{"id":16188,"date":"2023-02-02T10:43:38","date_gmt":"2023-02-02T08:43:38","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188"},"modified":"2023-02-02T10:43:38","modified_gmt":"2023-02-02T08:43:38","slug":"randpealikud-ja-varajane-kuningriigihaldus-uusimad-uurimistulemused-ungarlaste-sisserande-kohta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188","title":{"rendered":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta"},"content":{"rendered":"<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div><p style=\"text-align: justify;\">Bog\u00e1ta Tim\u00e1r, fennougrist, MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Artikkel p\u00f5hineb Eesti Rahva Muuseumi h\u00f5imuklubis 23. m\u00e4rtsil 2022 tehtud ettekandel. Toimetanud Anti Lillak<\/em><\/p>\n<div id=\"attachment_16191\" style=\"width: 1610px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16191\" data-attachment-id=\"16191\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16191#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1.jpg\" data-orig-size=\"1600,1201\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"Pilt 1: Bog\u00e1ta Tim\u00e1r ERMi h\u00f5imuklubis 23. m\u00e4rtsil 2022. Foto: Anti Lillak\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Pilt 1: Bog\u00e1ta Tim\u00e1r ERMi h\u00f5imuklubis 23. m\u00e4rtsil 2022. Foto: Anti Lillak&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-1024x769.jpg\" class=\"size-full wp-image-16191\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1.jpg\" alt=\"\" width=\"1600\" height=\"1201\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1.jpg 1600w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-300x225.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-1024x769.jpg 1024w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-346x260.jpg 346w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-768x576.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt1-1536x1153.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16191\" class=\"wp-caption-text\">Bog\u00e1ta Tim\u00e1r ERMi h\u00f5imuklubis 23. m\u00e4rtsil 2022. Foto: Anti Lillak<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>SISSEJUHATUS<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dcldiselt teatakse, et ungarlased on Kesk-Doonau madalikul elanud veidi rohkem kui 1000 aastat. Enne neid on seal elanud palju rahvaid, kes on aga kadunud juba kaua aega tagasi. Ungarlaste saabumine praegusele kodumaale on dateeritud aastatesse 895\u2013896, mil nad olid veel pealik \u00c1rp\u00e1di juhitud seitsme r\u00e4ndh\u00f5imu \u00fcsna l\u00f5tv liit. Teise aastatuhande alguseks aga oli ungarlastel juba v\u00e4lja kujunenud l\u00e4\u00e4nelik kristlik kuningriik, mille valitseja, \u00c1rp\u00e1di otsene j\u00e4reltulija Istv\u00e1n I abiellus P\u00fcha Rooma keisririigi printsessiga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M\u00f5ned uurijad on arvanud, et r\u00e4nnak Karpaatidesse oli tegelikult p\u00f5genemine pet\u0161eneegide eest. Varem elanud ungari h\u00f5imud Ida-Karpaatide ja Dnepri vahelises piirkonnas Etelk\u00f6zis (t\u00e4nap\u00e4eva Ukraina ja Moldova). Seal p\u00f6\u00f6rdusid ungarlaste senised liitlased pet\u0161eneegid \u00fchel hetkel nende vastu. Samuti arvame, et ungarlaste r\u00e4nne polnud kiire ja l\u00f5plik, vaid m\u00f5ned h\u00f5imud saabusid varem, r\u00e4nne j\u00e4tkus 10. sajandini ning ungarlastega liitusid mitmed teisedki h\u00f5imud.<\/p>\n<div id=\"attachment_16192\" style=\"width: 611px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16192\" data-attachment-id=\"16192\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16192#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2.jpg\" data-orig-size=\"605,420\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"\u00c1rp\u00e1d Feszty jt \u201eUngarlaste saabumine\u201c (1892\u20131894), detail panoraamist. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/Feszty-k\u00f6rk\u00e9p).\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;\u00c1rp\u00e1d Feszty jt \u201eUngarlaste saabumine\u201c (1892\u20131894), detail panoraamist. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/Feszty-k\u00f6rk\u00e9p).&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2.jpg\" class=\"size-full wp-image-16192\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2.jpg\" alt=\"\" width=\"605\" height=\"420\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2.jpg 605w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2-300x208.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt2-375x260.jpg 375w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16192\" class=\"wp-caption-text\">\u00c1rp\u00e1d Feszty jt \u201eUngarlaste saabumine\u201c (1892\u20131894), detail panoraamist. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/Feszty-k\u00f6rk\u00e9p).<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Toonased kirjalikud allikad r\u00e4\u00e4kisid ungarlastest kui seitsme h\u00f5imuga rahvast. Tegelikult oli h\u00f5ime kaheksa: Ny\u00e9k, Megyer, K\u00fcrtgyarmat (kaksikh\u00f5im K\u00fcrt ja Gyarmat), Tarj\u00e1n, Jen\u0151, K\u00e9r ja Keszi (neid h\u00f5imunimesid v\u00f5ib t\u00e4nap\u00e4evalgi leida Ungari topon\u00fc\u00fcmides). Suure t\u00f5en\u00e4osusega p\u00e4rineb ungarlaste endon\u00fc\u00fcm <em>magyar <\/em>suurimalt h\u00f5imult Megyerilt. Need nomaadlikud stepih\u00f5imud lahkusid 9. sajandi l\u00f5pus Etelk\u00f6zist ja \u00fcletasid Karpaadid. Ehkki nende identiteedi kohta on endiselt palju k\u00fcsimusi, v\u00f5ime neist r\u00e4\u00e4kida kui \u00fchtsest r\u00fchmast. Sealjuures polnud Etelk\u00f6z ise kindlasti madjarite etnilise kujunemise koht.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Varem n\u00e4hti ungarlaste r\u00e4nnet \u00fcldjoontes j\u00e4rgmisena&#8230; Ungari etnogenees sai alguse t\u00f5en\u00e4oliselt Uurali m\u00e4gede l\u00e4\u00e4ne- v\u00f5i idajalamil. Ugrilaste eraldumine teistest soome-ugri h\u00f5imudest v\u00f5is aset leida umbes 3000. aastal eKr, mil samojeedid r\u00e4ndasid p\u00f5hja ning permi rahvad l\u00e4\u00e4nde, kuid ugrilased j\u00e4id paigale. Ungarlased eraldusid hantidest ja mansidest umbes 12. sajandil eKr, mil lehtmets asendus j\u00e4rsu kliimamuutuse t\u00f5ttu avatud stepiga. Obiugrilased liikusid p\u00f5hjapoolsematele metsaaladele, ent ungarlaste esivanemad kohanesid uute loodusoludega, muutusid nomaadideks ning puutusid juba umbes 5. sajandil eKr kokku turgi h\u00f5imudega. Nad suundusid Volga-Kama-Belaja j\u00f5gede piirkonda, mida hilisemates allikates on nimetatud Magna Hungariaks ehk Suur-Ungariks. Siia v\u00f5isid m\u00f5ned ungarlased paigale j\u00e4\u00e4da \u2013 kerjusmunk Julianus leidis veel oma 1236. aasta ekspeditsioonilgi sealt ungari keele k\u00f5nelejaid. Teised madjarid aga r\u00e4ndasid vahemikus 620\u2013750 pKr edasi Lev\u00e9diasse, mille t\u00e4pset asukohta t\u00e4nap\u00e4eval ei teata, kuid mida on maininud B\u00fctsantsi keiser Constantinus VII Porphyrogenitus. Lev\u00e9diast p\u00f5genesid madjarid j\u00e4rjekordse pet\u0161eneegide r\u00fcnnaku t\u00f5ttu 830. aastatel Etelk\u00f6zi. Kokkuv\u00f5ttes kestis selle teooria kohaselt r\u00e4nne Ida-Euroopa stepis niisiis sajandeid, samas kui Karpaadid h\u00f5ivati m\u00f5ne aastaga.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Etnoste varaajaloo uurimisel on enamasti abiks:<\/p>\n<ul style=\"text-align: justify;\">\n<li>historiograafia ehk kirjalikud allikad,<\/li>\n<li>arheoloogilised leiud,<\/li>\n<li>keeleteadus,<\/li>\n<li>geneetika (arheogeneetika uurib arheoloogiliste inimj\u00e4\u00e4nuste geene, populatsioonigeneetika v\u00f5tab geeniproove kaasaegsest populatsioonist).<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eri teadusharudel on oma allikad, terminoloogia, meetodid ja mudelid. \u00dchise teaduskeele puudumisel on vahel \u00e4\u00e4rmiselt raske j\u00f5uda \u00fchisele seisukohale teiste erialade teadlastega ning professionaalselt anal\u00fc\u00fcsida kolleegide tulemusi. Isegi suure hulga uute andmete korral (nagu praeguseski olukorras) on nende asetamine laiemasse pilti paras vaev. Lingvistika ei suuda vastata arheoloogia k\u00fcsimustele, geneetika ei vasta keeleteaduslikele k\u00fcsimustele.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Samas on selge, et v\u00e4hemalt osa ungarlaste esivanematest pidi r\u00e4\u00e4kima ungari keelt. Nende geneetiline pilt v\u00f5is olla mitmekesine, kuid v\u00e4hemalt m\u00f5nel neist olid ka teatud konkreetsed geneetilised komponendid, millest peagi juttu tuleb. J\u00e4relikult tuleb \u00fchtse ajaloonarratiivi loomiseks tahes-tahtmata eri andmeid s\u00fcnkroniseerida.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuni viimase ajani aga ei \u00fchildunud eri andmed selles vallas omavahel. Selles v\u00f5rrandis on soome-ugri keel koos t\u00fcseda turgi laenude kihistusega, stepinomaadide kultuur ning tohutu infopuudus. Aga t\u00e4nu uusimatele leidudele hakkab pilt n\u00fc\u00fcd selginema.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ei keele- ega ajalooteadusel pole omalt poolt v\u00e4rskeid algandmeid pakkuda. Viimased olulised kirjalikud allikad avastati juba \u00fcle 100 aasta tagasi. Seevastu on palju uut leidnud arheoloogia ja geneetika.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>R\u00c4NNE<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong><em>Arheoloogia<\/em><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ungaris tegutseva P\u00e1zm\u00e1ny P\u00e9teri Katoliikliku \u00dclikooli Arheoloogiauuringute Instituudi arheoloog Attila T\u00fcrki s\u00f5nul on arheoloogia arengut kaua pidurdanud asjaolu, et Ungari arheoloogid ei lugenud Ukraina ja Moldova kolleegide t\u00f6id ega k\u00fclastanud endise N\u00f5ukogude Liidu maade muuseume. 2005. aastal hakkas ta ise seda viga parandama, luues sidemeid idapoolsete kolleegidega. Tegevus kandis vilja: kui r\u00fchm hobiotsijaid t\u00f5i Venemaa T\u0161eljabinski muuseumi kuraatorile m\u00f5ned leitud vanad metallesemed, m\u00e4rkas ta neis ungarip\u00e4raseid jooni ning andis neist teada T\u00fcrkile. N\u00f5nda p\u00e4\u00e4dis see Ujelgi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res tehtud avastus terve seni teadaoleva Ungari esiajaloo \u00fcmberkirjutamisega. Edasiste uuringute k\u00e4igus leidsid arheoloogid kaks h\u00e4sti s\u00e4ilinud matust, \u200b\u200bmis olid peaaegu identsed Kesk-Doonau madalikult leitutega. Luustikelt v\u00f5etud DNA-proovid n\u00e4itasid samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset sarnasust Kesk-Doonau madalikul 10. sajandil maetud iniestega. Seega avastati itta j\u00e4\u00e4nud ungarlaste r\u00fchm ajast, mil teised olid juba alustanud oma r\u00e4nnet l\u00e4\u00e4nde. Veel viitavad leiud madjarite tihedate sidemete s\u00e4ilimisele idapoolsete h\u00f5imlastega ka p\u00e4rast Karpaatide h\u00f5ivamist.<\/p>\n<div id=\"attachment_16193\" style=\"width: 550px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a style=\"font-size: 13px; font-weight: bold; background-color: initial; text-align: center;\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16193\" data-attachment-id=\"16193\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16193#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3.jpg\" data-orig-size=\"544,381\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"Ungarip\u00e4rased leiud Ujelgi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest Venemaalt. Allikas: Attila T\u00fcrk. A honfoglal\u00f3k el\u0151deinek nyom\u00e1ban. Magyar\u2013orosz felt\u00e1r\u00e1sok Cseljabinszkban. http:\/\/real.mtak.hu\/134179\/1\/turk-attila.pdf.\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Ungarip\u00e4rased leiud Ujelgi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest Venemaalt. Allikas: Attila T\u00fcrk. A honfoglal\u00f3k el\u0151deinek nyom\u00e1ban. Magyar\u2013orosz felt\u00e1r\u00e1sok Cseljabinszkban. http:\/\/real.mtak.hu\/134179\/1\/turk-attila.pdf.&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3.jpg\" class=\"wp-image-16193 size-full\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3.jpg\" alt=\"\" width=\"544\" height=\"381\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3.jpg 544w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3-300x210.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt3-371x260.jpg 371w\" sizes=\"auto, (max-width: 544px) 100vw, 544px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16193\" class=\"wp-caption-text\">Ungarip\u00e4rased leiud Ujelgi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest Venemaalt. Allikas: Attila T\u00fcrk. A honfoglal\u00f3k el\u0151deinek nyom\u00e1ban. Magyar\u2013orosz felt\u00e1r\u00e1sok Cseljabinszkban. http:\/\/real.mtak.hu\/134179\/1\/turk-attila.pdf.<\/p><\/div>\n<p><span style=\"font-size: 13px; text-align: justify;\">Samaaegselt v\u00e4ljakaevamistega Ujelgi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res algas uute leidude buum Ukraina keskosas Krop\u00f5vn\u00f5tsk\u00f5i-Kr\u00f5v\u00f5i Rihi-Poltava-Dnipro piirkonnas. Rikkalikud ungarip\u00e4rased esemed n\u00e4itavad otsest seost Uuralitega. Sama k\u00f5nekas on andmete puudumine: millegip\u00e4rast on Volga-Kama-Belaja piirkonna ja Kesk-Ukraina vahelisel tohutul maa-alal (sh oletatavas Lev\u00e9dias) v\u00f5rreldavaid ungarip\u00e4raseid leide saadud \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he (teada on vaid \u00fcks leiukoht Vorone\u017ei piirkonnas). Seega polnud see piirkond ungarlaste varaajaloos ilmselt nii oluline, kui varem arvatud. J\u00e4\u00e4b mulje, et r\u00e4nnak l\u00e4bi stepi v\u00f5is kesta k\u00f5igest paark\u00fcmmend aastat. See seletaks ka, miks ei toimunud siin suuremat assimilatsiooni kohalike turgi h\u00f5imudega.<\/span><\/p>\n<div id=\"attachment_16194\" style=\"width: 611px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16194\" data-attachment-id=\"16194\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16194#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4.jpg\" data-orig-size=\"605,374\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"Etelk\u00f6zist leitud matused ja m\u00f5ned metallileiud. Allikas: Attila T\u00fcrki arhiiv (https:\/\/www.valaszonline.hu\/2019\/10\/21\/ujelgi-magyar-ostortenet-turk-attila\/).\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Etelk\u00f6zist leitud matused ja m\u00f5ned metallileiud. Allikas: Attila T\u00fcrki arhiiv (https:\/\/www.valaszonline.hu\/2019\/10\/21\/ujelgi-magyar-ostortenet-turk-attila\/).&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4.jpg\" class=\"size-full wp-image-16194\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4.jpg\" alt=\"\" width=\"605\" height=\"374\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4.jpg 605w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4-300x185.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt4-421x260.jpg 421w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16194\" class=\"wp-caption-text\">Etelk\u00f6zist leitud matused ja m\u00f5ned metallileiud. Allikas: Attila T\u00fcrki arhiiv (https:\/\/www.valaszonline.hu\/2019\/10\/21\/ujelgi-magyar-ostortenet-turk-attila\/).<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Attila T\u00fcrk ja tema meeskond osutavad ka, et Kesk-Doonau madaliku h\u00f5ivamine ungarlaste poolt polnud t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcksiks\u00fcndmus \u2013 madjarip\u00e4raseid kalmeid v\u00f5ib Kesk-Doonau madalikul dateerida laiemasse vahemikku aastatesse 830\u2013920.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00e4nu uusimatele arheoloogia andmetele v\u00f5ib v\u00e4ita j\u00e4rgmist:<\/p>\n<ul style=\"text-align: justify;\">\n<li>Ungarlaste r\u00e4nne Volga piirkonnast Etelk\u00f6zisse (valdavalt Ukraina alale) v\u00f5is kesta sajandite asemel vaid paar aastak\u00fcmmet.<\/li>\n<li>Lev\u00e9dia pole ilmselt olnud omaette piirkond, vaid lihtsalt idapoolne osa Etelk\u00f6zist.<\/li>\n<li>Kesk-Doonau madaliku h\u00f5ivamine kestis kokku \u00fcle poole sajandi (kuigi sellel olid oma intensiivsemad k\u00f5rghetked).<\/li>\n<li>Ungarlaste idapoolsed sidemed j\u00e4id t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00fcsima ka p\u00e4rast uute alade h\u00f5ivamist.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong><em>Geneetika<\/em><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tartu \u00dclikooli Genoomika instituudi ja Ungari Teaduste Akadeemia populatsioonigeneetika \u00fchisprojektis uuriti 46 Euraasia rahvar\u00fchma isapoolse Y-kromosoomi liini. 2019. aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklis leidsid uurijad, et isaliinis v\u00f5ib geneetilist komponenti N3a4-B539 leida ainult ungarlastel, hantidel, mansidel, ba\u0161kiiridel ja tatarlastel. Lisaks \u00f5nnestus t\u00e4psustada selle komponendi jagunemise aega kaheks alamklassiks, mis langeb kokku oletatava ugri keelte lahknemisajaga (vaata l\u00e4hemalt Post jt 2019, https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-019-44272-6). Esmakordselt heidavad geneetilised t\u00f5endid valgust protsessile, millele varem vihjasid vaid keelelised andmed.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Mis puutub ba\u0161kiiridesse ja tatarlastesse, siis on ajaloolased pikka aega kahtlustanud, et m\u00f5ned neist seitsmest-kaheksast ungari h\u00f5imust v\u00f5isid olla ba\u0161kiiri p\u00e4ritolu. Kuna ungari h\u00f5imunimedele Jen\u0151 ja Gyarmat (viimane kaksiknimes K\u00fcrtgyarmat) v\u00f5ib leida ba\u0161kiiri paralleele Jenej ja Jurmati n\u00e4ol, pole ka see geneetiline seos \u00f5igupoolest \u00fcllatav.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Geneetikud hoiatavad aga kategooriliste j\u00e4relduste tegemise eest \u2013 k\u00f5ik see on l\u00f5ppude l\u00f5puks vaid v\u00e4ike osa ungarlaste geneetilisest tervikpildist. Siiski on ka selle konkreetse komponendi olemasolu antud rahvastel ja puudumine teistel \u00fcsnagi k\u00f5nekas detail.<\/p>\n<div id=\"attachment_16195\" style=\"width: 611px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16195\" data-attachment-id=\"16195\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16195#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5.jpg\" data-orig-size=\"605,468\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"Ungarlaste oletatav r\u00e4nne 9. sajandil. Allikas: Bal\u00e1zs Sud\u00e1r. Magyarok a honfoglal\u00e1s kor\u00e1ban \u2013 Magyar \u0151st\u00f6rt\u00e9net 2. Budapest, 2015.\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Ungarlaste oletatav r\u00e4nne 9. sajandil. Allikas: Bal\u00e1zs Sud\u00e1r. Magyarok a honfoglal\u00e1s kor\u00e1ban \u2013 Magyar \u0151st\u00f6rt\u00e9net 2. Budapest, 2015.&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5.jpg\" class=\"size-full wp-image-16195\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5.jpg\" alt=\"\" width=\"605\" height=\"468\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5.jpg 605w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5-300x232.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt5-336x260.jpg 336w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16195\" class=\"wp-caption-text\">Ungarlaste oletatav r\u00e4nne 9. sajandil. Allikas: Bal\u00e1zs Sud\u00e1r. Magyarok a honfoglal\u00e1s kor\u00e1ban \u2013 Magyar \u0151st\u00f6rt\u00e9net 2. Budapest, 2015.<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>KUNINGRIIGI LOOMINE<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teame, et ungarlaste h\u00f5imuliit oli olemas juba enne Etelk\u00f6zi saabumist. Seal s\u00f5lmitud verevandega kinnitasid h\u00f5imud truudust \u00c1rp\u00e1di kojale. See oli murranguline ajalooline s\u00fcndmus. Seni s\u00f5ltumatud h\u00f5imujuhid loobusid \u00fchtse juhi valimisega vabatahtlikult mingist osast vabadusest \u2013 n\u00fc\u00fcdsest tegi l\u00f5pliku otsuse \u00fcks juht. S\u00fcndis protoriik ning tekkis potentsiaal h\u00f5imutasandist k\u00f5rgema s\u00f5jav\u00e4e ja \u00f5igusruumiga riigiaparaadi loomiseks. Varem oli tavaline, et kogukond valis s\u00f5jak\u00e4igu juhtimiseks enda seast pealiku, kuid stepirahvastele omaselt polnud kunagi tegemist pikaajalise volitusega ning s\u00f5jaretke l\u00f5ppedes taastus endine olukord. Verevandega valitud valitsejast sai aga alguse d\u00fcnastia, mis valitses tervelt 400 aastat.<\/p>\n<div id=\"attachment_16196\" style=\"width: 1610px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16196\" data-attachment-id=\"16196\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16196#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg\" data-orig-size=\"1600,974\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"Bertalan Sz\u00e9kely \u201eVerevanne\u201d (1895\u20131897). Fresko Kecskem\u00e9ti linna raekojas. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/V\u00e9rszerz\u0151d\u00e9s).\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Bertalan Sz\u00e9kely \u201eVerevanne\u201d (1895\u20131897). Fresko Kecskem\u00e9ti linna raekojas. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/V\u00e9rszerz\u0151d\u00e9s).&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-1024x623.jpg\" class=\"size-full wp-image-16196\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg\" alt=\"\" width=\"1600\" height=\"974\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg 1600w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-300x183.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-1024x623.jpg 1024w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-427x260.jpg 427w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-768x468.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6-1536x935.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16196\" class=\"wp-caption-text\">Bertalan Sz\u00e9kely \u201eVerevanne\u201d (1895\u20131897). Fresko Kecskem\u00e9ti linna raekojas. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/V\u00e9rszerz\u0151d\u00e9s).<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Huvitaval kombel ei \u00fctle \u00fckski allikas, millisest h\u00f5imust \u00c1rp\u00e1di koda p\u00e4rines. B\u00fctsantsi keiser Constantinus VII s\u00f5nul oli tegemist iidse kuningliku perekonnaga, kuid nagu juba mainitud, polnud ungarlastel varem p\u00e4ris kuningaid. T\u00f5en\u00e4oliselt kutsusid ungarlased ennast valitsema kuninglikust soost inimese v\u00e4ljastpoolt. Seda h\u00fcpoteesi toetab \u00c1rp\u00e1di d\u00fcnastia kuningate arheogeneetiline uurimine, nimelt n\u00e4ivad nad geneetiliselt m\u00f5nev\u00f5rra erinevat teistest selle perioodi ungarlastest.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kust madjarid endale kuningliku valitseja said? Ungari Teaduste Akadeemia Ungari varajase ajaloo uurimisr\u00fchma juht Bal\u00e1zs Sud\u00e1r on juhtinud t\u00e4helepanu Vaiksest ookeanist t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4\u00e4ne-Mongooliani ulatunud Uiguuride Kaganaadile, mis varises kokku 840. aastatel kirgiiside sissetungi t\u00f5ttu. Juhtumisi t\u00e4pselt samal ajal ilmus \u00c1rp\u00e1di isa \u00c1lmos esmakordselt ungarlasi mainivatesse kirjalikesse allikatesse. On t\u00f5en\u00e4oline, et \u00c1lmos v\u00f5is olla m\u00f5ni uiguuri v\u00fcrstidest, kes p\u00f5genes oma suurriigi rusudest. Igal juhul n\u00e4eme, kuidas ungarlaste verevande j\u00e4rel s\u00fcnnib \u00fcht\u00e4kki eluj\u00f5uline uusmoodustis, mis hakkab k\u00e4ituma nagu p\u00e4ris riik. \u00c1lmose ja \u00c1rp\u00e1di juhtimise all suutsid ungarlased \u00fcle elada pet\u0161eneegide r\u00fcnnakud, h\u00f5ivata Karpaadid, seada sisse diplomaatilised suhted naabritega (n\u00e4iteks moraavlaste ja Karolingide d\u00fcnastiaga), sekkuda vahel nende siseasjadessegi ning muuta oma kuningad\u00fcnastia \u00f5igusp\u00e4raseks. Kusjuures see k\u00f5ik saavutati veel enne kristluse vastuv\u00f5tmist (Ungarist sai kristlik kuningriik 1000. v\u00f5i 1001. aastal).<\/p>\n<div id=\"attachment_16197\" style=\"width: 606px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-16197\" data-attachment-id=\"16197\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=16197#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7.jpg\" data-orig-size=\"600,607\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"\u00c1lmos koos teiste h\u00f5imude juhtidega \u201eChronicum Pictumi\u201c (\u201eIllustreeritud kroonika\u201c, umbes 1370\u20131373) j\u00e4rgi. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Chronicon_Pictum).\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;\u00c1lmos koos teiste h\u00f5imude juhtidega \u201eChronicum Pictumi\u201c (\u201eIllustreeritud kroonika\u201c, umbes 1370\u20131373) j\u00e4rgi. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Chronicon_Pictum).&lt;\/p&gt;\n\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7.jpg\" class=\"size-full wp-image-16197\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7.jpg\" alt=\"\" width=\"600\" height=\"607\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7.jpg 600w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7-297x300.jpg 297w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7-257x260.jpg 257w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt7-50x50.jpg 50w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-16197\" class=\"wp-caption-text\">\u00c1lmos koos teiste h\u00f5imude juhtidega \u201eChronicum Pictumi\u201c (\u201eIllustreeritud kroonika\u201c, umbes 1370\u20131373) j\u00e4rgi. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Chronicon_Pictum).<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">K\u00f5ik t\u00f5endid n\u00e4itavad, et riigihalduse oskusteave polnud sisemise evolutsiooni tulemus, vaid toodud ungarlaste \u00fchiskonda kusagilt mujalt. Valitseja kutsumine v\u00e4ljastpoolt pole ajaloos olnud sugugi haruldane n\u00e4htus. Nii p\u00f6\u00f6rdusid n\u00e4iteks krimmitatarlased 14. sajandil Leedu poole, et leida oma khaaniriigile sobiv valitseja (kelleks sai T\u0161ingis-khaani paguluses elav j\u00e4reltulija). Kuna teati, et kuninglikud pered suudavad riiki valitseda, m\u00e4ngis otsustamisel poliitiline kalkulatsioon suuremat rolli kui vanad h\u00f5imusidemed.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Keeleteadus osutab ungarlaste soome-ugri juurtele Uurali m\u00e4gede jalamilt, millele lisanduvad arvukad millalgi stepist \u00fcles korjatud turgi laens\u00f5nad. Historiograafia p\u00f5hjal teame, et esimesed kirjalikud teated ungarlaste kohta p\u00e4rinevad 9. sajandi algusest Etelk\u00f6zi perioodist, samuti on teavet ungarlastest Volga piirkonnas 13. sajandil (vahetult enne mongolite sissetungi). Arheoloogia on toonud arvukalt sarnaseid 9. sajandi leide Kesk-Ukrainast ja Moldova idaosast ning Venemaalt T\u0161eljabinski piirkonnast, samuti n\u00e4eme suurt leiut\u00fchjust nende kahe regiooni vahel. Populatsioonigeneetika lisab suurde pilti \u00fchisosa ungarlaste, obiugrilaste, ba\u0161kiiride ja tatarlaste Y-kromosoomis.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ja l\u00f5petuseks ka uut Ungari kuningav\u00f5imu l\u00e4tete kohta, kus oletame uiguuri valitseja importimist. Tema lugu on ehk minu isiklik lemmik kogu saagast: keset katakl\u00fcsmi ja kaost, olles kaotanud kodu ja l\u00e4hedased, v\u00f5id sa ikkagi oskuste korral \u00fcles ehitada 1000-aastase kuningriigi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Allikad:<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00f3th Szabolcs T\u00f6h\u00f6t\u00f6m. Sud\u00e1r Bal\u00e1zs \u2013 A sztyepp\u00e9n utaz\u00f3 know-how \u00e9s honfoglal\u00f3 eleink, akik nagyon tudtak valamit. Taskuh\u00e4\u00e4ling. <a href=\"https:\/\/azeletmegminden.hu\/023-sudar-balazs-podcast\/\">https:\/\/azeletmegminden.hu\/023-sudar-balazs-podcast\/<\/a> <em>Viimati k\u00fclastatud 06.12.2022<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Borb\u00e1s Barna. Keleti magyarok nyom\u00e1ban: \u00faj m\u00e9rf\u00f6ldk\u0151n\u00e9l az Ur\u00e1lon t\u00fali \u0151st\u00f6rt\u00e9net-kutat\u00e1s. V\u00e1lasz Online, 21.10.2019. <a href=\"https:\/\/www.valaszonline.hu\/2019\/10\/21\/ujelgi-magyar-ostortenet-turk-attila\/\">https:\/\/www.valaszonline.hu\/2019\/10\/21\/ujelgi-magyar-ostortenet-turk-attila\/<\/a> <em>Viimati k\u00fclastatud: 06.12.2022<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Post, Helen, N\u00e9meth, Endre, Klima, L\u00e1szl\u00f3, <em>et al<\/em>. Y-chromosomal connection between Hungarians and geographically distant populations of the Ural Mountain region and West Siberia. Sci Rep 9, 7786 (2019). <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41598-019-44272-6\">https:\/\/doi.org\/10.1038\/s41598-019-44272-6<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sud\u00e1r Bal\u00e1zs. Magyarok a honfoglal\u00e1s kor\u00e1ban \u2013 Magyar \u0151st\u00f6rt\u00e9net 2. Helikon kiad\u00f3. 2018. Budapest.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sud\u00e1r Bal\u00e1zs, T\u00fcrk Attila (ed.). \u201eHadak \u00fatj\u00e1n.\u201c 29th conference of young scholars on the migration period. November 15\u201316, 2019, Budapest. Book of abstracts.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bog\u00e1ta Tim\u00e1r, fennougrist, MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed. Artikkel p\u00f5hineb Eesti Rahva Muuseumi h\u00f5imuklubis 23. m\u00e4rtsil 2022 tehtud ettekandel. Toimetanud Anti Lillak SISSEJUHATUS Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":16196,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,30,28,19,17],"tags":[],"class_list":["post-16188","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata","category-osalus","category-soome-ugri","category-sundmus","category-uus-maja"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2023-02-02T08:43:38+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"974\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta\",\"datePublished\":\"2023-02-02T08:43:38+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188\"},\"wordCount\":2192,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/01\\\/Pilt6.jpg\",\"articleSection\":{\"1\":\"Osalus\",\"2\":\"Soome-ugri\",\"3\":\"S\u00fcndmus\",\"4\":\"Uus maja\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188\",\"name\":\"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/01\\\/Pilt6.jpg\",\"datePublished\":\"2023-02-02T08:43:38+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"description\":\"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/01\\\/Pilt6.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/01\\\/Pilt6.jpg\",\"width\":1600,\"height\":974,\"caption\":\"Bertalan Sz\u00e9kely \u201eVerevanne\u201d (1895\u20131897). Fresko Kecskem\u00e9ti linna raekojas. Allikas: Vikipeedia (https:\\\/\\\/hu.wikipedia.org\\\/wiki\\\/V\u00e9rszerz\u0151d\u00e9s).\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=16188#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2023-02-02T08:43:38+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":974,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta","datePublished":"2023-02-02T08:43:38+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188"},"wordCount":2192,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","articleSection":{"1":"Osalus","2":"Soome-ugri","3":"S\u00fcndmus","4":"Uus maja"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188","name":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","datePublished":"2023-02-02T08:43:38+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"description":"Ungari varase ajaloo uurimises on viimase k\u00fcmnekonna aasta jooksul tehtud palju p\u00f5nevaid edusamme, mis aitavad paremini m\u00f5ista ungarlaste kujunemise lugu. Siin keskendume l\u00e4hemalt kahele teemale. Kuidas ungarlased Kesk-Doonau madalikule sattusid: kust nad tulid ning milline oli nende r\u00e4nnutee? Ja kuidas neil \u00f5nnestus p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da?","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","width":1600,"height":974,"caption":"Bertalan Sz\u00e9kely \u201eVerevanne\u201d (1895\u20131897). Fresko Kecskem\u00e9ti linna raekojas. Allikas: Vikipeedia (https:\/\/hu.wikipedia.org\/wiki\/V\u00e9rszerz\u0151d\u00e9s)."},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=16188#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"R\u00e4ndpealikud ja varajane kuningriigihaldus: uusimad uurimistulemused ungarlaste sisser\u00e4nde kohta"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/Pilt6.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-4d6","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16188","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=16188"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16188\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16200,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/16188\/revisions\/16200"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/16196"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=16188"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=16188"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=16188"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}