{"id":16613,"date":"2024-03-28T07:49:05","date_gmt":"2024-03-28T05:49:05","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16613"},"modified":"2024-11-07T17:16:11","modified_gmt":"2024-11-07T15:16:11","slug":"videosari-kogukokad-lihavotted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16613","title":{"rendered":"\u201eKogukokad\u201c: Lihav\u00f5tted"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Sarja iga video on nagu kulinaarne ajar\u00e4nnak, kus kogude osakonna t\u00f6\u00f6tajad valmistavad h\u00f5rgutisi, mille retseptid on p\u00e4rit ERMi arhiivist. Nende k\u00f6\u00f6giseiklustega saate mitte ainult nautida p\u00f5nevaid maitseelamusi, vaid ka avastada, kuidas kohtuvad minevik ja t\u00e4nap\u00e4ev kulinaarsete traditsioonide kaudu. Valmistuge avastama unustatud retseptide maailma koos \u201eKogukokkadega\u201c!<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Lihav\u00f5ttekaart Hans Voolmannilt. ERM Fk 2957:1218<\/p>\n

Tekst: Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar<\/em><\/p>\n

Kaamera ja montaa\u017e: Ange Nimeta, ERMi infos\u00fcsteemide haldur<\/em><\/p>\n

T\u00f5lge v\u00f5ru keelde: Piret J\u00f5gisuu, ERMi bibliograaf<\/em><\/p>\n

Etnograafilise arhiivi abil \u00fclest\u00f5usmisp\u00fchadele vastu <\/strong><\/p>\n

K\u00e4esoleva video tarvis sobilikke retsepte otsima asudes oli minu kindel soov leida seekord \u201eaines\u201c m\u00f5nest teist liiki arhiiviallikast. Peaarhivaar Tiinalt sain vihje, et on olemas etnograafilise arhiivi (EA) k\u00f6ide, mille \u00fcleskirjutused p\u00e4rinevad Elfriede Siililt aastatest 1955\u20131957. Need on v\u00f5rukeelsed, kogutud Urvaste kihelkonnast ning kirjeldavad just vanaaja pidu- ja t\u00e4htp\u00e4evade toite ning jooke. Tundub p\u00f5nev! L\u00e4hemalt uurides selgus aga, et kirjeldatud oli k\u00fcll suure n\u00e4dalaga seotud toiminguid ja kombeid: mida tohtis teha, mida mitte, k\u00f5iksugu maagiat, et tagada \u00f5nne perele, lauta ja p\u00f5llule, samuti milliseid toite mis ajal valmistati, millal s\u00f6\u00f6di ja joodi, kuid mitte \u00fchtegi retsepti selles k\u00f6ites ei leidunud. \u00d5nneks tuli appi ERMi raamatukogus leiduv Triinu Guerrini ja Kadri Karu koostatud \u201eV\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat\u201c, mis on ilmunud 2019. aastal ja koondab 150\u2013200 aasta taguseid retsepte Vana-V\u00f5rumaalt. Teisis\u00f5nu, arhiiviallikas kirjeldatud toitude retseptid leidsime t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ljaantud raamatust. Kahe ERMis leiduva allika p\u00f5hjal komplekteerisime kolmek\u00e4igulise l\u00f5una ning v\u00e4rvisime vanade n\u00e4pun\u00e4idete j\u00e4rgi ka mune.<\/p>\n

Jaheruug<\/em><\/strong> ehk suurmid\u00f5ga s\u00fclt<\/em> <\/strong>(kruupidega s\u00fclt)<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

L\u00f5ik Kreeta K\u00f6\u00f6ri jutustusest lihav\u00f5ttep\u00fchade toitude kohta Urvastes 19. sajandi teisel poolel ja varemgi. ERM EAp 246<\/p>\n

Suurel n\u00e4dalal enne esimest lihav\u00f5ttep\u00fcha s\u00f6\u00f6di nn kasinat s\u00fclti, jaheruuga<\/em>. Kui sea lihakeha soolati v\u00f5i k\u00fcpsetati, moodsamal ajal tehti ka suitsuliha ehk sinki, oldi kokkuhoidlikud ega visatud midagi minema: j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud jalgadest-k\u00f5rvadest ja sabast keedeti s\u00fclti. Et see toitvam oleks, lisati keedetud kruupe v\u00f5i tangu. Meile tundub see v\u00f5\u00f5ras ja arhailine. Jaherua<\/em> juurde pakkusime praekapsast ja keedetud kartuleid. S\u00f6\u00f6ma asudes oli nii m\u00f5nigi meist kahtlev ja v\u00f5ttis esialgu pisikese t\u00fcki. L\u00f5puks t\u00f5desime, et ka selline koodita ja v\u00fcrtsideta roog oli sibulast ja porgandist saanud selge ilusa v\u00e4rviga leeme, hea maitse ja tarretus \u00fclih\u00e4sti. Boonusena tuleb mainida, et roog sisaldab hulgaliselt looduslikku kollageeni ja on v\u00e4herasvane \u2013 t\u00e4nap\u00e4evastele iluihaldajatele seega suurep\u00e4rane!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Jaheruug<\/em> ehk suurmid\u00f5ga s\u00fclt<\/em>. V\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat, lk 117<\/p>\n

Midagi v\u00f5ileivalist<\/strong><\/p>\n

EA k\u00f6ites mainis mitu v\u00f5rumaalast, et p\u00fchadeks valmistati vatska. Tegemist on t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes karaskiga. Vahe on vaid selles, et vanal ajal ei tuntud p\u00e4rmi ega s\u00f6\u00f6gisoodat ning taina kergitajaks oli leivajuuretis. Karaskil ja vadsal tetti niimuudu vahet, et karask om hapn\u00f5malda, vatsk hapat\u00f5t. Ildampa, ku jo sepp<\/em> (p\u00e4rm) tull ja sooda, s\u00f5s oll karaskid ja vatsku k\u00fcdsamine nigu n\u00e4po otsast<\/em> (\u201eV\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat\u201c, lk 56).<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

L\u00f5ik vanema p\u00f5lve esindaja Liisa Nordeni jutustusest. ERM EAp 246<\/p>\n

Otsustasime m\u00f5lemad variandid j\u00e4rele proovida (retseptiraamatust saime p\u00e4rmiga retsepti). Valmis kaks karaskit, \u00fcks leivajuuretisega, teine p\u00e4rmiga. P\u00e4rmiga karask kerkis hulga kiiremini ja sai esimesena valmis. Leivajuuretisega kosus aeglasemalt ja oleks ehk v\u00f5inud veelgi kerkida, kuid r\u00e4ndas siiski ahju. Retseptis olnud t\u00e4isterajahu otsustasime igaks juhuks asendada poole koguse osas k\u00f5rgema sordi jahuga. M\u00f5lemad k\u00fcpsetised l\u00f5hnasid oivaliselt, juuretisega karask eritas tugevat leival\u00f5hna. P\u00e4rmiga k\u00fcpsenu oli \u00f5hulisem, pehmem ja kollasem. Juuretisega vatsk ei kerkinud nii kohevaks, oli veidi tumedam, samas oli pealispind nagu kr\u00f5be leivakoorik. M\u00f5lemad olid \u00fcllatavalt maitsvad.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Nisujahuvatsk vai lapik sepik<\/em>. V\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat, lk 62<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

L\u00f5ik Kreeta K\u00f6\u00f6ri jutustusest suure neljap\u00e4eva toitude kohta 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel veerandil. ERM EAp 246<\/p>\n

Vatsakatteks valmistasime kanepitempi ja \u00fchendasime raamatus olevad kaks tembivarianti \u00fcheks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kanebitemp<\/em>. V\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat, lk 30 ja Kanebitemp<\/em>. V\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat, lk 72<\/p>\n

Selleks tulid v\u00f5iga r\u00f6stitud kanepiseemned jahvatada kohviveskis peeneks, lisaks uhmerdada niikaua, kui kanepi\u00f5li n\u00e4htavale ilmub. Saadud mass segada \u00f6\u00f6 l\u00e4bi n\u00f5rutuses olnud hapukoorega, lisada praetud mugulsibulat v\u00f5i rohelist sibulat. Kuigi koor j\u00e4i eelmisel \u00f5htul n\u00f5rguma panemata, valmis korralik leevam\u00e4\u00e4ri<\/em>, mis muutus seistes pidevalt paksemaks. Kanepitembist kujunes meie k\u00f5igi suur lemmik ja selle kirjat\u00fcki kirjutamise ajaks on nii m\u00f5nigi juba seda kodus oma perele valmistanud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Fragment Eliisabet H\u00f5rake jutustusest p\u00fchadelaup\u00e4eva kohta 20. sajandi algul, osalt ka 19. sajandi teises pooles. ERM EAp 246<\/p>\n

V\u00f5ileival peab olema ka kate! Arhiiviallikas oli korduvalt mainitud, et vanal ajal v\u00e4rviti mune sibulakoortega ja lisati koorte vahele lapi sisse ka kruupe \u2013 munad j\u00e4id t\u00e4pilised kui tedre omad, kasutati v\u00e4rvilisi r\u00e4balaid, l\u00f5ngajuppe, uuemal ajal toodi linnast pilte, mis munale kleebiti, veelgi hiljem tulid kasutusele munalakid. Meidki paelus munade v\u00e4rvimine loodusest k\u00e4ttesaadavate vahenditega. Varasemast on teada, et kasutati kaselehti, kuid ku vihalehhtiga v\u00e4rviti, siss tuudi tar\u00f5p\u00e4\u00e4lt vai kaartt\u00f5 alt vahhts\u00f5n\u00f5 viht, k\u00f6\u00fcd\u00fcss t\u00f5mmati \u00e4rh, pantti vette kik\u00f5 kandsuga, suur pada oll, sinn\u00e4 mahtu k\u00fclh, vesi p\u00e4\u00e4le, muna kah sisse jah, ja saiva ilusa k\u00f5llats\u00f5 muna.<\/em> (EA 60, lk 855). Ka meie otsustasime nii mune v\u00e4rvida. K\u00e4tte juhtus k\u00fcll \u00fcleeelmise aasta viht ja seet\u00f5ttu j\u00e4i rohekas toon munadel \u00f5rnem, kuid siiski m\u00e4rgatav. Lisaks h\u00f5ljus munapotist vanasse Raadi kaminasaali m\u00f5nus ergutav saunal\u00f5hn.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva kiirustavas \u00fchiskonnas tasub mainida, et ka vanarahvas tegi m\u00f5nikord \u201epuskut\u201c ja v\u00e4rvis mune n-\u00f6 ette vaiksel laup\u00e4eval, sest esimese lihav\u00f5ttep\u00fcha jumalateenistusel tahtsid vaderid oma ristilastele p\u00fchademuna kinkida ning ka tuttavate jaoks pidi kingitus karrmanin<\/em> olema.<\/p>\n

Aeg magustoiduks<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Mak\u00f5kahi<\/em> ehk pees\u00fct\u00fcs<\/em>. V\u00f5rok\u00f5isi k\u00f6\u00f6gi- ja s\u00f6\u00f6giraamat, lk 180<\/p>\n

Lihav\u00f5tete eel said kanad juba m\u00f5nikord v\u00e4ljas siblida, ehk leidsid m\u00f5ne ussikese v\u00f5i rohulible. Parem ninaesine hoogustas rohkem munema. Munadest valmis ka meie magustoit, milleks oli mak\u00f5kahi<\/em> (magus kahi) ehk pees\u00fct\u00fcs<\/em> (soojendatud s\u00f6\u00f6k v\u00f5i jook) ehk magus \u00f5llesupp, mis oli Vana-V\u00f5rumaal rituaalne pulmas\u00f6\u00f6k. Retsepti \u00fcks koostisosa oli kodu\u00f5lu v\u00f5i -kali. Kuid kuna V\u00f5rumaalt p\u00e4rineb rahvatarkus egan tar\u00f5n uma taar<\/em> ja ka t\u00e4nap\u00e4eval saab poest seda metallpurgiga osta, valmis otsus kasutada taari.<\/p>\n

Munad tuleb suhkruga vahtu l\u00fc\u00fca ja segada kokku keev piim, munasegu ja taar, lisada natukene vees lahustatud jahu, et supp oleks paksem, ning tasasel tulel pidevalt segades saabki maguss\u00f6\u00f6k valmis. Lisandiks on sepikust valmistatud kr\u00f5buskid kaneeli ja suhkruga. \u00dcks meie kolleeg teatas, et tema vanaema tegi talle lapsep\u00f5lves tihti \u00f5llesuppi ja see ei maitsenud \u00fcldse. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sain kirja, milles ta kirjutas: \u201eKoostisained t\u00e4pselt samad, mis vanaema keedetud \u00f5llesupis, mida j\u00e4lestasin. Ja l\u00f5puks \u2013 kui k\u00f5ht poleks jaheroast punnis olnud, oleks magustoidupoti puhtaks lakkunud.\u201c Siinkirjutaja arvamus on, et midagi sellelaadilist passiks ka n\u00e4iteks presidendi vastuv\u00f5tu \u00fcheks ehteestlaslikuks magusaks ampsuks.<\/p>\n

Vanarahva raskes, enamasti r\u00f5\u00f5muta elus peeti traditsioone t\u00e4htsaks. Kui igap\u00e4evaselt elati kokkuhoidlikult ja aeti sageli l\u00e4bi piskuga, siis p\u00fchi peeti t\u00e4htsaks ja traditsioone austati. P\u00fchadeks valmistati ikka k\u00f5ige paremad s\u00f6\u00f6gid! EA k\u00f6ites on Elfriede Siil talletanud Liine Amani m\u00e4lestused lihav\u00f5ttep\u00fchade l\u00f5pu kohta Urvastes: P\u00fchi tul\u00f5va ku sagsa, l\u00e4\u00e4va ku sandi.<\/em> Ja kuigi p\u00e4rast p\u00fchi j\u00e4tkus hall argip\u00e4ev oma askeetlikkuses, andsid p\u00fchadeemotsioonid j\u00f5udu minna rasketele kevadt\u00f6\u00f6dele vastu.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5ik road \u00fcllatasid meid positiivselt ja suuresti. Meie jaoks muutus praegu unarusse vajunud kasevihal\u00f5hnaline Raadi kaminasaal, kus omal ajal toimusid mitmed ERMi j\u00f5ulupeod, taas nostalgiliselt hubaseks ja nunnuks, pisut arhailisekski. Toitude osas veel niipalju, et t\u00e4nap\u00e4eva kiirel ajal on aegan\u00f5udva jaherua<\/em> asemel mugav haarata poest ostukorvi s\u00fclt, kuid kiiremini valmivad vatsk, kanepitemp ja pees\u00fct\u00fcs<\/em> v\u00e4\u00e4rivad kindlast j\u00e4rgi tegemist!<\/p>\n

Selle kulinaarse ajar\u00e4nnakuga 19. sajandi esimesse poolde ja keskele soovime teile, head lugejad, r\u00f5\u00f5msaid lihav\u00f5ttep\u00fchi ja p\u00f5nevaid katsetusi k\u00f6\u00f6gis!<\/strong><\/p>\n

Kogukokad<\/strong><\/p>\n