{"id":16858,"date":"2025-01-21T07:56:23","date_gmt":"2025-01-21T05:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858"},"modified":"2025-01-21T10:21:14","modified_gmt":"2025-01-21T08:21:14","slug":"raamatutest-ja-vaartuste-kujunemisest-lapsed-kes-loevad-on-ohtlikud-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858","title":{"rendered":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Ray Bradbury kirjutab raamatus \u201eFahrenheit 451\u201c: \u201eKas te n\u00fc\u00fcd m\u00f5istate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad n\u00e4itavad elu n\u00e4gu k\u00f5ikide selle pooridega. V\u00e4ikekodanlane aga tahab n\u00e4ha vahan\u00e4gusid \u2013 pooride ja karvadeta, miimikata.\u201d Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa.<\/p>\n

Vanemad v\u00f5ivad mingi hetk avastada, et \u00fcksi lugev laps ei ole teps mitte \u201ckergesti hooldatav\u201d lihtne laps, vaid allumatu, kes loeb ennast \u00fcmbritsevast maailmast v\u00e4lja. Ta unustab kohustused, talle ei p\u00e4\u00e4se ligi. Ta istub diivanil ja loeb, aga ometi ta ei ole seal. Kes loeb, see juurdleb; kes juurdleb, see kujundab oma arvamuse; kellel on oma arvamus, see erineb teistest; kes erineb teistest, on vastane ehk ohtlik. Lugemisest kasvab v\u00e4lja eneseusaldus, eneseusaldusest julgus m\u00f5elda omi m\u00f5tteid ja kujundada v\u00e4\u00e4rtuseid.<\/p>\n

Eelmises loos vaatlesime, kui emotsionaalsed lugejad ERMi kolleegid olid ja on. T\u00e4na heidame pilgu sellele, kas ja kuidas loetu kujundab v\u00e4\u00e4rtushinnanguid.<\/p>\n

Esimene l\u00e4biloetud raamat ja v\u00e4\u00e4rtushoiakute kujunemise algus<\/strong><\/p>\n

Vastanute poolt mainitud teoste loetelu on pikk, kindlasti tuleks nimetada esimese raamatuna aabitsat, muinasjutte\u00a0 ja \u00fcldisemalt, mida koduriiulis \u00fcldse leidus. Eri p\u00f5lvkondi \u00fchendab ka hulk lastekirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid, eelk\u00f5ige Astrid Lindgreni raamatud ja eesti lastekirjandusest Julius Oro \u201eMuna\u201c.<\/p>\n

*Hetke, mil oskasin kirjat\u00e4htedega lugeda, m\u00e4letan selgelt. Tr\u00fckit\u00e4htedega \u201eMuna\u201d, \u201eTibu\u201d ja <\/em>\u201eM\u00f5mmilood\u201c (\u201eoi-oi, oli nali, nali oli suur\u201c) ammendusid, uurisin omaette kirjat\u00e4htedega raamatuid. Ja siis saabus mu elu esimene heureka-hetk, mida m\u00e4letan \u2013 \u00e4kki ma lihtsalt oskasin lugeda. See raamat oli Oskar Lutsu \u201eNukitsamees\u201d. Raamat oli k\u00f5vade kiletatud kaantega, olin nii erutatud ja kirglik, et suurest r\u00f5\u00f5must n\u00e4ppisin raamatu nurka, kileots tuli lahti ja ma t\u00f5mbasin selle maha – raamat j\u00e4i kare ja n\u00e4otu. T\u00fchiasi, armastus on ka f\u00fc\u00fcsiline. Minust saigi lugeja, kelle isiklikes raamatutes on sirgeldused, murtud lehenurgad ja toiduplekid. See ei t\u00e4henda, et ma raamatuid ei hoia. See on sentimentaalne lugemine, mis peabki f\u00fc\u00fcsilisi j\u00e4lgi j\u00e4tma. <\/em>Siret<\/p>\n

*Ei m\u00e4leta \u00fcldse, mille p\u00e4ris esimesena ise l\u00e4bi lugesin. K\u00fcllap see v\u00f5is olla m\u00f5ni nendest <\/em>papplehtedega imelihtsatest raamatutest. Esimene suurem lugemiselamus, mis ka meelde on j\u00e4\u00e4nud, oli \u201eMeisterdetektiiv Blomkvist\u201c. M\u00f5tlesin, et k\u00fcll oleks endal ka hea, kui kuskil oleks selline s\u00f5ber, kelle isa on pagar ja soojad kaneelisaiad kogu aeg k\u00e4ep\u00e4rast on. Tegelikult oli seal ikka v\u00e4ga palju p\u00f5nevat lisaks sellele. N\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rgi m\u00f5eldes paelus ka see, et kahest poisist ja \u00fchest t\u00fcdrukust kujunes s\u00f5prade punt. Meie ajal olid vist pigem t\u00fcdrukud omavahel ja poisid omavahel s\u00f5brad. \u00dches\u00f5naga see tundus natuke nagu unistuste maailm. <\/em>Riina<\/p>\n

*Mulle luges vanaema ette \u201eKevadet\u201d, korduvalt kui tema pool olin ja koos naersime siis j\u00e4lle Tootsi <\/em>tempude \u00fcle ja ema luges meile lastele ette \u201cEesti rahva ennemuistsed jutud\u201d. Teine vanaema luges <\/em>ette \u201eReinuvaderi lood\u201d ja \u201eEesti muinasjutte\u201d. Esimene raamat, mille ise l\u00e4bi lugesin oligi vist <\/em>\u201eKarupoeg Puhh\u201d.<\/em> Piret<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2803:288 Vanaema lapselapsega raamatut lugemas. Foto 1975.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol istuvad tugitoolis k\u00f5rvuti kirjut p\u00f5lle kandev vanaema ja tumedap\u00e4ine ruudulises s\u00e4rgis poiss. Nad uurivad koos vanaema s\u00fcles olevat avatud raamatut.<\/em><\/p>\n

*Ma ei m\u00e4leta oma esimest raamatut. M\u00e4letan, et mulle meeldis v\u00e4ga eelkooli \u201eKaru aabits\u201d ja <\/em>\u201eAabits\u201d, mis oli aasta enne minu esimest klassi kasutusel, sest mina \u00f5ppisin juba esimeses klassis <\/em>uuest aabitsast. <\/em>Maire<\/p>\n

*Parbo aabits, suure A, B ja lastega kaanel, oli k\u00f5ige kulunum, millest v\u00f5iks j\u00e4reldada k\u00f5ige suuremat <\/em>kiindumust. Siis veel aabits, mille kaanel poiss viipab metsa suunas ja sealt lehvitavad talle vastu <\/em>karu, j\u00e4nes ja siil. Karuaabits oli mul ka, aga seda ma vist palju ei lugenud \u2013 v\u00f5rreldes eelmise kahega <\/em>n\u00e4eb p\u00e4ris uus v\u00e4lja. Nii et ma sain selle oma lapsele p\u00e4randada. Ja ta n\u00e4eb endiselt v\u00e4lja nagu uus. <\/em>Gerd<\/p>\n

*Tuleb v\u00e4lja, et ma ei m\u00e4leta, mis raamatu ma esimesena l\u00e4bi lugesin. M\u00e4letan selle kohta \u00fcht-teist <\/em>k\u00fcll, sest teadvustasin seda t\u00f5siasja \u2013 ise terve raamatu l\u00e4bilugemist \u2013 suure saavutusena. See oli <\/em>suvel enne esimesse klassi minemist, maal vanaema juures ja lugesin \u00f5unapuu otsas. Seal oli selline kaheharuline oks, mille peal oli mugav istuda. Raamat koosnes mingi eesti autori l\u00fchikestest lugudest <\/em>(v\u00f5ib-olla Jaan Rannap). Lugesin seda p\u00e4ris t\u00fckk aega, ronisin iga p\u00e4ev oma raamatuga puu otsa, <\/em>lugesin ja ronisin raamatuga alla. Nagu p\u00e4evat\u00f6\u00f6l oleks k\u00e4inud.. Ja tundsin end v\u00e4ga t\u00e4htsana. <\/em>Liisi<\/p>\n

*V\u00e4ga t\u00e4pselt ei m\u00e4leta, aga v\u00f5is olla papist raamat \u201eMuna\u201c v\u00f5i \u201eTibu\u201c. <\/em>Kristi<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2994:789 Poiss raamatuga. Foto Leopold Matt, 1950ndate I pool.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Must-valgel fotol seisab l\u00fchikestes traksidega p\u00fckstes heledap\u00e4ine v\u00e4ike poiss, <\/em>alumine huul hammaste vahel. Ta hoiab kahe k\u00e4ega paksu raamatut.<\/em><\/p>\n

*Perekonnaalbumis oleval fotol on mul vanust vast aasta v\u00f5i natuke peale. Ei oska ma selles eas veel <\/em>midagi eriti \u00f6eldagi, aga uurin juba t\u00e4htsa n\u00e4oga raamatut, milleks on 1983. aastal kordustr\u00fckis <\/em>ilmunud Julius Oro \u201eMuna\u201d. Ema m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli see pappraamat esimestel eluaastatel minu <\/em>absoluutne lemmik. Sarnaseid, v\u00e4ikeste kohmakate k\u00e4te jaoks suurep\u00e4raseid pappraamatuid oli mul <\/em>veel mitmeid. N\u00e4iteks Ellen Niidu \u201eMeil maal\u201d. <\/em>Karin K<\/p>\n

*Raamat, mille esimesena ise l\u00e4bi lugesin, v\u00f5is olla \u201ePipi Pikksukk\u201c lisaks aabitsale. <\/em>Karin<\/p>\n

*Trilla-tralla, trilla-tralla,<\/em><\/p>\n

j\u00e4nes jookseb \u00fcle silla,<\/em><\/p>\n

silla puud olid pilla-palla,<\/em><\/p>\n

j\u00e4nes kukkus sillalt alla.<\/em><\/p>\n

Kukkus sillalt otse j\u00f5kke<\/em><\/p>\n

ja sai muhu otsaette<\/em><\/p>\n

Tuleb vast teilegi tuttav ette? Kelle luuletus, pole aimugi, aga raamatu illustratsioonid siiani meeles. <\/em>Teine raamat, mis h\u00e4sti meeles on, ja mis mul ka praegu alles, on Ellen Niidu \u201eMidrimaa\u201c. Selles olid niiii ilusad pildid ja ka raamatu \u00fcmbrispaber, mis n\u00fc\u00fcdseks otsa saanud. Sealt sai \u201en\u00e4\u00e4risalme\u201c \u00f5pitud, nii mina kui ka vend (minust viis aastat noorem). Ja osad salmid siiani meeles. <\/em>Kairi<\/p>\n

*Esimene ise l\u00e4biloetud raamat oli t\u00f5en\u00e4oliselt \u201eMuna\u201c. <\/em>Kadri-Liis<\/p>\n

*Veidral kombel m\u00e4letan k\u00f5ige esimest hetke, kui ma hakkasin lugemisest aru saama. N\u00f5ukaajal oli <\/em>sari Tallinnfilmi multifilmiraamatutest, pehmete kaantega. M\u00e4letan, et pikutasime vanema \u00f5ega <\/em>diivanil ja tema luges oma raamatut, mina vaatasin oma. Ja hirmsasti tahtsin, et ta mulle ette loeks, <\/em>aga ta ei lugenud. Otsustasin, et olgu, loen siis ise. Ja saingi s\u00f5nad ja laused kokku ning sain loetust <\/em>aru. Praegu otsisin netist \u2013 see raamat oli Tallinnfilmi multifilmiraamat \u201eLiigub!\u201c.<\/em> Kaari<\/p>\n

*Esimene raamat, mille l\u00e4bi lugesin, olevat olnud \u201ePunam\u00fctsike\u201c. Ise ma seda tegelikult ei m\u00e4leta. <\/em>Niikaua kui end m\u00e4letan, olen alati lugeda osanud. <\/em>Jane<\/p>\n

*Esimene iseseisvalt l\u00e4biloetud raamat oli Julius Oro Muna, tollane papitr\u00fckis kultusteos, millest n\u00fc\u00fcd <\/em>ka uustr\u00fckk olemas, ikka samasugune papist raamat. Selle lugemisest on mul m\u00e4lupildidki silme ees. <\/em>Gerd<\/p>\n

*\u00dchel p\u00e4eval sain kingiks v\u00e4ga ilusate piltidega raamatukese \u201eTriin ja p\u00e4ike\u201d. Tahtsin v\u00e4ga teada, <\/em>millest raamat r\u00e4\u00e4gib, kuid keegi ei lugenud seda mulle ette. L\u00e4ksin siis raamatuga toa nurka, istusin <\/em>maha ja pusisin veerida. \u00c4kki avastasin, et ma loen ja saan aru. Oh seda r\u00f5\u00f5mu, olin nii \u00f5nnelik. See <\/em>raamat tekitab sooje tundeid siiani. Peale seda hetke t\u00fc\u00fctasin ma k\u00f5ik \u00e4ra, sest lugesin absoluutselt <\/em>k\u00f5ike ja k\u00f5ikjal. <\/em>Anne<\/p>\n

*Esimesteks raamatuteks olid \u201eMuna\u201d ja \u201eTibu\u201d. <\/em>Anu<\/p>\n

*Esimest raamatut, mida lugesin, kindlasti ei m\u00e4leta. Vabalt v\u00f5is olla Julius Oro \u201eMuna\u201c. Hunnik <\/em>lasteraamatutest minu toas oli k\u00fcll mitme meetri suurune ning m\u00e4letan, et mulle meeldis neid edasi-<\/em>tagasi t\u00f5sta ja vaadata. K\u00f5ige alla l\u00e4ksid alati peitu \u201eSuur T\u00f5ll\u201c ja \u201eKolumats\u201c. Agnes<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>… ja teised olulised raamatud<\/strong><\/p>\n

Loomulikult on need muinasjutud, lastekirjanduse klassika, lisaks ootamatud leiud ja raamatud, mille pealkirja ja\/v\u00f5i autorit ei m\u00e4leta, aga meeles on illustratsioonid ja tekstikatkendid. Lapsep\u00f5lves loetud tekstid m\u00f5jutavad hilisemaid valikuid \u2013 ka oma lastele loetakse samu teoseid. Veel enam \u2013 raamatuid p\u00e4randatakse, n\u00e4iteks on edasi antud pere aabitsaid.<\/p>\n

*Esimesest kooliaastast m\u00e4letan k\u00fcll, kuidas \u201eBullerby lapsi\u201c lugesin \u2013 istusin laua taha ning <\/em>v\u00f5tsin vihiku, kuhu m\u00e4rkmeid tegin. Kooliaegsetest suvedest meenuvad kohustusliku kirjanduse <\/em>lugemised kuskil pikutades murul v\u00f5i voodis \u2013 nagu \u201eMahtra s\u00f5da\u201c, kus elasin kaasa preili Juliele, v\u00f5i <\/em>\u201eS\u00f5da ja rahu\u201c, mis mind v\u00e4ga k\u00f5netas ja mille k\u00f5ik osad lisaks kohustuslikule esimesele sai l\u00e4bi loetud. Suur vabal ajal lugeja ma ei olnud kooliajal, aga m\u00e4letan k\u00fcll \u201ePaddington 16.50\u201c k\u00e4ttev\u00f5tmist ja \u201eD\u00e9sir\u00e9ed\u201c, kumbagi ei saanud lihtsalt \u00e4ra panna ning j\u00e4in p\u00fcstijalu lugema. Ning haiglas olles \u201eFrankensteini\u201c, mis samamoodi paelus t\u00e4ielikult. <\/em>Agnes<\/p>\n

*Lugesin ka palju lastele m\u00f5eldud luuleraamatuid, nautisin kirjanike lahedaid ja vaimukaid riime ja <\/em>luuleridu, keelem\u00e4nge. P\u00fc\u00fcdsin ka ise v\u00e4ikseid salme v\u00f5i jutukesi koostada. <\/em>Jane<\/p>\n

*Kustumatu mulje j\u00e4ttis Lindgreni \u201eBullerby lapsed\u201c. Ei tea, milline oli esimene, aga selle raamatu <\/em>juures tekkis lugemisn\u00e4lg. Olin oma toas, \u00f5ppisin, aga \u201eBullerby lapsed\u201c oli lauaplaadi ja sahtliboksi <\/em>vahel peidus. Kui ema eemal oli, siis v\u00f5tsin j\u00e4lle v\u00e4lja ja lugesin. Kui kuulsin, et ema tuleb, r\u00e4ndas <\/em>raamat ruttu laua vahele peitu. Teine selline menuk oli \u201eLassie tuleb ikka koju\u201c. Ja \u201eOnu Tommi onnike\u201c, \u201eLumekuninganna\u201c, \u201ePille-Riini lood\u201c\u2026 Vahel m\u00f5ned read j\u00e4id j\u00e4id kummitama, nt \u201ePilleriin-Palleriin, kas riided seljas\u2026\u201c, v\u00f5i siis Pille-Riinile kaasa antud poenimekiri. Aga see juhtus ikka t\u00e4nu vin\u00fc\u00fclplaadile, mis kodus olemas oli. Niisamuti kummitasid ja kummitavad siiani \u201eOnu Remuse lood\u201c. Kairi<\/em><\/p>\n

*Lapsep\u00f5lvest on mul k\u00f5ige eredamalt meeles Lotte, Limpa, Kunksmoori ja Poku tegelaskujud. Veel <\/em>nautisin loomade ja printsessidega seotud lookesi. \/—\/ Haridusteekonnaga paralleelselt alustasin <\/em>raamatukogu k\u00fclastamist korra v\u00f5i kaks n\u00e4dalas. Niiviisi olin l\u00f5puks tuttav k\u00f5igi V\u00f5ru <\/em>Keskraamatukogu t\u00f6\u00f6tajatega, kes mind omakorda hoidsid kursis uudiskirjandusega, jagades lahkelt <\/em>soovitusi. T\u00e4nu neile j\u00f5udis minu lugemislauale n\u00e4iteks \u201eHarry Potteri\u201c ja \u201eN\u00e4ljam\u00e4ngude\u201c <\/em>raamatusari. <\/em>Karmen<\/p>\n

*Esiti lugesin ma Bullerby lastest Lindgreni sinikaanelisest koguteosest \u201eJutte\u201c, mis ilmus 1989. <\/em>aastal. Samas raamatus olid veel meisterdetektiiv Blomkvisti seiklused, aga harilikult l\u00f5in ma raamatu <\/em>ikka keskelt lahti ja sukeldusin kohe Bullerby maailma. Kui ma olin 10-aastane, sain j\u00f5uludeks <\/em>t\u00e4iesti uue tr\u00fckisooja \u201eBullerby laste\u201c raamatu. Oh seda r\u00f5\u00f5mu, mis mind siis valdas!<\/em> Kristi<\/p>\n

*Olin siis vast umbes 9-10-aastane, kui leidsin vanaema juurest riiulist \u2013 v\u00e4ikest formaati, r\u00e4baldunud ja gooti kirjas \u201eMarsi s\u00f5jajumal\u201c (E. R.Burroughs). See oli mitmes m\u00f5ttes p\u00f5nev lugemine. Esiteks, et see oli gooti kirjas, mida ma varem ei olnud n\u00e4inud ja mille kohta vanemad inimesed \u00fctlesid, et \u201e\u00e4ra hakka j\u00e4ndama, sa ei saa sellest aru\u201c. Teiseks oli see t\u00e4iskasvanute raamat, mitte lasteraamat. Kolmandaks oli aru saada, et see on eestiaegne raamat, mis N\u00f5ukogude Eestis aastal <\/em>ca 1980 tundus nagu miski teisest maailmast. Ja l\u00f5puks, kui ma gooti kirjast jagu sain ja lugema hakkasin, siis oli ta \u00fcks p\u00f5nev ulmekas. Ulmekad ja <\/em>fantasy on mulle hiljemgi meeldinud \u2013 see juhuslik leid oli esimene.<\/em> Liisi<\/p>\n

*Lugesin lapsena ja noorusajal v\u00e4ga palju. Astrid Lindgren, Jules Verne ja muidugi Alexandre Dumas <\/em>\u201eKolm musket\u00e4ri\u201c olid minu lemmikud. Mitu korda ootasin raamatukogu j\u00e4rjekorras, et lugeda \u201eJane <\/em>Eyre\u2019i\u201c. \u00dchel suvel l\u00e4ksin maale oma sugulastele k\u00fclla. Leidsin raamaturiiulist \u201eUkuaru\u201c ja enne seda k\u00e4est ei pannud, kui raamat oli l\u00e4bi loetud. Sugulased k\u00e4isid toas vaatamas, kas minuga on k\u00f5ik ikka korras. Imestasid, et ilusal suvep\u00e4eval, kui k\u00f5ik teised v\u00e4ljas tegutsevad, istun mina toas ja loen. Olin, siis 11\u201312-aastane. <\/em>Maarika<\/p>\n

*Mulle meeldisid v\u00e4ga muinasjutud ja eriti meeldis mulle vendade Grimmide \u201eLumivalgeke\u201d. <\/em>Maire<\/p>\n

*Neljandas klassis olin s\u00fcgisel haige ja nii imelik, kui see ka ei ole, lugesin selle haiguse ajal otsast <\/em>otsani l\u00e4bi Hillar Palametsa \u201eJutustusi kodumaa ajaloost\u201c. Imelik, et \u00fcks \u00f5pik oli nii p\u00f5nev, et laps tahtis ise selle vabatahtlikult n-\u00f6 ette \u00e4ra lugeda. V\u00f5i olid seal juba esimesed vihjed ajaloo huvi suhtes. <\/em>Riina<\/p>\n

*Tegelikult on v\u00e4ga raske muinasjutte teatud eluperioodi paigutada, sest nad k\u00e4ivad inimesega <\/em>kaasas terve elu. Nad lihtsalt on eatud. Ja nad l\u00f5pevad alati h\u00e4sti. Siin siis nimekiri: \u201eP\u00e4ikesele k\u00fclla\u201c <\/em>(slovaki muinasjutt), \u201eLugu kolmest p\u00f5rsakesest\u201c (inglise muinasjutt), \u201eKonn- kuningat\u00fctar\u201c (vene <\/em>muinasjutt), \u201eHunt ja seitse kitsetalle\u201c, \u201eOkasroosike\u201c, \u201eLumivalgeke ja seitse p\u00f6ialpoissi\u201c, \u201eBreemeni linna moosekandid\u201c (need k\u00f5ik vennad Grimmid), \u201eSaabastega kass\u201c (Ch. Perrault), \u201eImelik peegel\u201c (J. Kunder), \u201eVaeslapse k\u00e4sikivi\u201c (Kreutzwald), \u201eSiis kui loomad veel r\u00e4\u00e4kisid\u201c (I. Franko) jne. Ma mitte lihtsalt ei tea neid lugusid, vaid ma n\u00e4en neid. Ka praegu. <\/em>Sirje<\/p>\n

*Et sugulased t\u00f5id linnast asju ja raamatuid eest \u00e4ra maale, siis oli raamatute osas sinna mingi <\/em>assortii kogunenud. M\u00e4letan erinevast ajaj\u00e4rgust p\u00e4rinevaid aabitsaid, \u201ePan Kleksi akadeemiat\u201d, <\/em>Mats Traadi \u201ePommeri aeda\u201d (sellest pole ma t\u00e4naseni ikka veel rohkem lugenud kui ainult <\/em>raamatuselga), Pikreid, aastak\u00e4ikude kaupa ajakirja Sotsialistlik P\u00f5llumajandus …. Teiste hulgas <\/em>avaldas mulle omal kombel m\u00f5ju nt raamat \u201eRibamaa Ribala\u201d. Seda lihtsa <\/em>juturaamatuna lugedes raputas see kuidagi mu aju. Sain aru, et see on ka t\u00e4iesti v\u00f5imalik (ja \u00fcldse <\/em>mitte k\u00f5ige halvem) variant, kui raamat on minu jaoks p\u00f5hiliselt lihtsalt s\u00f5ge. <\/em>Tiit<\/p>\n

*K\u00f5ik see oli minu jaoks t\u00e4iesti kustumatu elamus. Avastus, et maailmas on selline imep\u00e4rane koht, <\/em>kus on NIIII palju raamatuid!! Suures \u00e4revuses valisin laenutatavaks raamatuks Annie M. G. Schmidti <\/em>\u201eViplala lood I\u201d, millest ma varem midagi kuulnud polnud, aga mis tundus v\u00e4ga p\u00f5nev. Olin teinud <\/em>\u00f5nnestunud valiku, raamat oli suurep\u00e4rane, lugesin selle \u00fche \u00f5htuga l\u00e4bi. Kehv lugu oli see, et mul oli <\/em>ju ainult esimene osa \u2013 aga mis ometigi edasi juhtub?! Niisiis olin juba j\u00e4rgmine p\u00e4ev tagasi raamatukogus, l\u00e4biloetud esimene osa kaasas, ja soovisin laenutada teist. Raamatukoguhoidjale tundus vist natuke kahtlane, et ma nii kiiresti tagasi olin, ja m\u00e4letan, et ta tundis huvi, kas ma ikka juba esimese osa l\u00e4bi lugesin. Minus tekitas toona suurt h\u00e4mmingut, et miks ta arvab, et ma EI ole tagastatavat raamatut l\u00e4bi lugenud. Ilmselt suutsin ma siiski piisavalt p\u00e4devaid vastuseid anda ja mulle laenutati j\u00e4rgmiseks \u201eViplala lugude\u201d teine osa. Selle lugesin ma sama kiiresti l\u00e4bi ja olin juba varsti tagasi, et j\u00e4rgmine raamat laenutada. <\/em>Karin K<\/p>\n

Raamatud ja v\u00e4\u00e4rtushinnangud<\/strong><\/p>\n

Lugemisel on tundemaailma harimisel keskne koht \u2013 see annab v\u00f5imaluse panna ennast tundma teise inimese tundmusi ja s\u00fcveneda enda aistmisv\u00f5ime silmapiiri ning seda avardada. Samuti on raamatulood tihti ajend, mis paneb inimesi oma elu muutma. Need, kes loevad rohkem ilukirjandust, suudavad paremini lugeda ka teiste inimeste emotsioone. Pole \u00f5ige v\u00e4ita, et empaatilised inimesed loevad rohkem, vaid tegelikult lugemise kaudu inimeste empaatiav\u00f5ime kasvab.<\/p>\n

*Minu raamatukangelaseks oli ja on siiani Pipi Pikksukk. Arvan, et tema p\u00f5him\u00f5tted on mulle <\/em>omased siiani. <\/em>Anne<\/p>\n

*Lindgreni maailm kujundas kindlasti mind v\u00e4ga palju. Tundsin end lapsena v\u00e4gagi Eva-Lotta <\/em>Lisandrina. <\/em>Anu<\/p>\n

*Minu ideaalkangelane oli Mary Poppins. Tegelikult tahaks siiani selline olla, aga no mitte pole! <\/em>Aune<\/p>\n

*K\u00f5ik need \u00f5rnas m\u00f5jutatavas eas loetud raamatud musket\u00e4ridest, r\u00fc\u00fctlitest, \u00f5ilsatest indiaanlastest <\/em>ning muudest vapratest kangelastest j\u00e4tsid mu kujunevale iseloomule oma j\u00e4lje. Tundsin, et tahan <\/em>olla samasugune \u2013 aus, lojaalne, vapper. Astrid Lindgreni raamatus \u201eVennad L\u00f5vis\u00fcdamed\u201d \u00fctleb <\/em>Joonatan oma v\u00e4iksemale vennale Korbile, et t\u00e4htis on olla inimene, mitte v\u00e4ike r\u00e4mps \u2013 ja see on <\/em>minu jaoks oluline m\u00f5te praegugi. <\/em>Karin K<\/p>\n

*Ma ei julge \u00f6elda, kas lugemine m\u00f5jutab meie v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Ma ei tea, kas palju lugenud <\/em>inimene on ka parem inimene. Kivir\u00e4hki \u201eHelesinises vagunis\u201c v\u00f5rreldi inimesi, kes ei loe raamatuid,\u00a0 ket\u0161upipudelitega, kes saavad h\u00e4sti hakkama teiste samasuguste ket\u0161upipudelite seas. Loodetavasti <\/em>muudab lugemine meid rohkem inimlikumaks \u2013 saame v\u00e4hemalt aru, millest teised r\u00e4\u00e4givad. <\/em>Gerd<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3009:152 Noormees soome kelgul raamatut lugemas.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Must-valgel fotol istub soome kelgul k\u00fcljega vaataja poole ujumisp\u00fckstega poiss ja loeb raamatut.<\/em><\/p>\n

*Ei oska \u00f6elda, kas just m\u00f5ni konkreetne tegelane on v\u00e4\u00e4rtushinnanguid kujundanud. Vahest ehk <\/em>t\u00f5esti musket\u00e4rid oma vapruse ja \u00fcllusega. Alati j\u00e4ttis s\u00fcgava mulje hea ja kurja v\u00f5itlus ning muidugi <\/em>headuse v\u00f5it kurjuse \u00fcle. Ausus, vaprus ja \u00f5iglus on olnud need v\u00e4\u00e4rtused, mis k\u00f6itsid, samuti t\u00f5eline <\/em>s\u00f5prus ja truudus. Elasin v\u00e4ga kaasa tegelaste surmale, haigustele, \u00fcldse traagilistele s\u00fcndmustele. <\/em>M\u00f5nesid raamatuid ei ole tahtnud seep\u00e4rast rohkem lugedagi, sest need m\u00f5jusid liiga raskelt ja panid <\/em>pisaraid valama, n\u00e4iteks \u201eKadri. Kasuema\u201c v\u00f5i \u201e<\/em>P\u00e1l<\/em>-t\u00e4nava poisid\u201c. \u00dcks mu lemmikraamatuid oli <\/em>\u201eMuumitroll\u201c. Sealne rahulik kulgemine, aga kuidagi omamoodi imeline maailm v\u00e4ikeste salap\u00e4raste <\/em>olenditega meeldis mulle v\u00e4ga. <\/em>Jane<\/p>\n

*Ma arvan, et k\u00f5ige enam on Astrid Lindgreni teosed mu v\u00e4\u00e4rtushinnanguid kujundanud, eriti kindlasti \u201eBullerby lapsed\u201c. Olen seda k\u00fcmneid kordi lugenud. Kui lapsena haige juhtusin olema, siis <\/em>see oli minu \u201etervekssaamise raamat\u201c \u2013 lugesin seda alati, kui juba parem hakkas. Selles raamatus on <\/em>h\u00e4sti palju soojust, kodu- ja turvatunnet, \u00f5nnelikku lapsep\u00f5lve. Minu jaoks oli palju <\/em>\u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu, lisaks andis see inspiratsiooni igasugu ettev\u00f5tmisteks. Ja kinnistas eluks <\/em>v\u00e4\u00e4rtushinnangud, et mis on t\u00e4htis. \u201eR\u00f6\u00f6vlit\u00fctar Ronja\u201c ja \u201eVennad L\u00f5vis\u00fcdamed\u201c meenuvad mulle t\u00e4iskasvanuna siis, kui kellegi l\u00e4hedane on lahkumas v\u00f5i on leinaaeg. Annavad tuge. Kaari<\/em><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2644:4699 Poiss rannas raamatut lugemas. Foto Viktor Salmre, 1966.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Rannaliival p\u00e4evituslinal on k\u00f5huli v\u00e4ike \u00fcmara n\u00e4oga poiss, ta toetab l\u00f5uga <\/em>k\u00fc\u00fcnarnukist k\u00f5verdatud k\u00e4e peopesale ja loeb s\u00fcvenenud ilmel raamatut.<\/em><\/p>\n

*Just inimeste k\u00e4itumise ja nende m\u00f5ttemaailma m\u00f5istmine on minu jaoks v\u00e4ga oluline. Nii lihtne on inimesi hukka m\u00f5ista, aga nendest arusaamine on juba keerukam. Ka eneseanal\u00fc\u00fcs on k\u00e4inud mul tihti l\u00e4bi kirjanduse: loed ja k\u00e4ib kl\u00f5ps, et vot just seda ma tunnengi. <\/em>Karmen<\/p>\n

*Lapse ja teismelisena neelasin tohutult raamatuid ja kindlasti on need mind inimesena palju <\/em>m\u00f5jutanud. Eriti arvan, et puberteedieas loetu on suure j\u00e4lje j\u00e4tnud. Kunagi p\u00f5hikoolis \u00fctles <\/em>klassijuhataja mu emale, et olen \u00f5igluse apostel, st kui kellelegi tehakse liiga, siis astun alati vahele, <\/em>isegi, kui see t\u00e4hendab enda halba valgusesse seadmist. See \u00fclekohtu ja eba\u00f5igluse vastu v\u00f5itlemine <\/em>on ehk ka kuskilt raamatutest tulnud? <\/em>Kristi<\/p>\n

\u00a0<\/em>*\u201e<\/em>P\u00e1l<\/em>-t\u00e4nava poiste\u201c peategelane Nemecsek Ern\u00f5 \u2013 v\u00e4ikse poisina n\u00e4itas ta \u00fcles t\u00f5elist sihikindlust ja <\/em>julgust nii-\u00f6elda suurte poiste m\u00e4ngumaal. \u00c4\u00e4rmiselt s\u00fcmpaatne tegelaskuju, kelle surm raamatu <\/em>l\u00f5pus oli minugi jaoks suur trag\u00f6\u00f6dia. Samastusin temaga v\u00e4ga ja unistasin millegi sarnase tegemisest <\/em>oma toonases jalgpalliv\u00f5istkonnas, kus k\u00f5ik olid minust v\u00e4hemalt peajagu pikemad ja tugevamad. <\/em>Petteri<\/p>\n

*Lugemine on mind inimesena kindlasti tohutult m\u00f5jutanud ja kujundanud. Lapsep\u00f5lves inspireerisid <\/em>mind julged, p\u00f5him\u00f5ttekindlad, ausad, s\u00fcdamlikud ja lojaalsed tegelased. V\u00f5lusid ka humoorikad <\/em>tegelased \u2013 Karlsson eriti \u00f5ilis polnud, aga tema aus jonnakus ja huumor v\u00f5itsid mu j\u00e4\u00e4gitult. <\/em>N\u00fc\u00fcd imponeerivad mulle samad omadused, mitte enam k\u00fcll nii mustvalgelt. Raamatute lugemine <\/em>on v\u00e4\u00e4rtuslik lisav\u00f5imalus elu ja inimeste tundma \u00f5ppimiseks.<\/em> Siret<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2133:2393 Mees raamatu ja pudeliga. Foto Jakob Bockmann.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Must-valgel fotol istub toolil habemega mees, nokats peas. Ta surub <\/em>vasakpoolse k\u00e4ega rinnale raamatut, paremas k\u00e4es on tume pudel.<\/em><\/p>\n

*V\u00f5in h\u00e4benemata \u00f6elda, et armastan raamatuid. Ja armastan nende abil elu muinasjutu sisse <\/em>minna<\/em>. Sirje<\/p>\n

Lapsena teeme oma esimesed lugemisvalikud, loeme mingi lab\u00fcrindi kokku ja siis eksleme ning kasvame seal m\u00f5nuga, kujundame v\u00e4lja oma lugemisharjumused. J\u00e4rgmises loos heidame pilgu sellele, millised lugejad me oleme praegusel ajal.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ray Bradbury kirjutab raamatus \u201eFahrenheit 451\u201c: \u201eKas te n\u00fc\u00fcd m\u00f5istate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad n\u00e4itavad elu n\u00e4gu k\u00f5ikide selle pooridega. V\u00e4ikekodanlane aga tahab n\u00e4ha vahan\u00e4gusid \u2013 pooride ja karvadeta, miimikata.\u201d Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad v\u00f5ivad mingi hetk avastada, et \u00fcksi lugev laps ei ole teps mitte \u201ckergesti…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16865,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[46,6],"tags":[],"class_list":["post-16858","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto"],"yoast_head":"\nRaamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ray Bradbury kirjutab raamatus \u201eFahrenheit 451\u201c: \u201eKas te n\u00fc\u00fcd m\u00f5istate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad n\u00e4itavad elu n\u00e4gu k\u00f5ikide selle pooridega. V\u00e4ikekodanlane aga tahab n\u00e4ha vahan\u00e4gusid \u2013 pooride ja karvadeta, miimikata.\u201d Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad v\u00f5ivad mingi hetk avastada, et \u00fcksi lugev laps ei ole teps mitte \u201ckergesti…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-01-21T05:56:23+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-01-21T08:21:14+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"990\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-01-21T05:56:23+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-21T08:21:14+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858\"},\"wordCount\":3280,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858\",\"name\":\"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg\",\"datePublished\":\"2025-01-21T05:56:23+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-21T08:21:14+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg\",\"width\":1600,\"height\":990},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16858#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Ray Bradbury kirjutab raamatus \u201eFahrenheit 451\u201c: \u201eKas te n\u00fc\u00fcd m\u00f5istate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad n\u00e4itavad elu n\u00e4gu k\u00f5ikide selle pooridega. V\u00e4ikekodanlane aga tahab n\u00e4ha vahan\u00e4gusid \u2013 pooride ja karvadeta, miimikata.\u201d Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad v\u00f5ivad mingi hetk avastada, et \u00fcksi lugev laps ei ole teps mitte \u201ckergesti…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-01-21T05:56:23+00:00","article_modified_time":"2025-01-21T08:21:14+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":990,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500","datePublished":"2025-01-21T05:56:23+00:00","dateModified":"2025-01-21T08:21:14+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858"},"wordCount":3280,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858","name":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","datePublished":"2025-01-21T05:56:23+00:00","dateModified":"2025-01-21T08:21:14+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","width":1600,"height":990},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16858#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Raamatutest ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4nU","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/075553_ERM_Fk2644_4699.jpg","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16858","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16858"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16858\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16929,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16858\/revisions\/16929"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16858"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16858"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16858"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}