{"id":16695,"date":"2024-06-17T10:21:38","date_gmt":"2024-06-17T07:21:38","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695"},"modified":"2024-11-07T17:14:57","modified_gmt":"2024-11-07T15:14:57","slug":"videosari-kogukokad-talgud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695","title":{"rendered":"\u201eKogukokad\u201c: talgud"},"content":{"rendered":"<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div><p><strong>\u201eKogukokad\u201c: talgud<\/strong><\/p>\n<p><em>Tekst: Maire Kuningas, ERMi koguhoidja<\/em><\/p>\n<p><em>Kaamera ja montaa\u017e: Ange Nimeta, ERMi infos\u00fcsteemide haldur<\/em><\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" title=\"YouTube video player\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/Gzud3Mj2D6Y?si=7LcusnCYXKNEH17_\" width=\"560\" height=\"315\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n<p><em>See video sisaldab heli, mille autori\u00f5igused ei kuulu ERMile.<\/em><\/p>\n<p>Tere tulemast videosarja \u201eKogukokad\u201c!<\/p>\n<p>Sarja iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad \u201eh\u00f5rgutisi\u201c, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist. Nende k\u00f6\u00f6giseiklustega saate mitte ainult nautida p\u00f5nevaid maitseelamusi, vaid ka avastada, kuidas minevik ja t\u00e4nap\u00e4ev kohtuvad kulinaarsete traditsioonide kaudu. Valmistuge avastama unustatud retseptide maailma koos \u201eKogukokkadega\u201c!<\/p>\n<p>Kord uurimissaalis t\u00f6\u00f6d tehes v\u00e4sisid mu silmad arvutist ja jalad istumisest ning otsustasin ruumis teha v\u00e4ikese tiiru. Kogukokkadele oli vaja leida uus teema. Vaatasin, mida p\u00f5nevat on kogudest uurimiseks toodud, ja mulle juhtus k\u00e4tte j\u00e4rgnev materjal.<\/p>\n<p>Eesti Rahva Muuseumi etnograafiline arhiiv:<\/p>\n<p>EA 117. Hella Keem. Teatematerjal N\u00f5o kihelkonnast. Tamsa endisaegsest toidumajandusest. Kirjapanekud tehtud 1957. ja 1958. a. suvel.<\/p>\n<p>Seal on kirjas 1865. aastal s\u00fcndinud Mari Paade m\u00e4lestused lapsep\u00f5lvest.<\/p>\n<p>Andmebaas <a href=\"http:\/\/www.muis.ee\">www.muis.ee<\/a>, viit <a href=\"https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/839800\">https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/839800<\/a><\/p>\n<p>Olen siiani sellest \u00fcleskirjutisest vaimustuses ja tahan teilegi jagada \u00fchte pisikest l\u00f5iku vanarahva tegemistest ja toidust.<\/p>\n<p><strong>Tamsa k\u00fcla talgut\u00f6\u00f6d ja toidud<\/strong><\/p>\n<p>\u201eIgavad ja t\u00fc\u00fctud t\u00f6\u00f6d tehti \u00fchiselt talgukorras. Peremees oli rahul \u2013 t\u00f6\u00f6 sai kiiresti tehtud, t\u00f6\u00f6tajad olid heas meeleolus\u2013 p\u00e4ev l\u00e4bi anti h\u00e4sti s\u00fc\u00fca, peale selle veel oli l\u00f5bu ja nalja k\u00fclluses.<\/p>\n<p>Vanal ajal toimus talgukorras ka <em>k\u00fctise matmine<\/em>. Mets ja v\u00f5sa raiuti maha, maa k\u00fcnti harkadraga \u00fcles, hagu pandi \u00fcle selle maat\u00fcki hunnikutesse ja maeti turvastega (murukamara t\u00fckkidega) kinni, \u00fctledi: \u201e<em>K\u00fctist matetas.<\/em>\u201c<\/p>\n<p>K\u00fclast aeti palju naisi kokku <em>k\u00fctist matma<\/em>. Naised ladusid m\u00e4ttaid hagudele peale. Kui k\u00fctis \u201emaetud\u201c, pisteti haohunnikud p\u00f5lema. Selle moega p\u00f5les k\u00f5ik tuhaks, nii murum\u00e4ttad kui hagu. K\u00fctisematjatele anti s\u00fc\u00fca. Keedeti head kartuliputru, <em>piim\u00e4putru<\/em> anti peale r\u00fc\u00fcbata.<\/p>\n<p>K\u00fctis on maaharimisviis, mille tagaj\u00e4rjel v\u00e4etatakse p\u00f5llumaad tuhaga, sellisele maale k\u00fclvati otra, naerist, harvemini rukist, kapsast, kaalikat.<\/p>\n<p>\u00dcks omap\u00e4rasemaid Tamsa t\u00f6\u00f6pidusid oli <em>p\u00fcigi audmine<\/em>. J\u00f5ukates taludes pesti pesu ainult kaks korda aastas, kevadel ja s\u00fcgisel. Et rehemust ja kirbus\u00f5nnik pesust v\u00e4lja l\u00e4heks, pandi <em>p\u00fcik t\u00f5rikesi<\/em> ja lasti libeda sees haududa. Alt aaniaugust lasti jahtunud <em>lippe<\/em> v\u00e4lja, peale kallati tulist j\u00e4rjest juurde, seni kui leheline t\u00e4iesti tuline. Siis lasti haududa taas jahtumiseni. Kokku oli tulnud hulk t\u00fcdrukuid ja poisse k\u00fclast. Poisid olid tulnud <em>p\u00fcigi audmit otsma<\/em> ja t\u00fcdrukuid l\u00f5bustama pilllim\u00e4nguga. Koos tantsiti ja lauldi, s\u00f6\u00f6di ja joodi. Perenaine andis kraami, t\u00fcdrukud ise tegid s\u00fc\u00fca, aga ikka paremat ja suup\u00e4rasemat, platsis olid liha, v\u00f5i ja munad. Nii <em>p\u00fcigiaudmine<\/em> kui pidutsemine toimus kojas.<\/p>\n<p>Talgukorras teostati ka <em>r\u00f5ivavanutamine<\/em>. K\u00fclast aeti kokku hulk t\u00fcdrukuid, vanutati saunas kas laudi v\u00f5i redeli peal k\u00e4tega edasi-tagasi t\u00f5mmates. Kui redel oli all, siis oli neli t\u00fcdrukut korraga vanutamas, kaks kummalgi pool. Kus aga vanutamise jaoks oli eriline varbadest laut, seal oli 8 t\u00fcdrukut korraga ametis, neli kummalgi pool. Kui need v\u00e4sisid, asusid nende kohtadele teised, kuna esimesed puhkasid ja l\u00f5butsesid. M\u00f5nikord tuli vanutada mituk\u00fcmmend k\u00fc\u00fcnart riiet, see n\u00f5udis aega ja t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Olid kohal ka poisid pilliga, m\u00e4ngiti pillilugusid ja lauldi. Head s\u00f6\u00f6gid ja joogid olid. Seks puhuks vaadati lauale midagi paremat. K\u00fcpsetati nisuleiba v\u00f5i karaskit, tehti v\u00f5id ja kohupiima. Kui m\u00f5ni loom oli tapetud, keedeti liha ja tehti k\u00e4kki. Juhtus olema p\u00fchadel\u00e4hedane aeg, anti vanutajatele \u00f5lutki, vastasel korral tuli leppida hea taariga. Kui vanutajad tulid, pakuti kehakinnitust, aga \u00f5ige s\u00f6\u00f6mine-joomine algas p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu. Siis l\u00f6\u00f6di tantsugi.<\/p>\n<p>\u00dcsna tavalised olid s\u00f5nnikutalgud (<em>sitatalguse<\/em>). Aeti viis v\u00f5i kuus talu kokku, kutsuti hobused ja hobuseajajad, aga ka pealet\u00f5stjad (<em>sita luuja<\/em>) ja laotajad.<\/p>\n<p>Enne l\u00f5unat ruttasid talgusse kutsutud talude perenaised piimal\u00e4nikutega. L\u00f5unes\u00f6\u00f6giks s\u00f5nnikutalgutel oli traditsiooniline piimaga keetetud tangupuder (<em>suurma puder<\/em>), mille valmistamiseks kulus palju piima. Et talgutalu perenaised h\u00e4dasse ei j\u00e4\u00e4ks, tulid teiste talude perenaised piimaga toeks. M. Paade jutustab: \u201c<em>Keedeti suurma putru ja tetti munaputru kastes. Paks suurma puder olli, puder olli ummike sehen, tetti mulk keskpaika, sinna panti munapuder sisse \u2013 tolli pudru kaste. S\u00e4\u00e4l olli piim\u00e4, v\u00f5id ja mune, jahu ka veedike. Kiik klopiti segi ja lasti kiim\u00e4 karata. Tolli v\u00e4ega \u00e4\u00e4. Puu kulp olli, kellega putru t\u00f5steti, puu luska olliva, kellega s\u00fc\u00fcdi.<\/em>\u201d (Lk 349\u2013352)<\/p>\n<p>\u201eTuntud olid ka linatalgud (<em>linatalguse<\/em>). Talgukorras kitkuti poissmeestest sulaste lina. [\u2026] Kui lina valmis, tegi sulane talgu, kutsus \u00fcmbruskonna t\u00fcdrukud-poisid talgusse. Enamasti tehti linatalgus p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htupoole, aga m\u00f5ni tegi \u00e4rip\u00e4eva \u00f6\u00f6si. Linakitkujad olid tavaliselt t\u00fcdrukud, poisid l\u00f5bustasid neid pillim\u00e4ngu ja naljadega. Kui juhtus kuuvalge olema, oli linakitkujatel valgust k\u00fclladaselt, aga pimedal ajal pidid poisid s\u00fc\u00fcdatud \u00f5letuustidega tuld n\u00e4itama \u2013 \u00f5<em>letuust panti palama ja k\u00f5nniti edesi-tagasi nii, et valge olli<\/em>.<\/p>\n<p>Poissmehest linaomanikud talgulistele s\u00fc\u00fca ei andnud, k\u00fcll anti igale m\u00f5ni suut\u00e4is viina ja kompvekki. Linatalgusse mindi l\u00f5bu p\u00e4rast. Pill \u00fc\u00fcrgas ja t\u00f6\u00f6 algusest peale ja p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d l\u00e4ks lahti tantsuks, mis m\u00f5nikord kestis varase hommikuni.<\/p>\n<p>Kevadel enne karja metsalaskmist peeti <em>karja kahja<\/em>. K\u00fclakarjane tegi hea \u00f5lle, valmistas s\u00f6\u00f6gid ja kutsus kokku k\u00f5ik, kelle loomad karjas k\u00e4isid. Tulid peremehed ja perenaised, tulid popsidki, t\u00f5id kaasa leiba, nisuleiba, liha, v\u00f5id ja kohupiima. Iga\u00fcks v\u00f5ttis kaasa midagi s\u00f6\u00f6davat vastavalt oma majanduslikule olukorrale, t\u00fchja k\u00e4ega ei tulnud keegi. \u00dcheskoos peeti siis karja pidu, s\u00f6\u00f6di ja joodi, \u00fchtlasi m\u00e4\u00e4rati kindlaks, mida ja kui palju karjasele iga karilooma pealt maksta. (Lk\u00a0354\u2013355)<\/p>\n<p><strong>Toidukorrad<\/strong><\/p>\n<p>\u201eKella 6 paiku anti talgulistele <em>pruugost<\/em>. Laual oli piim, leib ja <em>v\u00f5isme<\/em>. Silku anti soolaseks. Kella 9 ajal oli <em>s\u00fc\u00fcmaig<\/em>. Ennevanasti oli <em>s\u00fc\u00fcmaass<\/em> kas <em>erneruug<\/em> v\u00f5i <em>uaruug<\/em>, m\u00f5ni perenaine keetis pekikuupidega pakse kapsaid, hilisemal ajali oli tavaliseks s\u00f5nnikuveo-toiduks <em>klimbi supp.<\/em> <em>L\u00f5\u00f5na<\/em> oli kella 3 paiku. L\u00f5uneks oli <em>suurma puder<\/em>, <em>munapuder<\/em> oli kastmeks. Leiba ja silku anti s\u00fcdamekinnituseks, peale r\u00fc\u00fcbati kalja (<em>taari<\/em>).<\/p>\n<p>\u00d5htus\u00f6\u00f6k (<em>\u00f5tak ~ \u00f5dag<\/em>) anti siis, kui t\u00f6\u00f6 j\u00f5udis l\u00f5pule. Mingit sooja toitu ei keedetud, toodi n\u00e4htavale k\u00f5ik, mis eelmistest s\u00f6\u00f6gikordadest \u00fcle j\u00e4i. (Lk 353)<\/p>\n<p>Mari s\u00f5nadega: <em>\u201eKobistedi kiik lavva p\u00e4\u00e4le, et v\u00f5tke no mes ki\u00e4gi tahta m\u00f5estap ehk imustab!\u201d <\/em>(Lk 354)<\/p>\n<p><em>\u201e<\/em>M. P[aade] lapsep\u00f5lves s\u00f6\u00f6dud \u00fcmbruskonna taludes aganaleiba. Tema isa olnud tubli voorisk\u00e4ija, see ostnud puhast rukkijahu, mist\u00f5ttu nende popsitares j\u00e4i aganaleib k\u00fcpsetamata.\u201c Aganast rukkileiba tehti aganatega pooleks jahvatatud rukkist. Naaber laenanud puhast leiba, aga asemele toonud aganaleiba, mis olnud \u201ev\u00e4ga halb ja karune, kiskunud suu katki\u201c. (Lk\u00a0356\u2013357)<\/p>\n<p>Kogukokkadega proovime teha karaskit, k\u00e4kke, <em>piim\u00e4putru<\/em>, <em>suulputru<\/em> muna, liha ja piimaga, kohupiima ja v\u00f5id. Allpool on kirjeldused, kuidas on neid toite tehtud 19. sajandil ja kuidas kogukokad valmistasid neid kirjelduse j\u00e4rgi ning t\u00e4nap\u00e4evased valmistamisviisid ja kogused.<\/p>\n<p><strong><em>Piim\u00e4puder<\/em><\/strong><\/p>\n<p>See on piima aseaine. 10 liitri vee kohta v\u00f5tta 1\u00a0kg rukkijahu.<\/p>\n<p>\u201ePiimapudru valmistamine oli lihtne. Pajat\u00e4is vett aeti keema, lasti v\u00e4heke rukkijahu (<em>r\u00fca jahu<\/em>) sisse, nii et sai \u00fcsna vedel rokk. See valati t\u00fcnni ja kui oli parasjagu jahtunud, kallati juurde m\u00fcre v\u00f5i haput piima, et kiiremini hapneks. Kui <em>piim\u00e4puder<\/em> oli juba k\u00fcllaldaselt hapu, t\u00f5steti <em>t\u00fcnnist<\/em> puukulbiga ummikuse v\u00f5i l\u00e4nikusse vajalik hulk s\u00f6\u00f6miseks.<\/p>\n<p>Oli perenaisel piima, siis klopiti sekka veel piimagi. Eriti h\u00e4sti sobis hapupiim, aga k\u00f5lbas ka m\u00fcre ja r\u00f5\u00f5sk. Mida rohkem piimalisa, seda suurep\u00e4rasem r\u00fc\u00fcbatis. M\u00f5ni perenaine aga ei raatsinud piima sekka kloppida, andis lauale lahja sinakashalli veevedeliku. Kui toiduks oli mingi paks puder, v\u00f5eti lusikaga piimaputru peale. Ja juhtus m\u00f5nikord, et polnudki muud s\u00fc\u00fca kui kuiv leib, ikkagi r\u00fc\u00fcbati piimaputru peale, et s\u00f6\u00f6dav h\u00f5lpsamini k\u00f5rist alla l\u00e4heks.\u201c (Lk\u00a0433\u2013434)<\/p>\n<p>Mina keetsin piimapudru eelmisel p\u00e4eval valmis. Lasin 1,5 liitrit vett keema, lisasin keevale veele juurde 200 grammi rukkijahu ja kloppisin segu, kuni klimbid said v\u00e4lja. J\u00e4tsin segu toatemperatuuril hapnema. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kallasin juurde \u00fche liitri petti. Tuli hapumaitseline vedel jook. Me ei lisanud maitseaineid, aga t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib maitsestada soola v\u00f5i suhkruga.<\/p>\n<p><strong>V\u00f5i<\/strong><\/p>\n<p>Alustasime v\u00f5ist, sest v\u00f5i \u201eveeretamine\u201c v\u00f5i koore segamine v\u00f5tab k\u00f5ige rohkem aega. Mul endal oli suur huvi, millise maitsega tuleb post ostetud toorainest (keefirist, vahukoorest ja hapukoorest) v\u00f5i ja kohupiim. Seda ma tean, kuidas tehakse kodusest hapupiimast kohupiima ja kodusest hapukoorest v\u00f5id, see k\u00f5ik j\u00e4i minu ja minu lapse lapsep\u00f5lve. Jagan seda kodust kohupiima ja v\u00f5i tegemist k\u00f5igile uudishimulikele katsetajatele, sest see protsess on \u00fcks p\u00f5nev keemiakatse, mis \u00f5nnestub ja mis ei \u00f5nnestu.<\/p>\n<p>V\u00f5id tehti r\u00f5\u00f5sast ja ka hapukoorest. Proovisime teha v\u00f5id poest ostetud 35%-lisest vahukoorest ja 30%-lisest hapukoorest.<\/p>\n<p>Kallasin Tiia tarbeks 400 ml vahukoort savikaussi ja lusikaga ringikujuliselt segamine hakkas pihta. Segada tuleb seni, kuni hakkab eralduma vedelik ja moodustub rasvane tahke mass, kuni k\u00f5ik rasvaosakesed (v\u00f5iosakesed) on l\u00e4inud kokku. Meil ei olnud kannatust, et lusikaga v\u00f5i valmis veeretada. V\u00f5tsime kasutusele vispli ja l\u00f5puks kallasime segu purki ning raputasime v\u00f5i valmis. Kallasime petipiima teise kaussi ja pesime v\u00f5i k\u00fclma veega puhtaks. V\u00f5i esimest pesuvett ja petipiima, mida oli kokku 400 ml, kasutasime tatrakaraski valmistamiseks. V\u00f5id me ei kaalunud, aga saime paraja koguse, arvatavasti 150 grammi.<\/p>\n<p>Hapukoorev\u00f5i valmistamiseks panime \u00fche topsi 30%-list hapukoort emailkaussi ja hakkasime seda lusikaga ringikujuliselt segama. Algul segas hapukoort Kairi, siis Tiia, j\u00e4lle Kairi \u2026 Kui olime juba 45 minutit seganud ja ei midagi, v\u00f5tsime kasutusele vispli. Kui olime sedasi seganud ja vispeldanud juba kaks tundi, n\u00e4gime korraks kollaseid v\u00e4ikseid osakesi ja tekkis lootus, et saame v\u00f5i k\u00e4tte, aga ei midagi. L\u00f5puks v\u00f5tsime kasutusele mikseri, ja kui Kairi oli juba seitse minutit mikseriga segatud ja v\u00f5id ei kuskil, otsustasime l\u00f5petada, sest meil sai aeg otsa. Saime vahustatud hapukoore. Mina soovitan neil, kes proovivad ise v\u00f5id teha poe 30%-lisest hapukoorest, lisada enne segamist hapukoorele \u00fcks supilusikas v\u00f5id. Segades j\u00e4lgi, kas koores tekivad kollased rasvaosakesed. Kui oled juba piisavalt kaua \u2013 umbes 60 minutit seganud ja koores on tekkinud kollased rasvaosakesed, aseta koor tunniks k\u00fclmkappi v\u00f5i pane kauss kooreseguga j\u00e4\u00e4k\u00fclma vette ja sega edasi. Anna teada, kas said hapukoorest v\u00f5id. Proovin ise ka kunagi uuesti.<\/p>\n<p><strong>Rukkijahuvaht<\/strong><\/p>\n<p>Kadri tegi rukkijahuvahtu. Ta m\u00f5\u00f5tis paraja koguse vett kastruli, kooris ja t\u00fckeldas rabarberi ning asetas aiasaaduse vee hulka, riisus vahu ja keetis segu pehmeks. Siis lisas ta paraja koguse rukkijahu ja keetis paksema pudru. Et kasutasime pudru magusaks tegemiseks mett, siis lasime enne mee lisamist pudrul leigeks jahtuda, et mee omadused kaotsi ei l\u00e4heks. L\u00f5puks vahustas Kadri pudru mikseriga.<\/p>\n<p>1 liiter vett, 2 dl marju v\u00f5i puuvilju vastavalt aastaajale, 1 dl mett, 2 dl rukkijahu.<\/p>\n<p>Vispelda keeva vee hulka rukkijahu. Hoia vaevu keevana 15 minutit, sega pidevalt p\u00f5hjast \u00fcles, et ei l\u00e4heks k\u00f5rbema, t\u00f5sta pott jahtuma ja jahuta leigeks. Mikserda heledaks ja kohevaks vahuks.<\/p>\n<p><strong>Odraleib ja karask<\/strong><\/p>\n<p>\u201eKa odraleiba (<em>kesv\u00e4 leib\u00e4<\/em>) tehti vanasti <em>juuretusega<\/em>, hapendati nagu tavalist rukkileiba ja vormiti ovaalsed v\u00f5i \u00fcmmargused p\u00e4tsid. Aga hapendatud odraleib oli m\u00f5ru [\u2026]<\/p>\n<p>Hoopis suup\u00e4rasem oli <em>kesv\u00e4 karask<\/em> [odrakarask]. Kui oli piima, s\u00f5tkuti odrajahu (<em>kesv\u00e4 jahu<\/em>) piimasse, kui polnud, pandi raasuke rasva vee sisse, segati rohkesti odrajahu hulka, tehti \u00fcsna paks taigen, et kannatas labidale panna ja karaskiks latsutada.\u201c (Lk 383)<\/p>\n<p>Kui kartulit oli juba k\u00fcllaldaselt saada, riiviti toorest kartulit odrajahu juurde, lisati koort, v\u00f5id ja k\u00fcpsetati. Tehti ka tatrajahust karaskit. Ka hapuks l\u00e4inud supp v\u00f5i puder segati odrajahu sisse ja tehti sellest karask.(Lk 384\u2013385)<\/p>\n<p>Tatrakarask<\/p>\n<p>Koori kartulid (umbes pool kilo), pese puhtaks ja riivi peenema riiviga. Kalla 1 liiter petti v\u00f5i keefiri riivitud kartulitele peale, sega juurde 2\u20133 muna ja 750 grammi tatrajahu. Lisa maitse j\u00e4rgi soola ning sega \u00fchtlaseks massiks, kalla segu ahjuplaadile ja k\u00fcpseta 40 minutit 170 kraadi juures.<\/p>\n<p>Odrakarask<\/p>\n<p>Kalla liiter petti v\u00f5i keefiri kaussi, sega juurde 2 muna, 500 grammi odrajahu, maitsesta soolaga ja sega \u00fchtlaseks massiks. Kalla segu ahjuplaadile ning k\u00fcpseta 40 minutit 170 kraadi juures.<\/p>\n<p>Karaski valmistamine t\u00e4nap\u00e4eval<\/p>\n<p>1 liiter keefiri, 400 g odrajahu, 100 g v\u00f5id, 2 muna, 2 tl soodat, 0,5 tl soola, 4 tl suhkrut.<\/p>\n<p>Sega jahu, sool, sooda ja suhkur kokku. Vahusta muna ja lisa keefiri hulka. Sega kuivained ja vedelik omavahel. Pane tainas kuuma ahju ning k\u00fcpseta, kuni proovimisel j\u00e4\u00e4b tikk puhtaks, ehk pool tundi 170 kraadi juures.<\/p>\n<p><strong>Kohupiim<\/strong><\/p>\n<p>Past\u00f6riseerimata lehmapiimast saadud hapupiimast<\/p>\n<p>Kohupiima saab kodus ise teha. Selleks on vaja hapupiima. Ange varus talumehelt lahtist past\u00f6riseerimata lehmapiima ja ka hapupiima, et r\u00f5\u00f5sa piima hapnemine \u00f5nnestuks. Riisusin hapupiimalt koore pealt ja seda kasutasime tatrakaraski valmistamiseks.<\/p>\n<p>Asetasin kooritud hapupiima pajas tulele ja lasin ilma segamata tasasel tulel kuumeneda, kuni hakkas eralduma vedelik. Kuumutada on vaja umbes 65\u201370 kraadini. V\u00f5id j\u00e4tta segu potti jahtuma umbes 1\u20132 tunniks. Siis t\u00f5sta v\u00f5i kalla potis olev mass s\u00f5elale n\u00f5rguma. Parem on tihe kaprons\u00f5el, selle puudumisel sobib ka suuresilmaline metalls\u00f5el, aga sinna peab marli sisse panema. Lase massil n\u00f5rguda, kuni see on t\u00e4ielikult jahtunud. \u00dche kilogrammi kohupiima saamiseks kulub 5\u20137 liitrit past\u00f6riseerimata lehmapiima. Nii valmistatud kohupiim on magusam ja rammusam, pole teraline, vaid nagu liistuline v\u00f5i kihiline ja n\u00f5rgub paremini kuivaks, aga j\u00e4\u00e4b ikka mahlaseks.<\/p>\n<p>Keefiirist<\/p>\n<p>V\u00f5ib kasutada ka poest ostetud t\u00e4ishapupiima ja petti.<\/p>\n<p>Aseta k\u00fclma veega n\u00f5u pliidile. Pane pott keefiiriga veevanni sisse ning hakka tasasel tulel ilma segamata kuumutama, kuni hakkab eralduma vedelik. Kuumuta, kuni veevannis on vesi keema l\u00e4inud, siis t\u00f5sta pott veevannist \u00e4ra ja j\u00e4ta umbes tunniks jahtuma. Kalla v\u00f5i t\u00f5sta mass s\u00f5elale n\u00f5rguma. Mida kauem mass n\u00f5rgub, seda k\u00f5vem kohupiim tuleb. Keefirist kohupiim on peeneteraline ja hapuka maitsega.<\/p>\n<p>Kogukokkadega me seda ei valmistanud, aga olen ise teinud. Lisan veel valmistusviisi, mille puhul ei ole vaja veevanni kasutada. Kuumuta potis pool liitrit 2,5%-list r\u00f5\u00f5ska piima. Lisa kuumale piimale liiter poest p\u00e4rit petti, keefiri v\u00f5i t\u00e4ishapupiima ja kuumuta, kuni hakkab eralduma vadak. T\u00f5sta pott tulelt, lase segul jahtuda ning kalla mass s\u00f5elale n\u00f5rguma.<\/p>\n<p><strong><em>Suulpuder <\/em><\/strong><\/p>\n<p>\u201eTamsas aga valmistati juba v\u00e4ga vanal ajal <em>suulputru<\/em> \u2013 see oli paks pudrutaoline soust, mida tihtipeale kasutati v\u00f5i asemel leivak\u00f5rvaseks. [\u2026] Suulputru v\u00f5is teha \u00fcsna mitmeti, nii kuidas just majanduslikud v\u00f5imalused lubasid. M\u00f5ni valmistas soolputru <em>kanepi<\/em> <em>piim\u00e4ga<\/em> [\u2026] kasutati soolpudruks kas odra- v\u00f5i nisujahu. Soola riputati rohkem kui tavalisele pudrule, nii et s\u00fc\u00fces <em>s\u00fcda kinni sai<\/em>. Kanepipiimaga valmistatud soolpudrule rasva ei lisatud, sest <em>kanepipiim olli esigi piim\u00e4 iist ja rasva iist<\/em>. (Lk 434\u2013435)<\/p>\n<p>Lihast ja munast <em>suulpuder<\/em><\/p>\n<p>\u201eKui juhtus olema v\u00e4gevat liha, l\u00f5iguti see v\u00e4ikesteks raasudeks ja pandi patta v\u00e4hese veega keema. Pehmeks keenud liharaasudele ja parajalt soolasele leemele lasti jahu peale, kogu aeg p\u00f6\u00f6risega segades, et soolpudrusse tooreid jahut\u00fckke ei j\u00e4\u00e4ks. Kellel oli, see kloppis sinna sekka ka m\u00f5ne muna. T\u00f5steti lusikaga leivat\u00fckile ja s\u00f6\u00f6di. Piima v\u00f5i suppi r\u00fc\u00fcbati peale, oli v\u00e4ga maitsev.\u201c (Lk 435\u2013436)<\/p>\n<p><em>Munasuulpuder<\/em><\/p>\n<p>\u201eKui majas liha ei olnud, tehti munaga soolputru. V\u00f5eti kolm neli muna, klopiti kausis h\u00e4sti segamini, lisati vett, jahu ja soola. Siis kallati k\u00f5ik patta, aeti keema. Pidi muidugi hoolega segama, sest rasvata muna ja jahu kippus p\u00f5hja k\u00f5rbema. [\u2026]<\/p>\n<p>Kellel oli piima, too tegi <em>suulpudru<\/em> <em>piim\u00e4 sisse<\/em>. M. Paade r\u00e4\u00e4gib: \u201e<em>Kui piim\u00e4ga tetti, sis rasva es panna. Piim panti patta kiim\u00e4, lasti jahu ja suul sisse, tuu olli piim\u00e4ga suulpuder. Panti leev\u00e4 p\u00e4\u00e4le, v\u00f5eti piim\u00e4putru k\u00f5rvale ja s\u00fc\u00fcdi.<\/em>\u201c (Lk 436\u2013437)<\/p>\n<p>Meie valmistasime piimaga tehtud munaputru. Vahustasime mikseriga 6 muna, lasime potis umbes 650\u2013700 ml 2,5%-list piima keema ja kallasime korraga munamassi sisse. Kuumutasime tasasel tulel 3\u20135 minutit ning t\u00f5stsime pliidilt maha ja j\u00e4tsime kaane alla rahunema.<\/p>\n<p>Liha, vee ja odrajahuga tehtud <em>suulpuder<\/em><\/p>\n<p>Pane potti 280 grammi soolaliha ja kuumuta liha tasasel tulel. Lisa 500 ml vett, et lihat\u00fckikesed oleks veega kaetud. Keeda segu umbes 20 minutit v\u00f5i kuni liha on pehme. Lisa k\u00fclma veega segatud odrajahu (30 ml vett ja 3 spl jahu), keeda segu veel 5\u20137 minutit ja lisa vahustatud kanamunad. Lase keema ja ongi valmis.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4evase munapudru jaoks on vaja 8 muna, soola, 50 g v\u00f5id, 1,5 dl piima, 100 g sinki. L\u00f6\u00f6 kanamunad kaussi lahti, kalla juurde piim ning sega \u00fchtlaseks. Lisa sink, sega, kalla segu pannile ja pane praeahju k\u00fcpsema. See kogus on neljale.<\/p>\n<p><strong>K\u00e4kid<\/strong><\/p>\n<p>Vanasti tehti nii valgeid kui ka verega k\u00e4kke. K\u00e4kid said head, kui taigen valmistati petist.<\/p>\n<p>\u201eOdrajahu s\u00f5eluti ja s\u00f5tkuti k\u00e4ega piimasse. Kui piima v\u00e4hev\u00f5itu, lisati vett juurde, tavaliselt tehti k\u00e4kid hapupiimasse, \u00f6eldi: \u201e<em>Mul on aput piima, teeme k\u00e4kki!<\/em>\u201d Kui oli juba soodat saada, siis segati hapupiimasse pisut soodat \u2013 said v\u00e4ga kobedad (<em>koheda<\/em>) k\u00e4kid. Vanasti soodat ei olnud, tehti kergitusvahendita. M\u00f5ni pani haput koort k\u00e4kitaignale, m\u00f5ni kloppis muna sisse \u2013 munaga k\u00e4kid olid eriti head ja kobedad. Eks kui oli head sisse panna, said k\u00e4kid suurep\u00e4rased.<\/p>\n<p>K\u00e4ega s\u00f5kuti h\u00e4sti paks taigen, mis sobis pihku v\u00f5tta ja k\u00e4kiks <em>p\u00e4tsitada<\/em>. [\u2026] M\u00f5ni perenaine valmistas k\u00e4kke nii, l\u00f6tsitas pihu vahel \u00fckshaaval ja pani korrast patta tulise vee sisse keema. Enamasti tehti siiski k\u00e4kid lauale valmis, sealt v\u00f5eti ja pandi korraga patta. Kui t\u00fckk aega olid keenud, t\u00f5usid veepinnale. Siis prooviti. V\u00f5eti pajast k\u00e4kk, l\u00f5igati noaga pooleks, vaadati, kas on seest taignane. Kui kohati oli toores, \u00f6eldi: \u201e<em>Poig om sehen<\/em>,\u201c ja pandi patta tagasi.<\/p>\n<p>Lasti veel t\u00fckike aega keeda, siis v\u00f5eti uus k\u00e4kk, l\u00f5igati pooleks. Seekord poega sees enam polnud, \u00f6eldi: \u201e<em>No n\u00fcid om paras \u00e4ra t\u00f5sta, n\u00fcid om keenuva!<\/em>\u201c<\/p>\n<p>K\u00e4kid korjati leeme seest v\u00e4lja, leemele lisati pisut piima ja aeti uuesti keema. See anti koos k\u00e4kkidega lauale. Hammustati sooja k\u00e4kki ja <em>luskaga<\/em> v\u00f5eti <em>ummikest<\/em> leent peale.<\/p>\n<p>K\u00e4kki s\u00f6\u00f6di soojalt ja k\u00fclmalt. K\u00fclmale k\u00e4kile r\u00fc\u00fcbati piima peale, oli j\u00e4lle hea toit.\u201c (Lk 394\u2013396)<\/p>\n<p>K\u00e4kke ma pole s\u00f6\u00f6nud, k\u00fcll aga lapsena palju klimbisuppi. Ootasin p\u00f5nevusega, mis maitsega need saavad. Tulid head tihked odrajahust k\u00e4kid. Valmistan neid edaspidigi.<\/p>\n<p>Meie tegime k\u00e4kke nii.<\/p>\n<p>Maitsesta \u00fcks liiter keefiri soolaga ja sega juurde kolm muna. Seej\u00e4rel lisa segades 1 kg odrajahu ja valmista k\u00f5va taigen. Veereta \u00fcmmargused \u00fche supilusika suurused k\u00e4kid ja pane puljongisse keema. Puljongi jaoks l\u00f5ika soolaliha kuubikuteks ja pane k\u00fclma veega keema. Riisu vaht pealt ja keeda liha umbes 20 minutit, seej\u00e4rel hakka k\u00e4kke potti t\u00f5stma. Pane potip\u00f5hi t\u00e4is ja keeda, kuni k\u00e4kid t\u00f5usevad veepinnale. T\u00f5sta valmis k\u00e4kid potist v\u00e4lja ning keeda ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00e4kid \u00e4ra. Kui k\u00f5ik k\u00e4kid on potist v\u00e4lja v\u00f5etud, sega 50 ml k\u00fclmas vees 3 spl odrajahu ilusasti l\u00e4bi, et k\u00f5ik jahu oleks m\u00e4rgunud, kalla see keevasse k\u00e4kikeeduvette, lase uuesti keema ja keeda 7 minutit. J\u00e4lgi, et p\u00f5hja ei k\u00f5rbeks. Seej\u00e4rel lisa 50 v\u00f5i 100 ml vahukoort ja 50 v\u00f5i 100 ml piima ning lase uuesti keema t\u00f5usta. Anna see kaste koos k\u00e4kkidega lauale.<\/p>\n<p>Lisan ka retsepti, kuidas teha \u00fchele inimesele lihtsaid klimpe.<\/p>\n<p>1 muna, 20 g v\u00f5id, 100 g piima, vett v\u00f5i puljongit, 100 g jahu, soola, suhkrut. Sega vahustatud muna sulav\u00f5iga, lisa vaheldumisi jahu ja vedelik ning klopi taigen h\u00e4sti l\u00e4bi. T\u00f5sta teelusikaga v\u00e4ikesed klimbid keevasse vedelikku. Valmis klimbid t\u00f5usevad pinnale.<\/p>\n<p><strong>Degusteerijate arvamused<\/strong><\/p>\n<p>Talgutoidud maitsesid h\u00e4sti ja tundusid rammusad. Neid s\u00fc\u00fces j\u00f5udis kindlasti usinasti t\u00f6\u00f6d teha. Kuna valmistasime erinevaid toite samast toorainest, n\u00e4gid need ka valminult v\u00e4ga sarnased v\u00e4lja. K\u00f5ik olid kas halli, valget v\u00f5i bee\u017ei karva. Avastasin ennast m\u00f5ttelt, et olles neid toite valmistanud, oli neid ka lihtsam s\u00fc\u00fca, kuna v\u00e4ljan\u00e4gemiselt polnud nad just liiga isu\u00e4ratavad. Teadmine, mida sinna sisse pandud sai, muutis olukorra turvaliseks. T\u00e4nap\u00e4eva inimene s\u00f6\u00f6b ju paljuski ka silmadega ja teadmata, et tegemist on maitsva lihakastmega, ei oleks t\u00f5en\u00e4oliselt hallikasvalget sooja vedelikku nii isukalt s\u00f6\u00f6nud. Minu lemmikuteks osutusidki odrak\u00e4kid lihakastmega.<\/p>\n<p>V\u00e4ga hea oli rukkivaht, seda s\u00f6\u00f6ks kohe veel. Munapuder oli ka \u00fcsna traditsioonilise maitsega, natuke palju vedelikku sai vist, aga maitse oli \u00fcsna ok. Teisi asju oli k\u00fcll huvitav proovida, aga ise ei teeks ja rohkem ei s\u00f6\u00f6ks. T\u00e4nap\u00e4eva inimese magu pole vist enam harjunud nii palju jahu seedima. No see k\u00e4ki k\u00f5rvane kaste oli suure n\u00e4ljaga ka s\u00f6\u00f6dav (nagu vanasti koolis\u00f6\u00f6klas), aga s\u00f6\u00f6ks seda pigem kartuliga. Tagantpoolt esimene koht \u2013 see k\u00f5ige esimene jook (rukkijahuhapendis) oli k\u00fcll v\u00e4ga jube.<\/p>\n<p>Jook ei maitsenud ega tegelikult ka l\u00f5hnanud kuigi apetiitselt. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud road olid t\u00e4iesti s\u00f6\u00f6davad. Kartuliga karask mekkis m\u00f5neti etemalt kui tavaline, munatooted olid head, v\u00f5i ning rukkivaht v\u00e4ga head.<\/p>\n<p>Minule maitses! M\u00f5ni asi v\u00e4ga: kohupiimad, eriti talupiimast, siis k\u00e4kid kastmega, v\u00f5i. Ei maitsenud see rokk-jook \ud83d\ude0a, aga k\u00fcllap palavaga v\u00e4ga hea!!! Lihtsalt need toidud on meile harjumatud, aga ma ei \u00fctle, et need halvad on. Mina elan nende olemasolul k\u00fcll n\u00e4ljaperioodi priskelt \u00fcle.<\/p>\n<p>Mulle maitsesid k\u00e4kid koos kastmega ja ka munapuder. Karaskid olid sellised nagu vanasti tehtigi, jah, t\u00e4nap\u00e4eval inimesed eelistavad kreemikooki v\u00f5i \u00f5hulist pehmet saia. Odrakarask meeldis mulle rohkem. Kohupiimadest oli ikka talu piimast tehtu maitsvam. Kogu toiduvalik kirjeldas h\u00e4sti vana aja elu. See oli kindlasti v\u00e4ga rikkalik laud, mida paljud ei saanud endile lubadagi.<\/p>\n<p>Mulle maitsesid k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gid, ma hakkan kindlasti edaspidi k\u00e4kke keetma ja see kuulus piim\u00e4puder on kuumal suvep\u00e4eval \u00fcks v\u00e4ga h\u00e4\u00e4 ja kosutav jook ja ka paastuajal ilma hapupiima ja r\u00f5\u00f5sa piimata \u00fcks korralik paastutoit. Kellel on juustega probleeme, need v\u00f5iks hapendatud vee-rukkijahuga oma juukseid pesta. Kui juba tuli juttu paastutoidust, siis rukkijahuvaht kuulub ka nende hulka. Tahaks siin m\u00f5nda toitu uuesti teha, nagu piimaga munapuder. Vaadata, kuidas tuleb v\u00e4lja, kui lisada munavaht juurde v\u00e4ga v\u00e4ikese joana ja aeglaselt ja piima mitte segada. Eks lihaga munapudrule annab pannil praetud soolaliha ka teise maitse ja v\u00e4limuse, aga arvestasin seda aega, mil polnud veel sabaga pannid kasutusele v\u00f5etud ning nisujahu ja suhkur olid kallid ja neid ei olnud vabalt k\u00e4es. Tahtsin proovida, kuidas \u00f5nnestub ilma kergitusaineta karaski ja k\u00e4kkide tegemine. \u00d5nnestus k\u00fcll, eks siis oleks karask tulnud kohevam, kui pett v\u00f5i keefir oleks olnud hapum. Soovitan vabriku hapupiima v\u00f5i peti \u00fcheks \u00f6\u00f6p\u00e4evaks kannuga toasooja hapnema j\u00e4tta. Juhul, kui m\u00f5ni katsetaja otsustab karaskit teha potis (nagu v\u00e4ga vanasti), oleks hea saada tagasisidet. Tatra-kartulikarask sai ka mu lemmikuks.<\/p>\n<p>Kogukokkade talgut\u00f6\u00f6ks kujunes hapukoorest v\u00f5i valmistamine, mida me valmis ei saanud, aga see vahustatud hapukoor oli kohupiimale v\u00e4ga m\u00f5nus kaste.<\/p>\n<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eKogukokad\u201c: talgud Tekst: Maire Kuningas, ERMi koguhoidja Kaamera ja montaa\u017e: Ange Nimeta, ERMi infos\u00fcsteemide haldur See video sisaldab heli, mille autori\u00f5igused ei kuulu ERMile. Tere tulemast videosarja \u201eKogukokad\u201c! Sarja iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad \u201eh\u00f5rgutisi\u201c, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist. Nende k\u00f6\u00f6giseiklustega saate mitte ainult nautida p\u00f5nevaid maitseelamusi,&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16697,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"video","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[33,41],"tags":[],"class_list":["post-16695","post","type-post","status-publish","format-video","has-post-thumbnail","hentry","category-kogude-osakonna-videoblogi","category-toit","post_format-post-format-video"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2024-06-17T07:21:38+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2024-11-07T15:14:57+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1513\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"776\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/png\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"19 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"\u201eKogukokad\u201c: talgud\",\"datePublished\":\"2024-06-17T07:21:38+00:00\",\"dateModified\":\"2024-11-07T15:14:57+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695\"},\"wordCount\":3888,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/06\\\/Screenshot-2024-06-17-102048.png\",\"articleSection\":[\"Kogude osakonna videoblogi\",\"Toit\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695\",\"name\":\"\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/06\\\/Screenshot-2024-06-17-102048.png\",\"datePublished\":\"2024-06-17T07:21:38+00:00\",\"dateModified\":\"2024-11-07T15:14:57+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"description\":\"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/06\\\/Screenshot-2024-06-17-102048.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2024\\\/06\\\/Screenshot-2024-06-17-102048.png\",\"width\":1513,\"height\":776},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16695#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u201eKogukokad\u201c: talgud\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2024-06-17T07:21:38+00:00","article_modified_time":"2024-11-07T15:14:57+00:00","og_image":[{"width":1513,"height":776,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","type":"image\/png"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"19 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"\u201eKogukokad\u201c: talgud","datePublished":"2024-06-17T07:21:38+00:00","dateModified":"2024-11-07T15:14:57+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695"},"wordCount":3888,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","articleSection":["Kogude osakonna videoblogi","Toit"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695","name":"\u201eKogukokad\u201c: talgud - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","datePublished":"2024-06-17T07:21:38+00:00","dateModified":"2024-11-07T15:14:57+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"description":"Videosarja \u201eKogukokad\u201c iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","width":1513,"height":776},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16695#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u201eKogukokad\u201c: talgud"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Screenshot-2024-06-17-102048.png","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4lh","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16695"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16695\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16796,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16695\/revisions\/16796"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16697"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}