{"id":16699,"date":"2024-07-12T12:50:37","date_gmt":"2024-07-12T09:50:37","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699"},"modified":"2024-07-12T13:12:00","modified_gmt":"2024-07-12T10:12:00","slug":"hinda-raamatut-ikka-selle-kaane-jargi-ehk-kusta-toomi-kaanuline-teekond-kirjanikuna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699","title":{"rendered":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kirjutas Karmen Maat.<\/em><\/p>\n

\"August<\/a>

August Toomingas oma maja ees. Fotograaf teadmata. ERM TM Fk 198.<\/p><\/div>\n

\u201eKusta Toom (1892\u20131973) elas R\u00f5ngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud m\u00f5istmist.\u201c Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi t\u00f6\u00f6tajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei k\u00f5netanud? Just sellise k\u00fcsimusega alustasin oma t\u00f6\u00f6d Eesti Rahva Muuseumis, kus minu esimeseks \u00fclesandeks sai s\u00fcstematiseerida ERMile \u00fcle antud Tartumaa Muuseumi arhiivkogu.<\/p>\n

August Toomingas, kes on rohkem tuntud kui Kusta Toom, s\u00fcndis 25. septembril 1892 R\u00f5ngu kiriku kellamehe pojana. Terviseprobleemide ja perekonna kehvade majandustingimuste t\u00f5ttu j\u00e4i tulevasel kirjamehel omandamata kooliharidus. Tegemist oli ise\u00f5ppijaga, kelle teadmispagas t\u00e4ienes lugemise ja reisimise toel. Kusta Toomi keelevaist oli h\u00e4mmastav: ta oskas vene, saksa, rootsi, inglise, esperanto ja prantsuse keelt. R\u00e4ndava elustiili ja rahalise kitsikuse t\u00f5ttu ei leidnud ta endale p\u00fcsivat elukohta, 1920. aastatest alates elas ta Salulaanes koopas ja hiljem onnis.<\/p>\n

1910. aastast alates sai ajalehtedes Perekonnaleht, Viljandi Teataja, S\u00e4demed ja Sakala lugeda esimesi Kusta Toomi kaast\u00f6id. Seitse aastat hiljem andis ta v\u00e4lja enda \u201ekunsti-, teaduse- ja poliitikaajakirja\u201c T\u00f5rvik ning 1932. aastal pani aluse Otep\u00e4\u00e4 Teataja ja selle kaasv\u00e4ljaande Vihud ilmumisele. Samal perioodil rajas ta ka kodumetsa algelise tr\u00fcki- ja k\u00f6itekoja, kus tr\u00fckkis lisaks T\u00f5rvikule ajakirju H\u00e4\u00e4l ja Aeg. Ilukirjandusliku loomingu nurgast ilmus s\u00f5naseadja sulest jutustus \u201eOtsijad\u201c (1913) ja n\u00e4idend \u201eAhned neiud\u201c (1923). \u00dclej\u00e4\u00e4nud kirjutisi nagu m\u00e4lestused, reisikirjad, esseed ja t\u00f5lked avaldas Toom peamiselt enda ajakirjades. Krista Aru, kes on oma monograafias k\u00e4sitlenud Kusta Toomi ajakirjandusliku tegevust, kirjeldab kirjamehe v\u00e4ljaandeid n\u00f5nda: \u201eToomi ajakirjanduslik tegevus polnud ajendatud \u00e4rihuvist ega olnud kantud tahtmisest kedagi v\u00f5i midagi m\u00f5jutada ja suunata. Toomi ajakirjanduslikud v\u00e4ljaanded olid tema enda suhtlemisvormiks, tema enda kontaktiks \u00fchiskonna ja \u00fcmbritseva eluga.\u201c[1]<\/a><\/p>\n

Selle eluloolise \u00fclevaate p\u00f5hjal joonistub v\u00e4lja tema panus mitte ainult eesti ajakirjandusloos, vaid ka eesti kirjanduses. Paraku on Toomist k\u00f5neledes esil olnud pigem tema elupaik metsas ja hoolitsemata v\u00e4limus kui loomet\u00f6\u00f6, ehkki Tartumaa Muuseumi arhiivkogusse j\u00f5udnud kirjad paljastavad s\u00f5nameistri l\u00e4bik\u00e4imist\u00a0 kirjandusringkonna inimestega rohkem, kui esmapilgul arvata v\u00f5iks. Mind \u00fcllatas n\u00e4iteks luuletaja ja t\u00f5lkija August Sanga p\u00f6\u00f6rdumine Kusta Toomi poole: \u00a0\u201e\u201eH\u00e4\u00e4le\u201c 12\/13 number, mida ma suure naudinguga lugesin, tuletas mulle \u00fchtlasi meelde, et ka minul on kohustusi Teie ajakirja vastu. K\u00e4esolevaga saadangi ma Teie lugupeetud ajakirjale m\u00f5ningad luuletised, j\u00e4\u00e4des ootama nende ilmumist, kui ajakirja ruum v\u00f5i mu t\u00f6\u00f6keste v\u00e4\u00e4rtus seda v\u00f5imaldavad.\u201c (17.07.1935)<\/p>\n

\"Foto<\/a>

August Sanga kiri. Foto: Berta J\u00e4nes.<\/p><\/div>\n

Tartumaa Muuseumi t\u00f6\u00f6tajate algatusel on 1995. aastal ilmunud Arvo M\u00e4lbergi koostatud tr\u00fckis \u201eKusta Toom. August Toomingas. Eluk\u00e4ik ja kirjanduslik tegevus\u201c. Mis on aga Kusta Toomi isikuarhiivist s\u00e4ilinud? Hoidlas on tallel rohkem kirju ja k\u00e4sikirjalist materjali kui dokumente ja tr\u00fckiseid. N\u00e4iteks v\u00f5ib sealt leida Toomi s\u00f5bra ja ajakirjade peamise kaast\u00f6\u00f6lise Hendrik Adamsoni luuletuse \u201eLooduspildid\u201c k\u00e4sikirja. Materjale korrastades ilmnes \u00fcpris selgelt side Toomi ja Tartumaa Muuseumi vahel: Toom oli kirjavahetuses muuseumi tollase direktori Kaljola Kirtiga, s\u00e4ilinud on 1967. aastal nende vahel s\u00f5lmitud vastuv\u00f5tuakt, millega v\u00f5eti ajakirjad H\u00e4\u00e4l ja T\u00f5rvik muuseumi raamatukokku. Kirtiga vahetatud kirjadest saab selge pildi Toomi soovist anda enda k\u00e4sikirjad, ajakirjad ja raamatud muuseumile \u2013 sedamoodi ka \u00f5nneks l\u00e4ks.<\/p>\n

Nii nagu s\u00e4ilikud k\u00f5nelevad inimese elust, annavad nad aimu ka isiku olmetingimustest. Silmitsedes kahjustusega materjali, meenusid mulle loetud tekstid Toomi elupaiku r\u00e4sinud p\u00f5lengute ja varguste kohta. Halvas seisus s\u00e4ilikuid kirjeldades tabasin ennast m\u00f5tlemas Toomi v\u00f5imekuse \u00fcle luua nii kehvades elutingimustes. Arvo M\u00e4lberg on Kusta Toomi loojanatuuri iseloomustanud nii: \u201eHinnakem seda, et inimene h\u00fclgas kogu inimliku heaolu. Talle polnud t\u00e4htis toit, riietus, peavari ega mugavused, kogu ta elu oli p\u00fchendatud vaimsusele. Tema looming hajus. Ta ise ei v\u00f5idelnud tehtu avaldamise eest.\u201c[2]<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tema ideaaliks on elada kirjandusele! Foto: Berta J\u00e4nes.<\/p><\/div>\n

N\u00f5ustun M\u00e4lbergiga selles osas, et loomistahe oli Toomil t\u00f5esti imetlusv\u00e4\u00e4rne, ja austan alati inimesi, kes julgevad oma rada k\u00f5ndida, kuid vaadates olukorda realistlikult, siis on n\u00e4ha, kuidas majanduslik kitsikus piiras kirjanikku igast k\u00fcljest. Mul on raske uskuda, et Toom ei hoolinud toidunappusest, k\u00fclmast kodust v\u00f5i tagasil\u00fckatud k\u00e4sikirjadest \u2013 ta p\u00fc\u00fcdis hakkama saada v\u00f5imaluste piirides. Isikukogusse kuuluvad kirjad ilmestavad kirjamehe s\u00f5ltumist juhut\u00f6\u00f6dest, abistajate headusest v\u00f5i toetusest. Viimasena mainitust moodustasin lausa eraldi s\u00e4iliku pealkirjaga \u201eRahalise toetuse saamisega seotud kirjad August Toomingasele\u201c. P\u00fcsiva sissetuleku puudumine ei t\u00e4hendanud ainult raskusi riietuse, v\u00e4limuse ja kodu eest hoolitsemisel, vaid ka v\u00f5imetust j\u00e4rjepidevalt ajakirju v\u00e4lja anda, mis omakorda pidurdas kindla lugejaskonna tekkimist ja s\u00e4ilitamist.<\/p>\n

Kui sulemehe ajakirjad on p\u00e4lvinud siiski mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00e4helepanu, siis tema ilukirjanduslik looming on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile. Kirju sorteerides j\u00e4i silma eitavate vastuste laviin, kui Kusta Toom oli oma proosatekste ja t\u00f5lkeid ajalehtede ning kirjastuste toimetustele saatnud, kuid erinevalt teistest oli Toomil v\u00f5imalus anda loodud s\u00f5nakunsti edasi oma ajakirjade vahendusel. Mina aga puutusin Toomi tekstidega esimest korda kokku Tartumaa Muuseumi v\u00e4ljaantud tr\u00fckise kaudu. Seda lugedes vaimustusin imekaunitest looduskirjeldustest, kus maalitakse tegelase silmade l\u00e4bi avanev maastik. Kohe oli tajutav kirjaniku elu looduse r\u00fcpes. \u00dcldise tegevusliini k\u00f5rval hakkab \u00fcmbruskond jutustama justkui omaette lugu, olemata lihtsalt taustakirjeldus. Toon \u00f6eldu illustreerimiseks n\u00e4ite Kusta Toomi jutust \u201e\u00d5nnetu kavaler\u201c:<\/p>\n

\u201eMetsaalust katvate paluka- ja mustika lehtede ja \u00f5ite keskelt paistsid siniste haruliste \u00f5itega tondik\u00fcbarad, kaharate, tumesiniste p\u00e4\u00e4dega karuohakad ja lugematud s\u00f5najalad, \u2013 mis k\u00fcll ei \u00f5itsenud \u2013 j\u00f5e kaldal paistsid lugade ja rooheina keskel suurte, kollaste \u00f5itega veepinnal v\u00e4\u00e4nlevad vesiroosid ja noolsirgena roo keskel \u00f5\u00f5tsuvad valged j\u00f5elille nupud. Oja lookles l\u00f5puta, imelisi keerusid tehes l\u00e4bi heinamaa, vulisedes vahutas ta kitsamail kohtil lepap\u00f5\u00f5saste vahel, kuna ta m\u00f5nes kohas laiemaks, madalamaks paisudes j\u00e4lle nagu laisalt tukkuma ja m\u00f5nulema j\u00e4i. Aga siiski t\u00f5ttas ta salajase rutuga edasi, kuni ta j\u00f5udis j\u00e4rve s\u00fclle, milline kauguses sinakalt p\u00e4ikesehelgis l\u00e4ikis.\u201c[3]<\/a><\/p>\n

Loodusn\u00e4htuste k\u00f5rval portreteerib Toom enamasti iseennast ja endaga juhtunud s\u00fcndmusi. Arhiivis on terviklikult s\u00e4ilinud romaani \u201ePool aastasada\u201c k\u00e4sikiri, mis j\u00f5udis k\u00fcll kirjastuste lauale, aga mitte sealt kaugemale. Kirjastus Eesti Raamat selgitab oma eitavat otsust n\u00f5nda: \u201e[—] kirjastusel ei ole v\u00f5imalusi selle tr\u00fckkimiseks. Teos on oma sisu poolest liiga kitsas ja ei paku huvi laiemale lugejaskonnale. Pealegi on ta ka keelelt ja stiililt konarlik\u201c (5.09.1966). Loomingu Raamatukogu toimetaja t\u00f5stis k\u00fcll esile k\u00e4sikirja kultuuriloolist v\u00e4\u00e4rtust, aga nendib, et \u00a0\u201eterviklikku kirjandusest ei ole nendest saanud\u201c (6.03.1967).<\/p>\n

K\u00e4sitsi kirjutatud 245-leheline romaan k\u00f5neleb Adriani elust, kellele viidatakse veel kui \u201ekellamehe pojale\u201c. Lugu algab noormehe lapsep\u00f5lvest ja l\u00f5peb vanurip\u00f5lvega. Tegemist on selgelt autobiograafilise tekstiga, milles Toom m\u00e4ngib Adriani kaudu l\u00e4bi enesega juhtunud s\u00fcndmusi: \u201eP\u00e4rastises elus, kui Adrian meeliskles ja tuletas meele neid lapsep\u00f5lve esimesi aastaid, ilmusid vaimusilme ette read pisis\u00fcndmusi \u00fchetaolisest igap\u00e4evasest elust\u201c (lk 39\u201340). Samuti viitab romaani pealkirja valik soovile minevikku j\u00e4\u00e4dvustada.<\/p>\n

K\u00e4sikirja lugedes m\u00e4rkasin, kuidas erinevate tegelaste portreede vahele on p\u00f5imitud ajaloos\u00fcndmused, ent pikemalt neid lahti harutama ei j\u00e4\u00e4da. T\u00e4helepanu on pigem Adriani teega ristunud inimeste ja nende elude kujutamisel. \u00dcllataval kombel on tegelaskonna omavahelist dialoogi v\u00e4ga v\u00e4he, seep\u00e4rast avaneb ainult jutustaja vaatenurk k\u00f5rvaltegelaste olemusele. Argip\u00e4evaste seikade k\u00f5rval on v\u00e4lja toodud peategelase armastus kirjutamise ja muusika vastu. Teose arenemisel tabasin ennast nautimas, kuidas Toom jagab oma maailmakogemist. Eriti meeldis mulle teksti siirus, lugejale jagati samav\u00e4\u00e4rselt nii peategelase kordaminekuid kui ka eba\u00f5nnestumisi. Kirjat\u00f6\u00f6ga tegelemine pakkus Toomile v\u00f5imalust eneseanal\u00fc\u00fcsiks.<\/p>\n

Ehkki k\u00f5nealune romaan pole tr\u00fckivalgust n\u00e4inud, on Toomi puhul tegu oman\u00e4olise juhtumiga, kus autori kirjutisteni on s\u00e4ilinud otsene ligip\u00e4\u00e4s tema ajakirjade kaudu. Huvitava uurimisobjekti moodustavad Toomi ilukirjanduslike tekstide k\u00f5rval t\u00f5lked ja m\u00e4lestused, n\u00e4iteks Esimesest maailmas\u00f5jast, ja reisikirjeldused. Kaldun arvama, et tolleaegses \u00fchiskonnas anti Toomi kirjutatule hinnanguid, l\u00e4htudes pigem autori isikust kui tekstist endast. Eriti piiravaks sai n\u00f5ukogudeaegne eesti kirjandusv\u00e4li, kuhu Toom ideoloogiliselt ei sobitunud, ja seet\u00f5ttu vajus tema looming unustuseh\u00f5lma. See aga ei t\u00e4henda, et Kusta Toomi loomet\u00f6\u00f6 peaks j\u00e4\u00e4ma ka edaspidi \u201epuude varju\u201c, vaid see vajaks laiemat tutvustamist. Mina loodan v\u00e4ga, et nii ka l\u00e4heb. T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rses t\u00f5lgendamist\u00f6\u00f6s saaksid uurijale abiks olla ERMi j\u00f5udnud arhiiviallikad.<\/p>\n

Tahaksin n\u00fc\u00fcd lasta k\u00f5neleda kirjanikul enesel, jagades muutmata kujul katkeid romaanist \u201ePool aastasada\u201c:<\/p>\n

\"Romaani<\/a>

Romaani “Pool aastasada” esileht. Foto: Berta J\u00e4nes.<\/p><\/div>\n

\u201eKellamehel oli teada kogu kihelkonna elanikud, kelledel raamatuid oli ja k\u00e4is neid lugeda toomas, mida tuttavad ja s\u00f5bramehed muidugi ei keelanud. Nii luges ta koos pojaga mitmeandelisi p\u00f5nevusromaane, uudisjutte ja ajalehti. Ajalehti t\u00f5i ta harilikult tuttavate omi, mis olid postiga poesse tulnud ja viis neid p\u00e4rast l\u00e4bilugemist j\u00e4lle tagasi. Selles suhtes ei andnud Adrian talle j\u00e4rele, luges ja kus ta teadis raamatuid olevat, k\u00e4is ta neid lugemiseks palumas. M\u00f5ned v\u00e4iksed juturaamatud sai ta \u00fchelt taluperemehelt, Hendriku Ruubelilt, Vilu Simunalt, keda kutsuti suure l\u00f5\u00f5riga Simunaks, sellep\u00e4rast, et ta kange kisama oli, kus v\u00e4hegi rohkem inimesi kogus ja kiriku\u00f5petajale teravusi, isegi teotusi oskas \u00fctelda ja kooli\u00f5petaja Grossschmidtilt. See vana kirjanik oli tol ajal Raigaste k\u00fcla kooli\u00f5petaja ja temal oli aegajalt uusi raamatuid, kus tema enesegi luuletusi leidus.\u201c (Lk 44\u201345)<\/p>\n

\u201eAdrian asus Tartu, saatis talve m\u00f6\u00f6da Tolstoi t\u00e4naval puumaja \u00e4rklitoas, tegi t\u00f5lket\u00f6\u00f6d, kuid Gulliveri r\u00e4ndamised ja Dorian Gray kujutus, milledega ta paari kuuga toime sai, tulid kirjastustest tagasi. K\u00fclastas Tuglast, Ridalat, Veskit, Eiseni, Kampmanni. Kui suvi tuli, kuulis ta maal k\u00e4ies Koruste metsatihnikus elavalt Plankenilt, et m\u00e4nnak\u00e4ndude maa seest v\u00e4lja kaevamise ja riita ladumise eest kenakest tasu makstakse. Paar suve t\u00f6\u00f6tas Adrian j\u00e4rve\u00e4\u00e4rseis metsades, kuna tal korterist puudus tuli, hakkas ta koopaid kaevama, kuna ta k\u00fcla saunades elamisest t\u00fcdines. Metsavahid tegid talle takistusi, ajasid koopaid kinni, talunikega oleks kord lugu v\u00f5inud r\u00fcselemiseni minna. \u00dchel suvel hakkas ta P\u00fchaste k\u00fcla l\u00e4heduses riigimetsas koguni maja ehitama, kuna seal inimesi harva liikus ja sai selle s\u00fcgiseks nii kaugele, et seal elada v\u00f5imalik oli. Oli talv \u00e4ra elatud, juhtus kevadel \u00f5nnetus, maja l\u00e4ks p\u00f5lema. Kuuma pliidi peal oli n\u00e4rusid olnud, need olid tuld v\u00f5tnud ja k\u00f5rval oleva laudseina p\u00f5lema ajanud. Tulesse j\u00e4id riiulil olevad raamatud, mida ta oli Petrogradist, Tallinnast ja Saksamaalt toonud. Maja palgid olid kuivad ja p\u00f5lenud nagu k\u00fc\u00fcnal keset metsa, nagu j\u00e4rve\u00e4\u00e4rne elanik Puurits p\u00e4rast Adrianile r\u00e4\u00e4kis. Adrian ehitas teise maja. Seal elutses ta paark\u00fcmmend aastat, k\u00f6itis raamatuid, luges v\u00e4lismaiseid ajalehti \u2013 saksa, rootsi ja ingliskeelseid \u2013 samuti ajaloolisi m\u00e4lestusi Rosenthali, Bienemanni, Bellegarde, Ignatjevi teostest.\u201c (Lk 200\u2013202)<\/p>\n

\u201eM\u00f5telda ei olnud Adrianil \u00f5ieti midagi muud, kui oma v\u00e4iksete igap\u00e4evaste t\u00f6\u00f6dega toime saada. Mingisugust seltsi tal ei olnud ja ta ei igatsenudki seda, kui voodis lesides lakke vahtis, laua k\u00f5rval istudes aknast v\u00e4lja vaatas. Misjaoks tal seltsi? Vahest harva juhtus, et keegi koputas uksele, oli midagi asja, teed m\u00f6\u00f6duja h\u00f5ikas m\u00f5ne s\u00f5na. Mingit seltsi tal ei olnud, tema t\u00e4helepanek oli kiindunud kirjanduse lugemisele. Luges poola kirjaniku \u201eLabev\u00e8rt\u00e8\u201c Heyerdahli \u201eKon Tikit\u201c, Jules Verne fantastilisi romaane, samuti pani ta t\u00e4hele rotte, neid halle elukaid v\u00f5is p\u00f5randal ja tolmuurgastes jooksmas ja hiilimas n\u00e4ha. Kust nad tulid v\u00f5i kus pesitsesid, seda Adrian ei teadnud, aga talvise k\u00fclma puhul kogunes neid inimese elukohta. Alati pistsid nad koonud toanurkadest v\u00e4lja, jooksid, pikad sabad taga, p\u00f5randat m\u00f6\u00f6da. Nad olid teineteisega harjunud, toaelanik ja rotid ning polnud neil kunagi p\u00f5hjust, teineteist v\u00f5\u00f5ristada, karta.\u201c (Lk 224\u2013226)<\/p>\n

\"Romaani<\/a>

Romaani k\u00e4sikiri. Foto: Berta J\u00e4nes.<\/p><\/div>\n

[1]<\/a> Krista Aru. \u00dcks kirg, kolm m\u00f5\u00f5det. Peat\u00fckke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. T\u00f5nisson, K. Toom.<\/em> Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2008, lk 329.<\/p>\n

[2]<\/a> Arvo M\u00e4lberg. Kusta Toom. August Toomingas. Eluk\u00e4ik ja kirjanduslik tegevus.<\/em> Tartu: Tartumaa, [1995], lk 9.<\/p>\n

[3]<\/a> Arvo M\u00e4lberg. Kusta Toom. August Toomingas. Eluk\u00e4ik ja kirjanduslik tegevus. Tartu: Tartumaa, [1995], lk 16. Algselt ilmunud ajakirjas T\u00f5rvik nr 1\u2013<\/em>3, 1928, lk 6.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kirjutas Karmen Maat. \u201eKusta Toom (1892\u20131973) elas R\u00f5ngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud m\u00f5istmist.\u201c Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi t\u00f6\u00f6tajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei k\u00f5netanud? Just sellise k\u00fcsimusega alustasin oma t\u00f6\u00f6d Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16700,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6,5],"tags":[],"class_list":["post-16699","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-museaal"],"yoast_head":"\nHinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kirjutas Karmen Maat. \u201eKusta Toom (1892\u20131973) elas R\u00f5ngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud m\u00f5istmist.\u201c Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi t\u00f6\u00f6tajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei k\u00f5netanud? Just sellise k\u00fcsimusega alustasin oma t\u00f6\u00f6d Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-07-12T09:50:37+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-07-12T10:12:00+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"852\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna\",\"datePublished\":\"2024-07-12T09:50:37+00:00\",\"dateModified\":\"2024-07-12T10:12:00+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699\"},\"wordCount\":2115,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/07\\\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699\",\"name\":\"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/07\\\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg\",\"datePublished\":\"2024-07-12T09:50:37+00:00\",\"dateModified\":\"2024-07-12T10:12:00+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/07\\\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/07\\\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg\",\"width\":852,\"height\":1200,\"caption\":\"August Toomingas oma maja ees. Fotograaf teadmata.\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16699#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Kirjutas Karmen Maat. \u201eKusta Toom (1892\u20131973) elas R\u00f5ngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud m\u00f5istmist.\u201c Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi t\u00f6\u00f6tajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei k\u00f5netanud? Just sellise k\u00fcsimusega alustasin oma t\u00f6\u00f6d Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2024-07-12T09:50:37+00:00","article_modified_time":"2024-07-12T10:12:00+00:00","og_image":[{"width":852,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna","datePublished":"2024-07-12T09:50:37+00:00","dateModified":"2024-07-12T10:12:00+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699"},"wordCount":2115,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","articleSection":["Foto","Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699","name":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","datePublished":"2024-07-12T09:50:37+00:00","dateModified":"2024-07-12T10:12:00+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","width":852,"height":1200,"caption":"August Toomingas oma maja ees. Fotograaf teadmata."},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16699#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Hinda raamatut ikka selle kaane j\u00e4rgi ehk Kusta Toomi k\u00e4\u00e4nuline teekond kirjanikuna"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/136559_ERM_TM_Fk198_136559.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4ll","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16699"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16699\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16707,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16699\/revisions\/16707"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}