{"id":15967,"date":"2022-10-13T11:00:37","date_gmt":"2022-10-13T08:00:37","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967"},"modified":"2022-10-20T15:05:16","modified_gmt":"2022-10-20T12:05:16","slug":"vadjalased-ii-maailmasoja-keerises-eesti-uurijate-pilguga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967","title":{"rendered":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Svetlana Karm, teadur.<\/em><\/p>\n

13. oktoober on kalendris vadja rahva p\u00e4ev, mida t\u00e4histatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased v\u00f5eti Venemaa v\u00e4ikesearvuliste p\u00f5lisrahvaste nimekirja. Venemaa F\u00f6deratsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest.<\/p>\n

Vadja rahva p\u00e4eva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmas\u00f5ja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud Ingerimaale vadjalaste juurde.<\/p>\n

Esimene Vadja uurimisretk toimus 16. augustist 16. septembrini 1942 ning sellest v\u00f5tsid osa ERMi direktor arheoloog ja etnograaf Eerik Laid, Tartu \u00dclikooli etnograafia professor Gustav R\u00e4nk, veriv\u00e4rske etnograafia magister Ilmar Talve, Tartu \u00dclikooli raamatukogu assistent keeleteadlane Paul Ariste ning joonistajana kunsti\u00f5pilane Ilmar Linnat. Teine v\u00e4lit\u00f6\u00f6 leidis aset 4.\u201327. augustil 1943, osalesid Gustav R\u00e4nk, Ilmar Linnat, noor folklorist Felix Oinas, Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professor Julius M\u00e4giste, \u00fclikooli antropoloogia ja rassiteaduse \u00f5ppetooli professor Juhan Aul (\u00f5ppetool loodi 1943. aasta juulis) ning tema naissoost sekret\u00e4r. (V\u00e4lit\u00f6\u00f6dest l\u00e4hemalt vt J\u00e4\u00e4ts 2022; Karm, Zagrebin 2015).<\/p>\n

Vahendan siin katkendeid Gustav R\u00e4nga artiklist, mis ilmus 1942. aastal ajalehes Eesti S\u00f5na, ning 1942.\u20131943. aasta Vadjamaa v\u00e4lit\u00f6\u00f6de pilte koos uurijate koostatud legendidega.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Retkkonna liikmed Kingissepa (Jamburgi) jaama platvormil einestamas, k\u00f5rval \u00fcks eesti vabatahtlik (ekspeditsiooni liikmed dr P. Ariste, mag E. Laid, mag I. Talve ja kunsti\u00f5pilane I. Linnat). Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:3<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Vadja ekspeditsiooni liikmed teel J\u00f5ep\u00e4rast Liivak\u00fclla. Juhan Aul, Julius M\u00e4giste, Ilmar Linnat ja Auli sekret\u00e4r. Foto: Gustav R\u00e4nk 1943. ERM Fk 1049:26<\/p><\/div>\n

***<\/p>\n

EESTI TEADLASED UURIMISREISIL VADJAS<\/p>\n

Kirjutanud prof dr Gustav R\u00e4nk<\/p>\n

Veidi juhuseotsija romantikat poeb p\u00f5ue, kui rongirattad veerevad \u00fcle Eesti piiri Ingerimaale, kus kavatseme hakata otsima veel olemasolevate vadjalaste j\u00e4lgi. \u00dclesanne on \u00fcsna ebam\u00e4\u00e4rane, sest meil kellelgi pole reaalset kujutlust, kuipalju neid \u00f5igeid vadjalasi \u00fcldse j\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud ja mil m\u00e4\u00e4ral selle vana h\u00f5imu kultuurip\u00e4randit on alal hoidunud. Meil on k\u00fcll kasutada m\u00f5ningad statistilised andmed Ingerimaa rahvastiku kohta k\u00f5ige viimaste kokkuv\u00f5tete j\u00e4rgi, teame ka, et neis kokkuv\u00f5tteis esineb 400\u2013500 vadjalast, kuid me ei oska veel endale kujutella, missuguste kriteeriumide p\u00f5hjal see arv l\u00f5ppude l\u00f5puks on saadud. Kas on loendamisel m\u00e4\u00e4ravaks momendiks olnud keel v\u00f5i lihtsalt perekondlik traditsioon? Ikka ja j\u00e4lle kerkivad m\u00e4llu juba aastaid enne esimest Maailmas\u00f5da lausutud ennustused, et paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast on vadjalastest j\u00e4rel ainult veel m\u00e4lestus. Vadja rahvakultuuristki on meie kujutelu \u00fcsna raamatuline ja seda raamatulistki tarkust leidub vadjalaste kohta v\u00e4ga v\u00e4he: vadjalased on etnograafiliselt k\u00f5ige v\u00e4hem uuritud rahvas meie h\u00f5imude hulgas, kui mitte v\u00f5tta arvesse \u00fcht idapoolsemat l\u00e4\u00e4nemere-soome rahvast vepslasi. Ometi on vadja meie l\u00e4himaid h\u00f5ime: nende asumisalade keskus Kattila ei ole Eesti piirist kaugemal kui veidi \u00fcle 30 kilomeetri lennuteed.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Matti k\u00fcla motiiv. Foto: Eerik Laid 1942. ERM Fk 1009:349<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

T\u00e4nav Liiva k\u00fclas, 12. IX 42. Foto: Ilmar Talve. ERM Fk 1004:131<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Lempola k\u00fclamaastik. Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:11<\/p><\/div>\n

KOHTAME ESIMESI VADJALASI. See on \u00fchel augustikuu hommikul, kui rong viimaks pika vilega tormab Kattila raudteejaama. Oleme sihil ja ootame vist iga\u00fcks p\u00f5nevusega, kes on see esimene vadjalane, keda siin muinasmaal k\u00fcll kohtame. Kohtamine ei lasegi end kaua oodata, sest oleme k\u00fc\u00fcdimeheks saanud ehtsa vadja vanamehe, kes meid siit orust peab vedama \u00fcles m\u00e4ele. Laadime oma kohvrid ja kompsud v\u00e4ikesele taluvankrile, millele koorma mahutamiseks on ehitatud peale lame raam. Meie koormat veab v\u00e4heldane hobune, kelle esiisad vist on olnud k\u00fcll sugulased meie maat\u00f5ugu hobuse esivanematele. Vankri k\u00f5rval sammub t\u00fcse, r\u00e4ssakas, veidi habemesse kasvanud n\u00e4oga mees, kes meie tervitusele oli vastanud eesti keeles, kuid n\u00fc\u00fcd on juba s\u00fcvenenud meie \u201ekeeledoktoriga\u201c elavasse jutuajamisse, muidugi vadja keeles. \/\u2026\/ Ja see vanamees, meie esimene vadjalane ise, kas ei meenuta ta elavalt m\u00f5nd eesti taati kusagilt Kodaverest v\u00f5i Tudulinnast! Nii tuttavlik on ta hoolas ja usin nokitsemine koorma kallal, kaine tagasihoidlikkus v\u00f5\u00f5ra vastu ja kogu ta k\u00e4itumisviis.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vadja ekspeditsiooni liikmed koos kohalike elanike ja Saksa s\u00f5duritega. [Hobuse k\u00f5rval \u201eesimene vadjalane\u201c Pjotr Boranov, S. K]. Foto: Eerik Laid, ERM Fk 1009:32<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Dr Paul Ariste ja prof Gustav R\u00e4nk k\u00fcsitlevad vadjalase Pjotr Boranovi peret, Matti 1. IX 42. Foto: Ilmar Talve, ERM Fk 1004:63<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Esimene kohtumine vadjalastega Matti k\u00fclas. Mag Eerik Laid ja Ilmar Talve \u201ep\u00e4rismaalaste” keskel. Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:29<\/p><\/div>\n

\/\u2026\/ Sattusime siia just rukkirehtede ajaks, mil hommikuti v\u00f5is kuulda salap\u00e4rast vihkude sopsutamist vastu rabamispukki ja r\u00f5\u00f5msat kootide kilkamist rehealuse savip\u00f5randal. Aheti vilja ja k\u00f6eti rehti, nii et tuulevaikseil hommikuil t\u00e4itus kogu \u00fcmbrus magusa l\u00f5hnaga, mida v\u00f5ib levitada ainult v\u00e4rske aurav ja suitsev rehi. K\u00f5igi kolhoositamiste kiuste on viljakoristamine ja rehepeks kogu Vadjas alal hoidnud oma vanad vormid, nii nagu see juba aastasadade eest on meile ja sugurahvastele tuttav olnud. Viljad l\u00f5igatakse eranditult k\u00f5ik sirbiga, ja seda t\u00f6\u00f6d teevad ainult naised.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Prof Julius M\u00e4giste Undova vadja naisega rukkil\u00f5ikusel jutlemas. Foto: Gustav R\u00e4nk 1943. ERM Fk 1049:131<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rukkikuhila peavihku seotakse otsa, Undova k\u00fcla. Foto: Gustav R\u00e4nk 1943. ERM Fk 1049:138<\/p><\/div>\n

\/\u2026\/ Reisi kestel oli v\u00f5imalus mitmel korral olla vadja rehel. Kuna kolhoosiajal suurem osa erarehti on lammutatud, siis toimub rehepeksmine kogu k\u00fclaga \u00fchisrehes. Seal oli siis palju rahvast koos: mehi, naisi ja lapsi, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6pauside aegu juhtus ikka kedagi, kes oli valmis juttu ajama. Kuid siin oli silmalgi palju n\u00e4gemist. Vadja rehi ise juba on vaatamisv\u00e4\u00e4rsus omaette, kujutades midagi vahepealset meie ja idapoolsete sugurahvaste (mordvalaste, t\u0161eremisside) vahel.<\/p>\n

Rehte varjav raske \u00f5lgkatus lasub tugevatel sammastel, mis on lastud lihtsalt otsapidi maa sisse. Nende sammaste vahel, ehitise \u00fches otsas, asetseb siis rehetuba, m\u00f5lemal pool varjuks lai katuser\u00e4\u00e4stas. Aeg-ajalt avaneb toa uks ja \u00fches reheleitsega lendab sealt v\u00e4lja vihke, mis r\u00e4ndavad esiteks erilisele rabamispukile, kus j\u00e4medad terad paari sopsuga v\u00e4lja l\u00fc\u00fcakse, ja selle j\u00e4rele rehealuse savi p\u00f5randale lademeisse, kus neist viimsed terad kootide abil v\u00e4lja peksetakse. \/\u2026\/<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vadja, viljatuulamine viskliga. Lademe tegemine. Vihkude ahtimine p\u00e4rsil. Joonised: Ilmar Linnat 1943. ERM EJ 164:1\u20133<\/p><\/div>\n

Kus inimesi palju koos on, seal hakkad ka vaatlema ning v\u00f5rdlema nende v\u00e4limusi, t\u00f6\u00f6tamisviisi ja \u00fcldse suhtumist oma t\u00f6\u00f6le. Vadjalase auks peab \u00fctlema, et ta on \u00fcldiselt hoolas ja korralik t\u00f6\u00f6taja. Oli lausa lust n\u00e4ha, kuidas vanemad mehed ja naised lasid kootidel, rehadel ja hangudel k\u00e4ia. Noorema p\u00f5lve hulgas aga paned t\u00e4hele ilmset vastikust t\u00f6\u00f6 vastu: liigutatakse keha parajasti niipalju, et see teistele jalgu ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Matti k\u00fcla rehelisi \u00fchisrehe uluall puhketunnil. Foto: G. R\u00e4nk. ERM Fk 1007:67<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ariste kuulesteleb Matti k\u00fcla rehelise “\u00f6\u00f6 itku” kohta. Foto: Eerik Laid. ERM Fk 1009:258<\/p><\/div>\n

\u00dcRGSEID JOONI VADJALASTE RAHVAKULTUURIS. Siin selles Vadja s\u00fcdamikus v\u00f5ib peale viljakoristamise ja reheteo t\u00e4hele panna muidki \u00fcrgseid jooni rahvakultuuris. Kas v\u00f5i seda, kuidas \u00fchisheinamaat\u00fckkide p\u00e4rast liisku heidetakse, kuidas kari hommikul t\u00f5rvehelide saatel karjamaale aetakse ja kuidas k\u00e4sikivid juba hommikul enne valget oma monotoonset kolinat algavad. Vadja karjapasuna, selle lihtsa tohut\u00f5rve helid on ise juba seda v\u00e4\u00e4rt, et m\u00f5ni \u00f6\u00f6 vadja k\u00fclas magada.<\/p>\n

Olen kunagi aastate eest karjase t\u00f5rveh\u00e4\u00e4lt kuulnud Mustvees ja sest saadik oli mul j\u00e4\u00e4nud \u00fcsna tagasihoidlik hinnang sellest pillist. Et aga selle lihtsa m\u00e4nguriista k\u00e4sitamine omasugust kultuuri ja traditsiooni n\u00f5uab, selles v\u00f5is veenduda Vadjas. Siinsed karjased oskasid sellest pillist v\u00f5luda igatahes nn mahe-sonoorseid helisid, et neid v\u00f5ib pidada klassiks omaette. Eriti v\u00f5luvana tundub see heli siis, kui ta kostab kusagilt vaiksest metsakaugusest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Karjane oma abilisega Its\u00e4p\u00e4iva k\u00fcla nurmel (vanem mees Jakob Jakovlev). Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:218<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Karjus tohuh\u00f5rvega (ro\u017eok-truba<\/em>) Pummala nurmedel. Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:7<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Matti k\u00fcla karjus puhub truba<\/em>. Foto: Eerik Laid 1942. ERM Fk 1009:218<\/p><\/div>\n

\u00dcsna eksootilistena tunduvad vadjalaste ummispuised vened, milledega nad k\u00e4ivad vaikse ilmaga, j\u00e4rvel kalu p\u00fc\u00fcdmas. See vene on \u00f5igupoolest lameda p\u00f5hjaga k\u00fcna, kuid oma pika sihvaka kerega j\u00e4tab ta kaugelt kerge kanuu mulje. Riist on v\u00e4ga kipakas, kuid vadjalane \u00fche m\u00f5laga tegutsedes valitseb seda igas olukorras meisterlikult. Kevadel kala kuduajal pistetakse vene ninasse tuluseraud ja siis m\u00e4nnit\u00f5rvaste valguses l\u00e4heb lahti tohusep\u00fc\u00fck ahingutega. \/\u2026\/<\/p>\n

\"\"<\/a>

Timofei Morozov ummispuust ruhega Babino j\u00e4rvel. Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:247<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Savvokkala k\u00fcla paadisadam nelja \u00fckspuise venega (kori) ja \u00fche laudpaadiga, 23. VIII 42. Foto: Ilmar Talve. ERM Fk 1008:7<\/p><\/div>\n

L\u00c4\u00c4NE-VADJA K\u00dcLADES POLE VENESTUS M\u00c4RGATAV. Kui me kord juba olime \u00f5nnelikult Ingerimaal, siis ei tahtnud me j\u00e4tta k\u00fclastamata ka l\u00e4\u00e4nevadjalasi Lauga-suudmes. Ja peab \u00fctlema, et see reis t\u00e4iendas palju seda pilti, mille olime vadjalastest saanud Kesk- ja Ida-Vadja k\u00fclades. Kui Kesk- ja Ida-Vadjas kipub rahva keelt ja kultuuri l\u00e4mmatama pealet\u00fckkiv venelus, mis ongi noorsoo juba t\u00e4iesti oma h\u00f5lma haaranud, siis L\u00e4\u00e4ne-Vadjas me seda nii teravasti ei m\u00e4rka. T\u00f5si, ka siin oskab kogu elanikkond vene keelt, ometi leiad perekondi, kus k\u00f5ik, vanadest kuni lasteni, v\u00f5ivad omavahel r\u00e4\u00e4kida vadja v\u00f5i isuri keelt.<\/p>\n

\u00dctlen meelega vadja v\u00f5i isuri, sest siin on tekkinud omap\u00e4rane \u00fcmberrahvustumisprotsess, milles vadjalased isuristuvad. Kui arvesse v\u00f5tta, et siin peale nende p\u00f5lis-ingeri keelte osatakse \u00fcsna \u00fcldiselt ka veel eesti keelt ja saadakse aru soome keelest, siis v\u00f5ib \u00fctelda, et on tekkinud nagu mingi uus \u201ealgsoome” pesa, kus mitmed l\u00e4\u00e4ne-mere-soome keeled on oma idus esindatud.<\/p>\n

Seejuures on huvitav t\u00e4hele panna, et r\u00f6\u00f6biti tugeva keeletraditsiooniga on siin ka p\u00fcsinud kauem vanu kultuurip\u00e4rimusi. Nii tuli rahvariiete uurijal idapoolsetes k\u00fclades rekonstrueerida vana riietust ainult teadete p\u00f5hjal, siin, J\u00f5ep\u00e4ras (J\u00f5g\u00f5per\u00e4s), aga oli v\u00f5imalik leida veel p\u00e4ris ehtsaid vadja-isuri \u00fclikondi \u00fches juurekuuluvate ilustitega.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Matrjona Gerassimova vanas vadja \u00fclikonnas J\u00f5g\u00f5per\u00e4s. Foto: Eerik Laid. ERM Fk 1009: 400, 401<\/p><\/div>\n

Mulle meenub ikka \u00fcks J\u00f5ep\u00e4ra vanamees, kes ei j\u00f5udnud k\u00fcllalt kiruda ja pilgata enamlasteaegseid \u00f5pperaamatuid. \u201eMis neis raamatuis lugeda oli!” \u00fctleb ta. Sealt v\u00f5is leida ainult s\u00e4\u00e4raseid arutlusi, nagu see jutt kahest poisist: \u201eLaro k\u00fcnnab traktoriga, Mikko k\u00fcnnab adraga. Larol on kerge t\u00f6\u00f6 ja r\u00f5\u00f5mus meel, Mikkol aga raske elu, sest ta peab k\u00fcndma adraga.” K\u00fcsin selle jutu peale, mitu traktorit neil siis siin J\u00f5ep\u00e4ras tarvitada oli. Sellele ruttas perenaine k\u00e4bedasti vastama: \u201eMeie Larod k\u00fcndsid k\u00f5ik atradega, sest esimene l\u00e4him traktor \u00fcteldi t\u00f6\u00f6tavat siit 20 kilomeetrit eemal.” Nii oli siis sealgi selle teooria ja t\u00f5elisusega.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Borissovi perekond J\u00f5g\u00f5per\u00e4l. Foto: Eerik Laid 1942. ERM Fk 1009:417<\/p><\/div>\n

Vadja, see paljukannatanud h\u00f5im, elab veel, kuigi tast ei ole palju enam j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Talle on juba mitu korda ennustatud peatset l\u00f5ppu, kuid ime kombel on p\u00fcsinud siiski m\u00f5nisada inimest, kes seda keelt r\u00e4\u00e4givad. Raske on \u00fchele rahvale ennustada kadu, niisama raske kui teisele inimesele surma, ja sellep\u00e4rast j\u00e4tame l\u00f5pps\u00f5na sellele, mida taotseme nimetada rahva saatuseks.<\/p>\n

Palju ei ole ju Vadjas p\u00fcsinud enam sisuliseltki, sest tal puudub rahvusteadvus. Selle t\u00f5ttu tuleks igale vadja keelt r\u00e4\u00e4kivale inimesele alles selgeks teha, kes ta on ja kellest ta p\u00f5lvneb. Enamasti peab ta end ise venelaseks, sest ta on ju \u201evene usku”.<\/p>\n

\u201eMeie oleme veel paremad venelased kui venelased on, sest me k\u00e4isime ka enamlaste ajal kirikus”, \u2013 \u00fctles mulle \u00fcks vadja vanamees siiralt, kui julgesin keele p\u00f5hjal kahelda ta vene p\u00e4ritolus. Niisugune on see vanem p\u00f5lv, vadja p\u00f5himik. Mida r\u00e4\u00e4kida siis veel noortest, kes oma isaisade keelt enam s\u00f5nagi ei oska. (artikli l\u00f5pp)<\/p>\n

\"\"<\/a>

K\u00fclakoosolek (sobranije skodka<\/em>) K\u00f5rv\u00f5ttula k\u00fclas 1. IX 42. Foto: Ilmar Talve. ERM Fk 1004:65<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Its\u00e4p\u00e4iv\u00e4 k\u00fcla neiud: Aleksandra Silina p\u00fchap\u00e4evasel jalutusk\u00e4igul. Foto: Eerik Laid 1942. ERM Fk 1009:296<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Pjotr Boranovi pere kartuleid koorimas, Matti k\u00fcla. Foto: Gustav R\u00e4nk 1942. ERM Fk 1007:139<\/p><\/div>\n

***<\/p>\n

Sellisena kirjeldas vadjalasi 80. aastat tagasi eesti etnoloog Gustav R\u00e4nk. Pilt vadja rahvakultuurist, mis avaneb lugejale ajaleheartiklist, on t\u00e4is romantikah\u00f5ngu ja \u201evana kaduva\u201c nostalgiat. Hoopis teissugune pilt avaneb aga tema Vadja p\u00e4evikutest, kus leidub nii N\u00f5ukogude re\u017eiimi teravat kriitikat kui ka rahva kannatuste, s\u00f5jaaegsete elutingimuste ja karmi tegelikkuse kirjeldusi.<\/p>\n

Mis puudutab vadjalaste t\u00e4nap\u00e4eva, siis olgu siin toodud vadja keele uurija ja keele\u00f5petaja Heinike Heinsoo t\u00f5demus (2015): \u201eVadjamaa, mida pole \u00fchelgi kaardil, on eestlastele k\u00f5ige l\u00e4hem sugulaskeele ala. Narvast on vadja k\u00fcladeni v\u00e4hem maad kui laevaga Tallinnast Helsingisse. Narvast itta Kingissepa linnani (endine Jamburg) on 25 kilomeetrit. Vadja keelt oskab kaks inimest J\u00f5g\u00f5per\u00e4 k\u00fclas ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00f5nelejad on Luutsas (Luuditsa, Luu\u017eits\u00f5) ja Liivt\u0161\u00fclas. Tegelikult pole kaardil ka neid: J\u00f5g\u00f5per\u00e4 on vene keeles Krakolje, Liivt\u0161\u00fcl\u00e4 Peski ja Luu(di)tsa Lu\u017eits\u00f5. \/—\/ Tegelikult on nii, et keegi seda [vadja keelt] ei k\u00f5nele, aga oskab 4\u20138 inimest. Omavahel ei suhelda vadja keeles v\u00e4hemalt k\u00fcmme aastat.\u201c<\/p>\n

Artikkel on valminud h\u00f5imurahvaste programmi toetatud uurimis- ja arendusprojekti <\/em>\u201eEesti etnoloogi Gustav R\u00e4nga s\u00f5jaaegsed p\u00e4evikud (uurimine ja publitseerimine)\u201c raames. 2023. aasta alguses valmib rohke fotomaterjaliga raamat, kuhu on koondatud R\u00e4nga p\u00e4evikuid aastatest 1939\u20131948, sh Vadja v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00e4evikud aastatest 1942 ja 1943 ning 1943. aasta Liivi ekspeditsiooni p\u00e4evik. R\u00e4nga 1942.\u20131943. aastate Vadja p\u00e4evikud ja viidatud ajaleheartikkel ilmuvad l\u00e4hikuudel ka venekeelses raamatus. <\/em><\/p>\n

Kirjandus<\/strong><\/p>\n

R\u00e4nk, Gustav 1942. Eesti teadlased uurimisreisil Vadjas. \u2013 Eesti s\u00f5na<\/em>. \u2116\u2116 283 (8.XII), 284 (9.XII), 286 (11.XII), 287 (12.XII); https:\/\/dea.digar.ee<\/a> andmebaas.<\/p>\n

Heinsoo, Heinike 2015. Vadjalased ja vadja keel ei kao veel. \u2013 Sirp<\/em>, 10.07.2015, https:\/\/sirp.ee\/s1-artiklid\/varamu\/vadjalased-ja-vadja-keel-ei-kao-veel\/<\/p>\n

J\u00e4\u00e4ts, Indrek 2022. Eesti etnograafide Vadja v\u00e4lit\u00f6\u00f6d aastatel 1942\u20131943. \u2013 Tuna<\/em>, 2 (95), 60\u201382.<\/p>\n

Karm, Zagrebin 2015 = \u041a\u0430\u0440\u043c, \u0421\u0432\u0435\u0442\u043b\u0430\u043d\u0430; \u0410\u043b\u0435\u043a\u0441\u0435\u0439 \u0417\u0430\u0433\u0440\u0435\u0431\u0438\u043d 2015. \u041d\u0435\/\u0438\u0437\u0432\u0435\u0441\u0442\u043d\u043e\u0435 \u044d\u0442\u043d\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u043e\u0435 \u0444\u0438\u043d\u043d\u043e-\u0443\u0433\u0440\u043e\u0432\u0435\u0434\u0435\u043d\u0438\u0435: \u044d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0438\u0441\u0442\u043e\u0440\u0438\u044f. \u2013 \u0412\u0435\u0441\u0442\u043d\u0438\u043a \u0423\u0434\u043c\u0443\u0440\u0442\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0443\u043d\u0438\u0432\u0435\u0440\u0441\u0438\u0442\u0435\u0442\u0430<\/em>. \u0421\u0435\u0440\u0438\u044f \u00ab\u0418\u0441\u0442\u043e\u0440\u0438\u044f \u0438 \u0444\u0438\u043b\u043e\u043b\u043e\u0433\u0438\u044f\u00bb. \u0412\u044b\u043f\u0443\u0441\u043a 1: 36\u201344.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva p\u00e4ev, mida t\u00e4histatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased v\u00f5eti Venemaa v\u00e4ikesearvuliste p\u00f5lisrahvaste nimekirja. Venemaa F\u00f6deratsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva p\u00e4eva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmas\u00f5ja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15976,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[6,20,28,19,10],"tags":[],"class_list":["post-15967","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-muuseumimotted","category-soome-ugri","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nVadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva p\u00e4ev, mida t\u00e4histatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased v\u00f5eti Venemaa v\u00e4ikesearvuliste p\u00f5lisrahvaste nimekirja. Venemaa F\u00f6deratsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva p\u00e4eva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmas\u00f5ja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2022-10-13T08:00:37+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-10-20T12:05:16+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1192\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1296\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"12 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga\",\"datePublished\":\"2022-10-13T08:00:37+00:00\",\"dateModified\":\"2022-10-20T12:05:16+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967\"},\"wordCount\":2469,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/10\\\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"Muuseumim\u00f5tted\",\"Soome-ugri\",\"S\u00fcndmus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967\",\"name\":\"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/10\\\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg\",\"datePublished\":\"2022-10-13T08:00:37+00:00\",\"dateModified\":\"2022-10-20T12:05:16+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/10\\\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2022\\\/10\\\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg\",\"width\":1192,\"height\":1296,\"caption\":\"Changes made in Capture One software: invert, sharpness, crop, exposure and saturation changes.\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15967#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva p\u00e4ev, mida t\u00e4histatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased v\u00f5eti Venemaa v\u00e4ikesearvuliste p\u00f5lisrahvaste nimekirja. Venemaa F\u00f6deratsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva p\u00e4eva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmas\u00f5ja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2022-10-13T08:00:37+00:00","article_modified_time":"2022-10-20T12:05:16+00:00","og_image":[{"width":1192,"height":1296,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"12 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga","datePublished":"2022-10-13T08:00:37+00:00","dateModified":"2022-10-20T12:05:16+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967"},"wordCount":2469,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","articleSection":["Foto","Muuseumim\u00f5tted","Soome-ugri","S\u00fcndmus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967","name":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","datePublished":"2022-10-13T08:00:37+00:00","dateModified":"2022-10-20T12:05:16+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","width":1192,"height":1296,"caption":"Changes made in Capture One software: invert, sharpness, crop, exposure and saturation changes."},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15967#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vadjalased II maailmas\u00f5ja keerises Eesti uurijate pilguga"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/174709_ERM_Fk1049_131-e1665388392509.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-49x","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15967"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15967\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16011,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15967\/revisions\/16011"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15976"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}