \u2013 kui ema mulle \u201eP\u00e1l-t\u00e4nava poisse\u201c luges, siis nutsime m\u00f5lemad. \u00dcldiselt ma kontrollin ennast, aga esineb k\u00fclmav\u00e4rinaid ja ka naeruturtsatusi. <\/em>Gerd<\/p>\n

*Kui ma kooli l\u00e4ksin, siis ma v\u00e4ga lugeda ei osanud. M\u00e4letan, et kartsin lugemistunde. \u00dchel p\u00e4eval v\u00f5tsin vana raamatu ja m\u00f5istsin, et loen ning saan k\u00f5igest aru. Olin \u00fcli\u00f5nnelik. Raamat oli Pu\u0161kini \u201eTsaar Saltaan\u201c luulevormis. Siiani armastan luulet v\u00e4ga. Sellest hetkest olin klassi parim lugeja. <\/em>Maarika<\/p>\n

*Ma nautisin lugema \u00f5ppimist, justkui oleksin avastanud eneses peidus olnud superv\u00f5ime. Kindlasti tekitas see ka iseseisvustunnet \u2013 l\u00f5puks oli mul vaba voli otsustada, millal raamatu k\u00e4tte v\u00f5tan, ja ma ei pidanud enam kedagi nuruma. <\/em>Karmen<\/p>\n

*Emotsioone lugema \u00f5ppimisega ei m\u00e4leta, pigem m\u00e4letan pahameelt kirjatehnika \u00fcle, t\u00e4htede kalle oli vale ja kuju polnud see. Olen arvanud, et v\u00f5in olla \u00fcks nendest, kes oleks olnud vasakuk\u00e4eline, kui poleks parema k\u00e4ega kirjutama \u00f5petatud. <\/em>Eve<\/p>\n

*Ei m\u00e4leta, aga k\u00fcllap olin rahul, et saan ise lugeda, mida tahan. K\u00f5ik kodus lugesid kogu aeg midagi, sain siis sama teha ja pidanud kedagi t\u00fc\u00fctama, et ette loetaks. <\/em>Kristi<\/p>\n

*V\u00f5idur\u00f5\u00f5m, et ma saan ise hakkama ja ma saan aru! St ei pea enam vanemat \u00f5de lunima! <\/em>Kaari<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2957:87 Portreefotod, Inge Leis raamatutega. Foto: Hans Voolmann, u 1930.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Kahel k\u00f5rvuti oleval mustvalgel fotol on patsidega t\u00fcdruk, kes keerab lauale asetatud raamatu lehek\u00fclgi. Vasakpoolsel fotol vaatab ta kaugusse, parempoolsel otse kaamerasse.<\/em><\/p>\n

*Algul oli raske periood k\u00fcll, kui ei saanud kokku veeritud s\u00f5nu v\u00f5i ei teadnud, mis need t\u00e4hendavad, aga see l\u00e4ks kiirelt m\u00f6\u00f6da. <\/em>Piret<\/p>\n

*Vanaema juurest leidsin ma ka m\u00f5ned gooti kirjas tr\u00fckised. Kuidas ma gooti t\u00e4hti lugema \u00f5ppisin, seda ma t\u00e4pselt enam ei m\u00e4leta. Ema v\u00e4itel olin ma need kuidagi lihtsalt selgeks saanud. Igatahes ei valmistanud gooti kirjas tr\u00fckiteksti lugemine mulle raskusi. Edaspidi oli isegi p\u00f5nev sellises kirjas raamatuid lugeda. <\/em>Karin K<\/p>\n

Lapse t\u00f6\u00f6 on m\u00e4ng<\/strong><\/p>\n

Kas sooviksid n\u00e4idata oma tugevust musket\u00e4ride m\u00f5\u00f5gav\u00f5itluses v\u00f5i jahtida kurjategijate j\u00e4lgi koos Kalle Blomkvistiga? See on v\u00f5imalik, kui lased fantaasia lendu. Muuseumit\u00f6\u00f6tajate seiklused raamatumaailmas n\u00e4itavad, kuidas see k\u00f5ik k\u00e4is.<\/p>\n

Raamatukaante vahel juhtunut sai k\u00e4ep\u00e4raste vahendite k\u00f5rval ellu viia ka nukkude abil. V\u00e4ga populaarne oli Astrid Lindgreni ja Alexander Dumas\u2019 teoste l\u00e4bim\u00e4ngimine, enim inspireerisid \u201eBullerby lapsed\u201c, \u201eMeisterdetektiiv Kalle Blomkvist\u201d ning \u201eKolm musket\u00e4ri\u201d. Sellega m\u00e4ngur\u00f5\u00f5m veel ei l\u00f5ppenud, kuna p\u00f5nevad lugemiselamused \u00e4rgitasid jutte ise edasi arendama v\u00f5i s\u00fc\u017eeele sootuks uut k\u00e4iku andma. Esimesed katsetused kirjas\u00f5naga s\u00fcndisid just kaasahaaravate teoste lugemisest.<\/p>\n

*Lapsep\u00f5lve lugemiskangelasena m\u00e4letan vahvat r\u00e4tsepat \u2013 ta oli mulle t\u00f5eline kangelane, tappis korraga seitse k\u00e4rbest. K\u00fcll ma kaalusin ja m\u00e4ngisin muinasjutuaineliste tegelastega, kuidas ta ikka seitse k\u00e4rbest korraga sai. Kindlasti olid ka printsessilood hingel\u00e4hedased, Tuhkatriinust ja Lumevalgekesest jpt. <\/em>Agnes<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3009:521 T\u00fcdruk loeb raamatut \u201eVahva r\u00e4tsep\u201c.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol n\u00f5jatub muigav t\u00fcdruk voodis olevale padjale, lugedes, kaisukaru s\u00fcles, raamatut \u201eVahva r\u00e4tsep\u201c.<\/em><\/p>\n

*Emotsionaalne lugeja olin kindlasti. L\u00e4ksin raamatumaailmadesse sisse ja kujutlesin ennast raamatutegelasteks. M\u00e4ngisin lugusid l\u00e4bi nii m\u00f5ttes kui ka p\u00e4riselt, \u00fcksi m\u00e4ngides vestlesin ka kujutletavate kaaslastega. Ma ei m\u00e4nginud alati mitte t\u00e4pselt raamatust loetut, vaid m\u00f5tlesin tegelastele ka uusi seiklusi v\u00e4lja. Seet\u00f5ttu polnud mul lapsena ka mitte kunagi igav, leidsin endale alati tegevust \u2013 kui mitte p\u00e4riselt, siis m\u00f5ttes. Ehitasin elutoas diivanilauast ja tekkidest koopaid, losse v\u00f5i onne, kost\u00fcmeerisin end suurest linikust kujundatud keebi abil musket\u00e4riks, r\u00fc\u00fctliks, printsessiks v\u00f5i kuningannaks jne. Mulle meeldisid nii igasugused muinasjutud kui seiklusjutud, aga v\u00e4ga ka raamatud loomadest. N\u00e4iteks peale \u201eMowgli\u201c lugemist olin vaimustuses ja m\u00e4ngisin vist peaaegu k\u00f5iki sealseid tegelasi \u2013 olin nii Mowgli kui ka hunt, tiiger, boamadu Kaa, aga k\u00f5ige \u00e4gedam oli muidugi olla must panter Bagheera! Samas sai oldud ka v\u00e4ike n\u00f5id, m\u00f5ni haldjas, tuldpurskav draakon, meeldisid \u00fcldse igasugused \u00fcleloomulikud, n\u00f5iduvad, lendavad jms \u00fcleloomulike v\u00f5imetega tegelased. Kui minu lapsep\u00f5lves oleksid ilmunud Harry Potteri lood, oleksin olnud kindel f\u00e4nn!<\/em><\/p>\n

Kuna mulle meeldis v\u00e4ga joonistada, siis joonistasin tihti raamatutegelasi ja nende eluruume v\u00f5i elukeskkondi, m\u00e4ngides niiviisi ka paberil mitmeid lugusid l\u00e4bi. Mind v\u00f5lusid raamatuillustratsioonid, p\u00fc\u00fcdsin neid j\u00e4rgi joonistada. Nii joonistasin lugematul hulgal Tove Janssoni Muumitrolle ja tema teisi tegelasi, lisaks Edgar Valteri Kr\u00f5lle ja Naksitralle, Siima \u0160kopi kauneid muinasjutuprintse, printsesse ja haldjaid. Aga m\u00f5tlesin ka ise lugusid v\u00e4lja, n\u00e4iteks joonistasin seeriaid mingitest naljakatest vaimudest v\u00f5i tontidest.<\/em><\/p>\n

Lugesin ka palju lastele m\u00f5eldud luuleraamatuid, nautisin kirjanike lahedaid ja vaimukaid riime ja luuleridu, keelem\u00e4nge. P\u00fc\u00fcdsin ise v\u00e4ikseid salme v\u00f5i jutukesi koostada. Koolis meeldis mulle v\u00e4ga kirjandeid kirjutada. <\/em>\/—\/ <\/em>\u00dche s\u00f5brannaga tekkis meil vahepeal naljakas hobi: koostasime erinevate lasteraamatute p\u00f5hjal v\u00e4ikseid naljakaid jutukesi, mida kirjutusmasinaga paberile tr\u00fckkisime. Nii lahe oli tr\u00fckkida, arvuteid siis ju veel polnud. Dikteerisime ette\u00fctluse kombel \u00fcksteisele sobivaid lauseid erinevatest raamatutest ette, nii et kokku tekkisid tobedad ja lausa absurdsed dialoogid. Naersime neid jutukesi \u00fcksteisele ette lugedes k\u00f5hu k\u00f5verasse. Enamasti miksisime omavahel Astrid Lindgreni teoseid, nii et kokku said n\u00e4iteks Karlsson, Pipi, Kalle Blomkvist jt tegelased. <\/em>Jane<\/p>\n

*Kindlasti j\u00f5udsid paljud raamatustseenid ka m\u00e4ngudesse. Kolme musket\u00e4ri m\u00f5jul k\u00e4isime isaga m\u00e4nguasjapoest plastmassist m\u00f5\u00f5ka ostmas. Saime sealt k\u00fcll ainult k\u00f5verad Vene saablid, aga see ei takistanud mind Athose, Porthose, Aramise ja d\u2019Artagnanina isa kui kaardiv\u00e4elasi r\u00fcnnates tema s\u00f5rmi siniseks tagumast. Mul oli ka vibu, millega sai ahju k\u00fclge lasta kummist otstega nooli ja taaselustada Robin Hoodi laskev\u00f5istlusi. Mulle meeldis \u201eKalle Blomkvistist\u201c p\u00e4rit nipp, kus ukse v\u00e4lisk\u00fcljel oleva v\u00f5tme sai l\u00fckata ukse alt l\u00e4bipistetud ajalehe peale ja siis enda poole t\u00f5mmata. (V\u00e4ga harva kukkus v\u00f5ti sinna, kuhu oleks pidanud.) Ja ma m\u00e4letan, et p\u00fc\u00fcdsin korduvalt plastiliinist luua J\u00e4nese uru sisemust, kui Puhh ja Notsu tal k\u00fclas k\u00e4isid. Ilmselgelt ei vastanud mu v\u00f5imed ettev\u00f5tmise mastaapsusele ja ma pidin p\u00e4rast m\u00f5ne kapi, meepurgi ja laua meisterdamist alati loobuma. <\/em>Gerd<\/p>\n

*Lapsep\u00f5lves oli kombeks lugusid l\u00e4bi m\u00e4ngida, suurema seltskonnaga k\u00fcll pigem lastesaateid (\u201eKivin\u00f5id\u201d, \u201eKardemoni linna rahvas ja r\u00f6\u00f6vlid\u201d) ja filme (eelk\u00f5ige s\u00f5jafilmid). \u00dcksinda ma m\u00e4ngisin \u201eKolme musket\u00e4ri\u201d, see piirdus enamasti kost\u00fcmeerimise ja tokiga vehklemisega. Kost\u00fc\u00fcm oli geniaalselt lihtne, paraku ebamugav \u2013 kummiga pikk seelik tuli t\u00f5mmata v\u00f6\u00f6kohast \u00fclespoole kaela \u00fcmber ja laiaks musket\u00e4ri k\u00fcbaraks oli diivanipadi. Seelik polnud piisavalt lai, et oleks saanud v\u00e4\u00e4rikalt vehelda, alusp\u00fcksid paistsid, kui k\u00e4si t\u00f5stsin, ka padi ei tahtnud peas p\u00fcsida. K\u00f5ige rohkem m\u00e4ngisin ma situatsioone raamatutest l\u00e4bi pabernukkudega, s\u00fc\u017eeest kinni ei pidanud, muutsin tegevustikku ja saatusi. Blomkvisti lugude m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris olles j\u00e4lgisin t\u00e4helepanelikult v\u00f5\u00f5raid inimesi ja j\u00e4tsin autonumbreid meelde. Vedas, et elasin P\u00f5ltsamaal, mitte Tallinnas. Tallinnas oleks see ikka v\u00e4ga kurnav tegevus olnud. <\/em>Siret<\/p>\n

*Bullerby laste maailmast sain kindlasti oma m\u00e4ngudele inspiratsiooni. See oli mu suur lemmik. Seda raamatut v\u00f5isin ma \u00fche suve jooksul kordi ja kordi tervenisti v\u00f5i siis kindlaid osasid sellest uuesti \u00fcle lugeda, kuid ikka oli nii hea ja huvitav. Raske s\u00f5nadesse panna, mis mind selle juures paelus. Ehk selline oma v\u00e4ikelinna, oma tolmuse t\u00e4nava ja kodu id\u00fcll? Sellises keskkonnas kasvasin ma ise ja v\u00f5imalus end kuidagi Bullerby laste (eriti Liisaga) samastada v\u00f5ib olla minu kiindumuse p\u00f5hjus. M\u00e4ngisin Liisa oma toa saamise lugu nukkudega ja tegin sisekujundust, sest tahtsin nii v\u00e4ga ka endale p\u00e4ris isiklikku tuba saada.<\/em>\u00a0Kristi<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2900:296 T\u00fcdruk nukuserviisiga m\u00e4ngimas.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol istub suurt juukselipsu kandev t\u00fcdruk toolil koos m\u00e4ngukaruga. Nende ees on n\u00f5udeserviis, mille abil t\u00fcdruk m\u00e4ngib teejoomist.<\/em><\/p>\n

*Lapsena ja noorukina elasin v\u00e4ga raamatutegelastele kaasa, Lindgreni raamatute tegelased olid k\u00f5ik nagu s\u00f5brad. Kindlasti v\u00f5tsime oma m\u00e4ngusesse kaasa raamatust loetut. N\u00e4iteks kasutasime pi-keelt, tegime onne jms. Olen p\u00e4ris palju nutnud raamatuid lugedes, on olnud hiiglama p\u00f5nev. Neid kordi, kui raamat on nii p\u00f5nev, et k\u00e4est panna ei saa, ei ole v\u00e4ga palju olnud, kuid siiski. <\/em>Kadri-Liis<\/p>\n

*Heietasin loetud raamatuid p\u00e4rast peas ikka edasi. Seda innustasid tegema illustratsioonid, nt Siima \u0160kopi omad, mida v\u00f5isin tunde vaadata. <\/em>Karin<\/p>\n

*Jah, kujutasin elavalt ette seda maailma, mis lugedes avaldus. Ja olen siiani selline hea ettekujutaja, lugedes on silme ees k\u00f5ik see raamatu maailm. <\/em>Piret<\/p>\n

*Ema raamatute hulgast olid mu suurimad lemmikud \u201eSipelgad ei alistu\u201d (1959), \u201eKollase r\u00e4hni ordu\u201d (1964), \u201eSeeva Kotlovi ebatavalised juhtumused\u201d (1966) ja \u201eNeljas k\u00f5rgus\u201d (1967). \u201eKollase r\u00e4hni ordu\u201d ja k\u00f5nelema hakanud nukk Emilia m\u00f5jusid mulle lapsena umbes samamoodi kui vahtkummist N\u00e4ssu raamatus \u201eKoer taskus\u201d. M\u00f5istusega sain aru, et see k\u00f5ik on v\u00e4ljam\u00f5eldis, aga s\u00fcdames ikkagi oi, kuidas oleksin endalegi sellist kasv\u00f5i taskusse mahtuvat elusat m\u00e4ngukoera tahtnud. Samamoodi tabas mind iga suve l\u00f5pus vanaema juurest lahkudes tunne, et pean nukkudele soojemad riided selga panema, sest \u00e4kki kui ma ei n\u00e4e, siis \u00e4rkavad nad vahepeal ikkagi ellu ja neil v\u00f5ib siis ju jahe hakata. Soov, et reaalsuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldud maailma vahelised piirid aeg-ajalt h\u00e4gustuksid ja algaksid vahvad seiklused, on mingil hetkel tabanud ilmselt paljusid raamatus\u00f5pru. <\/em>Karin K<\/p>\n

*Sageli olin mitu p\u00e4eva loetud raamatu uimas. M\u00e4ngisin situatsioone l\u00e4bi, m\u00f5nikord oma m\u00e4ngudes muutsin seda, mis mulle ehk raamatus ei meeldinud \u2013 tegin omale sobivama stsenaariumi. <\/em>Kaari<\/p>\n

*Mingil hetkel proovisin ise ka muinasjuttu kirjutada. Kirjutasin, illustreerisin vesiv\u00e4rvidega ja palusin emal lehed niidiga kokku \u00f5mmelda. Kahjuks ei ole need \u00fcllitised s\u00e4ilinud, aga \u00fchte isegi m\u00e4letan\u2026 Naljakas n\u00e4gi v\u00e4lja, lugeda seda ei saanud, aga ema kiitis! Pealkiri oli minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da \u201eElus puder\u201d. <\/em>\u00a0\/—\/ Raamatu lugu hakkas minu jaoks elama ja tegelased nagu askeldasid minu \u00fcmber ning v\u00f5tsid mu oma r\u00e4nnakutele kaasa. See oligi asja v\u00f5lu \u2013 muinasjutu sisse minek ehk praeguse nimega rollim\u00e4ng. <\/em>Sirje<\/p>\n

Tunded raamatust v\u00e4lja<\/strong><\/p>\n

Emotsioonid on meie s\u00f5brad. V\u00f5i hoopis vaenlased? Eks k\u00f5ik s\u00f5ltub olukorrast. Lugemise konteksti asetatuna on tunded pigem s\u00f5brad, kes aitavad looga kaasa minna.<\/p>\n

*Emotsionaalne lugemine pole mul vist ajas eriti muutunud. Kui on k\u00f6itev raamat, siis kipun ikka \u00fche hinget\u00f5mbega selle l\u00e4bi lugema, lihtsalt lugemist ennast on kahjuks palju v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. M\u00e4letan g\u00fcmnaasiumieast \u00fchte hetke, kui olin k\u00fclmetushaigusega kodus ja lugesin kohustusliku kirjandusena Fjodor Dostojevski \u201eIdiooti\u201c. Ei tea, kas m\u00f5jus see, et olin haige ja palavikus, aga see m\u00f5jus toona v\u00e4ga raputavalt, l\u00e4ksin taas raamatumaailma v\u00e4ga s\u00fcgavale sisse. <\/em>Jane<\/p>\n

*Nutsin ka siis, kui poisikesena maal olles keset p\u00e4eva oma vanat\u00e4di \u00f6\u00f6kapiraamatu ette v\u00f5tsin – Malot\u2019 \u201ePerekonnata\u201d. Mingi eriline m\u00e4lestus on sellest. Mitte niiv\u00f5rd lugemisest v\u00f5i loetust, kui just sellest, et nii v\u00f5ib v\u00f5i saab \u00fcldse juhtuda \u2013 loed ja hakkad nutma. <\/em>Tiit<\/p>\n

*Ma ei ole emotsionaalne lugeja, pigem s\u00fcsteemne. Ma tean, mis mind hetkel huvitab v\u00f5i mida t\u00f6\u00f6alaselt vajan. Haridus ja harjumus v\u00f5imaldavad soovitu ka kiiresti \u00fcles leida. <\/em>Sirje<\/p>\n

*Pean end k\u00fcllaltki emotsionaalseks lugejaks. Kui oli hea raamat, ei suutnud ma selle lugemist l\u00f5petada enne, kui see l\u00e4bi oli. Suviti noorena polnud see probleem, sai magada, kaua tahad. Siis hakkasin t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima ja hommikul tuli \u00f5igeaegselt kohal olla. Tegin siis \u00f6\u00f6sel raamatut lugedes endale nn punaseid jooni: et kui kell saab kaks, l\u00e4hen magama. Tihti see nihkus poole tunni kaupa kella nelja peale. See oli viimane piir\u2026 juhul muidugi kui raamatu l\u00f5pp ei paistnud \u2013 siis oli \u00f5igustus natuke kauem lugeda. Praegu nii ei j\u00f5uaks muidugi enam. Kuna mu t\u00f6\u00f6 on kaheksa tundi silmadega, siis on \u00f5htuti silmad nii v\u00e4sinud, et lugeda enam v\u00e4ga ei tahagi. Suur muutus lugemises tuli ka prillide saamisega. Kui varem sain voodis ja diivanil igas asendis k\u00e4sip\u00f5sakil l\u00f6seledes lugeda, siis \u00fcht\u00e4kki tuli istudes raamatut korrektselt \u00f5iges kauguses ja sobivalt valgustatuna k\u00e4es hoidma hakata, muidu lihtsalt ei n\u00e4e lugeda. Ja kui niigi on suuresti istuv t\u00f6\u00f6, on see lihtsalt v\u00e4ga t\u00fc\u00fctu. <\/em>Anu<\/p>\n

*Olen k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega naernud ja pisara ka poetanud. Olen suur raamatute taaslugeja, aga on \u00fcks raamat pealkirjaga \u201eRoheline org\u201c, mida ma pole uuesti k\u00e4tte v\u00f5tnud, sest see oli niiiiiii kurb. R\u00e4\u00e4kis \u00fchest hobusest\u2026 t\u00e4pset lugu ei m\u00e4leta, aga v\u00e4ga kurb oli. Vastupidine lugu on \u201eV\u00e4ikse Tjorveni, Pootsmanni ja Moosesega\u201c, kuigi ka seal on kurbi kohti. See raamat oli meil \u00fclikooli ajal \u00fchikatoas olemas. Ja kui kellelgi oli paha tuju v\u00f5i muidu kurb olemine, siis ta v\u00f5ttis selle raamatu, ja varsti oli sealt raamatu tagant naeruturtsatusi kuulda ja elu oli j\u00e4lle ilus! <\/em>Aune<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2897:1959 Naised raamatut lugemas. Fotonegatiiv: Uno Pilvre, 1957.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol istub kaks naist k\u00f5rvuti, pead l\u00e4hestikku. Vasakpoolsel naisel on k\u00e4es raamat, mida nad naerdes loevad.<\/em><\/p>\n

*Jah, olin v\u00e4ga emotsionaalne lugeja ja ajas olen veel emotsionaalsemaks muutunud. Ise lapsena ehk ei saanud ka k\u00f5ikidest n\u00fcanssidest aru. Emaduse ja lastega seonduv on see, mis mind kunagi k\u00fclmaks ei j\u00e4ta, ning l\u00f6ristan nutta. Armastuslood ka, aga peab olema v\u00e4ga-v\u00e4ga h\u00e4sti kirjutatud sel juhul. <\/em>Kristi<\/p>\n

*Emotsionaalne lugeja olin pigem noorena, enam aga mitte. Eriti emotsionaalseks kujunes \u201e<\/em>P\u00e1l-t\u00e4nava<\/em> poiste l\u00e4bilugemine. Teisena tuleks \u00e4ra m\u00e4rkida \u201eHarry Potteri\u201c romaanisari, mis l\u00e4ks mulle v\u00e4ga s\u00fcgavalt korda. Elasin kaasa k\u00f5igile tegelastele, ka pahadele. M\u00e4letan selgelt, et HP filmides olin ma v\u00e4ga pettunud (ainsa erandi tuleb v\u00e4lja tuua \u201eAzkabani vang\u201c, mis oli superhea film), sest minu hinnangul olid sealt alati v\u00e4ga olulised s\u00fcndmused tuimalt v\u00e4lja j\u00e4etud. Eriti eredalt m\u00e4letan pettumust, mis langes mulle osaks peale 4. osa (\u201eTulepeeker\u201c) filmi n\u00e4gemist, mis oli nii kohutav, et peale seda lubasin endale mitte \u00fchtegi j\u00e4rgmist \u201eHarry Potteri\u201c filmi vaadata. Ca 10 aastat hiljem vaatasin need siiski \u00e4ra ja minu \u00fcllatuseks olid need isegi p\u00e4ris head. <\/em>Petteri<\/p>\n

*Olen alati olnud emotsionaalne lugeja selles m\u00f5ttes, et kaon sisusse \u00e4ra ja m\u00f5tlen sellest veel t\u00fckk aega. Oleneb muidugi raamatust, tavaliselt toimib see nii suuromaanide-perekonnakroonikate puhul. <\/em>Karin<\/p>\n

*Pole eriti \u00fcllatav, et emotsionaalse inimesena olen seda ka lugejana. Kui raamat liigutab, siis j\u00e4\u00e4n loetu \u00fcle m\u00f5tisklema pikaks ajaks. Selliste teoste puhul on mul juba lapsest saadik komme ennast raamatu tegelaskonda liita ja hakata siis tegevusliini edasi m\u00f5tlema. Armastus lugemise vastu on saatnud mind kogu elu. See pole mulle ainult hobi ja harjumus, vaid v\u00f5imalus maailma m\u00f5ista ja leida aega enesele. Olles oma pere ainus laps, tundsin ennast nooremana v\u00e4ga \u00fcksikuna, kuna minu \u00fcmber puudusid inimesed, kellega sarnanemist oleksin tundnud nii nagu n\u00fc\u00fcd. Raamatud suutsid pakkuda v\u00f5imalust leida m\u00f5ttekaaslasi, tehes mind empaatiliseks inimeseks. <\/em>Karmen<\/p>\n

*Olen alati olnud emotsionaalne lugeja. Lapsena kindlasti rohkem, olen m\u00f5elnud, et v\u00f5ib-olla oli loetule kaasaelamine \u00fcks v\u00f5imalus oma k\u00f5iki, ka negatiivseid, tundeid v\u00e4lja elada. Olen ennast hingetuks naernud lugedes raamatuid \u201eMinu pere ja muud loomad\u201d, \u201e12 tooli\u201d ja \u201eV\u00e4ikevend ja Karlsson katuselt\u201d. Pisarad tulid mul eriti kergesti. Keegi sai haiget, \u00f5nnetu armumine, haigus, surmaoht \u2013 juba piisas, et silmad oleks veekalkvel. Pisarad tulid ka ilu ja r\u00f5\u00f5mu peale: kellegi unistus t\u00e4itus, headus ja julgus v\u00f5itsid. M\u00e4letan, et nutsin pidurdamatult, kui Porthose teener Porthose riidehunniku otsas suri. Ei oskagi tagantj\u00e4rgi seletada, miks. Ehk oli selles situatsioonis korraga inimlik naeruv\u00e4\u00e4rsus ja j\u00e4\u00e4gitu lojaalsus? Ja kui loomadega midagi juhtus\u2026. Uhhh. \u00a0Ernest Seton-Thompsoni \u201eLugusid loomadest\u201d oli korraga ilus (k\u00f5ik need kaunid ratsud kuupaistel kaljunukkidel), kurb (halba kohtlemist ja surma oli palju) ja tekitas soovi m\u00f5nd alatut inimesest tegelast raputada.<\/em><\/p>\n

Ega see emotsionaalsus ajas kadunud pole. Teismelisena raputasid Hemingway, Remarque, Fitzgerald, Arvi Siia luuletused ning Tennesse Williamsi n\u00e4idendid. Remarque ja Williams enam ei haara \u00fcldse, teised mehed on j\u00e4\u00e4nud. Muutunud on see, et enam ei m\u00f5juta niiv\u00f5rd mitte lood kui kirjaniku stiil ja keel. Viimasel ajal loetutest meenub n\u00e4iteks Fosse \u201eValendus\u201d, kus l\u00fchikesed napid laused vahelduvad \u00fclipikkadega. Tekib karussellitav r\u00fctm, pea hakkab lugedes ringi k\u00e4ima, h\u00fcpnoos on t\u00e4ielik.<\/em><\/p>\n

Mul on erinevate emotsioonide jaoks omad nn \u00fclelugemise raamatud, mis aitavad ja toetavad. M\u00f5ni neist on universaalne ning sobib iga eluetapi ja emotsiooni jaoks: Romain Rollandi \u201eColas Breugnon. Elame veel\u201d. Selle raamatu meelelaad, hoiak, vaade elule on soe, inimlik, voolav ja vaba \u2013 \u00fckski v\u00e4line jama ei saa sinust jagu, kui sul on r\u00f5\u00f5m ja seesmine j\u00f5ud. <\/em><\/p>\n

Olen seda usku, et kui oled kurb, loe kurba ja t\u00f5sist raamatut; oled r\u00f5\u00f5mus, lase end ka raamatul naerutada. Ma ei ole iial m\u00f5istnud soovitust \u201eOi, sul on raske ja kurb, loe \u201eKolme meest paadis\u201d.\u201d No ei toimi ju. Raamatud on teraapilised, eriti luule. Kui olen t\u00f6\u00f6aastast v\u00e4sinud ja j\u00f5uan puhkuse esimesel p\u00e4eval maale, siis on mul kotis Walcotti luulekogu \u201eSaared\u201d. See on minu pidepunktiraamat \u00fche v\u00e4ga kindla \u00e4rev-k\u00f5ikuva meeleolu jaoks. Kui oled rabe, kiirustav, v\u00e4sinud, emotsionaalne ja ei suuda seda k\u00f5ikumist kuidagi l\u00f5petada, kuigi olud juba nagu lubaksid aeglaselt v\u00f5tta. \u201eSaared\u201d aitab mu enne pikka suvepuhkust omadega j\u00e4rje peale: puhkuse esimesed p\u00e4evad, j\u00f5uad maale, koristad, tuulutad, niidad muru. Tead, et v\u00f5id linna ja t\u00f6\u00f6 sajaga \u00e4ra unustada ja tegelikult ei pea ka veel maaelu tegemistega rinda pistma; et v\u00f5ib paar p\u00e4eva niisama olla, aga vaim ei luba, seab t\u00f6id j\u00e4rjekorda. Kui nutt juba peale tuleb, siis v\u00f5tad \u201eSaared\u201d ning sirvid tuttavaid v\u00e4rvik\u00fcllaseid ja lopsakaid, kirglikke ja avalaid ridu. <\/em>Siret<\/p>\n

Meil on alati v\u00f5imalik valida, milliseid m\u00f5ttevilksatusi teistega jagame ja kui palju end avada soovime. V\u00e4ljam\u00f5eldud raamatukangelaste tunded ja emotsioonid j\u00f5uavad meieni palju vahetumalt, sest kirjaniku puistab detaile, mis on nende k\u00e4itumise ajendiks. Sedamoodi tekib side lugude ja nende sees tegutsevate tegelastega. Kas ja kuidas kirjandus(tegelased) meie v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujunemist m\u00f5jutavad, sellest t\u00e4psemalt juba j\u00e4rgmise n\u00e4dala blogiloos.<\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kirjandusel on eriline v\u00f5ime meid m\u00f5jutada, puudutada. Selleks et kujutlusv\u00f5ime saaks ohjad \u00fcle v\u00f5tta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on m\u00f5elda, et s\u00f5nad paberil suudavad v\u00e4lja meelitada naeru, pisaraid v\u00f5i h\u00e4mmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma v\u00f5rku, j\u00e4\u00e4des tema m\u00f5tetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad siin…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16912,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[46,6],"tags":[],"class_list":["post-16908","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto"],"yoast_head":"\nEmotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kirjandusel on eriline v\u00f5ime meid m\u00f5jutada, puudutada. Selleks et kujutlusv\u00f5ime saaks ohjad \u00fcle v\u00f5tta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on m\u00f5elda, et s\u00f5nad paberil suudavad v\u00e4lja meelitada naeru, pisaraid v\u00f5i h\u00e4mmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma v\u00f5rku, j\u00e4\u00e4des tema m\u00f5tetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad siin…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-01-14T07:23:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-01-24T12:19:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1056\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-01-14T07:23:03+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-24T12:19:31+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908\"},\"wordCount\":3298,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908\",\"name\":\"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg\",\"datePublished\":\"2025-01-14T07:23:03+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-24T12:19:31+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1056},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16908#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Kirjandusel on eriline v\u00f5ime meid m\u00f5jutada, puudutada. Selleks et kujutlusv\u00f5ime saaks ohjad \u00fcle v\u00f5tta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on m\u00f5elda, et s\u00f5nad paberil suudavad v\u00e4lja meelitada naeru, pisaraid v\u00f5i h\u00e4mmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma v\u00f5rku, j\u00e4\u00e4des tema m\u00f5tetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid r\u00e4\u00e4givad siin…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-01-14T07:23:03+00:00","article_modified_time":"2025-01-24T12:19:31+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1056,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-01-14T07:23:03+00:00","dateModified":"2025-01-24T12:19:31+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908"},"wordCount":3298,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908","name":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","datePublished":"2025-01-14T07:23:03+00:00","dateModified":"2025-01-24T12:19:31+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","width":1600,"height":1056},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16908#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehek\u00fclgede varju. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/380358_ERM_Fk2897_1959_380358.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4oI","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16908"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16908\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16940,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16908\/revisions\/16940"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}