{"id":16846,"date":"2025-01-07T07:41:32","date_gmt":"2025-01-07T05:41:32","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846"},"modified":"2025-01-13T12:58:35","modified_gmt":"2025-01-13T10:58:35","slug":"lugema-oppimisest-a-b-hakka-pahe-eesti-raamat-500","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846","title":{"rendered":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Jaan Kaplinski m\u00f5tiskles kunagi \u00fches \u00d6\u00f6\u00fclikooli loengus kirjanduse ja t\u00f5e \u00fcle. Kui vaadata inimeste v\u00e4\u00e4rtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. T\u00f5e eest k\u00fcll. Kas kirjandus on t\u00f5eline, r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt? R\u00e4\u00e4gib. Aga see tema t\u00f5de on isesugune, m\u00f5nele oluline, m\u00f5nele mitte. Samas kirjandus n\u00fc\u00fcd nii t\u00f5sine asi ka ei ole. Selles on alati midagi ebat\u00f5sist. Kirjandus on ka m\u00e4ng, seal on poosi, v\u00e4ikest valet, niisama lusti ja liialdust. Ta on ju ajaviide ja meelelahutuski. K\u00f5ige selle mitmekesisuse ja rikkalikkusega on raamatud paljude inimeste elus t\u00e4htsal kohal, nad on meie kollektiivne m\u00e4lu.<\/p>\n

Eesti raamatu 500. aastap\u00e4eva raames palusime oma kolleegidel jagada lugemisega seotud m\u00e4lestusi. Jaanuaris avaldamegi neljas blogiloos nende kogemusi-elamusi. Selles postituses on juttu lugema \u00f5ppimisest, ettelugemisest ja selleski, kuidas kedagi lugema \u00f5petati.<\/p>\n

Lugema \u00f5ppimine<\/strong><\/p>\n

Tavaliselt saab ettelugemisest v\u00f5i lugude jutustamisest alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi. Enamik meie kolleegi vastas, et neile loeti lapsep\u00f5lve kodus ette ja k\u00f5ige sagedamini tegid seda vanemad ja vanavanemad. Mainiti ka lugude jutustamist.<\/p>\n

Tavaliselt \u00f5pitakse lugema otsekui m\u00e4rkamatult, loomuliku sammuna. Samas on kasutatud ka mitmesuguseid metoodikaid alates h\u00e4\u00e4limisest ja l\u00f5petades t\u00e4hem\u00e4ngudega.<\/p>\n

*\u00d5ppisin lugema nelja-viieaastaselt ning legend r\u00e4\u00e4gib, et kui isa luges mulle \u201eDoktor Dolittle\u2019it\u201c, siis ta palus j\u00e4rgmise peat\u00fcki lugemise eel minul pealkiri ette veerida. Lasteaiast tulles meeldis ka koos isaga lugeda ajalehte. Naljalood k\u00fcll r\u00e4\u00e4givad, et alguses oli leht tagurpidi ees olnud. <\/em>Agnes<\/p>\n

*Lugema hakkasin enne kooli, h\u00e4da sunnil. T\u00e4hed sain varakult selgeks vanemate, vanavanemate ja \u201eM\u00f5mmi aabitsa\u201c (lastesaade teleris) abil. Veerimine ei saanud aga kuidagi selgeks. Seni lugesid vanemad ette. Ema t\u00f5i koju palju ilusate piltidega lasteraamatuid ja lugeda ta ei j\u00f5udnud. <\/em>Anne<\/p>\n

*Lugema \u00f5ppisin paar aastat enne kooli. Ilmsesti \u00f5ppisin lugema lasteaias ja vanema venna k\u00f5rvalt. Sestap oli kooli algus v\u00e4ga igav. Paljud alles \u00f5ppisid lugema. Eriti n\u00f5me oli liikuv aabits. Sellesse lausete asetamine pani m\u00f5nel teiselgi soraval lugejal kannatuse proovile. <\/em>Anu<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2827:584 Lapsed \u00f5pivad lasteaia liikuva aabitsaga lugema. 1971.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol istub madala laua \u00fcmber kuus last, k\u00f5igil on ees liikuv aabits.<\/em><\/p>\n

*Lugema \u00f5ppisin vahetult enne kooli, ema ikka \u00fcritas varem juba, aga ma ei v\u00f5tnud vedu ja siis, kui asi selgeks sai, ei saanud enam pidama. Olid t\u00e4heklotsid ja veerimist ka. M\u00e4letan, et mulle luges isa ette, hommikuti enne voodist v\u00e4lja minekut (ema juba toimetas sel ajal v\u00e4ljas). \u00dcks neist raamatutest oli n\u00e4iteks \u201eKarupoeg Puhh\u201c, sealt sai ilusti peat\u00fckkide kaupa lugeda. <\/em>Aune<\/p>\n

*Ma ei m\u00e4leta, kui vanalt ma lugema \u00f5ppisin, aga millalgi lasteaias, kooli alguseks oskasin lugeda. Mul olid t\u00e4heklotsid, m\u00e4letan ajakirja T\u00e4heke, aabitsat ning paberist v\u00e4ljal\u00f5igatud t\u00e4htede ladumise kaasi. <\/em>Eve<\/p>\n

*Ma ise ei m\u00e4leta, millal ma lugema hakkasin. Ema s\u00f5nul kolmeaastaselt. Keegi ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, kes mind lugema \u00f5petas, k\u00f5ige rohkem tegeles minuga t\u00f5en\u00e4oliselt vanaisa. Mul olid olemas nii t\u00e4heklotsid kui aabitsad. \/—\/ Ma ei suuda meenutada, kas ja mida mulle p\u00e4ris v\u00e4iksena ette loeti. Ema luges mulle, kui ma juba suurem olin. Luges oma lemmikuid: \u201eKalle Blomkvisti\u201c, \u201eP\u00e1l-t\u00e4nava poisse\u201c. Ei tule meelde, et ma ise oleks lapsena kellelegi ette lugenud. K\u00fcll aga juba oma lapsele: ikka Lindgreni, Eno Raua raamatuid, \u201eKarupoeg Puhhi\u201c ja \u201eKarupoeg P\u00e4dingtoni\u201c. G<\/em>erd<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3033:1022 V\u00e4ike t\u00fcdruk vanaisaga p\u00f5randal lugemas. Foto Rein Linask, 1972.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: V\u00e4rvilisel fotol istuvad p\u00f5randal k\u00fclgvaates v\u00e4ike blond punases kleidis t\u00fcdruk ja hallip\u00e4ine prillidega vanaisa, kes hoiab k\u00e4es avatud raamatut.<\/em><\/p>\n

*Lugema \u00f5ppisin ema s\u00f5nul kolmeaastaselt ja t\u00e4iesti ise. See tuli kuidagi iseenesest, keegi mind otseselt ei \u00f5petanud. Ema ja isa lugesid sageli k\u00f6\u00f6gis ajalehti, mina s\u00e4ttisin end sinna k\u00f5rvale uudistama ja k\u00fcsisin, mis t\u00e4ht see v\u00f5i teine on. Samuti k\u00f5\u00f5lusin endast viis aastat vanema \u00f5e k\u00f5rval, kui ta kirjutuslaua taga koolit\u00f6id tegi. Mind huvitasid tema kooli\u00f5pikud ja t\u00f6\u00f6vihikud v\u00e4ga ja ma muidugi segasin teda \u00f5ppimast. \u00dchel hetkel olin hakanud juba ise mingeid tekste kokku veerima. \/—\/ Kuid hoolimata soravast lugemisoskusest olid lemmikud need hetked, kui emal v\u00f5i isal oli aega mulle ette lugeda. M\u00f5lemad vanemad lugesid minu meelest \u00fclih\u00e4sti ja ilmekalt. Aga kui ema luges ette ikka lasteraamatuid, siis isa luges pigem m\u00f5nda t\u00e4iskasvanute raamatut, mis talle endale meeldis ja mis oli h\u00e4sti naljakas. Tihti luges ta \u00fchte ja sama Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatut naljakatest juhtumitest kusagil (vist mingi L\u00f5una-Ameerika riigi) k\u00fclaelus, nii et l\u00f5puks j\u00e4id need l\u00fchijutukesed mulle peaaegu p\u00e4he. Naersime iga kord koos nende \u00fcle. K\u00fcllap see oli lihtsalt \u00fcks isa enda lemmikraamatuid. Mulle meeldis v\u00e4ga ka ise teistele ette lugeda. Kui ma veel koolis ei k\u00e4inud, siis olin m\u00f5nikord vanaema hoida. Lugesin siis talle ette, kui ta parasjagu pikutas. <\/em>Jane<\/p>\n

*Tean, et lugema \u00f5ppisin ma juba nelja-aastasena. Mu ema oli kohaliku apteegi raamatulevitaja ja seega oli meil kodus v\u00e4ga palju raamatuid. Samuti m\u00e4letan, kuidas ema laotas iga kuu apteegi aknalauale teistele t\u00f6\u00f6tajatele uudiskirjandust tellimiseks v\u00e4lja ja see oli h\u00e4sti p\u00f5nev! Uurisin ise ka neid, enamasti k\u00fcll kaanepilte. <\/em>Ma ei m\u00e4leta konkreetselt \u00f5petamist, aga meil kodus loeti palju. Isa, ema, \u00f5de ja vend. See oli loomulik, et \u00f5htul oli iga\u00fchel raamat nina ees. Minu \u00f5de valis sageli \u00f5ueminemise asemele lugemise. See k\u00f5ik tekitas huvi. Ja h\u00e4sti palju sai raamatuid vaadatud, mulle loeti ette (ema, vanaema, vahetevahel ka vanem \u00f5de) ja k\u00fcllap sinna juurde \u00f5petati mulle t\u00e4hti. Jaa, loeti k\u00fcll. Aga \u00f5htujutuks r\u00e4\u00e4giti muinasjutte, need on erksamini meeles. Ise lugesin oma nukkudele. Ja onupojaga lugesime \u201eTark mees taskus\u201c l\u00e4bi nii, et \u00fcks luges teisele lehek\u00fclje, siis teine esimesele. Ja niimoodi vahetustega saime kogu raamatu \u00fcheskoos l\u00e4bi loetud.<\/em> Kaari<\/p>\n

*T\u00e4pselt ei m\u00e4leta, kui\u00a0 vana ma olin, kui lugema \u00f5ppisin. Samas enne kui kooli l\u00e4ksin, oli mul lugemine selge. Mul on vanem \u00f5de ja vend, kes kindlasti olid ka eeskujuks lugema \u00f5ppimisel. Elasin kooliminekuni Tallinnas vanaema juures ja seal olid kindlasti ka t\u00e4heklotsid ja \u201eliikuv aabits\u201c. Ei m\u00e4leta, et ema-isa oleksid mind \u00f5petanud, pigem eelk\u00f5ige vanaema. Tema luges mulle ka lapsep\u00f5lves raamatuid ette. See meeldis mulle v\u00e4ga. <\/em>Kadri-Liis<\/p>\n

*Ema \u00f5petas lugema ja ikka ilmselt enne kooli vahetult. Minu vend s\u00fcndis 1976, mina l\u00e4ksin kooli 1978. Ema j\u00e4i peale venna s\u00fcndi poole kohaga t\u00f6\u00f6le, ja mina j\u00e4in siis ka lasteaiast koju. Seep\u00e4rast k\u00e4isin ka 0-klassis (kooliks ettevalmistus). Jah, mul olid t\u00e4heklotsid ja aabits, aga enam m\u00e4letan, et t\u00f5epoolest veerisime emaga koos. <\/em>M\u00e4letan p\u00f5gusalt ettelugemist, lugesid ema kui ka emapoolsed t\u00e4did. V\u00f5ib-olla ka vanaema, aga kindlalt ei m\u00e4leta. Ja ikka need talvised jutud, luuletused meenuvad. Juta Kaidla \u201eLaanerahva talvepidu\u201c (raamat mul ka veel alles), Ellen Niidu \u201eMidrimaast\u201c luuletus \u201eKuidas leiti n\u00e4\u00e4rikuusk\u201c jne. Lugesin vennale ka neidsamu raamatud meelsasti ette ja \u201ekontrollisin\u201c tema p\u00e4he\u00f5pitud n\u00e4\u00e4riluuletusi \u2026 \u201eKips-kaps kitselaps, kalpsab \u00f5ues ringi, palub kingiks kingi\u2026\u201c <\/em>Kairi<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM TM E 233:1\/1-24 T\u00e4heklotsid.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: V\u00e4rvilisel fotol on neljas reas kuubikujulised puidust klotsid, mille eri k\u00fclgedel on kas t\u00e4ht, number v\u00f5i pilt.<\/em><\/p>\n

*Lugema \u00f5ppisin kuueaastaselt. Seda, kuidas \u00f5petamine t\u00e4pselt k\u00e4is, h\u00e4sti ei teagi, aga mingit s\u00fcsteemi justkui ei olnudki. Kooli alguses kasutasime liikuvaabitsat, kus sai t\u00e4hti taskutesse paigutada. <\/em>Kui autoga m\u00f6\u00f6da Eestit ringi s\u00f5itsime, suunati mu t\u00e4helepanu kohanimesiltidele. Ma siis j\u00f5udsin v\u00f5i ei j\u00f5udnud neid kokku lugeda, aga on meeles see hetk, kui ise avastasin \u00fcllatusega, et oskan lugeda (arvatavasti oli see silt <\/em>Kambja). Mulle loeti palju ette. Aga veel rohkem muinastati \u2013 see on mu enda s\u00f5na olukorra kohta, kus isa pidi ise mingi loo kohe ja kohapeal v\u00e4lja m\u00f5tlema. <\/em>Karin<\/p>\n

*Ma ei ole p\u00e4ris kindel, kui vanalt ma lugema \u00f5ppisin. K\u00fcll aga on mul mingi v\u00e4ga udune m\u00e4lestus hetkest, kui T\u00e4hekest vaadates tavap\u00e4rase sigrimigri asemele korraga arusaadavad s\u00f5nad tekkisid. Samas v\u00f5ib see m\u00e4lestus olla kirjat\u00e4htede selginemisest ja tr\u00fckit\u00e4hti ma toona juba ilmselt lugesin. Igatahes l\u00e4ksin ma kuueaastaselt esimesse klassi ja selleks ajaks oskasin juba soravalt ja ilmekalt lugeda. <\/em>Karin K<\/p>\n

*Ma olin lugema \u00f5ppides nelja-aastane. See s\u00fcndis eelk\u00f5ige vajadusest\/soovist j\u00f5uda ise l\u00f5puni unejutuks loetavate raamatutega, mille k\u00e4igus uinusid minu asemel hoopis vanemad. Unejuttu loeti mulle iga \u00f5htu. M\u00e4letan, kuidas pidin vanemaid pidevalt togides \u00e4ratama, tuletades neile sealjuures meelde, et meie raamat on veel pooleli. Lisaks meenub pidev pettumine, kui langetati otsus t\u00e4naseks raamat sulgeda ja magama minna. Vanaema ja kasuvanaisaga oli lihtsam, kuna nende ettelugemine toimus tavaliselt p\u00e4eval ehk v\u00f5imalus ettelugeja uinumiseks oli k\u00f5vasti v\u00e4iksem. <\/em>Karmen<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3002:109 Raamatut lugev laps magava emaga. Foto 2013.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: V\u00e4rvilisel fotol on teki all magav ema, tema k\u00f5rval voodis istub erksatriibulises pid\u017eaamas poiss ja uurib raamatut.<\/em><\/p>\n

*Ma ei teagi p\u00e4ris t\u00e4pselt, kui vanalt ma lugema \u00f5ppisin, aga tr\u00fckit\u00e4htedes lugemine v\u00f5is mul selgeks saada umbes kolme-nelja-aastaselt. Kuskilt m\u00e4lusoppidest kangastub pilt, kuidas ma oma vanaemale kirjat\u00e4htedes telekava ette lugesin, et ta teaks, mis kell teleris iluuisutamine ja j\u00e4\u00e4hoki algavad. See oli tal kaval n\u00fcke, et kirjat\u00e4hed selgeks saaksin. Siis v\u00f5isin vast viie-kuueaastane olla. Igatahes oli see kindlasti enne kooli minekut, kui juba p\u00e4ris soravalt nii tr\u00fcki- kui kirjat\u00e4hti lugesin. P\u00f5hiliselt \u00f5petas mind ema, aga t\u00fcki vanemad vend ja \u00f5de samuti. Isa v\u00e4hem, aga temalt on tulnud suur eeskuju teatmeteoste uurimise osas \u2013 ta v\u00f5is tundide kaupa ENE k\u00f6iteid nagu juturaamatuid lugeda. P\u00e4ris v\u00e4iksena laoti ikka t\u00e4heklotse minuga, hiljem olid olemas erinevad aabitsad ja h\u00e4\u00e4limine koos emaga. Ikka nii, et S ei ole mitte ess, vaid sss. <\/em>Kuniks ma ise korralikult ei lugenud veel, luges ema ikka \u00f5htuti ette. Tema luges sageli ka p\u00e4ris uusi raamatuid, sest t\u00f6\u00f6tas raamatukogus ja siis oli ikka vaja uus lastekirjandus n-\u00f6 l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada. Samuti lugesid lasteaias enne l\u00f5unaund kasvatajad unejuttu. Lasteaia viimases r\u00fchmas kauplesin v\u00e4lja loa l\u00f5unaund mitte magada ja p\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki kohe koju minna. Elasin kohe lasteaia juures ja lihtsam oli koju minna, kui lihtsalt lakke vahtida. Kasvatajad lubasid tingimusel, et enne minekut loen alati teistele unejuttu. Selgelt on meeles, kuidas teistele \u201eKrokodill Genat\u201c ette lugesin, vaikselt ruumist v\u00e4lja hiilisin ja siis lasteaiast l\u00e4bi aiaaugu ja l\u00e4bi v\u00f5sa koju l\u00e4ksin. Tundsin ennast suure ja t\u00e4htsana, sest m\u00f5ned lapsed meie r\u00fchmast ei osanud siis veel isegi tr\u00fckit\u00e4hti kokku lugeda. <\/em>Kristi<\/p>\n

*Arvan, et \u00f5ppisin lugema umbes viieaastaselt. K\u00fcllap mind \u00f5petasid isa ja ema. Konkreetselt meenub k\u00fcll ainult \u00fcks episood pingutavat silpide veerimist koos isaga, aga miskip\u00e4rast arvan, et tegelikult \u00f5petas rohkem ema. T\u00e4heklotse m\u00e4letan lasteaiast, aga need tundusid siis juba titekad. <\/em>Vanemad lugesid mulle ette p\u00e4ris palju, eelk\u00f5ige \u00f5htust unejuttu. Kindlasti oli suurem osa sellest tore ja huvitav ja minu valikul. Aga meeles on \u201eMuumitroll\u201c, mida ema mulle omal algatusel ette luges ja seda ise ilmselgelt nautis, aga minu meelest oli see masendavalt igav. Muumitrolli proovisin ise lugeda keskkoolis ja siis sai sellest \u00fcks mu lemmikuid. <\/em>Liisi<\/p>\n

*Ilmekalt lugema \u00f5ppisin alles koolis. Maal ei saanud k\u00f5ik lapsed lasteaeda, aga kooli \u00f5nneks v\u00f5eti. Mamma (vanaema) armastas igasuguseid jutte vesta ja seet\u00f5ttu ma ei m\u00e4leta, et ta oleks raamatuid ette lugenud. M\u00e4letan, et mu vennad pidid k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega oma koolit\u00fckke ette lugema. Ema luges meile ette ajakirjast N\u00f5ukogude Naine lastenurgast lugusid. M\u00e4letan lugu \u00fchest j\u00f5hvikast, kes ei tahtnud, et p\u00e4ike ta punaseks k\u00fcpsetab ja l\u00f5puks j\u00e4igi see marjake \u00fcksi m\u00e4ttale. Mul on enne mind perekonnas neli venda, ju meil ikka olid mingid t\u00e4heklotsid ka kodus olemas. <\/em>Maire<\/p>\n

*\u00d5ppisin lugema kuueaastaselt, t\u00e4hti \u00f5petasid ema ja isa. T\u00e4hed \u00f5petati selgeks aegapisi ja siis hakkasin ise raamatuid lugema. Ma m\u00e4letan, et esimene raamat, mida riiulist v\u00f5tsin ja p\u00fc\u00fcdsin ise lugeda, oli \u201eKarupoeg Puhh\u201d. M\u00e4letan, et oli raske lugeda v\u00f5\u00f5rap\u00e4rased nimesid nagu Christopher Robin. Igatahes enne kooliminekut oskasin juba lugeda nii suuri kui v\u00e4ikesi t\u00e4hti. Kodus lugesin vanematele ette ajalehte. Kooli l\u00e4ksin kuueaastaselt 1981. aasta s\u00fcgisel (sain kohe seitse oktoobris) \u2013 siis oli selline asi nagu 0-klass, pidi koolis k\u00e4ima \u00fcks kord n\u00e4dalas ja meil oli \u201eM\u00f5mmi aabits\u201d. Seal olid t\u00e4hed ja tekstid nii tr\u00fckit\u00e4htedes kui kirjat\u00e4htedes (lastele) ja tekst veel ka \u00f5petajatele. Ma m\u00e4letan, et mul oli selleks ajaks lugemine t\u00e4iesti selge ja \u00f5petaja pani mind klassile v\u00e4ikses tr\u00fckikirjas olevat teksti ette lugema. Lugemisega mul koolis probleeme ei olnud, mulle v\u00e4ga meeldis lugeda. L\u00e4ksin kooliraamatukogust l\u00e4bi p\u00e4rast kooli ja v\u00f5tsin lasteraamatuid lugeda. Ema k\u00e4is minuga kogu aeg Antslas raamatupoes ja ostis mulle uue juturaamatu, mille ma ise v\u00e4lja valisin. Reegel oli ainult see, et eelmine pidi olema l\u00e4bi loetud. Lapsena lemmiktegevus oligi lugemine mul. <\/em>Piret<\/p>\n

*T\u00e4pset hetke ei ole meeles, aga kooli minnes oskasin nii lugeda kui tr\u00fckit\u00e4htedega kirjutada. Ka oli mul kohalikus k\u00fclaraamatukogus lugejapilet juba enne kooli minekut. Olin seal sage k\u00fclastaja ja seal oli ka erakordselt tore raamatukogut\u00e4di, kes raamatuid soovitas ja lastega juttu viitsis ajada. <\/em>Lugema \u00f5ppimine kodus toimus nii klotside kui varasemast kodus olemas olnud aabitsa j\u00e4rgi. See oli kollane ja kaanel oli suur punane A-t\u00e4ht. Seal oli \u00fcks lugu minu m\u00e4lu j\u00e4rgi onust, kes tuli (punase) autoga k\u00fclla. See meeldis mulle kohe v\u00e4ga. Kodus viitsisid minuga t\u00e4hti ja lugemist \u00f5ppida nii isa, ema kui 10 aastat vanem \u00f5de. <\/em>Ettelugemist meeles ei ole ja ausalt \u00f6eldes ei ole ma ise ka seda kunagi v\u00e4ga nautinud. Oma lapsele lugesin, aga pigem kohusetundest kui suurest meeldimisest. Mulle tundub tegelikult ka, et ma haaran teksti paremini ise lugedes, kui teiste esitust kuulates. <\/em>Riina<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 3074:56 Koolipoiss aabitsaga 1. septembril. Foto 1983.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Mustvalgel fotol seisab elutoas sektsioonkapi ees koolivormis tumedap\u00e4ine poiss, kes hoiab rinna ees kukeaabitsat.<\/em><\/p>\n

*Lugema \u00f5ppis nelja-aastaselt, keegi mind otseselt ei \u00f5petanud, see lihtsalt kuidagi juhtus. Kindlasti aitasid kaasa lastesaade \u201eM\u00f5mmi ja aabits\u201d, ilusate piltidega raamatud ja asjaolu, et ma ei sallinud lasteaias olemist ja sealseid koostegemisi, irdusin sageli seltskonnast raamaturiiuli juurde. <\/em>Lapsep\u00f5lves mulle v\u00e4ga palju ette ei loetud, v\u00f5ib-olla oligi see ainult vanuses kolm kuni kuus ja ebaregulaarselt, aga m\u00e4lu on ekslik. K\u00fcll aga jutustati lugusid, ema n\u00e4iteks jutustas (armastus)filme \u00fcmber. Slaavitarist maavanaemal oli v\u00e4he raamatuid, aga n\u00e4lga ta lapselapsi ei j\u00e4tnud, ta jutustas m\u00e4lu j\u00e4rgi \u00fcmber valgevene muinasjutte, vaheldumisi oma lapsep\u00f5lve lugudega. Ega ma t\u00e4pselt ei teagi, kas vanaema k\u00e4is ise talvel paljajalu ja kohtas metsas karu v\u00f5i oli see m\u00f5ni muinasjutu Aljonu\u0161ka. <\/em>Siret<\/p>\n

*Minu lugema \u00f5ppimisega on nii, et ise \u00f5ppisin. Meil oli kodus p\u00e4ris palju raamatuid ja mind hullult huvitasid seiklused muinasjutumaal. Ema, kes oli Tartu \u00d5petajate Instituudis eesti filoloogiat \u00f5ppinud, viis mind raamatute juurde ja sinna ma\u00a0 j\u00e4ingi terveks eluks. Juba neljandas klassis, kui olime\u00a0 lasteraamatukogus k\u00e4inud, tulin koju ja hakkasin suureks ehmatuseks raamatutele taskuid kleepima \u2013 teadsin, et minust saab raamatukoguhoidja. Sai ka. <\/em>Aga lugema hakkasin ema andmetel kuskil kolmeaastaselt ja tema tegi k\u00fcll alg\u00f5ppe, aga mingil hetkel p\u00fc\u00fcdsin \u00fcllatuslikult juba ise talle ette lugeda. Mul oli selline v\u00e4ike tool, millel istusin, kui ema n\u00e4iteks k\u00f6\u00f6gis askeldas. K\u00e4isin tal selle tooliga j\u00e4rel. Lugesin, sest lihtsalt nii tahtsin teada, mis raamatus juhtub. Ja seal juhtus ju nii palju p\u00f5nevat! <\/em>Sirje<\/p>\n

*V\u00e4idetavalt \u00f5ppisin ma lugema endast ligi kaks aastat vanema venna k\u00f5rvalt. Esimeste veerimis- v\u00f5i lugemiskogemustena m\u00e4letan ma (v\u00f5i kujutan ette) lasteaias laste riidekappide k\u00fclge liimitud ruudukujulisi vineerist pilts\u00f5nu. Teate ju k\u00fcll neid!? V \u2013 vedur, I \u2013 ilves, T \u2013 traktor, U \u2013 uks, G \u2013 gloobus, B \u2013 banaan… T\u00e4heklotsid olid ka olemas, nii kodus kui ka maal vanaema juures ning nendest sai ka midagi kombineeritud ja katsetatud, aga neid oli ju alati v\u00e4he v\u00f5i puudu, nii et t\u00e4htede k\u00f5rval v\u00f5i vahel seisid reas plussm\u00e4rk, p\u00e4\u00e4sukesed ja musts\u00f5stra pildiga klots. No ei tulnud sealt midagi! <\/em>M\u00e4letan, et meil oli T\u00e4heke koju tellitud. Lisaks vennale on mul ka seitse aastat vanem \u00f5de, nii et neid numbreid oli juba omajagu koju kogunenud. K\u00f5ige huvitavamad olid kaks viimast lehte, kus v\u00f5is olla meisterdusi ja \u00e4raarvamism\u00e4nge, konkurentsitult k\u00f5ige igavamad olid laste kirjutatud luuletused. Ilmselt sai rohkem hoopis pilte vahitud. Need erinevate illustraatorite stiilid on seljaajju salvestunud. <\/em>Olen veendunud, et ju loeti mulle rohkem ette, aga selgelt m\u00e4letan ainult seda, kuidas ema j\u00e4rjestikustel \u00f5htutel minu ja mu venna (me m\u00f5lemad ise \u00f6\u00f6ks ja uinumiseks valmis) s\u00e4ngi k\u00f5rval k\u00f5val taburetil istudes \u201ePelle t\u00f6mpsaba seiklusi\u201d ette kandis. Sai nutetud. <\/em>Tiit<\/p>\n

Lugema \u00f5petamine<\/strong><\/p>\n

On ridamisi tegus\u00f5nu, mis ei kannata k\u00e4skivat k\u00f5neviisi: ei saa \u00f6elda \u201earmasta\u201c, \u201eunista\u201c, \u201enaera\u201c. Ja t\u00e4pselt samamoodi pole arukas \u00f6elda: \u201eLoe!\u201c Lugema \u00f5petamisele eelneb \u00fclioluline etapp \u2013 ette lugemine. Tuleb v\u00e4lja, et see, kellele ette loeti, luges v\u00f5i loeb raamatuid ette ka oma lastele. See kujundab v\u00e4\u00e4rtushoiakud ja k\u00e4itumismustrid, mis kanduvad edasi p\u00f5lvest p\u00f5lve. Kuulamine tekitab uudishimu ja huvi, et ise juba lugemisega edasi minna.<\/p>\n

*Lugesin ka oma lastele ette ja \u00f5petasin neid lugema ning v\u00e4hemalt \u00fchele j\u00e4i tugev lugemiskomme k\u00fclge. <\/em>Anne<\/p>\n

*Endale ettelugemist ma ei m\u00e4leta. K\u00fcll aga meeldis mulle v\u00e4ga ette lugeda oma kolmele lapsele. Lugesime koos mehega k\u00f5igi puhul pea kooliminekuni raamatuid \u00f5htujutuks. Laste lugema \u00f5petamist ma ei m\u00e4leta. T\u00e4hti sai \u00f5petatud, siis \u00fcht\u00e4kki oli lugemine selge \u2013 ilmsesti koost\u00f6\u00f6 lasteaiaga. <\/em>Anu<\/p>\n

*\u201eDoktor Doolittle\u2019it\u201c lugesin ka oma lapsele, aga temal ei olnud k\u00fcll umbes sama vanalt motivatsiooni pealkirju veerida. T\u00e4hed said kiirelt selgeks, k\u00fcll t\u00e4heklotside ja t\u00e4navasiltide lugemisega. Lugemine sai korralikult selgeks alles algkoolis, senini oli poisslapsel huvi pigem jooksmise ja pallitagumise vastu. Ja k\u00fcll see lugemine tuli tal algkoolis vaevaliselt \u2013 k\u00fcll meelitamise, keelitamise, motiveerimisega, aga ka t\u00fcli ja nutuga. \/—\/ M\u00f5nus on olnud kolmek\u00fcmnendates ja neljak\u00fcmnendates aastates taas kogu lastekirjanduse paremik \u00f5htujuttude ja p\u00e4evaste lugemistena ette kanda. <\/em>Eriti meeldivad vanemad t\u00f5lked, millel lauser\u00fctm on nii m\u00f5nus ja just \u00f5ige ettelugemiseks – \u00f5nnestub hoida p\u00f5nevust ja ilmekamalt lugeda, naerda, nutta ja arutada loetu ning tegelaste \u00fcle. \u00dcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid oli \u201eMinu pere ja muud loomad\u201c. <\/em>Agnes<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

ERM Fk 2644:580 Ema lastega lugemas. Foto Viktor Salmre, 1960ndad.<\/em><\/p>\n

Kirjeldust\u00f5lge fotole: Must-valgel fotol istub elutoas ema kahe pojaga, nende ees laual on vaas tulpidega ja kaks avatud raamatut.<\/em><\/p>\n

*Ise \u00f5petasin lugema oma \u00f5e, kes oli minust 10 aastat noorem, ja muidugi oma lapse. Oma lapsele lugesin enne magama j\u00e4\u00e4mist ette kuni koolini igal \u00f5htul. Hiljem \u00fctlesin, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks ta juba ise lugeda. \u00d5e \u00f5petasin ka kirjutama ja ta kirjutas oma esimese kirja sanatooriumist koju, kui oli neljane.<\/em> Eve<\/p>\n

*Ma ei julge v\u00e4ita, et ma oma lapse lugema \u00f5petasin. V\u00f5ib-olla aitasin mingil m\u00e4\u00e4ral kaasa. Tal v\u00f5ttis raamatute vastu huvi tekkimine p\u00e4ris kaua aega. Aga t\u00e4heklotse me ikka ladusime. <\/em>Gerd<\/p>\n

*Lapsep\u00f5lves \u00f5petasin lugemist nukkudele, aga osad neist olid k\u00f5va peaga… <\/em>Oma lastele ikka pilte vaadates, h\u00e4sti palju ette lugedes ja ka t\u00e4hti \u00f5petades. K\u00f5ige t\u00e4htsam oli, et kodus oli palju raamatuid, mida lapsed vaatasid ja seel\u00e4bi tekkis huvi raamatute ja lugemise vastu. Vanemal pojal l\u00e4ks lugemise selgekssaamisega kauem aega, aga nooremal l\u00e4ks vanema k\u00f5rval nii, et ei saanud arugi ja oligi juba selge. <\/em>Kaari<\/p>\n

*Olen ise nelja lapse ema ja k\u00f5iki neid ka lugema \u00f5petanud. M\u00f5nel tuli see kiiremini (nelja-aastaselt), m\u00f5nel aeglasemalt, aga kooli minnes lugesid nad enam-v\u00e4hem k\u00f5ik. Veerisime koos ja ka t\u00e4heklotsid olid endiselt abiks. <\/em>Kadri-Liis<\/p>\n

*Olen \u00f5petanud lapselapsi lugema, ehkki pigem abistavas rollis. Oleme seda teinud t\u00e4heklotside ja just selleks m\u00f5eldud raamatute abiga. <\/em>Karin<\/p>\n

*Kunagi ammu p\u00fc\u00fcdsin \u00f5petada oma t\u00e4dipojapoegi, aga olin siis ise alles laps ja vist ei \u00f5nnestunud eriti h\u00e4sti. N\u00fc\u00fcd \u00f5petan lugema oma nelja-aastast poega, kel k\u00f5ik t\u00e4hed selged, aga kokku lugemise nipp ei ole veel p\u00e4ris k\u00e4es. Vaatame raamatust t\u00e4hti ja h\u00e4\u00e4ldame, mina ees ja tema j\u00e4rgi. Pean \u00fctlema, et mu ema on minust ikka palju parem lugemise \u00f5petaja. Sageli on laps vanaema juures k\u00fclas olles j\u00e4lle m\u00f5ne t\u00e4hepaari selgeks saanud \u2013 AI, OI, AE jne. Kodus l\u00e4heb vaevalisemalt, v\u00f5ib olla on liialt segavaid faktoreid. <\/em>Kristi<\/p>\n

*Mul on veel noorem \u00f5de ja vend, ma arvan, et neid ma \u00f5petasin ikka k\u00f5vasti, sest \u00fcks lemmikm\u00e4ng oli \u201eKool\u201d. Olen oma lapsele palju ette lugenud ja arvan, et sellest on kasu olnud, sest laps hakkas viieaastaselt lugema. <\/em>Maire<\/p>\n

*Olen lugema \u00f5petanud oma \u00f5desid ja venda \u201eKaruaabitsa\u201d p\u00f5hjal ja omi lapsi ka sellesama raamatu p\u00f5hjal. <\/em>Piret<\/p>\n

*Oma lapse lugema \u00f5petamisesse suhtusin v\u00e4ga kirglikult. T\u00e4hed said ruttu selgeks, v\u00e4ikelastel on huvitav m\u00e4lu \u2013 nad suudavad jaburaid asju meelde j\u00e4tta, alates maailma riikide lippudest ja l\u00f5petades dinosauruste nimedega. Veerimine tuli ka kiirelt\u00a0 ja siis tekkis seisak \u2013 sorav lugemine ei tulnud kohe v\u00e4lja ja loomulikult kadus siis huvi. Olin t\u00e4iesti veendunud, et sundida ei tohi, lugemine kui harjumus peab olema meeldiv ja positiivne. Hakkasin nippe v\u00e4lja m\u00f5tlema, kuidas seda teha, ja p\u00fc\u00fcdsin samal ajal kogu aeg meeles pidada, et lugemine ei ole kohustus, vaid r\u00f5\u00f5m. J\u00f5udsin l\u00e4bi proovida erinevaid asju ja enne kooli oli lugemine ladus. N\u00e4iteks hakkasin kirjutama neljarealisi totraid luuletusi ja kui seal olid riimid \u201epuuks-nuuks\u201c v\u00f5i \u201epepu-setu\u201c, siis oli naer garanteeritud ja ta tahtis pusida. <\/em>Siret<\/p>\n

V\u00f5imalik, et lugemisarmastus algab lapsep\u00f5lvest ja tundest, et selle jaoks on k\u00fcllalt aega. T\u00e4nap\u00e4eva edukultuur tekitab \u00e4revust \u2013 tahad \u00e4ra vaadata\u00a0 v\u00e4\u00e4rtfilmid, lugeda, olla kursis uudiste ja sotsiaalmeediaga, k\u00e4ia s\u00f5pradega teatris, festivalidel ja kontsertidel … Sellesse r\u00e4hklemisse on kerge \u00e4ra kaduda. Sooviks uuesti kogeda seda tunnet, et aega on piisavalt. J\u00e4rgmises loos vaatamegi lugemisega seotud emotsioone ja nendest ajendatud ettev\u00f5tmisi.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan Kaplinski m\u00f5tiskles kunagi \u00fches \u00d6\u00f6\u00fclikooli loengus kirjanduse ja t\u00f5e \u00fcle. Kui vaadata inimeste v\u00e4\u00e4rtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. T\u00f5e eest k\u00fcll. Kas kirjandus on t\u00f5eline, r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt? R\u00e4\u00e4gib. Aga see tema t\u00f5de on isesugune, m\u00f5nele oluline, m\u00f5nele mitte.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16849,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[46,6],"tags":[],"class_list":["post-16846","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-eesti-raamat-500","category-foto"],"yoast_head":"\nLugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Jaan Kaplinski m\u00f5tiskles kunagi \u00fches \u00d6\u00f6\u00fclikooli loengus kirjanduse ja t\u00f5e \u00fcle. Kui vaadata inimeste v\u00e4\u00e4rtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. T\u00f5e eest k\u00fcll. Kas kirjandus on t\u00f5eline, r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt? R\u00e4\u00e4gib. Aga see tema t\u00f5de on isesugune, m\u00f5nele oluline, m\u00f5nele mitte.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-01-07T05:41:32+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-01-13T10:58:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1068\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"19 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500\",\"datePublished\":\"2025-01-07T05:41:32+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-13T10:58:35+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846\"},\"wordCount\":3809,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg\",\"articleSection\":[\"Eesti raamat 500\",\"Foto\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846\",\"name\":\"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg\",\"datePublished\":\"2025-01-07T05:41:32+00:00\",\"dateModified\":\"2025-01-13T10:58:35+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2025\\\/01\\\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1068,\"caption\":\"Ratus O\u00dc; Fotograaf Andres Treial\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16846#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Jaan Kaplinski m\u00f5tiskles kunagi \u00fches \u00d6\u00f6\u00fclikooli loengus kirjanduse ja t\u00f5e \u00fcle. Kui vaadata inimeste v\u00e4\u00e4rtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. T\u00f5e eest k\u00fcll. Kas kirjandus on t\u00f5eline, r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt? R\u00e4\u00e4gib. Aga see tema t\u00f5de on isesugune, m\u00f5nele oluline, m\u00f5nele mitte.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2025-01-07T05:41:32+00:00","article_modified_time":"2025-01-13T10:58:35+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1068,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"19 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500","datePublished":"2025-01-07T05:41:32+00:00","dateModified":"2025-01-13T10:58:35+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846"},"wordCount":3809,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","articleSection":["Eesti raamat 500","Foto"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846","name":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","datePublished":"2025-01-07T05:41:32+00:00","dateModified":"2025-01-13T10:58:35+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","width":1600,"height":1068,"caption":"Ratus O\u00dc; Fotograaf Andres Treial"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16846#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Lugema \u00f5ppimisest. A-B, hakka p\u00e4he! Eesti raamat 500"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/263918_ERM_TM_E233_1-1-24.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4nI","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16846"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16846\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16919,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16846\/revisions\/16919"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16846"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}