{"id":16213,"date":"2023-02-21T13:03:25","date_gmt":"2023-02-21T11:03:25","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213"},"modified":"2023-02-21T14:36:31","modified_gmt":"2023-02-21T12:36:31","slug":"eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213","title":{"rendered":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tiina Tael, peaarhivaar<\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.<\/p>\n

\u00c4rkasin 24. veebruaril, neljap\u00e4eva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma p\u00e4eva v\u00f5imlemisega, peale seda ruttasin k\u00f6\u00f6ki, et valmistada hommikus\u00f6\u00f6k. Kuna oli vabariigi aastap\u00e4ev, siis olin juba eelmisel p\u00e4eval ostnud kringli ja tordi. Asetasin lauale tatrapudru, heeringasalati, hapukurgil\u00f5igud, marineeritud k\u00f5rvitsa salati, singi ja juustul\u00f5igud. V\u00f5tsin kapist ka tavalise rukkileiva ja kaerasepiku l\u00f5igud. Panin kohvikannu tulele ja valmistasin hommikukohvi. Lisasin veel lauale suhkrutoosi ja kohvikoore kannu. N\u00fc\u00fcd on vist k\u00fcll k\u00f5ik. H\u00f5ikasin abikaasale, et hommikus\u00f6\u00f6k on valmis. Istusin k\u00f6\u00f6gis laua taga aga abikaasa ei tulnud ega tulnud. Olin v\u00e4ga solvunud, tormasin tuppa abikaasa juurde, kes istus televiisori ees. H\u00fc\u00fcdsin talle vihaselt, et kohvi jahtub \u00e4ra ja mina ei hakka seda uuesti soojendama. Tema aga ei teinud minust v\u00e4ljagi ja j\u00f5llitas televiisori ekraani. Istusin h\u00e4mmeldunult ta k\u00f5rvale ja hakkasin ise ka televiisori ekraanil olevat pilti vaatama ja teksti lugema. \u2013 Venemaa president tunnustas esmasp\u00e4eval Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariike ning \u00f6\u00f6l vastu t\u00e4nast, 24.02.2022. a., teatas s\u00f5jalise operatsiooni alustamisest Donbassis.[—] <\/em>Enne l\u00f5unat helistas mu t\u00fctar ja kutsus meid oma koju pidulikule \u00f5htus\u00f6\u00f6gile kell<\/em> 17.00<\/em>.<\/em><\/strong> Samuti oli ta k\u00fctnud sauna ja palus kaasa v\u00f5tta k\u00e4ter\u00e4tikud ja saunatarbed. T\u00fctre pere oli koroona l\u00e4bi p\u00f5denud ja meie vaktsineeritud. Oleme neil igal n\u00e4dalal saunas k\u00e4inud, hoolimata koroona hirmust. Saunap\u00e4ev on olnud tavaliselt laup\u00e4ev aga t\u00e4na l\u00e4heme neljap\u00e4eval. See oli meie jaoks \u00fcllatus. Olime siis kuni kella viieni kodus. Istusime televiisori ees, s\u00f5ime l\u00f5unat ja siis j\u00e4lle televiisori ette. Muidu tavaliselt peale l\u00f5unat oli meil iga p\u00e4ev planeeritud jalutusk\u00e4ik. Praegu aga eelistasime vaadata saateid televiisorist. Seej\u00e4rel kell 17.00 olime t\u00e4pselt t\u00fctre maja ukse juures ja sisenesime majja. K\u00e4isime saunas ja istusime rikkalikult kaetud pidulauas ning arutasime s\u00fcndmusi Ukrainas. Mingit peotuju ei olnud, samuti ei tundnud r\u00f5\u00f5mu vabariigi aastap\u00e4evast. Televiisor m\u00e4ngis, meie istusime lauas ja s\u00f5ime.<\/em>1<\/sup><\/p>\n

Nii kirjutas meile kirjasaatja Eve<\/strong>\u00a0(s 1949). Oli vabariigi 104. aastap\u00e4ev.<\/p>\n

\u00dche varaseima aastap\u00e4eva m\u00e4lestuspildi leidsin aga 1920. aastast \u2013 Leontine Rei<\/strong> (1908\u20131982) v\u00f5istlust\u00f6\u00f6st aastal 1982. \u00dcksikasjalikku aastap\u00e4eva t\u00e4histamise kirjeldust seal ei ole, ent k\u00e4sikirja on kleebitud foto l\u00fchiinfoga.2 <\/sup>Kui ajalugu meenutada, siis Tartu rahu oli just s\u00f5lmitud ja iseseisvust t\u00e4histati kihelkonnakeskuses p\u00e4ris uhkesti.<\/p>\n

\"Eesti<\/a>

Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva p\u00fchitsemine 24. veebruaril 1920 Amblas kirikuesisel v\u00e4ljakul. ERM KV 375: 230<\/p><\/div>\n

Koolilaste m\u00e4lestusi<\/p>\n

ERMi korrespondentide vastuste arhiivist leiab m\u00e4lupilte paljudest allikatest, muu hulgas rohkesti koolilaste m\u00e4lestustest. Toonane Prantsuse L\u00fctseumi \u00f5pilane Leelo Tamm<\/strong> (1927\u20132008) leidis oma m\u00e4lestuse illustreerimiseks ka foto:<\/p>\n

\"Tallinna<\/a>

Tallinna Prantsuse L\u00fctseumi IV klass veebruaris 1939. Vasakult esimene rida: Malle Daniel, Astrid Jarits (Woolfield), Leelo K\u00fctt (Tamm), Lia Haasma, Maret Kalvo (Arro), Lo Jansen, Helve Rist, Rein Aua, Vello Suurs\u00f6\u00f6t, Simon Levin. Teine rida: Helve Lokk, Helgi Leisner, Valentina Belokon, Maimu Teoste, Astrid Aarelaid, Asra Kikerist (Abel). Kolmas rida: Adele N\u00f5u, Kiira Lipre, Asta Parving, Esta Aasa, Liivia Martna, Ruth Leppik, Eha Engmaa, Paul Lettens, Ilmar Kallakas, (?), Haider Zarip, Helmut Sui, Ilmar Peedu, Arno Laanest, Kalju Pihlberg. Neljas rida: klassijuhataja Vaido Radamus, Ira Kivik (Lember), Hedda Paulberg, Timea Kitsing (Marmor), Liidia Aaremann, Maia Tekkel. Fotolt puuduvad Silvia Tui, Ellen Kaarma, Sven Linholm, Tatjana Sari (Hallap). Fotograaf teadmata<\/p><\/div>\n

Leelo Tamm kirjutab:<\/p>\n

Eesti ajal oli k\u00f5ige t\u00e4htsamaks riiklikuks t\u00e4htp\u00e4evaks Vabariigi aastap\u00e4ev. 24. veebruar oli riiklik p\u00fcha, seega t\u00e4histati aastap\u00e4eva 23.2. Iga klass dekoreeris oma klassiruumi (vt. foto). Aktus algas loomulikult Eesti h\u00fcmni laulmisega, mida t\u00f5epoolest k\u00f5ik kaasa laulsid. \u00d5p Juhkental viis l\u00e4bi l\u00fchikese jumalateenistuse, j\u00e4rgnes p\u00e4evakohane k\u00f5ne (paraku ei m\u00e4leta \u00fchtki esinejat) ja seej\u00e4rel kontsertosa \u2013 koori- ja orkestripalad, paar deklamatsiooni. On meeles, et keegi \u00f5pilastest luges v\u00e4ga m\u00f5jusalt Tuglase proosaluuletuse \u201e\u00dctles Lembitu\u201c.<\/em>3<\/sup><\/p>\n

Rapla koolipoisi Kaleph J\u00f5ulu<\/strong> (1927\u20132014) m\u00e4lupilt 1938. aasta rongk\u00e4igust:<\/p>\n

Kui l\u00e4ksime Eesti Vabariigi aastap\u00e4evale, siis v\u00f5tsime \u00fches Eesti lipukesed, mida olime ise valmistanud ja ise neid hoidsime ka k\u00e4es. Nende m\u00f5\u00f5tmed v\u00f5isid olla\u00a0 <\/em>\u0334 15×22 cm, valmistatud krepp-paberist (ka riidest), mis kinnitati 35 cm pikkuse sileda puupulga k\u00fclge. Astusime Rapla kiriku juurde, kus oli m\u00e4lestussammas. Liikusime rongk\u00e4igus, nagu see n\u00e4htub fotolt 24.II 1938. a p\u00e4eval, mil liikusime Rapla seltsimajja aktusele.<\/em>4<\/sup><\/p>\n

\"Eesti<\/a>

Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva rongk\u00e4ik Raplas 24. veebruaril 1938. Fotograaf teadmata<\/p><\/div>\n

Tollast aastap\u00e4eva t\u00e4histamist meenutavad koolim\u00e4lestustes paljud kirjasaatjad, m\u00f5nikord on jutuks sama s\u00fcndmus. T\u00f5rva kodut\u00fctred ja noorkotkad Helgi Teenurm<\/strong> (1929\u20132016) ning Kaljo Talussaar<\/strong> (s 1928)<\/p>\n

Helgi Teenurm: 1938. a. t\u00e4histas T\u00f5rva Eesti Vabariigi 20. aastap\u00e4eva ja president K. P\u00e4tsi s\u00fcnnip\u00e4eva 23. veebruaril. M\u00e4letan, et kogu T\u00f5rva Linna Algkooli pere oli \u00f5htul pimedas \u00fcles rivistatud kooli ette M\u00e4nniku t\u00e4navale. Iga klassi k\u00e4es oli \u00fcks p\u00f5lev t\u00f5rvik. Ka minul kui klassivanemal oli au kanda t\u00f5rvikut. Marssisime m\u00f6\u00f6da T\u00f5rva linnavalitsusest. Maja oli \u00fcleni ilutuledes. Ka torni kontuurid olid tuledes kaugele n\u00e4htavad. Ja torni tipus lehvis meie lipp. Tartu t\u00e4naval olid kahel pool teed konservikarbid, kus p\u00f5les sees tuli. Marssisime T\u00f5rva G\u00fcmnaasiumi parki Vabaduss\u00f5ja ausamba juurde, kus peeti k\u00f5nesid ja m\u00e4ngis orkester.<\/em>5<\/sup><\/p>\n

Kaljo Talussaar: Vabariigi aastap\u00e4evaks valmistasime pohlavartest ja kuuseokstest vanikuid kooli saali kaunistamiseks Meie <\/em>[m\u00e4rkus: ka Kaljo abikaasa Hedna \u00f5ppis tollal T\u00f5rva koolis] \u00fchine m\u00e4lestus oli Eesti Vabariigi 20. aastap\u00e4ev. Kogunesime koolimajade juurest T\u00f5rva turuplatsile ning sealt edasi \u00fchiselt rongk\u00e4igus sini-must-valge lippude lehvides T\u00f5rva G\u00fcmnaasiumi parki Vabaduss\u00f5ja ausamba \u2013 mida kutsuti hellitavalt JUKU \u2013 juurde. Peeti k\u00f5net ja lauldi isamaalisi laule. T\u00e4nava \u00e4\u00e4res p\u00f5lesid kilukarpides tuled. Need t\u00f5rvikud valmistasime ise. Selleks k\u00e4isin kodutalu metsas vaiku kogumas. Meenub veel, et aastap\u00e4eva puhul toodi turuplatsile v\u00e4lja kahur, mille ette oli rakendatud 4 hobust ja esimese hobuse seljas istus kaitseliitlane.<\/em>6<\/sup><\/p>\n

P\u00f5gusa m\u00e4lestuse Lihula pidustustest on jaganud Maimu Schmidt<\/strong> (s 1928) ning Rahklast Kalvi \u00d5is<\/strong> (1922\u20132002):<\/p>\n

M\u00e4letan ka, et 1938. a. oli Lihulas Eesti Vabariigi 20. aastap\u00e4eva puhul ulatuslikum kaitseliidu ja naiskodukaitsjate pidu, kus osales suur hulk L\u00f5una-L\u00e4\u00e4nemaa algorganisatsioone. Minu vanemad s\u00f5itsid sinna hobusega, hobuse p\u00e4itstele pandi k\u00fclge kuljused, mida \u00fcldiselt ainult v\u00e4ga pidulikel puhkusel kasutati<\/em>.7<\/sup><\/p>\n

Riiklikest t\u00e4htp\u00e4evadest t\u00e4histati esmajoones vabariigi aastap\u00e4eva. \u00dcks tuhmunud pilt sellest Rahkla kooli p\u00e4evilt. Klassid olid muudetud j\u00e4lle saaliks, sest aastap\u00e4ev ei olnud koolisisene, vaid kogu k\u00fclale. Saali \u00fches otsas oli laud mille taga juhataja Lang k\u00f5net pidas. Laua k\u00f5rval, kummagil pool meetri k\u00f5rgused puust alus v\u00f5i postament, kuusevanik keerdus \u00fcmber ja peal v\u00e4ike lipp. Meie k\u00e4isime kordam\u00f6\u00f6da nende juures auvalves seismas. Hr. Lang oli hea k\u00f5nemees, ta oskas oma k\u00f5nega k\u00f5iki k\u00f6ita. Laulsime h\u00fcmni, lugesime isamaalike luuletusi. M\u00e4letan, et koolimaja oli rahvast t\u00e4is, mis n\u00e4itab, kuidas rahvas taolistesse \u00fcritustesse suhtus.<\/em>8<\/sup><\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00f5ik need m\u00e4lestuskillud on kirja pandud aastak\u00fcmneid hiljem ja muu jutu sees. K\u00fcmmekond lugu aga ongi p\u00fchendatud vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamisele. Raudlepa algkooli ja J\u00f5hvi G\u00fcmnaasiumi \u00f5pilane Heinrich Kruup<\/strong> (1927\u20132011) on meenutanud:<\/p>\n

Polkovnik (kolonel) Kingre oligi see, kes meile Eesti Vabariigi 18. aastap\u00e4eva aktusel 1936. a. pikema selgitusega esines. Mulle oli see esimene osalemine vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel: k\u00fcll ainult kolmek\u00fcmne koolikaaslase seltsis, kuid ei pea ju alati osalejaid sadu olema\u2026 Mulle j\u00e4i see aktus elamuseks: lehvis ju ka koolimaja eesseinal, v\u00e4lisukse k\u00f5rval vardas meie riigilipp nagu enamikel Raudlepa k\u00fcla talumajadel, kus meie pere tollal elas[—]<\/em><\/p>\n

Esimene n\u00f5ukogudeaasta: vabariigi aastap\u00e4eva vaikne kodune m\u00e4lestushetk. Minul aga osav\u00f5tt 23. veebruaril 1941. aastal Kohtla raudteelaste spordi\u00fchingu \u201eLokomotiiv\u201c poolt korraldatud suusav\u00f5istlusest, milline korraldati N\u00f5ukogude Armee aastap\u00e4eva t\u00e4histamiseks! Meid osalejaid huvitas v\u00f5istlus, mitte see, milline nimetus talle k\u00fclge poogitud. [—] \u00d5ppides 1942. aastal J\u00f5hvi G\u00fcmnaasiumi esimeses klassis, koolis aktust ei toimunud, kuid talvises karguses v\u00f5is J\u00f5hvi linna t\u00e4navatel kohata h\u00e4rmatunud ripsmetega neide, kes m\u00fc\u00fctasid vastutulijatele Ostmarkade eest v\u00e4ikeseid rinnas kantavaid metallist lipukesi, millel pool oli sini-must-valge, teine pool punane, haakristiga taustal. Hind kolm Ostmarka. Olid veel ka lille\u00f5iekujulised papist m\u00e4rgid, eraldi sinine, must ja valge lille\u00f5is. Iga\u00fcks neist eraldi \u00fcks mark t\u00fckk. Meie, poisid eelistasime neid metallist rinnam\u00e4rke, kusjuures selle haakristiga poole murdsime \u00e4ra ning uhkeldasime sini-must-valgega linnas ringi liikudes, kui ka koolis kandes. Ei \u00f6elnud meile koolis direktor Blauberg ega teised poolt s\u00f5nagi, sest ka meie vabatahtlikud Idapataljonides kandsid saksa s\u00f5jav\u00e4evormi k\u00e4isel sini-must-valget rahvuslipu embleemi.<\/em>9<\/sup><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

V\u00e4liseestlane Edla Krusten<\/strong> (s 1921) saatis ERMile m\u00e4lestused oma lapsep\u00f5lve Tallinnast:<\/p>\n

Minu m\u00e4letamised Eesti Vabariigi Aastap\u00e4eva t\u00e4histamisest p\u00e4rinevad 1920-ndate aastate keskelt kuni iseseisvuse l\u00f5puni 1939. a. Olen s\u00fcndinud Tallinnas 1921. a. V\u00e4ikelapsena m\u00e4letan minekut koos vanemate ja minust 2 aastat vanema vennaga Harjuv\u00e4rava m\u00e4ele, et sealt Vabaduse v\u00e4ljakul toimuvat paraadi vaadata. Kord oli meil kaasas v\u00e4ike kelk, millega hiljem Linda m\u00e4elt alla s\u00f5itsime. Nii k\u00e4isime paraadi vaatamas mitmel aastal kui ilm lubas [—] Tihti olid meil sel p\u00e4eval hiljem k\u00fclalised, m\u00f5ned mu s\u00f5bratarid, ristiema ja mu sugulased, kuna mu s\u00fcnnip\u00e4ev langes v\u00e4ga l\u00e4hedale Vabariigi Aastap\u00e4evale, siis t\u00e4histati seda koos. M\u00f5nikord l\u00e4ksime koos s\u00f5brannaga \u00f5htul Toompeale vaatama ilutuledega kaunistatud riigihooneid nagu Toompea loss, V\u00e4lisministeerium j.m<\/em>.10<\/sup><\/p>\n

Mammaste algkooli juhataja poeg Rein Kaldma<\/strong> (s. 1936) meenutab 1942. aastat:<\/p>\n

M\u00e4letan, kuidas 24. veebruaril 1942 korraldas isa lipuheiskamise. Koolimajas momendil saksa s\u00f5dureid ei olnud, oli v\u00e4ike vahe. Hommikul \u00e4ratas meid isa varakult, pidime enne kohvilauda riidesse panema ja koos isa ja emaga v\u00e4lja \u00f5uele minema sest isa \u00fctles, et t\u00e4na on pidup\u00e4ev ja selle t\u00e4htp\u00e4eva puhul tuleb heisata Eesti Vabariigi sini-must-valge lipp. Seisime lipuvarda juures rivis. Isa v\u00f5ttis lipu, sidus selle lipumasti k\u00fcljes oleva n\u00f6\u00f6ri k\u00fclge ja t\u00f5mbas siis lipu vardasse lehvima. Seal, k\u00f5rgel \u00fcleval, haaras tuul lipukanga kohe oma embusse, venitas kanga silmapilk lahti ja lipp h\u00f5ljus k\u00f5rguses t\u00e4ies suuruses ja ilus. Siis laulsime koos \u00fche laulu, mis algas s\u00f5nadega: Kaunistagem, Eesti kojad, kolme kodu v\u00e4rviga. See oli Eesti lipulaul. Seisime k\u00f5ik isa eeskujul veel veidike, olles suunanud pilgud lipule \u2013 see oli hetkeline austusavaldus masti heisatud rahvuslipule. Oli karge hommik, l\u00e4ksime jooksuga tuppa. Ma ei tea, miks see s\u00fcndmus on nii eredalt meelde j\u00e4\u00e4nud. Julgen arvata, et ma olin ka varem kodus meie rahvuslipu heiskamist n\u00e4inud, aga ma lihtsalt ei m\u00e4leta enam neid juhtumeid.<\/em>11<\/sup><\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal keskendus ERM etnograafilistele teemadele, vabariigi aastap\u00e4eva meenutused olid kirjasaatjate t\u00f6\u00f6des juhuslikud. EV aastap\u00e4ev on t\u00e4htp\u00e4evade loetelus m\u00f5nikord k\u00fcll nimetatud, ent pikemalt peatutakse neil harva. Helle Kulli<\/strong> (1927\u20131994) m\u00e4lestused viivad 1930. l\u00f5ppu Pauastvere kooli, juurde on lisatud ka 1942. aasta aktuse kava.<\/p>\n

Mul on endal meeles, kui k\u00e4isin 1930ndate aastate II poolel Pauastvere algkoolis, siis oli alati seal aktus sel p\u00e4eval. Et oli puhkep\u00e4ev, tulid paljud \u00f5pilased ka sel p\u00e4eval kooli aktusele, sest anti ju \u00fclesandeid. Kas tuli m\u00f5ni luuletus lugeda v\u00f5i laulis laulukoor. Koolijuhatajaks oli sel ajal Poltim\u00e4e-nimeline mees, kes varem oli \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud P\u00f5ltsamaa II astme algkoolis, hiljem t\u00f6\u00f6stuskoolis Kaarlim\u00f5isas. Kui Pauastvere algkooli juhtataja T\u00f5nu Kutsar pensionile siirdus, saigi 1932. aastal juhatajaks Poltim\u00e4e. Poltim\u00e4e andis ka usu\u00f5petust koolis ning me laulsime ka vaimulikke laule (minu lauluoskust k\u00fcll polnud, pole elus suud laulmise t\u00f5ttu lahti teinud, kuid eks teised siis laulsid). S\u00f5jaajal, saksa okupatsiooni ajal peeti vaimulik aktus P\u00f5ltsamaal seltsimajas. Vaimuliku k\u00f5ne pidas \u00f5petaja Kuurme.<\/em><\/p>\n

Aktusel lauldi 3 kiriklikku laulu, toimus vaimulik k\u00f5ne, palve ja \u00f5nnistamine. Esines ka ilmalik k\u00f5neleja ja orkester. Eks seltsimaja oligi see ainuke koht, kus sai pidulikumate jumalateenistuste puhul kirikut pidada. Harilikel p\u00fchap\u00e4evadel oli kirik leerimajas.<\/em>12<\/sup><\/p>\n

\"L\u00f5ik<\/a>

L\u00f5ik Helle Kulli m\u00e4lestustest. ERM KV 479:1327<\/p><\/div>\n

N\u00f5ukogudeaegseid Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4eva m\u00e4lestusi leiame p\u00e4evikutest. Kirjasaatjate kaast\u00f6\u00f6des on need p\u00e4evikulehek\u00fcljed \u00fcmber kirjutatud ning v\u00f5imalik, et \u00fcht-teist on sealt v\u00e4lja j\u00e4etud v\u00f5i hoopis hiljem juurde kirjutatud. Kuulo Vimmsaare<\/strong> (1921\u20132013) on ERMiga jaganud Ilmar Poomi p\u00e4eviku sissekandeid:<\/p>\n

[1940] Laup\u00e4ev, 24. veebruar. Iseseisvusp\u00e4ev.<\/em><\/p>\n

Hommikul l\u00e4ksime s\u00f5bra Alviniga linna paraadile. Valisime omale kohad Kaarli puiestee otsa kohale, arvates et v\u00e4eosad m\u00f6\u00f6duvaid nagu m\u00f6\u00f6dunud aastal, kuid v\u00f5ta n\u00e4pust! S\u00f5jakool p\u00f6\u00f6rdus \u201eGloria Palace\u201c poole ja k\u00f5ik teised l\u00e4ksid otse. \u00dcldse oli t\u00e4navu v\u00e4ike paraad, ainult jalav\u00e4gi, ka ratsav\u00e4gi oli jalastatud. Peale paraadi platsil ringi lonkides kohtasime Veensalut ja l\u00e4ksime koos jaama.<\/em><\/p>\n

[1941]Esmasp\u00e4ev, 24. veebruar.<\/em><\/p>\n

S\u00f5jal. \u00f5p tunnis k\u00e4isime \u00fches relvat\u00f6\u00f6kojas ja viisime p\u00fcssid \u00fcmberpuurida. Mis riistapuud neist seal tehakse, ei tea. \u201eKits\u201c pani juba esimese 2+. Sunnele nimelt. Inspektor teatas, et on v\u00f5imalus saada stipendiumi, milleks tuleb sisse anda vastav palve ja sotsiaalse p\u00e4ritolu tunnistus. Peale selle olevat koolil praegu 800 rubla \u00f5pilastele toetuse andmiseks. Andsin sellele kohe palve sisse. Mis puutub sots. p\u00e4ritolu tunnistusse, siis sellega on nii, et keegi ei tea, mis asi see on ja kust seda saab. \u00dcks \u00fctleb, et miilitsast, teine raekojast, kolmas teab r\u00e4\u00e4kida, et notari juurest. K\u00e4isime Tergiga N\u00f5mme miilitsajaoskonnas k\u00fcsimas ja sealt \u00f6eldi, et seda saab sotsiaalosakonnast. Kust seda siis \u00f5ieti saab?13<\/sup><\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n

    \n
  1. aastate 24. veebruari kirjeldusi on ka Gustav P\u00f5ldmaa p\u00e4evikutes. M\u00f5ne koha on k\u00fcll kirjasaatja Asael Truup\u00f5ld <\/strong>(1932\u20132022) \u00fcmber kirjutanud.<\/li>\n<\/ol>\n

    [1941 a veebruar] 24 E. Kodus ja pean p\u00fcha. Anti hobuse ja hobuserakmete k\u00e4sk, et peavad olema nimekirjad, arvatavasti v\u00f5etakse vene s\u00f5jav\u00e4ele rekvireerimise korras. Kirjutati hobused ja rakmed \u00fcles. 3-13 s\u00f5jav\u00e4ele ja 1 tallu igasuguse vanuseni t\u00f6\u00f6 ja tarviduse jaoks.<\/em><\/p>\n

    [1942] 24T. Eestis pool-p\u00fcha, kodus. Peavaluga haige. Verivorsti tegu. M\u00fc\u00fcn 2 \u00bd pd kaeru \u2013 12 RM, venelastele Mustvee meestele. Olid \u00fched sibula vankad Tuuka poes. Avanduse vallavalituse poolt anti k\u00e4sk, et talu peab iga metsahektari pealt l\u00f5ikama m\u00fc\u00fcgiks 1 ruumimeetri puid. Kirjutati hobuste s\u00fcnniaeg ja passi nr. \u00fcles ja palju igal talul hobuseid on. Ka kirjutati \u00fcles, kuipalju iga talupidaja saab loomi \u00e4ra m\u00fc\u00fca \u2013 see on veised, sead, lambad. Muidugi see v\u00f5etakse talupidajalt saiaraha eest \u00e4ra linna sulide kasuks. N\u00fc\u00fcd on alles k\u00e4\u00e4rid, mis talupoegi niidavad.<\/em><\/p>\n

    [1943] 24K. Kodus. 160 kg nisu m\u00fc\u00fcn, a 11 penni kg.<\/em><\/p>\n

    [1944] 24N. Kodus, puhkan.<\/em><\/p>\n

    [1945] 24L. Eest heinamaalt toome \u00fche koorma rahnusid. Pesu pesemine.<\/em><\/p>\n

    [1946] 24P Kodus. Viin Agnese kooli, Juhan j\u00e4\u00e4b koju, k\u00f6haga haige.<\/em><\/p>\n

    [1947] 24E. Viin Agnese kooli, toon k\u00fc\u00fcnist p\u00f5hku.<\/em><\/p>\n

    [1948] 24T. Eest heinamaalt toon rahnu \u00fche hobusega.<\/em><\/p>\n

    [1949] 24N \u2013 26L. Kodus. 24. Regi j\u00e4lle s\u00f5idus.<\/em><\/p>\n

    [1950] 24R. Kodus. Liide 4. p\u00e4eva veos.<\/em><\/p>\n

    [1951] 24L. Kodus, ise postis. Sain Simuna kooperatiivist 1 kg suhkrut osta, 10,4 rbl. \u00d5htul maksin Sootaguse meestele riigi metsas t\u00f6\u00f6tamise raha v\u00e4lja 235,16 rbl. Peili naise passi j\u00e4rele. Julie tuli meile.<\/em>14<\/sup><\/p>\n

     <\/p>\n

    Okupeeritud Eesti esimest vabariigi aastap\u00e4eva meenutab p\u00e4evikulehek\u00fclgedel ka Paul Toots <\/strong>(1932\u20132013):<\/p>\n

    Esmasp\u00e4ev, 24. veebruar 1941. \u00d5htul k\u00e4is K\u00fcti Juhan meil ja oli p\u00e4eval Voldis k\u00e4inud. Oli n\u00e4inud, et Kaitseliidu maja lipuvardas oli olnud sini-must-valge lipp. Lipu n\u00f6\u00f6rid olnud l\u00e4bi l\u00f5igatud ja kommunist Remmelg sai selle l\u00f5puks maha. Remmel v\u00f5i Remmelgas lipu jala alla pannud s\u00f5nades: Kes selle kaltsu siia \u00fcles t\u00f5mbas? Siis rebinud lipu ribadeks. Isa teadis seda mees, olevat \u00e4gedalt punane.<\/em>15<\/sup><\/p>\n

    \u00a0<\/em><\/p>\n

    Oma p\u00e4evikutest on \u00fcmberkirjutusi teinud Heinrich Kruup <\/strong>(1927\u20132011), neiski igap\u00e4evaelu ja vahel meeldetuletus, et on t\u00e4htp\u00e4ev:<\/p>\n

      \n
    1. veebruar 1963<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

      Mul on t\u00e4na kahekordne p\u00fcha, \u00f5ieti mitmekordne, ka vabariigi aastap\u00e4ev! Konspekteerisin maaviljelust, vahetevahel j\u00e4lgisin spordiv\u00f5istluse \u00fclekandeid televiisorist. Ilm on t\u00e4na selge, p\u00e4ikesepaisteline, k\u00fclma p\u00f5hjatuulega. Eile unustasin kirjutamata, et toimus iga-aastane \u00fclerajooniline p\u00f5llumajanduseesrindlaste kokkutulek. M\u00f6\u00f6dunud aastal kutsuti ka mind sellest osa v\u00f5tma, sel aastal enam mitte. Huvi p\u00e4rast k\u00e4isin m\u00f6\u00f6dunud aastal, sain seal selge \u00fclevaate rajooni p\u00f5llumajanduse arengust, mis ei olnud kuigi hiilgav\u2026 K\u00e4esoleval aastal kutsuti ainult juhtivaid t\u00f6\u00f6tajaid, sobivam omavahel viina visata! Vello Hiielaidilt tuli kiri, teatab, et \u00f5nnestus sooritada eksamid ja soovib geodeesia kordamisk\u00fcsimusi. Tulen homme varem \u00f5htule, eks siis kirjutan k\u00fcsimused ja m\u00f5ne reaga l\u00fchidalt, kuidas mul elu on kulgenud p\u00e4rast Olustverest \u00e4ratulekut.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

        \n
      1. veebruar 1964<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

        Olime eile koguni kolmekesi matusel. Veel t\u00e4na on mul pea uimane, aga sellest hoolimata vedasin kuus koormat turvast soost v\u00e4lja. Ka t\u00e4na ei saanud t\u00f6\u00f6listele palgaraha. Jaanuarikuus on t\u00f6\u00f6norme suurendatud. Naised aiandusbrigaadist nurisesid k\u00fcll, aga kelle k\u00e4est sa ikka \u00f5igust n\u00f5uad! On p\u00e4evi, kus neile ei tule \u00fchte rublatki p\u00e4evas. Normide tegijad peaksid ise tulema kohapeale ja n\u00e4itama, kuidas on v\u00f5imalik nende normidega \u00fclalpidamist teenida. Seoses minu \u00e4ras\u00f5iduga Olustvere, on meil t\u00e4na saunap\u00e4ev. On selline tunne nagu oleks p\u00fchade laup\u00e4ev! Hommikul k\u00fclma \u201314, \u00f5htul \u20133 kraadi.<\/em><\/p>\n

          \n
        1. veebruar 1966<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

          T\u00e4na on p\u00fcha! Hinges ja s\u00fcdames\u2026 P\u00fcha, aga mitte k\u00f5igile ja mitte ametlikult. Istun ku\u0161etil ja loen juturaamatut. Ilm on soe, pilves, vaikne, r\u00e4\u00e4stad tilguvad. Midagi minus nagu sunniks takka: kirjuta k\u00f5igest, mida oled n\u00e4inud ja l\u00e4bi elanud! Siiani ei ole siiski saanud kirjutamisele asuda \u2013 seisaksin nagu purdel k\u00f5rguste kohal, all kohisemas m\u00e4ssavad vood\u2026 Kirjutamiseks on tarvis rahulikku olemist, aga kus on minul see rahulikkus? Mure homse p\u00e4eva p\u00e4rast hoiab n\u00e4rvid pingul ja kisub m\u00f5tted eemale. Isegi nende l\u00fchim\u00e4rkmete kirjutamiseks ei suuda m\u00f5tteis vajalikul m\u00e4\u00e4ral koondada, et midagi asjalikku v\u00f5iksid j\u00e4rglased kunagi nendest v\u00e4lja lugeda\u2026! Kuid \u00fckskord saabub vabadus, siis ma kirjutan, kui Looja mulle elup\u00e4evi annab! Iga p\u00e4ev, mis edasi l\u00e4heb, tugevdab Venemaad s\u00f5jalisest seisukohast, kuid n\u00f5rgestab toitlustusolukorda. Kommunismi N\u00f5ukogude \u00fchiskond ei j\u00f5ua. Vene rahvas varastab ja s\u00f6\u00f6b tagavarad ennem \u00e4ra. V\u00f5ibolla tuleb mul oma veendumuste p\u00e4rast t\u00f6\u00f6kohast loobuda, kuid j\u00e4\u00e4n siiski eestlaseks, inimeseks, kes annab ka praegusel raskel ajal oma panuse tulevase vabaduse nimel.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

            \n
          1. veebruar 1969<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

            51 aastat tagasi\u2026 Jah tookord\u2026! K\u00f5ik tollane on kadunud kuhugi igavikku\u2026! Teed umbes, pahandust palju. Laup\u00e4eval ja p\u00fchap\u00e4eval valmistasin taru. Pea valutab, nohu\u2026<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

              \n
            1. veebruar 1970<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

              Vanajumal reageeris kriitikale ja t\u00e4na kohe soojem ilm. Saatsin vasikaliha Kohtla-N\u00f5mmele. Sain sovhoosi autojuhi Lembit Borkmaniga kaubale ja ta viis \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd juba terve k\u00fcla k\u00f5neleb sellest, et Aime mehele l\u00e4heb. Kuidagi imelik on ette kujutada, et m\u00f5ne aja p\u00e4rast olen vanaisa!<\/em> 16<\/sup><\/p>\n

                \n
              1. veebruar 1973<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

                Kuulasime \u00f5htul \u201eAmeerika H\u00e4\u00e4lt\u201c. Seal nagu p\u00fchitseti Eesti Vabariigi 55. aastap\u00e4eva. Usuvad ja loodavad \u2013 millele v\u00f5i kellele? V\u00f5ibolla ainult Hiina suudab tulevikus muuta maailma poliitilist palet. USA ja Kompanii vaevalt julgeb midagi NSVL vastu ette v\u00f5tta\u2026<\/em><\/p>\n

                [1978] 24. veebruaril, siis kui vabad eestlased p\u00fchitsesid Eesti Vabariigi 60. aastap\u00e4eva, peeti sovhoosi kontoris alalist tootmisn\u00f5upidamist. Minu tahtmine j\u00e4i ikkagi peale, sest oldi sunnitud mind v\u00e4lja vahetama. Asemele pandi Elmar K\u00fcnnap. Lotam\u00f5isa pealek\u00e4ratusel peaettekanded alalisel tootmisn\u00f5upidamisel esitati vene keeles! Lotam\u00f5isa s\u00f5nav\u00f5tt k\u00e4sitles p\u00f5hiliselt minu isikut. K\u00fcll vohas laimu tema l\u00f5ugade vahelt! P\u00e4ris huvitav oli kuulata\u2026<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

                  \n
                1. veebruar 1979<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

                  \u2026 vabariigi aastap\u00e4ev!… Eile unustasin k\u00f5ige magusama loo kirja panna. Nimelt murti \u00f6\u00f6l vastu 23. veebruari tundmatute isikute poolt sisse Kohtla k\/n ruumidesse. L\u00f5huti puruks sisemised vaheuksed, kardinapuud ja p\u00f5letati \u00e4ra osa dokumente. Tuli oli s\u00fc\u00fcdatud p\u00f5randavaibale, hiljem oli \u00e4ra kustutatud. Asi on poliitiline, v\u00f5ibolla isegi Moskvast tulevad uurijad v\u00e4lja\u2026!\u201c<\/em><\/p>\n

                  Hiina-Vietnami s\u00f5da hoidis ka meie meeli \u00e4revil. Venelane \u00e4hvardas Hiinat ning lubas, kui s\u00f5jategevus j\u00e4tkub, Vietnamile appi minna. Urmas s\u00f5jav\u00e4es, kartsime, et v\u00f5idakse suunata ka Vietnami. Kirja polnud Urmaselt juba t\u00fckk aega tulnud, see oligi rahutuse p\u00f5hjuseks.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

                  24.veebruar 1981<\/em><\/p>\n

                  \u2026 vanasti oli t\u00e4nane p\u00e4ev p\u00fcha k\u00f5igile, kes uskusid Eesti tulevikku. N\u00fc\u00fcd aga orja okupante\u2026! P\u00fchaks j\u00e4i see p\u00e4ev ka n\u00fc\u00fcd k\u00f5igile ausatele eestlastele, ainult s\u00fcdames\u2026<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n

                  24.veebruar 1985<\/em><\/p>\n

                  \u2026 t\u00e4na ju suur p\u00fcha, aga ka kommuunameestel on t\u00e4na pidup\u00e4ev\u2026 K\u00e4isin \u00fcksi valimisjaoskonnas, Endla ei tulnud, on haiglane. V\u00f5tsin m\u00f5lemi sedelid v\u00e4lja. \u00dcks komnolk kohe juures, kas ikka lasen kasti v\u00f5i ei! K\u00fcllap ta kurat m\u00e4rkas, et paar lipakat tasku sokutasin\u2026 See pole ju valimine, vaid t\u00f5eline tsirkus, nagu kogu Venemaa seda on. Ehkki paari lipaka taskupistmine valimistulemustele mingit m\u00f5ju ei avaldanud, oli mul s\u00fcda rahul, et v\u00f5isin kodus olevale kollektsioonile t\u00e4iendust lisada.<\/em>17<\/sup><\/p>\n

                    \n
                  1. veebruar 1990<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

                    \u2026 T\u00e4na toimub Eesti Kongressi valimine. [—] Valimas k\u00e4isime siiski \u00e4ra. Oli lihtsalt huvitav n\u00e4ha, palju rahvast kokku tuleb. Hommikul oli isegi j\u00e4rjekord Kohtla-J\u00e4rve I keskkooli trepi ees. Oli eestlaste hulgas ka venelasi: p\u00e4ris noored poisid. Oli ka \u00fcks ukrainlane, rohkem ei \u00f5nnestunud teada saada, sest ma ei j\u00e4\u00e4nud sinna valvama. Kohalik raadioreporter Aldor P\u00e4\u00e4ro v\u00f5ttis mitmelt h\u00e4\u00e4letajalt intervjuu, ka \u00fchelt Ukrainast p\u00e4rinevalt eestlannalt.<\/em>18<\/sup><\/p>\n

                     <\/p>\n

                    Siin on Raivo Kaigi<\/strong> (1946-2016) meenutus \u00fchest pahandusest:<\/p>\n

                    1985. aasta 24. veebruaril toimusid Eestis kohalike n\u00f5ukogude valimised [—] samal p\u00e4eval oli aga V\u00e4ndra l\u00e4hedal tolleaegse Suurej\u00f5e kolhoosi maadel \u00fches teedest eemal asuvas talus koos grupp mehi, kes ka mingit pidu pidasid. V\u00f5eti viina ja arutati maailmaasju. Kellelegi tuli \u00e4kki meelde, et on ju Eesti Vabariigi aastap\u00e4ev. V\u00f5eti kadunukese terviseks ja siis turgatas kellelegi p\u00e4he, et neil on ju kodus olemas Eesti Vabariigi lipp. Paneks selle \u00f5ige lehvima. Asi tehtigi \u00e4ra ning juba kolmveerand tunni p\u00e4rast oli see P\u00e4rnus asuvas KGB kontoris teada.(—] Juhtus nii, et linna ja rajooni \u00fchise julgeolekukontori pealik oli juba enne l\u00f5unat korraliku auru all. P\u00e4rast l\u00f5unat tuli ta linna t\u00e4itevkomiteest sajatades ja kuradeid vandudes. Ta oli saatnud oma mehed Suurej\u00f5ele \u00fchte t\u00f5brast \u00e4ra tooma. M\u00f5eldagu vaid, sellele tulnud meelde klikiaegse vabariigi aastap\u00e4ev ning k\u00f5ige krooniks pannud veel selle riigi trikoloorist kaltsu v\u00e4lja. Mees toodigi \u00e4ra ning paigutati miilitsamaja arestikambrisse. Ei tea, kuidas teda \u00fcle kuulati, kuid m\u00f5ne aja p\u00e4rast m\u00f5istis tolleaegne \u201ek\u00f5ige \u00f5iglasem kohus ta s\u00fc\u00fcdi ning ta sai kolm aastat vabadusekaotust.<\/em>19<\/sup><\/p>\n

                     <\/p>\n

                    Lipuga seotud lugusid on kirja pannud ka Maret K\u00e4rtna<\/strong> (s 1936) Tapalt, Koidu Tomberg<\/strong> (s 1940) Silla talust, Eha Nimrod<\/strong> (s 1951) Tartust ning Tiiu Saar<\/strong> (s 1952) Tallinnast.<\/p>\n

                    Maret K\u00e4rtna: Ma ei m\u00e4leta enam aasta arvu, kuid kunagi olid Tapa Keskkooli \u00f5pilased oma uuele koolihoonele heisanud 24. veebruari hommikuks SINI-MUST-VALGE lipu. Maja oli k\u00f5rge ja lipp paistis kaugele. Kuna maja polnud kaugel ka raudteest, siis k\u00f5ik reisijad reisirongides v\u00f5isid seda imetleda. Muidugi oli ka k\u00e4sk kohe see lipp sealt \u00e4ra korjata, kuid kohe ei saanud, sest lipu ees katusel oli kiri MINEERITUD, ja seal oli n\u00e4ha ka mingeid traate ja muid vidinaid. Niikaua kui otsiti demineerijaid, lehvis lipp katusel kohus hiilguses. Nende demineerijate leidmisega l\u00e4ks ka aega, sest tulet\u00f5rjeredel katusele oli kitsas, ja ju siis arutati ka all, kes esimesena demineerijatest katusele ronima hakkaks. L\u00f5puks kui kogu brigaad oli katusele saanud, ja ettevaatlikult l\u00e4heneti lipule, siis selgus, et lipp oli mineeritud vaid traadijuppide, ja konservikarpidega.<\/em><\/p>\n

                    Ja siis v\u00f5eti lipp maha. Kuid enne oli juba hakatud koolis otsima kes seda tegid. Oli ka osalised k\u00e4tte saadud. Viidud siis ka \u00fclekuulamisele, ja k\u00fcsitud, kes k\u00e4skis seda teha, kui suur on sala organusatsioon j.n.e.\u00a0<\/em><\/p>\n

                    Poisid olid siis vastanud, et idee selle lipu heiskamisest said nad N. Fadejevi raamatust \u201eNoor Kaardiv\u00e4gi\u201c, mida just kooli tundides l\u00e4bi v\u00f5eti, ja mis kuulus ka kohustusliku kirjanduse hulka, mida tuli teatud ajaks l\u00e4bi lugeda. Kust see lipp p\u00e4rit oli, seda ei teadnud keegi, ja see saadeti laboratooriumisse uurimisele. Eriti aga uuriti nende lipu heiskajate voodi linasid, sest lipp oli piksevarda k\u00fclge valgete riideribadega kinni seotud. L\u00e4ks hulk aega, ja siis tuli vastus uuringutelt, et olgugi et uurimisele toodud rebitud ribad ja ka voodilina, millest arvati need ribad p\u00e4rit olevat, pole t\u00f5estatud, sest ribadel ja voodilinal olid ERINEVAD RIIDE KIUD. Seda mis nendest poistest sai, ma ei tea. Kuid loo ise r\u00e4\u00e4kis mulle minu isa \u00f5petaja Leo Kents, kes siis oli juba pensionil, kuid v\u00f5ttis aktiivselt osa Tapa linna kultuurilisest tegevusest.<\/em>20<\/sup><\/p>\n

                    \u00a0<\/em><\/p>\n

                    Koidu Tomberg: Kui tulin 1974. a. siia Silla taluasemele elama, siis t\u00e4histasime naabriga koos vabariigi aastap\u00e4eva 24-dal veebruaril. Vanah\u00e4rra Erich Sopp t\u00f5i peidus lipu lauale m\u00e4ngis viiulit, laulsime Eesti h\u00fcmni l\u00f5ime klaasid kokku. Kui sain oma maja valmis 1988. a. \u00fctlesin oma poje Elgerile paneks ka Eesti Vabariigi aastap\u00e4eval lipu lehvima, ei ole lippu. Poeg tegi selle s\u00f5bra pool valmis. Elger oli \u00e4sja Helme tehnikumi l\u00f5petanud, r\u00e4\u00e4kis sellest lipust eelnevat t\u00f6\u00f6kojas, meeste seas oli ka 44. a sakslaste \u201esabarakk\u201c, hiljem venelastesle pugeja, tuli 24. veebr, vaatas eemalt, kas lehvib, n\u00e4gi, et ongi. Peagi oli majandi neli \u00fclemust kohal, noomisid mind, mida sa Koiduke k\u00fcll tegid. Meie peame selle lipu n\u00fc\u00fcd J\u00f5gevale viima, muidu saame ise karistada. \u00d5htul s\u00f5itis \u201eronk\u201c \u00f5ue, kaks KGB meest k\u00fcsisid: Kas teie maja k\u00fclles lehvis t\u00e4na sini-must-valge lipp? Vastus: Jah! Kirjutage seletuskiri. Kirjutasin. \u00d6eldi 25 a. raske re\u0161iimiga vangat ootab teid ees.<\/em>21<\/sup><\/p>\n

                    Eha Nimrod: Kord juhtus selline lugu, et s\u00f5itsin hommikul varase bussiga maale. Buss liikus Tartus Riia m\u00e4est \u00fcles ja \u00e4kki keegi kiljatas k\u00f5vasti. Vaadake, Vanemuise katusel on uus lipp! Kas meil on \u00fcle\u00f6\u00f6 uus valitsus tulnud? Vaatasin ka seda imestunult. Vilksamisi n\u00e4gin ka ise uhket sinimustvalget lippu lehvimas. See oli t\u00f5esti seal \u2013 s\u00fcda hakkas kiiresti l\u00f6\u00f6ma. Kes selle sinna pani? Kes sellega hakkama sai? See oli s\u00fcgaval n\u00f5ukogude ajal, 24. veebruaril 1977. aastal. <\/em>22<\/sup><\/p>\n

                    Tiiu Saar: M\u00e4lupildid on mul ka seoses 24.02.1989. Olime just sel ajal Leningradi K\u00f5rgema Parteikooli sessil Tallinnas. P\u00e4ris s\u00fcrr situatsioon! Tahaks nagu minna ajaloolise s\u00fcndmuse tunnistajaks, aga on loengud. Et mitte oma armsatele daamidele Leidale ja Valeriale pahandusi kaela tuua, j\u00e4tsime \u201ePausipanemise\u201c \u00e4ra, piirdusime telepildiga. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval Mustam\u00e4elt kesklinna s\u00f5ites oli ikka p\u00f5nev k\u00fcll uus-vana lipp Pika Hermanni tornis!<\/em>23<\/sup><\/p>\n

                    *<\/p>\n

                    L\u00e4himineviku Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva lood ootavad alles kirjapanemist. K\u00fcll on ERMis aga hulga fotosid sellest ajast, sh 10 aasta tagused \u00fchispildistamise \u201eEesti Minut\u201c hetkej\u00e4\u00e4dvustused. N\u00e4iteks ka Tiit Vahemetsa<\/strong> (1942\u20132012) k\u00e4sikirjas on vaid fotod, muljeid ta ei jaga.24<\/sup><\/p>\n

                    \"Lehek\u00fclg<\/a>

                    Lehek\u00fclg Tiit Vahemetsa (1942\u20132012) k\u00e4sikirjast \u201eIsamaa ilu hoieldes. J\u00e4rvamaa kodukaitse malev 1990\u20131996\u201c. 2002. ERM KV 1096:171<\/p><\/div>\n

                     <\/p>\n

                    Allikad<\/p>\n

                    1<\/sup> Eve K\u00e4rner. Eesti Vabariigi 104. s\u00fcnnip\u00e4ev. 2022. ERM KV 2022:164.<\/p>\n

                    2<\/sup> Leontine Rei. Elust Lehtse vallas. 1982. ERM KV 375: 230<\/p>\n

                    3<\/sup> Leelo Tamm. Kool ja koolielu. 1995. ERM KV 783:472<\/p>\n

                    4<\/sup> Kaleph J\u00f5ulu. Kool ja koolielu. 1995. ERM KV 782:735<\/p>\n

                    5<\/sup> Helgi Teenurm. M\u00e4lestusi kodut\u00fctarde ja noorkotkaste tegevusest enne s\u00f5da. T\u00f5rva naiskodukaitse. 2011. ERM KV 1268:72<\/p>\n

                    6 <\/sup>Kaljo Talussaar. Meie m\u00e4lestusi kodut\u00fctarde ja noorte kotkaste tegevusest T\u00f5rva linnas. 2011. ERM 1268:79.<\/p>\n

                    7<\/sup> Maimu Schmidt. Naiskodukaitsest. 2011. ERM KV 1268:130<\/p>\n

                    8<\/sup> Kalvi \u00d5is. Kool ja koolielu. 1995. ERM KV 785:523<\/p>\n

                    9<\/sup> Heinrich Kruup. Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4ev m\u00e4lestustes. 2009. ERM KV 1260:39-43<\/p>\n

                    10<\/sup> Enda Krusten. Minu m\u00e4lestused Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamisest. 2009. ERM KV 1260:45<\/p>\n

                    11<\/sup> Rein Kaldma. Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:144<\/p>\n

                    12<\/sup> Helle Kull. P\u00f5ltsamaa II. Usund, kirikud, kalmistud, kirjalikud ja ilmalikud kombed. 1987. ERM KV 479:1327-1329<\/p>\n

                    13<\/sup> Kuulo Vimmsaare. Kool ja koolielu lisa: V\u00e4ljav\u00f5tteid Ilmar Poomi p\u00e4evikust. Tallinna II poeglaste kommertskooli II klass 1939-1941. 1995. ERM KV 794:226, 279-280<\/p>\n

                    14<\/sup> Asael Truup\u00f5ld. Gustav P\u00f5ldmaa p\u00e4evikud (1941-1964). 2000. ERM KV 899:74, 96, 117, 138, 165, 187, 211, 236, 260, 293, 306.<\/p>\n

                    15<\/sup> Paul Toots. Hirmu-aegu. 2009. ERM KV 1197:61<\/p>\n

                    16<\/sup> Heinrich Kruup. Elu n\u00f5ukogude ajal. 2001. ERM KV 989:9-10, 61, 117, 224, 263<\/p>\n

                    17<\/sup> Heinrich Kruup Matk m\u00f6\u00f6da m\u00e4lestustemaad III 1968-1987. 1999. ERM KV 920\/ I kd: 50, 83, 90, 113, 157-158<\/p>\n

                    18<\/sup> Heinrich Kruup. Matk m\u00f6\u00f6da m\u00e4lestustemaad 1988-1999. 2000. ERM KV 920\/ I kd:212<\/p>\n

                    19<\/sup> Raivo Kaik. Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:213-214<\/p>\n

                    20<\/sup> Maret K\u00e4rtna. Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:315<\/p>\n

                    21<\/sup> Koidu Tomberg. Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:188<\/p>\n

                    22<\/sup> Eha Nimrod Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:161<\/p>\n

                    23<\/sup> Tiiu Saar. Sinimustvalged lood. 2015. ERM KV 1260:167<\/p>\n

                    24<\/sup> Tiit Vahemets. Isamaa ilu hoieldes. J\u00e4rvamaa kodukaitse malev 1990-1996. 2002. ERM KV 1096:171.<\/p>\n

                    <\/fb:like><\/div>
                    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                    Tiina Tael, peaarhivaar \u00a0 Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames. \u00c4rkasin 24. veebruaril, neljap\u00e4eva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma p\u00e4eva v\u00f5imlemisega, peale seda ruttasin k\u00f6\u00f6ki, et valmistada hommikus\u00f6\u00f6k. Kuna oli…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16215,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[39,6,1,5,30,40],"tags":[],"class_list":["post-16213","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalooga-asjad","category-foto","category-maaratlemata","category-museaal","category-osalus","category-taasiseseisvumine"],"yoast_head":"\nM\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2023-02-21T11:03:25+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-02-21T12:36:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"623\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"24 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast\",\"datePublished\":\"2023-02-21T11:03:25+00:00\",\"dateModified\":\"2023-02-21T12:36:31+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213\"},\"wordCount\":4778,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/02\\\/Kv375_lk_230.jpg\",\"articleSection\":{\"0\":\"Ajalooga asjad\",\"1\":\"Foto\",\"3\":\"Museaal\",\"4\":\"Osalus\",\"5\":\"Taasiseseisvumine\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213\",\"name\":\"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/02\\\/Kv375_lk_230.jpg\",\"datePublished\":\"2023-02-21T11:03:25+00:00\",\"dateModified\":\"2023-02-21T12:36:31+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"description\":\"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/02\\\/Kv375_lk_230.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/02\\\/Kv375_lk_230.jpg\",\"width\":1200,\"height\":623,\"caption\":\"Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva p\u00fchitsemine 24. veebruaril 1920 Amblas kirikuesisel v\u00e4ljakul. ERM KV 375: 230\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16213#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2023-02-21T11:03:25+00:00","article_modified_time":"2023-02-21T12:36:31+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":623,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"24 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast","datePublished":"2023-02-21T11:03:25+00:00","dateModified":"2023-02-21T12:36:31+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213"},"wordCount":4778,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","articleSection":{"0":"Ajalooga asjad","1":"Foto","3":"Museaal","4":"Osalus","5":"Taasiseseisvumine"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213","name":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","datePublished":"2023-02-21T11:03:25+00:00","dateModified":"2023-02-21T12:36:31+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"description":"Toome teieni m\u00f5ned m\u00e4lupildid Eesti s\u00fcnnip\u00e4evast. ERMi kirjasaatjate m\u00e4lestuste abil on meil v\u00f5imalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastap\u00e4evade t\u00e4histamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu v\u00f5is pidada vaid s\u00fcdames.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","width":1200,"height":623,"caption":"Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva p\u00fchitsemine 24. veebruaril 1920 Amblas kirikuesisel v\u00e4ljakul. ERM KV 375: 230"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16213#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"M\u00e4lupilte Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4evast"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Kv375_lk_230.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/s2l9Zd-eesti","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16213","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16213"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16213\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16223,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16213\/revisions\/16223"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16213"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16213"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16213"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}